Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • et
    • en
    • et

Arhiiv: RSS Archives

RSS Archives

  • Home
  • RSS Archives

Postimees

Loe edasi

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

AM

  • Google tuleb tagasi algusse: ekraanita Fitbit Air saab musklid tehisaruga isikliku treeneriga

    Google tuleb tagasi algusse: ekraanita Fitbit Air saab musklid tehisaruga isikliku treeneriga Pilt AM 16. mai 2026 - 13:45 Selles pole midagi uut, esimesed pulsimõõtjad randmel olidki ekraanita. Ka Huawei kõige esimene randmeseade, mis andis vibreerides märku saabunud sõnumitest, tuli ka välja palju rohkem kui kümme aastat tagasi ja oli lihtsalt Bluetoothiga rihm. Google proovib nüüd jälle ja paneb siia juurde moodsa aja asja, tehisintellekti.  Google on valmis tervisetehnoloogia maailma jälle natuke raputama, tuues pärast nelja-aastast pausi lagedale esimese puhtatõulise Fitbiti aktiivsusmonitori nimega Fitbit Air.  Kuid see pisike vidin on vaid jäämäe tipp. Tehnoloogiagigant pühib laualt senise Fitbiti rakenduse, liidab selle oma ökosüsteemiga ja laseb laiema avalikkuse ette tehisintellektil põhineva tervisetreeneri. Kas tegu on tervisemaailma uue valitsejaga või järjekordse tehnikamiljonite tuulutamisega? Tagasi juurte juurde: mis on Fitbit Air? Esmapilgul võib uut 99-dollarilist Fitbit Airi vaadates tekkida petlik tunne, et tegu on populaarse ja ekraanita seadme kohta üllatavalt kalli Whoop-i randmerihma koopiaga. Aktiivsusmonitoril puudub ekraan, see on pisike ja kinnitub randmele metallist klambriga rihma abil. Kuid süvenedes selgub, et Google ei kopeeri siiski midagi teist, vaid pöördub tagasi Fitbiti enda kunagiste hiilgeaegade juurde. Veel 2012. aastal oli Fitbit One lihtne seade, mille sai kinnitada püksivärvli külge, kanda kaelas ripatsina või hoida võtmehoidjas. Fitbit Air äratab selle modulaarsuse ellu kaasaegses kuues. Fitbit Airi südamikuks on tilluke sensor, mille saab põhirihmast "välja napsata" ja asetada ühte kolmest spetsiaalsest lisakorpusest või rihmast vastavalt sellele, kas suundud pidulikule õhtusöögile või higisele treeningule. Seade on disainitud neile, kes ei taha oma randmele järjekordset helendavat ja vibreerivat nutikella, mis pidevalt tähelepanu nõuab.  Google’i kodu- ja tervisetehnoloogia asepresident Rishi Chandra selgitab seadme filosoofiat järgmiselt: "Reaalsus on see, et kuigi kantavad seadmed on teinud tohutuid edusamme, on need paljude inimeste jaoks ikka veel liiga keerulised, liiga suured või liiga kallid. Just siin astub mängu Fitbit Air. Me tahtsime midagi sellist, mida saaksid anda oma lastele või vanematele ja nad saavad selle lihtsalt käele panna. Nad ei pea midagi uut juurde õppima." Kaalult on seade sulgkerge – koos rihmaga vaid 12 grammi (sensor üksi kõigest 5,2 grammi). Kuigi see on varasematest mudelitest tunduvalt väiksem, peidab seade endas kõiki vajalikke andureid: pulsilugejat, pulssoksümeetrit (SpO2), žiroskoopi, kiirendusandurit ja naha temperatuuri sensorit une jälgimiseks. Aku peab vastu seitse päeva ning tänu uuele kiirlaadimisele annab vaid viieminutiline juhtme taga olemine terve päeva jagu tööaega. Boonusena saab Airi nüüd kanda paralleelselt Pixel Watchiga – näiteks päeval kannad nutikella ja öösel mugavat Airi. Suurpuhastus: Fitbiti äpi lõpp ja andmete kokkupanemine Kuigi Fitbit Air tähistab uut riistvaralist algust, toob see endaga kaasa ka ühe ajastu lõpu.  Alates 19. maist ehk juba mõne päeva pärast kaob ametlik Fitbiti rakendus ajalukku. Google koondab konagi ostetud Fitbiti äpi ja enda Androidi Health Connecti üheksainsaks platvormiks nimega Google Health. Ka Fitbit Premium´i tellimus nimetatakse ümber Google Health Premiumiks, kuigi hind jääb kasutajatele samaks. See samm on loogiline jätk protsessile, mis algas 2021.astal, kui Google ostis Fitbiti 2,1 miljardi dollari eest. Üleminek pole fännidele alati kerge olnud – üle on elatud armastatud funktsioonide (nagu sõprade väljakutsed) kaotamisi ning ettevõtte algse juhtkonna koondamist. Tervisetehnoloogia turg meenutab suurt puslet, mille tükid on mööda tuba laiali. Sinu jooksutuurid on Stravas, Garmini või Oura rakendustes, toitumine MyFitnessPalis ja kes teab kus veel ning perearsti terviseandmed hoopis omaette kuskil riiklikus digiloos. Google Health püüab kõik need killud (või vähemalt suure osa neist) üheks terviklikuks pildiks kokku liimida. Uus Google Health rakendus lubab tulevikus olla platvormiülene, ühildudes nii iOS-iga kui ka teiste tootjate (Garmin, Whoop, Oura) seadmetega, et pakkuda kasutajale ühtset ja selget ülevaadet. Tehisintellektist treener: kas geenius või jutupaunik? Koos uue rakendusega astub avalikkuse ette ka Google'i AI-põhine tervisetreener, mis on läbinud põhjaliku beetatesti ligi poole miljoni kasutaja peal. Google lubab, et lõppversioonis on tehisintellekt muutunud tunduvalt täpsemaks ja vähem "jutukaks" ehk see ei tüüta lugejat tühja loba, vaid annab konkreetseid nõuandeid. Tehisintellekt suudab kokku viia erinevad andmed: sa võid nutitelefoni kaameraga pildistada oma lõunasööki, et see automaatselt menüüsse lisada, küsida tehisintellektilt, kuidas sinu unekvaliteet on seotud viimaste trennidega või lasta luua endale personaalne kohanduv treeningkava.  Privaatsuse pärast muretsejatele kinnitab Google, et need andmed hoitakse reklaamiärist rangelt lahus ning AI treenimiseks andmete jagamine on täielikult vabatahtlik. Tervisemaailmas on AI-treenerid seni tihti läbi kukkunud, pakkudes kasutajatele kas täiesti valet infot või igavaid, justkui Wikipediast kopeeritud kuivi kokkuvõtteid. Google aga loodab tõestada vastupidist. Fitbit Air: plussid ja miinused PLUSSID Märkamatu disain: Ekraanita, ülikerge ja seda on erakordselt mugav kanda ka magades. Modulaarsus: Sensorit on lihtne rihmade vahel vahetada või hoopis taskusse pista. Sünkroonsus: Töötab lõpuks ometi sujuvalt paralleelselt Pixel Watchiga. Kiirlaadimine: Viie minutiga saab terve päeva jagu akutoidet. Soodne hind: 99 dollarit teeb sellest suhteliselt odava nutiseadme laiale sihtrühmale. MIINUSED Puudub ekraan: Kellaaja või reaalajas treeningnäidikute vaatamiseks peab alati telefoni haarama. Keskmine akukestvus: 7 päeva on ekraanita seadme kohta pigem tagasihoidlik tulemus. Nutifunktsioonide puudumine: Ei mingeid teavitusi, kõnesid ega äppe randmel. Fitbit Air Hind: 99 USD / ca 85 EUR (Amazon) Kaal: 12 g (koos rihmaga), 5,2 g (ainult sensor) Mõõtmed: 25% väiksem kui Fitbit Luxe, 50% väiksem kui Fitbit Inspire Ekraan: Puudub (olemas LED-laadimistuluke ja vibratsioonimootor) Sensorid: Optiline pulsiandur, pulssoksümeeter (SpO2), naha temperatuuriandur, žiroskoop, kiirendusandur Veekindlus: Kuni 50 meetrit (5 ATM) Aku kestvus: Kuni 7 päeva Kiirlaadimine: 5 minutit laadimist = 1 päev kasutusaega Ühilduvus: Google Health rakendus (Android ja iOS) Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Hüvasti, vabandused! Garmini uued taskukohasemad jooksukellad teevad treeningu alustamise lihtsamaks

    Hüvasti, vabandused! Garmini uued taskukohasemad jooksukellad teevad treeningu alustamise lihtsamaks Pilt AM 15. mai 2026 - 23:14 Kui oled kunagi mõelnud, et tahaksid jooksmisega alustada, kuid spordikellade keerulised graafikud ja teaduslikud funktsioonid hirmutavad? Jah, Garmini kellad on tavaliselt olnud hirmkallid, kuid nüüd on algajatele midagi veidi odavamat. Välja tulid uhiuued Forerunner 70 ja Forerunner 170 seeria jooksukellad. Need mudelid toovad premium-klassi AMOLED-ekraanid ja nutikad treeningfunktsioonid kõigi alustavate ja edasijõudnud jooksjate randmetele – ja seda üllatavalt rahakotisõbraliku hinnaga. Kirkad ekraanid ja lollikindel disain Möödas on ajad, mil taskukohane spordikell tähendas tuhmi ja igavat ekraani. Mõlemad uued mudelid on varustatud erksavärvilise ja ülimalt puutetundliku 1,2-tollise AMOLED-ekraaniga. Ekraan on hästi loetav ka kõige eredamas kevadpäikeses. Et aga jooksu ajal higiste näppudega ekraanil vehkimine ebamugavaks ei muutuks, on Garmin säilitanud oma vana hea klassikalise viie nupuga disaini. See toimib alati, on töökindel, sõltumata sellest, kas käes on kindad või kallab väljas vihma. Forerunner 70 – isiklik "rätsepaülikond" või taskutreener Forerunner 70 on loodud neile, kes soovivad kvaliteeti ilma üleliigse keerukuseta. Kellal on sisseehitatud GPS, mis mõõdab täpselt jooksuaega, distantsi ja tempot, ning täpne andur randmelt pulsi lugemiseks. Kõige põnevam uuendus on aga uued kiirtreeningud. See funktsioon töötab nagu intelligentne rätsep, kes õmbleb sulle iga päev uue treeningsoovituse just sinu praeguse vormi järgi. Enda vaevaks jääb vaid määrata, kui kaua ja kui tugevalt iga päev pingutada tahad ning kell paneb plaani paika. Kui jooksmisest peaks villand saama, ei jää kell sahtlisse tolmu koguma – seadmest leiab üle 80 erineva spordiala ja treeningprogrammi, sealhulgas ujumise, jalgrattasõidu ja jõutreeningu. Füüsilise seisundi hoidmiseks pakub Garmin Coach programm ka väiksema mahuga treeningplaane. Nutikella režiimis peab Forerunner 70 aku vastu kuni 13 päeva. Forerunner 170 ja 170 Music – vabadus nutitelefonist Kui soovid sammu võrra rohkem mugavust, siis Forerunner 170 sisaldab kõiki baasmudeli hüvesid, kuid lisab valemisse Garmin Pay viipemaksed. See tähendab, et saad pärast pikka treeningut poest läbi hüpata ja pudeli vett osta randmeliigutusega – rahakotti pole vaja kaasas tassida. Melomaanidele on aga mõeldud Forerunner 170 Music. See versioon võimaldab laadida laule, podcaste ja muud sisu otse kella mälusse populaarsetest kolmandate osapoolte muusikateenustest. Ühendada tuleb juhtmevabad kõrvaklapid ja jooksu saab ikka teha täiesti telefonivabalt. Forerunner 170 ja 170 Music pakuvad nutikella režiimis kuni 10 päeva akuaega ning paistavad silma põnevate värvikombinatsioonidega, ulatudes klassikalisest mustast ja valgest kuni silmapaistva sinakasrohelise ning punakasroosani. Keha isiklik diagnostikaseade Lisaks treeningutele on kellad ka tervisejälgijad. Täiustatud unejälgimisfunktsioon, unetreener, südame löögisageduse varieeruvuse (HRV) ja Pulse Ox vere hapnikusisaldust mõõtvad sensorid töötavad koos nagu isiklik diagnostikaseade. Health Status funktsiooniga teab hommikul ärgates täpselt, kas keha on valmis uueks intensiivseks jooksupäevaks või vajaks pigem rahulikku taastumist. Tehnilised andmed ja hinnad Ekraan: 1,2-tolline AMOLED, puutetundlik + 5 füüsilist nuppu Forerunner 70 aku tööaeg: Kuni 13 päeva (nutikella režiimis) Forerunner 170 / Music aku tööaeg: Kuni 10 päeva (nutikella režiimis) Spordiprofiilid: Üle 80 spordiala (sh jooks, ujumine, jalgrattasõit, jõutreening) Terviseandurid: Randmepulss, HRV, Pulse Ox (vere hapnik), unejälgimine, unetreener, Health Status Nutifunktsioonid: Nutiteavitused, Garmin Pay (ainult 170 seeria), Muusika tugi (ainult 170 Music) Forerunner 70 värvitoonid: Kollane, lavendlililla, must, valge Forerunner 170 värvitoonid: Must (musta või kollase rihmaga), valge (valge või sinaka rihmaga) Forerunner 170 Music värvitoonid: Must, valge, erksad kombinatsioonid (sinakasroheline, punakasroosa) Soovituslik jaehind: Forerunner 70: 249,99 €Forerunner 170: 299,99 €Forerunner 170 Music: 349,99 € Saadavus: Müügil alates 15. maist, tänasest Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Telia statistika: petukõnede hulk langes järsult teist kuud järjest

    Telia statistika: petukõnede hulk langes järsult teist kuud järjest Pilt AM 15. mai 2026 - 17:10 Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud.  Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.   Kui jaanuaris blokeerisid Telia turbesüsteemid üle 2 miljoni petukõnekatse ja veebruaris ligemale 2,3 miljonit, siis märtsis langes see number umbes 860 000-ni. Aprillis oli aga langus veelgi märgatavam ning ettevõtte süsteemid tuvastasid 223 000 petukõne katset. Nii on petukõnekatsete hulk langenud võrreldes näiteks veebruariga ligi 10 korda. Samal ajal on välismaalt Eestisse tehtavate tava- ehk nn lubatud kõnede maht jäänud varasemate kuudega sarnasele tasemele. Seega tähendab petukõnede varasemast väiksem blokeerimiste hulk, et petukõnesid jõuab klientideni ka reaalsuses vähem. Telia poolt tuvastatud ja blokeeritud petukõnekatsed viimase 6 kuu jooksul November 2025 2 043 000 Detsember 2025 1 347 000 Jaanuar 2026 2 150 000 Veebruar 2026 2 290 000 Märts 2026 858 000 Aprill 2026 223 000 Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti sõnul tegelevad petukõnede tegijad võrgu skaneerimisega, millega sisuliselt kammitakse läbi Eestis kehtivate ja töötavate telefoninumbrite vahemikke.  „Meie poolt märtsis kasutusele võetud muudatus seisneb selles, et kui varem said mittekehtivatele numbritele tehtud kõned vastuseks vaid veakoodi, siis alates märtsi keskpaigast saavad selliste kõnede tegijad vastuseks teate stiilis: „number pole kasutusel“. Selline lähenemine petuskeemide korraldajatele loomulikult ei meeldi, sest aeglustab robotkõnede tegemist ning iga selliselt vastatud kõnega võtame aega järgmise kõnekatse tegemiselt,“ märkis Neerot. Petukõnede probleem pole Telia ühendusteenuste osakonna juhataja sõnul aga endiselt kuhugi kadunud. Kuigi kohalikud sideoperaatorid blokeerivad igas kuus suure hulga petukõnesid, kasutavad kelmid jätkuvalt aina uusi lähenemisi ning kõiki petukõnesid pole võimalik tõkestada. Seetõttu tasub olla inimestel jätkuvalt valvas ning mitte teha sissetuleva kõne ajal PIN-koodidega autentimisi ja allkirjastamisi, millega antakse petturite ligipääs erinevatele veebiteenustele (sh oma pangakontole).  2025. aastal tuvastasid ja blokeerisid Telia turbesüsteemid ligemale 24 miljonit välismaalt Eestisse suunatud petukõne katset.  Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Lamekatuse remont kortermajades: probleemid ja lahendused

    Lamekatuse remont kortermajades: probleemid ja lahendused Pilt AM 15. mai 2026 - 1:15 (Sisuturundus) Kortermaja elanikud seisavad sageli silmitsi lekkiva või amortiseerunud katusega, mis mõjutab kõiki majas elavaid inimesi — veekahju ülemistel korrustel, hallitus laeadel ja kasvavad küttearved. Professionaalsed katusetööd on ainuvõimalik vastus: mida kauem probleemi edasi lükatakse, seda kallimaks läheb lõplik remont. Miks vajavad kortermajad lamekatused erilist tähelepanu Eestis on suur osa nõukogudeaegsetest kortermajadest varustatud lamekatustega, mille ehitusvanus ületab 40–60 aastat. Algne bituumenmaterjal on ammu jõudnud kasutusea lõppu, kuid lamekatusetöid lükatakse edasi aastast aastasse. Eesti kliima — lumetalved, kevadised sulad, suvine kuumus ja sügisesed vihmaperioodid — loob katusematerjalidele pideva temperatuuri- ja niiskusstressi, mis nõuab kõrget materjali- ja paigalduskvaliteeti. Tüüpilised kahjustused Katuseekspertide hinnangul on levinuimad lamekatuse defektid kortermajades: Hüdroisolatsiooni irdumine ja mullide teke — temperatuurikõikumised kahjustavad katet, eriti kevadise sulatuse järel; Praod läbiviikude juures — korstnad, ventilatsiooniavad ja kanalisatsioonitorud on sagedased lekkeohukohad; Ummistunud vihmaveeäravoolud — seisev vesi kiirendab katte kulumist ja suurendab katusele avalduvat koormust; Lamekatuse remont: lahendused ja materjalid Kohalik remont ja kapitaalne rekonstruktsioon Katuse remonttööd kohaliku iseloomuga sobivad siis, kui kahjustused piirduvad väiksema alaga: asendatakse katusekatte kahjustatud osa ja tihendatakse praod. Kapitaalne lamekatusetööde tsükkel on vajalik laiaulatuslike kahjustuste puhul — see hõlmab vana katte täielikku demontaaži, aluspinna ettevalmistust ja kaasaegse materjali paigaldust. Tänapäevased katusematerjalid on palju vastupidavamad kui nõukogudeaegne ruberoid. SBS/APP bituumenrullmaterjal teenib kuni 30 aastat, PVC- ja TPO-membraanid sobivad keerulise konfiguratsiooniga pindadele ning polüuretaanist vedel hüdroisolatsioon moodustab õmblusteta kaitsekihi, mis on ideaalne raskesti ligipääsetavatele kohtadele. Kortermaja lamekatuse remont nõuab korteriühistu koosoleku otsust. Rahastamiseks saab kasutada KredExi rekonstrueerimistoetust, korteriühistu remondireservi või elamurenovatsiooniks mõeldud sooduslaenu. Enne tööde alustamist tasub lasta spetsialistil teha põhjalik katusediagnostika — see aitab täpselt määrata kahjustuste ulatuse ja valida optimaalseima lahenduse nii kvaliteedi kui ka eelarve seisukohast. Õigeaegsed katusetööd kaitsevad hoone kandekonstruktsioone niiskuskahjustuste eest, vähendavad energiakadu ja tõstavad kogu kinnisvara väärtust pikaajaliselt. Usaldage oma kortermaja katus professionaalidele — Roofmaster lamekatuse remont tagab kvaliteetse tulemuse ja kuni 10-aastase garantii. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudsid idufirmad Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast

    Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudsid idufirmad Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast Pilt AM 15. mai 2026 - 0:31 Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudis seitse idufirmat Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast, kes hakkavad Tallinnas võistlema ligi poole miljoni euro suuruse investeeringu nimel. Tänavu kandideeris konkursile kokku 465 idufirmat, mis teeb sellest läbi aegade suurima osalejate arvuga Latitude59 konkursi. Finalistide hulgas on nii kaitsetehnoloogia, tehisintellekti kui ka süvatehnoloogia valdkonna ettevõtteid. Latitude59 idufirmade konkursi finalistid on: Callsy AI (LT) – arendab AI-tööjõuagente, automatiseerimaks müüki, kliendituge ja kasutajate aktiveerimist; FleetFox (EST) – pakub kõik-ühes lahendust autopargihalduritele üle Euroopa; Getpin (EST) – aitab kohalikel ettevõtetel AI-põhistes otsingutes nähtavaks saada; FPV Battleground (UA) – arendab taktikalist FPV-droonisimulaatorit sõjaväelisteks väljaõpeteks; DogBase (EST) — AI-platvorm teenistuskoerte meeskondade treenimiseks ja soorituse parandamiseks; Granarium (FIN) — taastuvmaterjalidel põhinevad superkondensaatorid elektrivõrkude stabiliseerimiseks; Backoffice (LT) — tööjõuhalduslahendus restoranidele.  Latitude59 startup- ja investorsuhete juht Krista Meinarde tõi välja, et tänavused finalistid peegeldavad hästi seda, kuidas startup-maastik võib kiiresti muutuda. “Finaali jõudnud meeskonnad tegutsevad äärmiselt erinevates valdkondades, mistõttu tõotab Latitude59 pealaval toimuv finaalvõistlus tulla erakordselt põnev,” ütles Meinarde. Latitude59 idufirmade konkurss on Põhjamaade ja Baltikumi suurim ning aastatega on see kasvanud iduettevõtete jaoks oluliseks hüppelauaks. Tänavuse konkursi peaauhinnaks on ligi poole miljoni euro suurune investeering. Eesti äriinglite võrgustik EstBAN panustab auhinnafondi 200 000 eurot ning Läti äriinglite võrgustik LatBAN lisab 100 000 eurot. Soome äriinglite võrgustik FiBAN liitub sündikaadiga, esindades Põhjamaade investoreid. Leedus tegutsev riskikapitalifond FIRSTPICK VC paneb investeeringuna välja 100 000 eurot.  Idufirmade konkursi üks juhtinvestoritest EstBANi juhatuse liige ja BSV partner Jana Budkovskaja ütles, et tänased varajase faasi startupid peegeldavad ülemaailmset olukorda - silma paistavad ideed, mis tegelevad kaitse- ja turvalisuse küsimustega, energeetika ja töö optimeerimisega. “Taotluste läbivaatamine on kohati nagu teadusulme kirjanduse lugemine, mille osaks on ka ärimudelid ja fakt, et AI-agendid ja droonid on täna osa meie argipäevast. Tehnoloogia arengu kõrval torkavad silma ka tervisele ja heaolule keskenduvad ideed. Pitch-võistluse taotluste läbitöötamine on olnud tohutult põnev ja finaali said tugevad tiimid. Soovitan kõigil tulla neid pitche Latitude59'ile kuulama,” sõnas ingelinvestorite esindaja Budkovskaja. Seitse finalisti saavad pitchida Latitude59 pealaval 22. mail, võistluse finaal algab kell 14.00. Lisaks rahalisele investeeringule panustavad auhinnafondi ka SEB, TalentHub, Knowzilla, Widen Legal, Amazon Web Services ja Google Cloud. Latitude59 toimub 20.–22. mail Tallinnas, Kultuurikatlas ning osalejaid oodatakse enam kui 70 riigist. Tegemist on Uus-Põhjala regiooni kõige rahvusvahelisema ja mõjukama iduettevõtlus- ning tehnoloogiasündmusega, mis toob Tallinnasse kokku idufirmad, investorid ja startup-ökosüsteemi arendajad üle maailma. Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Andrus Purde pakub Kristjan Marustet aasta asutajaks. “Tunnustame vastupidavust ja püsivust liiga vähe”

    Kuigi iga-aastase Eesti startup auhindade nominatsiooniprotsess algab kaheksa kuu pärast, tahab Asutajate Seltsi juhatuse liige Andrus Purde juba esitada Kristjan Maruste üheks kandidaadiks.

  • Odava AI aeg saab peagi läbi. Soovitus ettevõtetele: ostke ja katsetage kohe

    Ettevõtete jaoks on praegu AI-tööriistade loomine ja ostmine üpriski odav, kuid varsti see ei pruugi enam nii olla, hoiatas AI praktikute aastakonverentsi moderaator ja Äripäeva toimetaja Laura Saks.

  • LHV andme- ja AI juht: vaja on tehnilisi praktikuid, kes loovad andmete abil uusi võimalusi

    Andmete väärindamisest on saanud tööturul üks hinnatumaid oskusi, kinnitas LHV andme- ja tehisaruvaldkonna juht Janika Aan.

  • Trinidad Wisemani üks juhte lahkus ettevõttest. “Avatud uutele ja huvitavatele võimalustele“

    IT-ettevõtte Trinidad Wiseman müügi- ja riigihangete juht Marko Nemberg lahkus pea 14aastase töö järel ametist.

  • Heaolutehnoloogia programm rahastab 20 nutikat lahendust. “Me ei toeta nullist arendamist”

    Sotsiaalministeerium käivitas aasta alguses 16 miljoni eurose heaolutehnoloogia innovatsiooniprogrammi, mis hakkab jõudma tulemusteni.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes