Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

              Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

            AM

            • Eesti, Läti ja Soome äriinglid panevad Latitude59 võistluse võitjale välja 300 000 eurot

              Eesti, Läti ja Soome äriinglid panevad Latitude59 võistluse võitjale välja 300 000 eurot Pilt AM 27. märts 2026 - 18:50 Latitude59 konverentsi raames toimuvale idufirmade võistluse võitjatele panevad Eesti, Läti ja Soome äriinglid tänavu välja kuni 300 000 euro suuruse sündikaadi investeeringu. Latitude59 tegevjuht Liisi Org sõnas, et Uus-Põhjala investorite panus on eelkõige usalduse märk. „Eesti investorid on Latitude59 idufirmade võistlust toetanud juba aastaid ning Läti äriinglid osalevad teist aastat järjest. Sel aastal liituvad aga sündikaadiga esmakordselt Soome investorid, kes toovad sisse Põhjamaade vaate ja kogemuse. Kolme Uus-Põhjala riigi investorite osalus annab idufirmade asutajatele võimaluse oma edulugusid edasi arendada, investorid saavad aga võimaluse lisada oma portfelli uusi perspektiivikaid iduettevõtteid,“ ütles Org. Eesti äriinglite võrgustik EstBAN panustab auhinnafondi kuni 200 tuhat eurot ning Läti äriinglite võrgustik LatBAN lisab kuni 100 tuhat eurot. Soome äriinglite võrgustik FiBAN liitub sündikaadiga, esindades Põhjamaade investoreid. EstBANi juhatuse liige Jana Budkovskaja ütles, et Latitude59 on järjepidevalt esile toonud meeskondi, kellel on nii ambitsiooni kui ka teostuskiirust globaalseks kasvuks. „Koostöö LatBANi ja FiBANiga on täpselt selline koostöövorm, mis tugevdab Põhja- ja Baltimaade iduettevõtluse ökosüsteemi. Kui idufirma saab sündikaatinvesteeringu, on see hea märk mõlemale poolele: asutajad saavad pühendunud ja praktilise kogemusega toetajaid ning investorid saavad liituda meeskonnaga, kes on valmis muutma oma hoo mõõdetavaks kasvuks. Ootan põnevusega tänavusi kandideerimisi,“ ütles ta. Latitude59 laval on viimastel aastatel säranud sellised iduettevõtted nagu AskToSell, Flowstep, Adact, Atom ja Cino. 2025. aastal läks Latitude59 võistlusel jagamisele 675 000 eurot ning 175 000–250 000 euro suuruse investeeringu kindlustasid Eesti roheenergeetika lahenduste arendaja MarkeDroid, Läti ehitusidu Adventum Tech ja Leedu kaitsetehnoloogia ettevõte Luna Robotics. Latitude59 pitching-võistlusele kandideeris mullul 407 idufirmat 48 riigist. Tänavu oodatakse võistlusele kandideerima varajase faasi iduettevõtteid, kellel on selge missioon, skaleeritav ärimudel ning toimiv toode, tõestatud turuhaare või tugev tagasiside klientidelt. Kandideerimise tähtaeg on 15. aprill 2026 ning kandideerinud idufirmade hulgast valitakse välja 15 tugevaimat meeskonda, kes pääsevad poolfinaali ning saavad professionaalset koolitust ja mentorlust. Võitjad selguvad 22. mail Latitude59 pealaval toimuvas finaalis. Latitude59 2026 toimub 20.–22. mail Tallinnas, Kultuurikatlas ning osalejaid oodatakse enam kui 70 riigist. Tegemist on Uus-Põhjala regiooni kõige rahvusvahelisema ja mõjukama iduettevõtlus- ning tehnoloogiasündmusega, mis toob Tallinnasse kokku idufirmad, investorid ja startup-ökosüsteemi arendajad üle maailma. Tänavu võtab Latitude59 esmakordselt sihiks sillaehituse Uus-Põhjamaade ning Aafrika ja Aasia startup-ökosüsteemide vahel, seades fookusesse inimlikkuse ja tehnoloogia tasakaalu. Latitude59 peateemaks on The Global Village Experiment, mis testib hüpoteesi, et kõige väärtuslikumad kontaktid sünnivad siis, kui ökosüsteemid ja erinevad mõtteviisid omavahel kokku põrkuvad.  Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

            • Raudse metsa sosinad ja lootuse kibe hind: S.T.A.L.K.E.R. 2 kutsub meid 2026. aasta suvel tagasi Tsooni rüppe

              Raudse metsa sosinad ja lootuse kibe hind: S.T.A.L.K.E.R. 2 kutsub meid 2026. aasta suvel tagasi Tsooni rüppe Pilt AM 27. märts 2026 - 10:28 Tsoon ei ole kunagi olnud pelgalt koht kaardil – see on elusolend, mis hingab radioaktiivset tolmu, toitub saladustest ja sülitab välja vaid neid, kelles on piisavalt visadust. Kui arvasid, et "Heart of Chornobyl" avas  S.T.A.L.K.E.R. 2 kõik uksed, siis eksisid rängalt. Ukraina stuudio GSC Game World on heitnud eesriide oma esimeselt suurelt loo-laienduselt, mis kannab pealkirja "Cost of Hope" (Lootuse hind). See pole lihtsalt väike lisapakk, vaid massiivne ekspeditsioon, mis lubab meid mässida veelgi sügavamale anomaaliate ja intriigide võrku. Vana tüli uued tuurid "Cost of Hope" viib meid tagasi tuttavasse, kuid samas tundmatusse maailma. Loo keskmes on taas peategelane Skif, kelle PDA-sse laekuv salapärane signaal lükkab käima sündmusteahela, mis rullub lahti paralleelselt põhimängu sündmustega. See on nagu uue peatüki avamine raamatus, mida arvasid juba tundvat, kuid mille leheküljed on seekord kirjutatud vere ja roostega. Tsooni igipõline konflikt on taas lõkkele löönud. Ühel pool seisab Kohustus (Duty) – rühmitus, mis näeb Tsooni nagu vähkkasvajat, mis tuleb isoleerida ja hävitada. Teisel pool aga Vabadus (Freedom), kelle jaoks on Tsoon hindamatu kingitus inimkonnale, mis ootab uurimist ja rakendamist. Nende vahel valitsenud habras vaherahu oli nagu jääl kõndimine kevadpäikese käes – oli vaid aja küsimus, mil see praguneb. "Cost of Hope" viskab meid otse sellesse poliitilisse ja ideoloogilisse tormi. Teekond läbi Raudse metsa ja jaama südame Mängijatele avanevad kaks täiesti uut piirkonda. Esiteks saame lõpuks ometi rännata ikoonilisse Tšornobõli tuumajaama, mis on aastakümneid olnud lukus ja mahajäetud, kuid mis nüüd kutsub stalkereid oma süngete koridoridega. Teiseks ootab meid ees Raudmets (Iron Forest) – labürindisarnane ja eksitav paik, kus iga vale samm võib jääda viimaseks. GSC Game World lubab kümneid tunde uut mängitavust. See pole pelgalt "rohkem sama asja", vaid mittelineaarne kogemus, kus mängija valikud kujundavad mitte ainult tema enda saatust, vaid võivad raputada tervet Tsooni. Uued relvad ja varustus on Skifile elukindlustuseks mutantide ja anomaaliate vastu, mis muutuvad selles laienduses veelgi ettearvamatuks. Triloogia keskpaik keset sõjatuld Huvitava detailina paljastasid arendajad, et "Cost of Hope" on tegelikult n-ö "teise triloogia" keskmine osa. Koos tulevikus ilmuva loo-laiendusega moodustab see uue ja pika narratiivse kaare S.T.A.L.K.E.R.-i saagas. Oluline on märkida, et see arendustöö toimub ajal, mil Ukrainas kestab endiselt täiemahuline sõda. GSC Game World on jäänud oma kodumaale truuks ja kutsub üles toetama president Volodõmõr Zelenskõi heategevusfondi United24. Mängu loomine sellistes tingimustes on iseenesest kangelaslik saavutus, andes pealkirjale "Lootuse hind" veelgi sügavama ja valusama tähenduse. Vaata esimest treilerit siit: S.T.A.L.K.E.R. 2: Cost of Hope Trailer. Video URL Mängud Salvesta PDF! »

            • Eesti netikasiinod toetuvad pangalingi taristule

              Eesti netikasiinod toetuvad pangalingi taristule Pilt AM 27. märts 2026 - 0:44 (Sisuturundus) Mõnekümne sekundi jooksul logib eesti mängija pangalingi kaudu sisse kasiinoportaali, kinnitab oma isiku ja teeb esimese sissemakse. Registreerimisankeeti ei ole, dokumendifotot ei küsita, eraldi kontot ei looda. See kogemus, mida Eestis peetakse juba tavapäraseks, põhineb digitaalsel identiteeditaristul, mis rajati algselt hoopis teiste teenuste jaoks. Pangalink kasiino sissepääsuna Mitmete eesti hasartmänguportaalide kontovaba sisselogimine tugineb samale autentimistehnoloogiale, mida pangad kasutavad igapäevaste ülekannete kinnitamiseks. Kui kasutaja valib pangalingi kaudu sisenemise, suunatakse ta internetipanka, kus autentimine toimub Smart-ID, mobiil-ID või ID-kaardi abil. Pangalink edastab kasiinoportaalile kinnituse kasutaja isikust, ilma et isikuandmeid peaks eraldi üle kinnitama. Sellist skeemi ei ole enamik riike suutnud juurutada, sest neil puudub ühtne isikutuvastuse taristu, millele erasektori teenused saaksid toetuda. Eestis on selline taristu olnud kasutusel alates 2000. aastate algusest ning selle kasutusala on aja jooksul pidevalt laienenud. Aruandlus toimib X-teel Hasartmängukorraldajate ja riigi vaheline suhtlus ei piirdu litsentsi olemasoluga. Iga Eestis tegutsev kaughasartmängu korraldaja peab ühendama oma elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi Maksu- ja Tolliameti aruandlussüsteemiga andmevahetuskihi X-tee kaudu.  Maksu- ja Tolliamet on kirjeldanud elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi tehnilist ülesehitust, mis hõlmab nii reaalajas andmeedastust kui ka piirangute registri automaatset kontrollimist. Tulemuseks on järelevalvemudel, kus riik näeb operaatorite tegevust peaaegu reaalajas, mitte tagantjärele esitatud aruannete põhjal. Kontovaba mudel ja selle tehniline taust Kontovabad ehk kiirkasiinod on eesti turul muutunud standardiks. Nende toimimise aluseks on pangalingi kaudu toimiv isikutuvastus, mis asendab tavapärast registreerimisprotsessi. Kasutaja tuvastamine käib pangainfrastruktuuri kaudu ja väljamaksed suunatakse samale kontole, kust sissemakse tehti. Eesti mängija jaoks tähendab see, et erinevate platvormide proovimine ei nõua igale poole eraldi konto loomist. Ülevaate Eestis litsentseeritud platvormidest leiab näiteks portaalist, kus on kõrvutatud neti kasiinod makseviisi, litsentsi ja boonuste alusel. Pangalingi tugi on nendes võrdlustes muutunud üheks põhiliseks hindamiskriteeriumiks, sest kontovaba sisselogimine eeldab operaatorilt tehnilist integratsiooni Eesti pangandussüsteemiga. Autentimine on osa mängukogemusest Smart-ID populaarsuse kasv on muutnud seda, kuidas kasutajad veebiplatvormidele sisenevad. Balti riikides kasutab Smart-ID-d üle paari miljoni inimese ning Eestis on see muutunud eelistatuimaks autentimisvahendiks just seetõttu, et ei eelda spetsiaalset SIM-kaarti ega lisakulusid. Smart-ID võimaldab anda digiallkirju, mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Arvutimaailm on käsitlenud rahvusvahelise uuringu tulemusi digitaalsete autentimisvahendite usaldusväärsuse kohta, kus Smart-ID sai Balti riikide kasutajate seas kõrgeima soovitusindeksi. Hasartmänguportaalide jaoks tähendab see, et nende sisselogimissüsteem toetub vahendile, mida kasutajad juba usaldavad ja igapäevaselt kasutavad. Piirangute register tagab kaitstuse Eesti hasartmängusüsteemis on mängijakaitse üles ehitatud tsentraliseeritud registri ümber. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (HAMPI) on riiklik andmekogu, mida haldab Maksu- ja Tolliamet ning millele operaatoritel on kohustus enne mängimise võimaldamist päring esitada. Päring toimub andmevahetuskihi X-tee kaudu ja tulemus on binaarne: kas mängijal on kehtiv piirang või mitte. Kui piirang on registris olemas, ei tohi operaator mängijat teenusesse lubada. Eesti Pangaliit on uurinud, kuidas inimesed digitaalseid autentimisvahendeid kasutavad, ning uuringu tulemused näitavad, et pangateenused on mobiil-ID ja Smart-ID kasutajate seas ülekaalukalt populaarseim kasutusvaldkond. See tähendab, et autentimissüsteem, mis kaitseb pangakontot, kaitseb ka mängukontot, sest mõlemad kasutavad sama taristut. Seega eeldab kontovaba mudel operaatorilt nii pangalingi integratsiooni kui ka HAMPI registri päringuid, ja turule sisenemise tehniline lävi on suhteliselt kõrge. Võrdlusportaal kasiinod.bet koondab Eesti litsentsiga operaatorite andmed makseviisidest boonusteni ühte kohta, muutes platvormi valiku struktureerituks. Platvormide läbipaistvus kui turustandard Eesti hasartmänguturg on suhteliselt väike, kuid tehniliselt keeruline. Operaatorid peavad ühendama oma süsteemid nii X-tee andmevahetusega, HAMPI registriga kui ka pangalingi taristuga. Selline tehniline barjäär tähendab, et turule pääsevad ainult need operaatorid, kes suudavad neid nõudeid täita. Mängija vaatevinklist muudab see platvormi valiku lihtsamaks, sest litsentsi olemasolu on kontrollitav ja operaatorite vaheline võrdlus struktureeritud. Eesti hasartmänguportaalide tehniline ülesehitus peegeldab laiemat mustrit: digiidentiteedi taristu, mis loodi riigiteenuste jaoks, on muutunud erasektori teenuste, sealhulgas meelelahutusplatvormide, usaldusväärsuse aluseks. Sisuturundus Salvesta PDF! »

            • Android Auto läks pärast uuendust Samsung Galaxy S26 ja Google Pixeli telefoni omanikel katki

              Android Auto läks pärast uuendust Samsung Galaxy S26 ja Google Pixeli telefoni omanikel katki Pilt AM 25. märts 2026 - 23:45 Foto: DoulosBen, Wikimedia Commons Mobiilimaailma värskeim juveel Samsung Galaxy S26 ning ka Google´i Pixeli tipptelefonid vaevlevad juba mitmendat päeva probleemi käes, et oma autosse istudes ja ühendades sõiduki süsteemiga saabub ootamatu vaikus. Paljude kasutajate jaoks on Android Auto muutunud luksuslikust mugavusest närvesöövaks peavaluks, kus ühendus katkeb pidevalt ja taastub. Mis on selle tehnoloogilise jama taga ning miks on uue põlvkonna tippmudelid on jänni jäänud, ei tea veel keegi öelda. Probleemid algasid uuendusega Mõjutatud nutitelefonid suudavad pärast viimast tarkvarauuendust luua ühenduse autoga vaid hetkeks. Seejärel järgneb tühi ekraan ja uue ühenduse loomise katse. Üks nördinud kasutaja kirjeldas oma kogemust Google’i foorumis nii: "Mul on väga sarnane probleem Samsung S26 Ultraga. AA (Android Auto) ühendub, siis katkeb, siis ühendub hetke pärast uuesti ja siis jälle katkeb. Ühendus ei ole püsiv. Eelmise telefoniga, S25 Ultra, polnud mingeid probleeme." Eriti torkab silma asjaolu, et probleem kummitab just kaabliga ühendusi. Need, kes lootsid stabiilsele ja kindlale "juhtmeühendusele", on leidnud end keset jama, kus ükski tavapärane lahendus – nagu vahemälu tühjendamine või uue kaabli otsimine ei tundu aitavat. Kas turvalisus on mugavuse vaenlane? Tehnoloogiaeksperdid kahtlustavad, et süüdlane võib peituda sügaval Android 16 operatsioonisüsteemi koodis. Tundub, et uued turvameetmed ja OS-i paigad, mis on mõeldud kaitsma kasutaja andmeid, on muutunud liiga innukaks. Kui telefon on lukustatud, võivad need süsteemid tõlgendada USB-andmesidet kui potentsiaalset ohtu ja ühenduse lihtsalt "läbi lõigata". Meelehärm on nii suur, et mõned kasutajad kaaluvad isegi seadme tagastamist. Üks Mercedes C43 omanik ei hoidnud Samsungi foorumis emotsioone tagasi: "Sama probleem Mercedes C43 ja Galaxy S26 Ultraga. Ei ühendu üldse. Proovisin andmete ja vahemälu tühjendamist, see pole kaabli viga. See on viimased kaks aastat Galaxy S24 Ultraga laitmatult töötanud. See on minu "tehingumurdja" ning telefon läheb tagastamisele, kui lähema nädala jooksul lahendust ei tule, kuna tagastusaken on vaid 15 päeva." Kuidas murest jagu saada (vähemalt ajutiselt)? Kuigi Samsung ja Google pole veel ametlikku "päästerõngast" ehk parandust välja lasknud, on nutikamad kasutajad leidnud mõned viisid, kuidas süsteemi trikitada. Kui nutitelefon jonnib, proovi järgmist. Hoia telefon kogu aeg ärvel: avage telefoni lukk enne kaabli ühendamist ja hoia see lukustamata kuni rakenduse täieliku käivitumiseni. Lõdvenda piiranguid: navigeerige seadetesse Settings > Security & Privacy ja proovi keelata USB-piirangud (Advanced Protection alt). Rakenduste suurpuhastus: mõned on saanud abi Samsung SmartThingsi rakenduse kustutamisest või Android Auto "jõuga peatamisest" (Force stop) enne sõidu alustamist. Google on veast teadlik ja lubas uuenduse varsti välja lasta. Androidiblog Mobiiltelefonid Tarkvara Salvesta PDF! »

            • IT-ettevõtjad andsid üle aasta auhinnad, mis anti Eesti AI vähidiagnostika, robootika läbimurde, TI-hüppe ja töötukassa reformi eest

              IT-ettevõtjad andsid üle aasta auhinnad, mis anti Eesti AI vähidiagnostika, robootika läbimurde, TI-hüppe ja töötukassa reformi eest Pilt AM 24. märts 2026 - 9:22 Fotol Sander Sebastian Agur (Rollo Robotics), Gert Tiivas (Eesti Töötukassa), Maria Vous (Better Medicine), Ivo Visak ja Kristel Raesaar (TI-Hüpe).  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tunnustas oma sünnipäeva puhul 2025. aasta silmapaistvamaid tehnoloogiategusid ja -tegijaid. Auhinnad anti välja neljas kategoorias: Aasta Tegija, Aasta Tegu, Aasta Läbimurre ja Aasta Eeskuju.  ITLi presidendi Ats Albre sõnul tunnustab ITL igal aastal inimesi ja organisatsioone, kelle ideed, algatused või tegevus on oluliselt mõjutanud Eesti digitehnoloogia arengut või Eesti elu laiemalt. „Tehnoloogia mõju ei piirdu ammu enam ainult IT-sektoriga, vaid kujundab üha enam seda, kuidas me õpime, töötame, ravime ja riiki korraldame. Tänavused laureaadid on hea näide sellest, kuidas digilahendused aitavad päriselt ühiskonda edasi viia.“  Aasta Tegija 2025 tiitli pälvis Eesti meditsiinitehnoloogia idufirma Better Medicine tehisintellektil põhineva vähituvastussüsteemi arendamise eest. Ettevõtte lahendus aitab radioloogidel kompuutertomograafia uuringutes automaatselt tuvastada, määratleda ja mõõta onkoloogilisi leide neerus, toetades radiolooge juhuleidude leidmisel ning diagnostika täpsuses. "Arvestades, et vähi esinemissagedus maailmas on kasvuteel, arstide töökoormus suureneb ning raha on tervishoiusüsteemis aina vähem, on targad lahendused määrava tähtsusega elude päästmisel, toetades arste vähi tuvastamisel ja -diagnostikas," ütles Better Medicine’i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Salumaa. Ta lisas, et ettevõtte järgmiseks eesmärgiks on katta ära kõik kõhuõõne kriitilisemad vähid ning sealt omakorda edasi liikuda kogu keha katva tuvastussüsteemi poole, mis teeks Better Medicine'ist ainsa kliiniliselt holistilise vähituvastussüsteemi maailmas. Aasta Tegu 2025 auhinna sai TI-Hüppe Sihtasutus haridusprogrammi käivitamise eest, mis aitab Eesti haridusel tehisaru ajastuks valmistuda. “Tähtis on mõista, et me ei vii tehisaru kooli – suurte keelemudelite rakendused juba on õpilaste telefonides. Meie aitame koolidel kohaneda, et tehisaru võimestaks, mitte ei pidurdaks õppimist,” ütles TI-Hüppe juht Ivo Visak. “Loome eeldused selleks, et Eesti noortest saaks mitte ainult nutikad tehisarutööriistade kasutajad, vaid ka nende võimekad loojad. Erasektori, sealhulgas ITL-i liikmesettevõtete, toetus on aidanud Eesti järgmise suure arenguhüppe võimsalt käivitada,” märkis Visak. TI-Hüpe on tänaseks jõudnud kõigi Eesti gümnaasiumideni ja kaasanud üle 4900 õpetaja, kellest enam kui 60% kasutab tehisaru tööriistu iganädalaselt. Jaanuaris lansseeritud Eesti õpilastele kohandatud õpirakendus on praeguseks kasutusel juba ligi 77% gümnaasiumidest. Aasta Läbimurre 2025 tunnustuse pälvis Rollo Robotics, kes arendas maailma esimese stabiilse autonoomse üherattalise turberoboti. Lahendus pakub turva- ja kaitsesektorile uut lähenemist – robot on kiirem, vähemate komponentidega, energiatõhusam ja suudab liikuda keskkondades, kuhu tavapärased robotid ei pääse. „Robootika arengus on stabiilse üherattalise roboti loomine olnud pikka aega tehnoloogiline väljakutse, mida on peetud peaaegu võimatuks, sest ühe toetuspunktiga süsteem on olemuselt dünaamiliselt ebastabiilne. Meie meeskonna patenteeritud meetod näitab, et ka väikeses Eestis on võimalik teha globaalselt konkurentsivõimelist süvatehnoloogiat, millega maailmas väärtust luua,“ ütles Rollo Robotics OÜ juhatuse liige Sander Sebastian Agur. Sel aastal andis ITL esmakordselt välja ka uue tunnustuse Aasta Eeskuju, mille sai Eesti Töötukassa teenuste kaasajastamise reformi eest. Tegemist on näitega, kuidas avalik sektor saab oma struktuuri ümber kujundades suunata rohkem ressursse sisuliste teenuste arendamisse ning tehnoloogilise võimekuse kasvatamisse. „Meie peamine eesmärk on aidata inimestel kiiremini tööturule jõuda, keskendudes neile, kes vajavad meie tuge kõige enam. Selleks peame oma teenuseid pidevalt arendama ja paremini sihitama,“ ütles Eesti Töötukassa juhatuse esimees Gert Tiivas. ITL annab sektori tunnustusi välja igal aastal ning laureaadid valib liidu juhatus liikmete ja partnerite ettepanekute põhjal. IT-ettevõtjad on aasta auhindu välja andnud 1998. aastast, seekordne tunnustatakse tegijaid 27. korda. Lahendused Robotid Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Tallinnas Telliskivi ärilinnakus avati uus koostöötamise keskus. “Pole lihtsalt kontor”

              Täna avati Tallinnas Telliskivi ärilinnakus ligi 700 m² suurune koostöötamiskeskus, mis paikneb läbi kahe korruse.

            • Tuul esitas pankrotiavalduse, Comodule läheb saneerimisele. “Mul on siiralt kahju ja vabandan”

              Elektritõukerataste renditeenust pakkunud OÜ Tuul Mobility esitas täna Harju maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

            • TOP 200 | Eesti tarkvaraäride keskmise palga edetabel. Parimal üle 20 000 euro

              Reastasime taas Eesti programmeerimisettevõtted nende viimase nelja kvartali keskmise palga alusel. Vaata, kust leiad oma ettevõtte, konkurendi või äripartneri.

            • Tauno Telvik: meie digisõltuvus USAst on muutunud strateegiliseks riskiks, mõelge Nord Streamile

              Eesti ettevõtete digitaristusse on aastatega kuhjunud kriitilised sõltuvused, mille riske pole piisavalt teadvustatud, kinnitas Replicant IT tegevjuht Tauno Telvik.

            • Euroopa Komisjoni idufirmade volinik Riias: ülejäänud EL peab Balti mudelile järgi jõudma

              Ülejäänud Euroopa peab järele jõudma Baltimaade digitaalse efektiivsuse mudelile, kinnitas Euroopa Komisjoni idufirmade volinik Ekaterina Zaharieva eile Riias.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes