Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Valitsus kiitis heaks suure digiriigi reformi

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • WSJ: lääs seisab silmitsi uue ajastu sõjapidamise õppetundidega

    Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et uued tehnoloogiad kujundavad kiiresti ümber sõjapidamist ning lääneriikide relvajõud seisavad silmitsi Ukraina sõjast ja Iraani konfliktist saadud õppetundidega.

  • Jõustruktuurid võimalikku koostööd Palantiriga ei kommenteeri

    Kaitsevägi ja politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei kinnita ega lükka ümber USA päritolu tehnoloogiafirma Palantiri teenuste kasutamist. Samas on info koostööst mõne teise ettevõttega või tehnoloogiast vabalt kõigile leitav.

  • Laura Vasermane: ettevõtted peavad valmistuma tehisarumääruseks

    Koostamisel olev Euroopa Liidu tehisintellektimäärus toob kaasa uusi nõuded, mille täitmata jätmise korral ähvardavad trahvid on veelgi suuremad kui senise andmekaitsemääruse puhul, kirjutab Laura Vasermane.

  • WSJ: kuidas SpaceX-ist sai oluline osa USA sõjamasinast

    Kosmoseettevõtte SpaceX-i aastatepikkune koostöö ja sidemete loomine USA riiklike julgeoleku struktuuridega on hakanud vilja kandma, kirjutab The Wall Street Journal. USA valitsus on SpaceX-i suurim klient ning ettevõtte rolli riigi julgeolekus üha kasvab.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • Microsoft paneb Windows 11 lõpuks dieedile: tuleb sujuv töö ka 8 GB mäluga

    Microsoft paneb Windows 11 lõpuks dieedile: tuleb sujuv töö ka 8 GB mäluga Uudised AM 3. august 2026 - 21:20 Pilt Pärast pikka kasutajate pahurat podisemist operatsioonisüsteemi raskepärasuse ja apla mälutarbimise üle on Microsoft asunud tõsisele puhastustööle. Nende uusim arendussuund on paljudele nagu muusika kõrvadele: Windows 11 tehakse piisavalt "saledaks", et see jookseks sujuvalt ka täiesti tavalisel, 8 GB muutmäluga (RAM) igapäevasel (vanal) arvutil. Windows võib vanas arvutis võtta enda alla 80% ressurssidest, nii et sinu tegelike tööriistade - veebibrauseri, tekstitöötlusprogrammi või mängude jaoks lihtsalt enam ruumi eriti pole. Tulemuseks on aeglus ja süsteemi "hangumine". Microsofti viimaste aastate arendussuund, mis tõi süsteemi ohtralt tehisintellekti ja taustaprotsesse, täitis selle augu väga kiiresti. Nüüd on aga Redmondi tehnoloogiahiid lubanud laua puhtaks lüüa ja ruumi juurde tekitada. Microsofti Windowsi ja seadmete valdkonna asepresident Pavan Davuluri andis äsja ülevaate märtsis antud lubaduste täitmisest. Kuigi palju optimeerimistööd on alles ees ja jõuab tavatarbijateni sügisel, on fookus selgelt nihkunud tagasi elementaarsele jõudlusele ja stabiilsusele. Vandenõuteooriad, nagu tahgaks Microsoft riistvaratootjatega koostöös suunata kasutajaid võimalikult ruttu arvuteid vahetama, ei pea enam (nii palju) paika. "Oleme järjepidevalt tutvustanud mitmeid täiustusi Windowsi mälutõhususes, alates tõhusama mälueraldaja kasutamisest, et vähendada rakenduste ja komponentide üldkulusid, kuni WinUI 3 pideva häälestamiseni, nii et sellele ehitatud rakendused kasutaksid disaini poolest vähem mälu, samuti edendame Chromiumi ja Webview2 komponentide tõhusust, kui need ilmuvad operatsioonisüsteemi," selgitas Davuluri ettevõtte tehnilisi edusamme. Neli uut fookust – tähelepanu keskel on mälu Ehkki märtsis lubati parandada File Exploreri töökindlust, vähendada uuenduste pealetükkivust ja teha Windows Insideri programm arusaadavamaks, on Davuluri sõnul edusammudest innustunud meeskond lisanud oma tööplaani veel neli uut punkti. Neist kõige olulisem on mälu optimeerimine vähemalt 8 GB peale. Ettevõtte eesmärk on järsult vähendada Windowsi "mälujalajälge", et pakkuda kiiret ja reageerivat kogemust seadmetel, mida inimesed reaalselt iga päev kasutavad. Miks aga räägitakse just 8 gigabaidist?  Ametlikult on Windows 11 miinimumnõue 4 GB mälu. Samas nõuavad uued tehisintellekti võimekusega "Copilot+" arvutid AI-ülesannete haldamiseks kohustuslikus korras vähemalt 16 GB kallist DDR5 mälu.  Tundub, et Microsoft on tajunud turu tegelikku olukorda: kõik kasutajad ei torma massiliselt ostma kalleid AI-arvuteid. Seda kinnitab ka analüüsifirma IDC prognoos, mis ennustab 2026. aastaks arvutituru tarnete 11,3-protsendilist langust, viidates püsivale mälukomponentide puudusele ja hinnatõusule.  Odavama, 8 GB riistvara toetamine on Microsoftile eluliselt tähtis, sest tarbijad ei näe praegu piisavat väärtust tehisintellekti eest lisaraha maksmisel. Teised kolm uut eesmärki hõlmavad kiiremat ja tõhusamat esmase seadistamise kogemust (OOBE), peresätete ja vanemliku kontrolli seadistamise lihtsustamist ning hääletuvastuse muutmist loomulikumaks ja sujuvamaks rakendustes navigeerimisel. Kuigi täpseid ilmumiskuupäevi kõigile neile uuendustele veel pole, kinnitab Davuluri, et ettevõte on kasutajate muret kuulda võtnud. "Teie signaal on selge: jätkake. Seda me kavatseme teha," võttis ta kokku. PLUSSID Vanemad ja soodsamad 8 GB RAM-iga sülearvutid saavad uue hingamise ja pikema eluea. Operatsioonisüsteemi "jalajälje" vähenemine jätab rohkem ressurssi kasutaja enda nõudlikele rakendustele. Süsteem muutub puhtamaks, kuna loobutakse teatud liigsetest tehisaru elementidest, mis pole end õigustanud. Parem draiverite kvaliteet vähendab igapäevaseid seadmete (printerid, Bluetooth-kõrvaklapid) ühenduvusprobleeme. MIINUSED Paljud neist lubadustest on alles varajases testijärgus (Insider programm) ega ole veel jõudnud tavakasutajani. Täielikud Copilot+ AI-funktsioonid jäävad 8 GB seadmetel endiselt riistvaraliselt kättesaamatuks. Varasem süsteemi liigne ressursinõudlikkus on ilmselt juba sundinud paljusid kasutajaid oma riistvara enneaegselt uuendama. Windows 11 mälunõuded Absoluutne miinimumnõue: 4 GB RAM Uus optimeeritud opsüsteem: 8 GB RAM (igapäevaseks sujuvaks tööks) Copilot+ AI-arvutite nõue: 16 GB (kiire DDR5/LPDDR5 mälu) Tarkvara Lauaarvutid Sülearvutid Salvesta PDF! »

  • Telia nimel levivatakse praegu petuarveid

    Telia nimel levivatakse praegu petuarveid Uudised AM 3. august 2026 - 11:12 Pilt Viimastel päevadel on Telia klientideni jõudnud ettevõtte nimel saadetud petuarved, millega püütakse inimesi suunata õngitsuslinkidele ning seeläbi pangakontodele ligi pääseda. Õngitsuskirjadega jäetakse mulje, et tegu on Telia arvega. Kirjas olev link meelitab saajaid klikkima, et seejärel isiklike PIN-koodidega tehinguid kinnitada. Telia nimel levitatav petuarve.  Telia küberturbe ekspert Raivo Malter ütles, et enne kirjas olevale lingile või nupule vajutamist tuleb alati saatja ja kirja õigsus kontrollida. "Enne kirja õigsuses veendumist ei tohi ühelegi kirjas sisalduvale lingile või nupule vajutada," sõnas Malter. Hetkel levivaid õngitsuskirju saab ära tunda kahtlase e-posti aadressi järgi, millelt need on saadetud. Telia saadab arveid ainult ametlikult aadressilt arved@telia.ee. Petukirjades puuduvad ka kliendi andmed, sealhulgas nimi ja aadress, mis on ametlikel arvetel tavaliselt kirjas. Telia tuletab meelde, et täpne ülevaade arvete kohta on alati saadaval iseteeninduskeskkonnas. Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Seda kirja suudavad praegu lugeda vaid inimesed, mitte AI

    Seda kirja suudavad praegu lugeda vaid inimesed, mitte AI Uudised AM 2. august 2026 - 23:35 Pilt Decoy Font on ettevõtte Mixfont leiutatud uus kirjastiil (font), mis aitab peita inimestele mõeldud sõnumeid masina eest. Idee on lihtne: tegelikult kirjutatakse kaks teksti üksteise peale, aga masin suudab sealt tuvastada ühe, inimesed teise teksti. Samas olevat sobiva joonte-udustamise vahekorra leidmine olnud paras hulk katsetamisi. Mixfonti asutaja ning tehisaruteadlane Eric Lu on öelnud, et seni katsetatud keelemudelid (LLM) on kõik üsna üksmeelselt lugenud pildilt välja petuteksti, mitte inimestele mõeldud sõnumi. Katsetasime meiegi Google Geminiga ja tulemus oli sama: Kui genereerida nüüd masinale suvaline tähejada ning jätta inimeste sõnum õigeks, vastab Ai tavaliselt, et ilmselt on tegemist mingil viisil kodeeritud sõnumiga.  Tegelikult on see üsna vana, 1994. aastast pärit hübriidtehnika, millega on tehtud näiteks üks hästi tuntud Albert Einsteini-Marilyn Monroe foto, kus vastav tegelane ilmub välja vastavalt sellele, kui kaugelt pilti vaatad.  Samas ei usu Lu, et font kauaks saladuseks jääb. Nüüd loodab ta esimest korda täpselt jälgida, kui kiiresti ja kuidas suured keeelemudelid uue inimese loodud topeltkirja ära tunnevad ja seda lugema hakkavad. Esimeste päringute peale ChatGPT juba kahtlustaski, et siia on mingi muu sõnum peidetud. Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Ära skrolli! Äpid, mis hoiavad ekraanist eemal ja tasuvad liikumise eest

    Ära skrolli! Äpid, mis hoiavad ekraanist eemal ja tasuvad liikumise eest Lahendused AM 2. august 2026 - 13:19 Pilt Plaanisid vaid korraks Instagrami või TikToki kiigata, kuid ootamatult on möödunud mitu tundi. Oled sõltlane? Võõrutuseks on olemas mitu head äppi, mis vahetavad halva rühi ja kehva enesetunde liikumise vastu. Nähtust nimetatakse doomscrolling'uks ehk lõputuks ja tihti ka negatiivse sisuga ekraani kerimiseks. See on nagu digitaalne must auk, mis imeb endasse aja ja energia, jättes vastutasuks vaid tühjuse tunde. Kuidas aga murda see nõiaring, vähendada ekraaniaega ja olla samal ajal füüsiliselt aktiivsem? Õnneks on jällegi olemas (ekraanitagune) tehnoloogia, mis meid diivanile naelutanud äppidele ja sotsiaalmeediale on loonud ka vastumürgi. Range, kuid õiglane turvamees seisab sinu lemmikäppide ees ja laseb sind sisse vaid siis, kui oled piletina ette näidanud piisava arvu tehtud samme. Kuid on ka leebemaid rakendusi, mis ei karista, vaid meelitavad millegi targemaga tegelema ning maksavad isegi selle eest, et eemal hoida tasuta ja tujurikkuvast doomscrollingust. Siin on ülevaate põnevatest rakendustest, mis aitavad sul ekraanisõltuvusest vabaneda – kas blokeerides su lemmikäpid kuni oled end liigutanud või premeerides sind aktiivsuse eest lausa päris rahaga. 1. Steppin: teeni oma ekraaniaeg välja sammudega Steppin on uus iOS-i rakendus, mis ühendab füüsilise ja vaimse tervise. See toimetab lihtsalt: rakendus blokeerib sinu sotsiaalmeedia äpid (nagu TikTok või Instagram), kuni oled teinud teatud arvu samme. Näiteks saad seadistada reegli, et iga 100 sammu annab sulle ühe minuti ekraaniaega. Rakenduse kaasasutaja on Paul English, kes lõi varem reisiportaali Kayak ja müüs selle suure summa eest hiuljem maha. Kasutajate tagasiside on olnud ülipositiivne. "See ei kõla nagu jutlus, et pead tegema 10 000 sammu. See on nutikas lahendus, sest ei tekita tunnet, et ma pean... alternatiiv on öelda, et ma lihtsalt ei vaata täna neid äppe." – Tim T. "Steppin paneb mind mõtlema – 'ma pole selle nimel vaeva näinud.' Ma pean minema jalutama või olema aktiivne, et oma ekraaniaega välja teenida ja seda teadlikult tarbida." – Cheyenne H. PLUSSID: sujuv integratsioon Apple Healthiga, ei kogu tundlikke isikuandmeid, paindlikud reeglid (sina otsustad, mitu sammu on minut). MIINUSED: saadaval ainult iPhone'i kasutajatele. 2. Digital Carrot: kogu sinu digielu kattev piiraja Digital Carrot (tõlkes "Digitaalne Porgand") pakub laiemat lähenemist. See blokeerib segavad rakendused, veebilehed ja mängud, kuni oled saavutanud oma igapäevased treeningu-, tootlikkuse- või ekraaniaja eesmärgid. Pead tegema näiteks 6000 sammu või veetma 60 minutit jõusaalis (rakendus toetab asukohapõhist GPS-jälgimist), kui saad jälle skrollima minna. Tekib dilemma, kumb siis on vajalikum? PLUSSID: töötab peaaegu igas seadmes, toetab asukohapõhiseid (GPS) ja ajapõhiseid väljakutseid, lihtne seadistada skriptide või mallide abil. MIINUSED: võib tunduda alguses liiga piirav, kui seadistad eesmärgid ebarealistlikult kõrgeks. 3. Walkly: Androidi kasutajate isiklik valvur Walkly on Androidile loodud alternatiiv, mis pakub Steppinile sarnast kogemust. See lukustab valitud sotsiaalmeedia ja mängud, kuni kõnnid etteantud arvu samme. Rakendus jälgib pidevalt sinu füüsilist aktiivsust ja avab äpid automaatselt, kui eesmärk on saavutatud. Lisaks on sellel sisseehitatud ekraaniaja analüütika, mis aitab märgata sinu "kõige hullemaid" skrollimise tipptunde. PLUSSID: automaatne avamine (ei pea midagi küsitsi klikkima), põhjalik statistika ja trendigraafikud. MIINUSED: piiratud ainult Androidi platvormiga. 4. WeWard ja Paceline: preemiad järjepidevuse eest Kui eelnevad rakendused kasutasid "piitsa" (blokeerimist), siis WeWard ja Paceline toovad mängu "prääniku". WeWard (saadaval nii iOS-ile kui ka Androidile) annab sulle sammude eest virtuaalvaluutat ("Wards"), mida saad vahetada sularahaks, kinkekaartideks või annetusteks. Hiljuti lisasid nad ka "Walking Mode'i" ehk režiimi, mis võimaldab piirata äppidele ligipääsu kuni sammude täitumiseni. Paceline (ainult iOS) kogub kokku sinu terviseandmed (Garmin, Oura, Apple Health) ja premeerib sind brändide soodustuste ja kingitustega, kui oled järjepidevalt aktiivne (näiteks 150 minutit liikumist nädalas). Nende filosoofia on lihtne: tervis ei tähenda täiuslikkust, vaid kohale ilmumist ja treenimist ikka ja jälle. PLUSSID: reaalne materiaalne kasu (kinkekaardid, soodustused), soosib pikaajalist harjumuste tekitamist. MIINUSED: väikesed summad, preemiate kogumine võib võtta väga kaua aega. 5. StepBet: mängi omaenda rahaga Kas vajad veelgi ekstreemsemat motivatsiooni? StepBet teeb liikumisest hasartmängu – aga heas mõttes. Sa paned oma isikliku sammueesmärgi peale päris oma raha mängu.  Kui sa ei suuda kiusatusele vastu panna, jääd diivanile skrollima ja eesmärki ei täida, kaotad oma panuse. Kui aga eesmärgid täidad, jagad sa teiste ebaõnnestujate panustest tekkinud auhinnafondi ning teenid kasumit. "Pärast vigastust võtsin juurde 18 kilo ja olin motivatsiooni kaotanud. Minu vennanaine rääkis mulle StepBetist ja olen nüüd palju motiveeritum!" – Adam R. PLUSSID: väga tugev psühholoogiline ja rahaline stiimul; ühendub enamiku populaarsete nutikelladega. MIINUSED: risk kaotada reaalset raha; ei blokeeri füüsiliselt sotsiaalmeediat, vaid toetub sinu tahtejõule mitte raha kaotada. 6. WalkLite ja GeoSmile: alternatiivid andmekogujatele Kui sa ei soovi oma seadet lukustada, aga tahad siiski oma liikumist jälgida ja premeeritud saada, siis on veel äppe, mida kasutada. WalkLite on minimalistlik, nutikas ja kergekaaluline sammulugeja neile, kes on väsinud keerulistest terviseäppidest. See keskendub vaid tuumale: loeb samme ja kaloreid, näitab trende ja hoiab andmeid rangelt sinu telefonis. See on sinu isiklik taskuassistent ilma liigse mürata. GeoSmile läheb sammu edasi. Jaapani digikaartide tootja GeoTechnologies loodud äpp premeerib sind igasuguse liikumise eest (kõndimine, rattasõit, autosõit, rongisõit). Punktide eest saad osta Amazoni, Apple Store'i, PlayStationi või Starbucksi kinkekaarte või kanda raha otse PayPal'i. See hoiab ekraanist eemal just oma mängulisusega – teenid punkte, mitte ei saa karistada. PLUSSID: WalkLite on üliprivaatne ja lihtne. GeoSmile premeerib sind isegi autosõidu eest ja pakub preemiaid. MIINUSED: WalkLite ei blokeeri äppe ega anna rahalist preemiat. GeoSmile kogub (küll anonümiseeritult) sinu asukohaandmeid, mis ei pruugi sobida privaatsust hindavale kasutajale. Mobiiltelefonid Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Tata Motorsi Iveco-tehing lükkub teist korda edasi

    Tata Motorsi Iveco-tehing lükkub teist korda edasi Uudised Indrek Jakobson 2. august 2026 - 8:45 Pilt Tata Motorsi 3,8 miljardi euro suurune Itaalia tarbesõidukitootja Iveco ülevõtmine lükkub taas edasi. Ettevõtted ootavad tehingu lõpuleviimist nüüd 2026. aasta lõpu poole, mis tähendab, et varem lubatud tähtaeg septembris nihkub edasi. Neljapäevasel kvartalitulemuste esitlusel teatas Iveco, et tehingu saab lõpule viia pärast seda, kui Tata Motors on augusti lõpuks kätte saanud viimase puuduoleva loa Euroopa regulaatorilt. Ettevõtte sõnul on kõik esitatud küsimused vastatud ja lõplikku kooskõlastust oodatakse augusti lõpuks. Seejärel vormistatakse ülejäänud protseduurilised formaalsused: ülevõtmispakkumine peaks avanema septembri alguses ja tehing sulguma novembri alguseks. See on juba teine edasilükkamine, kuna algselt lootis Tata Motors tehingu lõpetada juuni lõpuks. Viivitusel on Tata jaoks otsene finantsmõju. India autotootja ei saa Iveco tulemusi tõenäoliselt suure osa 2027. majandusaastast oma aruannetesse konsolideerida, mis omakorda lükkab edasi tema seni suurima ostu panuse kasumireale. Edasi võib nihkuda ka Itaalia veoki- ja bussitootja integratsiooni- ning äriplaanide käivitamine. Mis veel puudu on Tata Motorsi juhtkond on varem selgitanud, et kõik vajalikud load on käes peale finantsregulaatorite kooskõlastuste Prantsusmaal ja Hispaanias. Ivecol on finantseerimisega tegelev ettevõte, mille ühinemiseks Tata Motorsiga on vaja finantsjärelevalve eraldi luba. Ametlik lõpuleviimise protsess algab alles siis, kui kõik load on olemas. Seejärel esitatakse Tata pakkumine Itaalia väärtpaberiturgude järelevalvele Consob (Commissione Nazionale per le Società e la Borsa), misjärel pakkumine ametlikult käivitub. Pärast pakkumise avamist kutsub Iveco kokku erakorralise üldkoosoleku. Finantsjuht lahkub Samal päeval teatas Iveco, et finants- ja IT-juht Anna Tanganelli lahkub ettevõttest pärast Tata Motorsi avaliku ülevõtmispakkumise sisulist lõpuleviimist. Lahkumiskuupäev on 2. november 2026, mil ta asub tööle teise börsiettevõttes. Uue finantsjuhi otsing on juba käimas. Taust ja mastaap Mumbais asuv autotootja teatas 2025. aasta juulis, et ostab Iveco 4,4 miljardi dollari eest, laiendades sellega oma globaalset haaret. Iveco oli enne eraldiseisvaks ettevõtteks lahutamist Itaalia suurkontserni Fiat tarbesõidukite haru ning mõlemad on osa Agnellide perekonna äriimpeeriumist. Ost aitab Tatal ehitada üles tõeliselt globaalse tarbesõidukiäri: ühendatud müügimaht ületab 540 000 sõidukit aastas ja käive 25 miljardit dollarit. Tata Motorsi jaoks on tegemist suurima ostuga pärast JLR (Jaguar Land Rover) omandamist 2008. aastal 2,3 miljardi dollari eest; Tata grupi ajaloos jääb see suuruselt teiseks Tata Steeli 2007. aasta Coruse-tehingu järel. Osa analüütikuid on hoiatanud, et tehingu lõpuleviimine sunnib Tata Motorsit keskenduma püsivama finantstulemuse saavutamisele, kuid enamik peab lõpuleviimist ettevõttele väärtust loovaks. UBS Securities' analüütikud Pramod Kumar, Vedant Kshatriya ja Hemal Bhundia kirjutasid 27. jaanuaril, et ost laiendab ettevõtte geograafilist haaret ja on Tata Motorsile väärtust lisav. Arvestades ettevõtte konkurentidest väiksemat mastaapi, ootavad nad, et Euroopa veokimahtude paranemine toetab marginaalide kasvu ja rahavooge. Sõidukid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Eesti rahvusdomeenide hulk ületas 200 000 piiri. “Tugev kasv tähendab suuremat konkurentsi”

    Juulis ületas Eesti rahvus- ehk .ee domeenide hulk 200 000 piiri, millega näitame tänavu Euroopas ühte kõige kiiremat kasvu.

  • Augustist jõustusid esimesed Euroopa Liidu tehisarumääruse nõuded

    Tänavu teisest augustist hakkas kehtima suurem osa Euroopa Liidu tehisintellektimääruse nõuetest.

  • Fidžilt Bahamani: tüdrukute küberlaager toob Eestisse kokku üheksa riigi esindajad

    Sel nädalal toimub Eestis rahvusvaheline tüdrukute küberlaager, mis toob Kehtnasse ligi sada noort kübertalenti üheksast riigist.

  • IT-sektori palgapakkumised näitasid suurt kasvu. Vaata, keda enim otsitakse

    IT-sektori palgapakkumised kasvasid aastaga Eestis enam kui veerandi võrra, kusjuures kõrgeim pakutav töötasu ulatus 10 000 euroni.

  • Metrosert sai uue juhatuse, kõik kolm liiget on IKT-sektori taustaga

    Riiklikus rakendusuuringute keskuses ja metroloogia keskasutuses AS Metrosert asus tööle uus kolmeliikmeline juhatus.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes