Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            AM

            • Logitech MX Master 4 test: uus (hiirte) kuningas vahetas vana välja

              Logitech MX Master 4 test: uus (hiirte) kuningas vahetas vana välja Pilt AM 29. märts 2026 - 16:07 Tehnoloogiamaailmas on vähe seadmeid, mis saavutavad tõeliselt ikoonilise staatuse. Logitechi MX Masteri seeria on aga just seda hiirte maailmas – see on profikasutajate, disainerite ja Exceli-võlurite jaoks olnud sama asendamatu tööriist nagu profisportlasele tema parimad tossud. Pärast pikka ootust on areenile astunud MX Master 4. Kas see suudab täita oma legendaarse eelkäija, MX Master 3S-i suured kingad või on tegu vaid kosmeetilise värskendusega? Hiir, mis "räägib" sinu käega Kõige suurem ja põnevam uuendus peitub hiire naha all – MX Master 4 on varustatud haptilise tagasisidega. Kui seni oli hiir vaid passiivne tööriist, siis uus mudel pakub füüsilist tunnetust. Kujuta ette, et liigutad ekraanil pilti ja tunned kergelt kõditavat tunnet hetkel, mil see joondub ideaalselt ruudustikuga. See on justkui sõidaksid autoga, mille rool annab värinaga märku, kui oled teelt kõrvale kaldumas või reastumas. See haptiline süsteem on integreeritud populaarsete tarkvaradega nagu Adobe Photoshop, Lightroom ja Zoom (oktoobris lisandub veel Premiere Pro). Saad ise Logi Options+ rakenduses määrata, kui tugevalt hiir "vastu trummeldab" – valikus on neli astet mahedast kuni tugevani. taoline tagasiside muudab töövoo üsna omapäraseks käegakatsutavaks kogemuseks. Disain: siiski evolutsioon, mitte revolutsioon Väliselt on MX Master 4 säilitanud oma tuntud ergonoomilise kuju, mis istub kätte üsna hästi. Ainuke, mis ehk häirib, on hiire raskus, mis kiirel liigutamisel (näiteks mängudes) veidi takistab. Kuid lähemal vaatlusel märkab muidki olulisi detaile. Logitechi vana ja uue põlvkonna võrdlusel leidub detaile, mis eristuvad. Näiteks on vanem hiir kaetud sametise kummise pinnaga, mis kiiresti määrdub ja kuludes ebaühtlaselt läikima hakkab. Uus hiir on teise kattega.  Uus pöidlatugi, mis enne pöidla all asuv alus, ei ole enam servast servani ulatuv üks suur nupupind, mis oli klõpsates alla vajutatav. Nüüd on seal konkreetne tekstureeritud pind vajutamiseks eraldi nupuna, samas kui serv on stabiilne koht, kus pöial saab puhata. Vasakul küljel on nüüd ka üks nupp eespool rohkem, mis asub edasi-tagasi liikumise nuppudest ees, pakkudes veelgi rohkem võimalusi otseteede seadistamiseks Logi+ äpist. Logitech on lõpuks astunud ka tänapäeva ja varustanud hiire USB-C adapteriga. See on tegelikult ülioluline, sest tänapäeva sülearvutitel on vanu suuri USB-porte varsti juba üsna raske leida nibng tahvelarvutitel ja mobiilidel neid polegi. Arvutimaailma testitud valge mudel ei ole aga enam see „mustust imav samet“, mida mäletame vanematest põlvkondadest. Kummine pind, mis oli hea haarduvusega, kuid kiirelt määrduv, on kadunud. Põhinupud on kaetud täiesti sileda kergelt läbipaistva plastikuga ja ülejäänud korpus on samuti siledam, mis tähendab, et hiir ei muutu niipea määrdunuks. Kiirus ja täpsus: libise nagu siidil Hiire süda on endiselt võimas 8000 DPI Darkfield-sensor, mis töötab isegi klaaspinnal. Legendaarne MagSpeed-kerimisratas on endiselt oma klassi parim. See suudab kerida 1000 rida sekundis.  Kui keerutad seda aeglaselt, tunned täpseid astmeid nagu keriks sisemisel hammasrattal (Ratchet mode), aga kui anda rattale korralik hoog sisse, siis sisemised sakid kaovad ja ratas lülitub vabajooksule, liikudes näiteks läbi hiiglaslike andmetabelite või ülipikkade veebilehtede tohutu kiirusega. Tarkvara on võlusõna MX Master 4 tõeline jõud avaldub Logi Options+ tarkvaras, mis on suur ja mäluahne nagu ikka. Actions Ring menüü funktsioone saab seal seadistada, see kiirmenüü avaneb alati otse hiirekursori ümber, hoides kokku kuni 33% hiire liigutamise ajast.  Veelgi enam, Logitech Flow võimaldab kasutada ühte hiirt kuni kolme arvuti vahel korraga – liiguta kursor lihtsalt ühe ekraani servast teise ning kopeeri faile Windowsi ja macOS-i vahel nii, nagu oleks tegu sama masinaga. Kas kõik on täitsa ideaalne? Mitte päris kõik pole siiski ideaalne.  MX Master 4 on raske, kaaludes 152 grammi. See on tööriist, mitte mängurihiir. Kui otsid midagi kerget, millega kübermaailmas kiireid laske teha, siis see hiir pole nii hea.  Samuti on pöidla juures olev külgmine kerimisratas endiselt veidi odava tundega ja sel puudub põhiratta MagSpeed-võimekus. Ja kahjuks peavad vasakukäelised endiselt leppima teiste mudelitega. PLUSSID JA MIINUSED + Ülimugav ergonoomiline kuju pikkadeks tööpäevadeks. + Geniaalne MagSpeed kerimisratas (kiire ja täpne). + Haptiline tagasiside muudab töövoo intuitiivsemaks. + Hea aku vastupidavus (kuni 70 päeva), laetav ka kasutamise ajal USB C kaabliga. + Ülivaiksed nupuvajutused (Quiet Click). + Uus USB-C adapter sobib moodsate seadmetega. – Arvutihiire kohta üsna raske (152 grammi). – Külgmine ratas tundub võrreldes põhirattaga odav. – Disain on mõeldud ainult paremakäelistele. – Korpusel puudub endiselt koht USB-adapteri hoiustamiseks. – Krõbe hind (ca 190 eurot). Logitech MX Master 4 arvutihiir Hind: ca 190 eurot Sensor: Darkfield high precision (töötab ka klaasil) Tundlikkus (DPI): 200 – 8000 (muudetav 50 DPI sammuga) Nuppude arv: 8 Ühenduvus: Bluetooth Low Energy 5.1 / Logi Bolt (USB-C ja USB-A tugi) Aku kestvus: Kuni 70 päeva (1 min laadimist = 3 tundi tööd) Laadimine: USB-C (kiirlaadimine) Kaal: 152 g Kuju: Optimeeritud paremakäelisele ergonoomikale Erilisused: Haptiline tagasiside, MagSpeed rullik, Logi Flow tugi Arvutihiired Logitechi nurk Salvesta PDF! »

            • Kino tuleb koju: Sony uus BRAVIA seeria pakub nii kõlareid kui telereid elutuppa

              Kino tuleb koju: Sony uus BRAVIA seeria pakub nii kõlareid kui telereid elutuppa Pilt AM 28. märts 2026 - 1:11 Sony värskeim visioon nimega Cinema is Coming Home ("Kino tuleb koju") lubab just seda kogemust, kus kodus ka bassid müdistavad kinoliku pildiga, kuid ilma piletijärjekordade ja kalli popkornita. Sony on äsja avalikustanud oma uue põlvkonna koduaudio ja telerite perekonna, kuhu kuuluvad BRAVIA Theatre helisüsteemid ning BRAVIA 3 II ja 2 II telerid. Heliväli mähib endasse nagu soe tekk Uue helisüsteemi süda on BRAVIA Theatre Bar 7, mis peidab elegantse kesta all üheksat kõlarit. Kui tavalised soundbarid saadavad heli otse teie suunas nagu prožektorivihk, siis Bar 7 kasutab spetsiaalseid ülespoole ja külgedele suunatud kõlareid, et tekitada märgatavalt laiem heliväli. Selle tehnoloogia saladus peitub 360 Spatial Sound Mapping (360SSM) süsteemis. Kujuta ette, et heli on nagu nähtamatu arhitekt, kes mõõdab toa üle ja ehitab sinna „heliseinad“. Tulemuseks on akustiline hologramm – kuulajale tundub, et helid tulevad igast suunast, isegi sealt, kus füüsiliselt ühtegi kõlarit ei asu. Neile, kes eelistavad kompaktsemat, kuid siiski võimekat lahendust, on suunatud BRAVIA Theatre Bar 5. See on 3.1-kanaliline süsteem, mis koos traadita bassikõlariga pakub ideaalset tasakaalu hinna ja jõudluse vahel, kaotamata seejuures Sony kuulsat ruumilist sügavust. Bass, mis ei tärista aknaid Et kodukino kogemus oleks parem, on vaja ka sügavamat bassi. Sony toob ühtlasi turule ka oma uued subwooferid BRAVIA Theatre Sub 9 ja Sub 8. Eriti tähelepanuväärne on Sub 9, mille sees töötavad kaks 200 mm valjuhääldit. See kasutab kavalat tehnoloogiat, kus valjuhääldid on paigutatud vastassuunas. See on nagu kaks ühetugevust sumomaadlejat, kes suruvad teineteise vastu – kogu jõud läheb energiasse (ehk helisse), kuid nad ei liigu paigast. See vähendab vibratsiooni ja moonutusi, tagades puhta ja sügava bassi, mis ei pane kapipealseid nipsasjakesi tantsima ega aknaid plärisema. Kui lisada süsteemi ka BRAVIA Theatre Rear 9 tagakõlarid, mis on varustatud ülespoole suunatud elementidega, saab luua oma elutuppa nn „fantoomkõlarid“. See tähendab, et heli ei tule mitte ainult eest ja tagant, vaid ka kuulaja kohalt, täites ruumi IMAX Enhanced kvaliteediga heliga. Telerid said targemaks ja suuremaks kui kunagi varem Loomulikult vajab see heli väärilist partnerit ka pildi näol. BRAVIA 3 II on keskklassi LED-teler, mis ei tee järeleandmisi suuruses – see on saadaval kuni hiiglasliku 100-tollise ekraaniga. Sony on kasutanud oma tippklassi teleritest tuntud XR Processor™ ja XR Triluminos PRO™ tehnoloogiat. See toob ekraanile loomutruud toonid ja peenemad detailid. Huvitava lükkena on Sony teinud koostööd MediaTekiga. „Ühendades Sonyle kuuluva signaalitöötluse MediaTeki riistvaraga, vähendame müra ja pakume delikaatset, peenelt detailset pildiedastust,“ seisab ettevõtte pressiteates. See sünergia tähendab, et ka madalama kvaliteediga sisu (näiteks vanad HD-filmid) skaleeritakse tänu tehisintellektile 4K-lähedaseks pildiks. Ligipääsetavus ja mugavus Sony on mõelnud ka kasutusmugavusele. Uus Inclusive Remote Control pult on loodud kasutajate tagasiside põhjal, et navigeerimine oleks puudutustega tajutav. Lisaks on puldil Remote Finder funktsioon – kui pult kaob diivanipatjade vahele, aitab see end helisignaaliga leida, mis on hea abi nägemispuudega inimestele või lihtsalt hajameelsele filmihuvilisele. Kellele need on mõeldud? Sony uus tootevalik on suunatud neile, kes soovivad tõelist kinokogemust ilma keeruliste paigaldusteta. BRAVIA Connect rakendusega on kogu süsteemi juhtimine nutitelefonist lihtne ning Voice Zoom 3™ tehnoloogia tagab, et ka kõige vaiksem sosin filmis on selgelt kuuldav, ilma et peaks helitugevust põhja keerama. Tehnilised andmed lühidalt Pildiprotsessor: XR Processor™ (BRAVIA 3 II) Helitehnoloogiad: Dolby Atmos®, dts:X®, 360 Spatial Sound Mapping Ekraani suurused (BRAVIA 3 II): Kuni 100 tolli Ekraani suurused (BRAVIA 2 II): 43 kuni 75 tolli Liidesed: 4x HDMI 2.1, 4K 120Hz tugi jm Nutiteleri platvorm: Google TV Erilised funktsioonid: Voice Zoom 3™, Remote Finder, IMAX Enhanced jm Kõrvaklapid ja kõlarid Kuvarid ja telerid Salvesta PDF! »

            • Krüptomaksed otsivad teed Eesti igapäevaellu

              Krüptomaksed otsivad teed Eesti igapäevaellu Pilt AM 28. märts 2026 - 0:59 (Sisuturundus) Eesti Finantsinspektsiooni töölauale kuhjuvad taotlused, mida paar aastat tagasi sealt veel ei leidnud. Krüptovara teenusepakkujad, kes seni tegutsesid Rahapesu Andmebüroo tegevuslubade alusel, peavad nüüd läbima uue litsentseerimisprotsessi, mis sarnaneb pigem traditsiooniliste finantsettevõtete omaga. Muutuse taga on uued järelevalvenõuded, mis toovad digitaalsete varade turu esimest korda süsteemselt finantsjärelevalve alla. Järelevalve muudab mängureegleid Krüptoettevõtete regulatiivne keskkond muutub Eestis kiiremini kui enamik turuosalisi oleks osanud oodata. Varasem kord, kus teenusepakkuja vajas tegutsemiseks üksnes Rahapesu Andmebüroo luba, asendub süsteemiga, kus nõuded sarnanevad panganduses ja investeerimisteenustes kehtivatega. Kapitalinõuded, juhtimisstruktuuri reeglid ja klientide varade kaitsmise kohustused puudutavad nüüd ka neid ettevõtteid, kes pakuvad krüptoraha vahetamise või hoidmise teenust. Finantsinspektsioon on avaldanud ülevaate, mis selgitab krüptoettevõtete järelevalve muutusi ja kirjeldab üleminekuperioodi ajaraami. Eesti turul tähendab see, et tõenäoliselt väheneb teenusepakkujate ring, sest kõik praegused litsentsiomanikud ei pruugi uutele nõuetele vastata. Kaevandamisest maksevahendiks Bitcoini esimesed Eesti kasutajad olid peamiselt tehnikahuvilised, kes katsetasid kaevandamist koduste arvutite ja hiljem spetsiaalse riistvaraga. Tollal oli tegemist eksperimendiga, mille praktiline väärtus tundus ebamäärane. 2018. aastal kirjutatud ülevaade krüptoraha kaevandamise põhitõdedest annab hea arusaama sellest, millises faasis Bitcoini ökosüsteem toona oli. Tänaseks on fookus nihkunud. Kaevandamine on muutunud tööstuslikuks tegevuseks, mida juhivad suured andmekeskused, ja Bitcoini enda kasutusala on laienenud maksevahendiks erinevatel digitaalsetel platvormidel. Tehniline infrastruktuur, mis seda võimaldab, on piisavalt arenenud, et ka tavakasutaja jaoks on krüptomaksete tegemine muutunud lihtsaks. Makseviisid määravad platvormi usaldusväärsuse Digitaalsete teenuste puhul vaatavad kasutajad üha sagedamini, milliseid makseviise platvorm aktsepteerib. Pangaülekande, krediitkaardi ja e-rahakoti kõrval on krüptovaluuta muutunud omaette signaaliks, mis viitab platvormi tehnilisele võimekusele ja valmisolekule erinevate kasutajagruppidega töötada. Makseviisi integreerimine nõuab teenusepakkujalt nii tehnilist kompetentsi kui ka vastavust finantsjärelevalve nõuetele. See dünaamika on eriti nähtav digitaalse meelelahutuse sektoris, kus platvormide vaheline konkurents sunnib operaatoreid oma maksevõimalusi laiendama. Bitcoinidega mängimine online kasiinos on toonud kaasa olukorra, kus operaatorid pakuvad lisaks Bitcoinile ka muid krüptovaluutasid ning boonustingimused varieeruvad sõltuvalt valitud maksemeetodist. Makseviisi valik on muutunud üheks kriteeriumiks, mille alusel kasutajad platvormi usaldusväärsust hindavad. Maksukohustus liigub kasutajaga kaasas Krüptomaksete levikuga kasvab ka vajadus mõista, millised maksukohustused selliste tehingutega kaasnevad. Eesti maksusüsteem käsitleb krüptovara varana ja iga kasumlik tehing toob kaasa tulumaksukohustuse. See kehtib nii krüptoraha müügi, vahetamise kui ka kaupade ja teenuste eest tasumise puhul. Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendi, mis selgitab krüptorahalt maksude tasumise põhimõtteid eraisikutele ja ettevõtetele. Tehingute dokumenteerimine on kasutaja enda kohustus, mis tähendab, et iga ostu- ja müügitehingu kuupäev, hind ja seotud kulud tuleb dokumenteerida. Kasutajate teadlikkus selle kohustuse olemasolust ei ole paraku kasvanud sama kiiresti kui krüptomaksete kasutamine ise. Krüptovaluutade integreerimine igapäevastesse maksetesse on Eestis veel varajases faasis. Regulatiivne raamistik on kehtestunud, tehniline infrastruktuur areneb ja kasutajate ring laieneb. Küsimus ei ole enam selles, kas plokiahel sobib maksevahendi aluseks, vaid selles, kui kiiresti suudavad teenusepakkujad, kasutajad ja järelvalveasutused ühise rütmi leida.   Sisuturundus Salvesta PDF! »

            • Eesti, Läti ja Soome äriinglid panevad Latitude59 võistluse võitjale välja 300 000 eurot

              Eesti, Läti ja Soome äriinglid panevad Latitude59 võistluse võitjale välja 300 000 eurot Pilt AM 27. märts 2026 - 18:50 Latitude59 konverentsi raames toimuvale idufirmade võistluse võitjatele panevad Eesti, Läti ja Soome äriinglid tänavu välja kuni 300 000 euro suuruse sündikaadi investeeringu. Latitude59 tegevjuht Liisi Org sõnas, et Uus-Põhjala investorite panus on eelkõige usalduse märk. „Eesti investorid on Latitude59 idufirmade võistlust toetanud juba aastaid ning Läti äriinglid osalevad teist aastat järjest. Sel aastal liituvad aga sündikaadiga esmakordselt Soome investorid, kes toovad sisse Põhjamaade vaate ja kogemuse. Kolme Uus-Põhjala riigi investorite osalus annab idufirmade asutajatele võimaluse oma edulugusid edasi arendada, investorid saavad aga võimaluse lisada oma portfelli uusi perspektiivikaid iduettevõtteid,“ ütles Org. Eesti äriinglite võrgustik EstBAN panustab auhinnafondi kuni 200 tuhat eurot ning Läti äriinglite võrgustik LatBAN lisab kuni 100 tuhat eurot. Soome äriinglite võrgustik FiBAN liitub sündikaadiga, esindades Põhjamaade investoreid. EstBANi juhatuse liige Jana Budkovskaja ütles, et Latitude59 on järjepidevalt esile toonud meeskondi, kellel on nii ambitsiooni kui ka teostuskiirust globaalseks kasvuks. „Koostöö LatBANi ja FiBANiga on täpselt selline koostöövorm, mis tugevdab Põhja- ja Baltimaade iduettevõtluse ökosüsteemi. Kui idufirma saab sündikaatinvesteeringu, on see hea märk mõlemale poolele: asutajad saavad pühendunud ja praktilise kogemusega toetajaid ning investorid saavad liituda meeskonnaga, kes on valmis muutma oma hoo mõõdetavaks kasvuks. Ootan põnevusega tänavusi kandideerimisi,“ ütles ta. Latitude59 laval on viimastel aastatel säranud sellised iduettevõtted nagu AskToSell, Flowstep, Adact, Atom ja Cino. 2025. aastal läks Latitude59 võistlusel jagamisele 675 000 eurot ning 175 000–250 000 euro suuruse investeeringu kindlustasid Eesti roheenergeetika lahenduste arendaja MarkeDroid, Läti ehitusidu Adventum Tech ja Leedu kaitsetehnoloogia ettevõte Luna Robotics. Latitude59 pitching-võistlusele kandideeris mullul 407 idufirmat 48 riigist. Tänavu oodatakse võistlusele kandideerima varajase faasi iduettevõtteid, kellel on selge missioon, skaleeritav ärimudel ning toimiv toode, tõestatud turuhaare või tugev tagasiside klientidelt. Kandideerimise tähtaeg on 15. aprill 2026 ning kandideerinud idufirmade hulgast valitakse välja 15 tugevaimat meeskonda, kes pääsevad poolfinaali ning saavad professionaalset koolitust ja mentorlust. Võitjad selguvad 22. mail Latitude59 pealaval toimuvas finaalis. Latitude59 2026 toimub 20.–22. mail Tallinnas, Kultuurikatlas ning osalejaid oodatakse enam kui 70 riigist. Tegemist on Uus-Põhjala regiooni kõige rahvusvahelisema ja mõjukama iduettevõtlus- ning tehnoloogiasündmusega, mis toob Tallinnasse kokku idufirmad, investorid ja startup-ökosüsteemi arendajad üle maailma. Tänavu võtab Latitude59 esmakordselt sihiks sillaehituse Uus-Põhjamaade ning Aafrika ja Aasia startup-ökosüsteemide vahel, seades fookusesse inimlikkuse ja tehnoloogia tasakaalu. Latitude59 peateemaks on The Global Village Experiment, mis testib hüpoteesi, et kõige väärtuslikumad kontaktid sünnivad siis, kui ökosüsteemid ja erinevad mõtteviisid omavahel kokku põrkuvad.  Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

            • Raudse metsa sosinad ja lootuse kibe hind: S.T.A.L.K.E.R. 2 kutsub meid 2026. aasta suvel tagasi Tsooni rüppe

              Raudse metsa sosinad ja lootuse kibe hind: S.T.A.L.K.E.R. 2 kutsub meid 2026. aasta suvel tagasi Tsooni rüppe Pilt AM 27. märts 2026 - 10:28 Tsoon ei ole kunagi olnud pelgalt koht kaardil – see on elusolend, mis hingab radioaktiivset tolmu, toitub saladustest ja sülitab välja vaid neid, kelles on piisavalt visadust. Kui arvasid, et "Heart of Chornobyl" avas  S.T.A.L.K.E.R. 2 kõik uksed, siis eksisid rängalt. Ukraina stuudio GSC Game World on heitnud eesriide oma esimeselt suurelt loo-laienduselt, mis kannab pealkirja "Cost of Hope" (Lootuse hind). See pole lihtsalt väike lisapakk, vaid massiivne ekspeditsioon, mis lubab meid mässida veelgi sügavamale anomaaliate ja intriigide võrku. Vana tüli uued tuurid "Cost of Hope" viib meid tagasi tuttavasse, kuid samas tundmatusse maailma. Loo keskmes on taas peategelane Skif, kelle PDA-sse laekuv salapärane signaal lükkab käima sündmusteahela, mis rullub lahti paralleelselt põhimängu sündmustega. See on nagu uue peatüki avamine raamatus, mida arvasid juba tundvat, kuid mille leheküljed on seekord kirjutatud vere ja roostega. Tsooni igipõline konflikt on taas lõkkele löönud. Ühel pool seisab Kohustus (Duty) – rühmitus, mis näeb Tsooni nagu vähkkasvajat, mis tuleb isoleerida ja hävitada. Teisel pool aga Vabadus (Freedom), kelle jaoks on Tsoon hindamatu kingitus inimkonnale, mis ootab uurimist ja rakendamist. Nende vahel valitsenud habras vaherahu oli nagu jääl kõndimine kevadpäikese käes – oli vaid aja küsimus, mil see praguneb. "Cost of Hope" viskab meid otse sellesse poliitilisse ja ideoloogilisse tormi. Teekond läbi Raudse metsa ja jaama südame Mängijatele avanevad kaks täiesti uut piirkonda. Esiteks saame lõpuks ometi rännata ikoonilisse Tšornobõli tuumajaama, mis on aastakümneid olnud lukus ja mahajäetud, kuid mis nüüd kutsub stalkereid oma süngete koridoridega. Teiseks ootab meid ees Raudmets (Iron Forest) – labürindisarnane ja eksitav paik, kus iga vale samm võib jääda viimaseks. GSC Game World lubab kümneid tunde uut mängitavust. See pole pelgalt "rohkem sama asja", vaid mittelineaarne kogemus, kus mängija valikud kujundavad mitte ainult tema enda saatust, vaid võivad raputada tervet Tsooni. Uued relvad ja varustus on Skifile elukindlustuseks mutantide ja anomaaliate vastu, mis muutuvad selles laienduses veelgi ettearvamatuks. Triloogia keskpaik keset sõjatuld Huvitava detailina paljastasid arendajad, et "Cost of Hope" on tegelikult n-ö "teise triloogia" keskmine osa. Koos tulevikus ilmuva loo-laiendusega moodustab see uue ja pika narratiivse kaare S.T.A.L.K.E.R.-i saagas. Oluline on märkida, et see arendustöö toimub ajal, mil Ukrainas kestab endiselt täiemahuline sõda. GSC Game World on jäänud oma kodumaale truuks ja kutsub üles toetama president Volodõmõr Zelenskõi heategevusfondi United24. Mängu loomine sellistes tingimustes on iseenesest kangelaslik saavutus, andes pealkirjale "Lootuse hind" veelgi sügavama ja valusama tähenduse. Vaata esimest treilerit siit: S.T.A.L.K.E.R. 2: Cost of Hope Trailer. Video URL Mängud Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Modera tulu kasvas 40%, eesmärgiks on oma AI lahendusega suurtele turgudele sisenemine

              Nasdaqi alternatiivturul First North noteeritud automüügi tarkvaraettevõte Modera tulu kasvas aastaga 40% ning varasem kahjum vahetati kasumi vastu.

            • Saksamaa on tõusnud e-residentsuse peamiseks taotlusriigiks, siin luuakse IT-firmasid

              Saksa kodanikud esitasid mullu ligi poole rohkem e-residentsuse taotlusi kui aasta varem ning asutasid ka kolmandiku võrra enam ettevõtteid.

            • Raport: Eesti kaitsetööstus võib inimeste arvult IKT-sektorist mööduda

              Seitsme aastaga võib kaitsetööstuses hõivatud inimeste hulk Eestis ületada IKT-sektori, kui kasutame võimalust valdkonna jõuliseks arendamiseks tänu NATO kaitsekulude kasvule.

            • Kaitsevaldkonna eelkiirendi ootab Eesti idufirmasid. “Loob ettevõtetele hüppelaua”

              Teist tegutsemisaastat alustav kaitsevaldkonna eelkiirendi Defence Business Lab ootab ettevõtteid ning tiime arendama Eesti kaitsevõimet toetavaid lahendusi.

            • Eesti idufirma sai TechChillil Läti äriinglitelt 150 000 eurot

              Logistika digitaliseerimise platvormi arendav Eesti iduettevõte sai Riia ärifestivalil TechChill Läti äriinglite võrgustikult 150 000eurose investeeringu.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes