Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Dauri Kivipuur: kas loovutame oma isiku- ja tahtevabaduse algoritmidele?

    Kui me võtame inimeselt ära tema agentsuse ja delegeerime enda elu juhtimise algoritmidele, mis jääb üldse inimese ülesandeks selles elus, küsib riigihalduse ekspert Dauri Kivipuur.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Laura Kurs: tehnoloogia edukuse mõõdupuu on inimene

    Väga sageli arutletakse meil selle üle, mil määral hakkab tehnoloogia inimest asendama, aga peame rääkima enam sellestki, kuidas tagada inimestele võimalus muutustega kaasa tulla, kirjutab Laura Kurs.

  • Eleri Lillemäe: tehnoloogia võimekus üksi ei taga tõhusat riigikaitset

    Kaitsetehnoloogia tegelik väärtus ei sõltu üksnes selle tehnilisest võimekusest, vaid ka inimeste usaldusest, hoiakutest ja oskusest uusi lahendusi kasutada, kirjutab Kaitseväe akadeemia militaarsotsioloogia teadur Eleri Lillemäe.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

AM

  • Põhjanaabrite uus tulistamismäng „Guns & Goo“ toob 90ndate mängurõõmu tänapäeva

    Põhjanaabrite uus tulistamismäng „Guns & Goo“ toob 90ndate mängurõõmu tänapäeva Uudised AM 29. oktoober 2026 - 21:33 Pilt Kas mäletad veel aegu, kui sõbrad istusid ninapidi ühe kuvari ees ja tagusid hommikuni legendaarset „Lierot“ või „Wormsi“? Kui oled tundnud puudust tõelisest ekraaniesises seltskonnas tekkivast kaosest, siis on põhjust rõõmustada. Meie põhjanaabrid soomlased on valmis saanud värske teosega, mis tõotab selle kuldse ajastu vaimu taaselustada. Soome mängustuudio Meteor Works ja sealse mängutööstuse vanim ning suurim kirjastaja Bonus Stage Publishing kuulutasid välja uue kahemõõtmelise mitmikmängu „Guns & Goo“. Arendajate John Rantala ja Joona Hautala käe all valmiv teos jõuab arvutimänguriteni Steami platvormi kaudu. Tegemist on tempoka tulistamismänguga, kus lahingud rulluvad lahti ühelainsal ekraanil. Eriliseks teeb asja aga see, et kogu mänguväli on viimse kui pikslini hävitatav ning reeglid muutuvad otse keset madinat. See tähendab, et ükski plaan ei pea vett kauem kui paar sekundit ja võitjana väljub see, kes suudab kõige kiiremini kohaneda. Värske „Guns & Goo“ paneb sinu süleri proovile mitte ränkraske 3D-graafika, vaid puhta füüsikamootori ja ekraanil toimuva lakkamatu mürgliga. Video URL Kui mänguväli sulab jalge alt nagu kevadine jää Paljudes tänapäeva tulistamismängudes on seinad ja põrandad justkui betooni valatud dekoratsioonid, mille taha saab end turvaliselt peita. „Guns & Goo“ läheneb asjale teisiti: kõrge eraldusvõimega 2D-keskkond reageerib igale plahvatusele ja lasule reaalajas. Mängu füüsikamootor ja pidevalt teisenevad reeglid toimivad koos.  Lisaks lagunevatele seintele mängivad suurt rolli voolavad vedelikud ja nendest tekkivad absurdsed ahelreaktsioonid. Dünaamilised mängumuutjad ehk modifikaatorid keeravad iga matši käigus reegleid pea peale, hoides lahingud värskena. „Me teeme mängu „Guns and Goo“ justnimelt oma armastusest 2D-kunsti ja seltskonnamängude vastu. See on inspireeritud pöörastest mitmikmängudest nagu „Worms“, „Duck Game“ ja mõnedest 90ndate jaosvara klassikutest nagu „Liero“. Tahtsime anda neile mängudele omaenda näo ning pakkuda nii koostöö- (Co-op) kui ka mängija-mängija-vastu (PvP) kogemusi – seda nii kohapeal ühe ekraani taga kui ka võrgus,“ selgitavad mängu sünnilugu arendajad John ja Joona. Kogukond saab ohjad enda kätte, kuid küsimärke veel jagub Et mängurõõm liiga kiiresti ei ammenduks, on soomlased lisanud tööriistad, millega igaüks saab ise kaarte meisterdada ja mängureegleid oma käe järgi seadistada. Valminud loomingut on võimalik otse teiste mängijatega jagada. Just selline kasutajate loodud sisu on sageli see võluvits, mis hoiab väiksema eelarvega seltskonnamänge aastaid elujõulisena. Kirjastaja Bonus Stage Publishing, kelle portfellis on juba 20 arvuti- ja konsoolimängu alates mootorsaanidest kuni kettagolfi ning mõõgavõitluseni, on võtnud eesmärgiks pakkuda mänge kindlatele hobikogukondadele. Kuigi „Guns & Goo“ kontseptsioon kõlab paberil igati paljulubavalt, tuleb siiski arvestada, et täpne ilmumiskuupäev ja hind on hetkel veel saladuseloori all. Samuti on selliste füüsikapõhiste 2D-kaosemängude turg üsna tihe, mistõttu peab võrgukood töötama laitmatult, et võrgus mängides ei tekiks häirivat viivitust. PLUSSID Täielikult hävitatav keskkond ja voolavate vedelike füüsika, mis muudab iga lahingu kordumatuks. Toetab nii klassikalist diivanil külg külje kõrval mängimist kui ka võrgumadinat (nii koostöö- kui ka vastasseisulaadis). Sisseehitatud kaardiredaktor ja reeglite muutmise võimalus annavad mängijatele vabaduse luua täpselt sellist kaost, nagu nad ise soovivad. MIINUSED Täpne ilmumisaeg (TBA) ja hinnaklass on veel teadmata, seega tuleb huvilistel varuda kannatust. Käivitamisel on toetatud ainult inglise keel (ehkki taolises märulimängus pole pikkade tekstide lugemine õnneks peamine). Varajase info põhjal on mõeldud see eelkõige seltskonnamänguks, mistõttu üksikmängijale ei pruugi pikka tegevust jaguda.   Guns & Goo Arendaja: Meteor Works (John Rantala ja Joona Hautala, Soome) Kirjastaja: Bonus Stage Publishing (Soome) Žanr: 2D-mitmikmäng / seltskondlik tulistamismäng (Couch Co-op, PvP) Platvorm: PC (Steam) Põhiomadused: Reaalajas hävitatav keskkond, vedelike füüsika, dünaamilised reeglimuutjad, kaardiredaktor Toetatud keeled: Inglise keel (ilmumisel) Ilmumisaeg: Selgumisel (TBA) Mängud Salvesta PDF! »

  • Parim koht auto rentimiseks Tallinnas: täisteenust pakkuvate rendivõimaluste valik

    Parim koht auto rentimiseks Tallinnas: täisteenust pakkuvate rendivõimaluste valik Uudised AM 29. oktoober 2026 - 20:55 Pilt (Sisuturundus) Auto rentimine Tallinnas on muutunud mugavaks alternatiiviks sõiduki ostmisele ja liisimisele. Eriti populaarne on täisteenusrent, mis võimaldab kasutada autot ilma, et peaks ise korraldama hooldust, rehvivahetust või kindlustust. Kuid milline teenusepakkuja valida? Siin on viis auto rentimise võimalust Tallinnas, mida tasub kaaluda. Top 5 autorenditeenuse pakkujat Tallinnas 1. MyAvis – paindlik ja mugav täisteenusrent Neile, kes otsivad paindlikku pikaajalist autorenti, on MyAvis suurepärane lähtekoht. Avis Flexi kaudu saab valida erinevate sõidukiklasside vahel. Teenusega on kaasas korralised hooldused, rehvivahetused, liiklus- ja kaskokindlustus ning ööpäevaringne autoabi. Asendusauto võimalus sõltub teenuse kasutamise tingimustest. Kõik see muudab MyAvise sobivaks nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, kes hindavad mugavust ja prognoositavaid kulusid. 2. Mobire – terviklik lahendus pikaajaliseks kasutamiseks Mobire pakub täisteenusrenti, mille puhul koondatakse auto kasutamisega seotud kulud üheks kuumakseks. Teenus hõlmab vastavalt lepingule hooldust, rehve, kindlustust ja muid sõiduki haldamisega seotud teenuseid. See valik sobib eriti hästi ettevõtetele ja eraisikutele, kes soovivad pikaajalist lahendust ning vähem ootamatuid väljaminekuid. 3. addFleet – pikaajaline autorent erinevateks vajadusteks Ettevõte addFleet OÜ pakub pikaajalise autorendi lahendusi neile, kes soovivad kasutada autot ilma selle omamisega kaasnevate kohustusteta. Sõltuvalt paketist võivad teenused hõlmata hooldust, remonti, kindlustust, rehve ja asendusautot. Enne lepingu sõlmimist tasub võrrelda läbisõiduga seotud piiranguid ning kontrollida, millised teenused kuumakse sisse kuuluvad. 4. Sixt – mugav autorent reisijatele Sixt sobib neile, kes vajavad autot Tallinnas lühemaks perioodiks, näiteks ärireisiks või puhkuseks. Tallinna lennujaama asukoht muudab auto kättesaamise mugavaks. Pikema rendiperioodi puhul tasub uurida eraldi pakkumist ning kontrollida, kas see sisaldab kõiki täisteenuseks vajalikke komponente. 5. AAARent – mitmekesine sõidukite valik AAARent pakub nii lühi- kui ka pikaajalist autorenti. Pikaajalise rendi tingimused sõltuvad konkreetsest pakkumisest ning võivad hõlmata kindlustust, korralist hooldust, rehvivahetust ja asendusautot. Teenuse täpne sisu tasub enne otsustamist üle vaadata. Kuidas valida endale sobivaim autorent? Parima teenuse leidmisel võrdle lisaks kuumaksele ka kindlustust, omavastutust, läbisõiduga seotud piiranguid, autoabi ja lepingu lõpetamise tingimusi. Samuti uuri, kas asendusauto on tagatud ning kui kiiresti saad sõiduki kätte. Kui otsid Tallinnas paindlikku pikaajalist autorenti koos hoolduse, kindlustuse ja autoabiga, tasub alustada MyAvisest. Lõplik valik sõltub siiski sinu eelarvest, täpsematest vajadustest ja rendiperioodist. Võrdle pakkumisi ja nende tingimusi, et leida parima hinna ning teenuste suhtega lahendus. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Nüüd ka Samsungil: lahtised kõrvaklapid Galaxy Buds On jätavad kõrvaaugud vabaks

    Nüüd ka Samsungil: lahtised kõrvaklapid Galaxy Buds On jätavad kõrvaaugud vabaks Uudised AM 28. oktoober 2026 - 15:19 Pilt Oleme harjunud kasutama kõrvaklappe, mis topitakse sügavale kuulmekäiku, et lõigata sind aktiivse mürasummutuse (ANC) abil muust maailmast täielikult ära. Aga mis saab siis, kui lähed linnatänavale jooksma või soovid avatud kontoris kuulda, kui kolleeg räägib? Samsungi uued Galaxy Buds On klapid hüppavadki nüüd sellele tihedalt konkurente täis reele, et avatud klappidega lasta kõike kuulata ümbritsevast elust ilma jäämata. Huawei, Xiaomi ja paljud teised on oma avatud kõrvaklappidega juba mõnda aega turul olnud. Kui tõsiseks süvenemiseks ja mürarikkal lennureisil vaikusmulli loomiseks sobivad endiselt traditsioonilised kõrvasisesed mudelid nagu Galaxy Buds4 Pro, siis Galaxy Buds On on loodud liikuvale inimesele. Need toetuvad kõrvalestale, haarates sellest nagu pehmed näpitsad ning jätavad kuulmekäigu vabaks, pakkudes samal ajal selget heli ja sujuvat suhtlust tehisaruga. Sada miljonit kõrva Kõrva külge käiva klamberdisaini puhul on alati suurimaks ohuks see, et klapp kas pigistab kõrvalesta nagu väike pesulõks või kukub esimese kiirema sammu peale asfaldile. Selle vältimiseks võttis Samsung appi tehisaru ja füüsikasimulatsioonid, söötes arvutisse enam kui 119 miljoni kõrva andmed. Arvutuslik modelleerimine aitas sättida kõlari ja aku kuju täpselt selliseks, et raskuskese püsiks paigal ja surve kõrvale oleks vaevumärgatav. Tulemuseks on painduva sangaga konstruktsioon, mis kaalub vaid 6,65 grammi klapi kohta. Vaatamata kergele kaalule ei ole aku arvelt koonerdatud: ühe laadimisega mängivad klapid muusikat kuni 9,5 tundi ning õhukese laadimiskarbiga kombineerides pikeneb kuulamisaeg kuni 38 tunnini. Kõik põhilised käsklused saab kätte otse klapi pinda puudutades. Heli, mis ei kosta naabrile Avatud disainiga klappide põline häda on helileke – keegi ei taha ju bussis sõites, et terve pingirida kuuleks sinu taskuhäälingu- või muusikavalikut. Samsung on selle lahendanud helilekke vähendamise tehnoloogiaga (Audio Leakage Reduction), mis suunab kõlari tagaküljelt välja vastandfaasis helilained. See toimib nagu nähtamatu helikardin, mis püüab pagevad helivõnked kinni enne, kui need kõrvast kaugemale jõuavad, hoides kuulamise privaatsena. Muusika eest hoolitseb 11,3-millimeetrine TwinBoosti kõlar, mis reguleerib helitugevust automaatselt vastavalt ümbritsevale mürale. Sisemuses tuksub Snapdragon S7 Gen 1 heliplatvorm koos energiasäästliku D-klassi võimendiga, mis lubab ka valjema heliga pikalt muusikat kuulata. Kõnede jaoks on klappidesse peidetud kolm mikrofoni ja spetsiaalne häälekorjeüksus (VPU), mis registreerib kõnelemise ajal lõualuu ja naha vibratsioone. Masinõppel põhinev kõnelahendus on treenitud ära tundma tüütuid taustahelisid, nagu autode tuututamine või ehitusmüra. Süsteem töötab nagu range turvamees ööklubi uksel: sinu hääle laseb ta puhtalt läbi, aga tänavamüra jätab ukse taha, vaigistades mikrofoni kohe, kui sa parasjagu ei räägi. Käed-vabad elu: nooguta helin vaikseks Kuna jooksurajal või poekottidega žongleerides on telefoni haaramine tüütu, on Samsung sidunud klapid tihedalt oma ökosüsteemi ja tehisaruga. Otse klappidest saab hallata nii muusikat, teavitusi kui ka seadeid, ning kui sul tuleb keset tänavat hea mõte, piisab klapi puutepinna (milleks on sang) pikast allhoidmisest, et Quick Voice Memo abil kiire häälmärkus salvestada. Hiljem aitab Bixby need salvestised (samuti häälkäsklusega) häälkäsklusega üles leida. Päris vestluseks tehisaruga saab käivitada Gemini Live'i, öeldes lihtsalt: „Hey Google, let's talk live“ (Hei Google, räägime otse). Veelgi mugavamaks teevad elu pealiigutused (Head Gestures) – saad pead noogutades või raputades mitte ainult kõnesid vastu võtta ja tagasi lükata, vaid ka hommikust äratuskella vaigistada või lasta teavitusi ette lugeda. Galaxy seadmete kasutajatel pole seadistamiseks vaja eraldi Galaxy Wearable'i äppi alla laadida: ava lihtsalt laadimiskarp ning klapid ühenduvad telefoni või tahvliga automaatselt, lubades ekvalaiserit ja helitugevust sättida otse telefoni kiirpaneelilt. Teised peavad lisaliigutuse tegema. Millal uued klapid Eestisse jõuavad? Kuigi Lõuna-Koreas jõudsid klapid müügile 27. oktoobril (hinnaga 299 000 vonni) ja USA-s stardib müük novembri alguses 229 dollari eest, peame meie siin Euroopas veel kannatust varuma. Samsungi globaalne turuletoomine toimub millegipärast nende klappidega pikkade vaheaegadega etapiti ning kuigi varasemad lekked Euroopa jaemüüjate lehtedel vihjasid detsembri esimesele poolele, viitab värskeim info sellele, et jõuluvana kingikotti need veel ei jõua. Praeguste plaanide kohaselt algab müük Euroopas 2027. aasta alguses. Täpset Eesti saadavust ja ametlikku hinda pole Samsung lukku löönud, kuid Šveitsi kaupmeeste juurest lekkinud hinnasildid (179–199 Šveitsi franki) annavad aimu, et hind võiks jääda ligikaudu 195 ja 215 euro vahele. Esialgu tuleb Galaxy Buds On müügile vaid mustas värvitoonis. PLUSSID Kerge ja ergonoomiline klamberdisain, mis jätab kuulmekäigu vabaks ega väsita kõrva. Väga võimekas aku: kuni 9,5 tundi kuulamist ühe jutiga (koos karbiga kuni 38 tundi). Helilekke vähendamise tehnoloogia hoiab ära heli kostmise kõrvalseisjateni. Mugav käed-vabad juhtimine pealiigutuste ja tehisaru abil, puudub vajadus eraldi äpi järele (Galaxy seadmetel). MIINUSED Laadimiskarp ei ole vee- ega pritsmekindel ning märgade klappide karpi panemine võib neid kahjustada. Mürarikkas keskkonnas ei asenda avatud disain aktiivset mürasummutust (ANC). Kõik nutifunktsioonid ja parimad helikoodekid töötavad täies mahus vaid Samsungi enda seadmetega. Euroopa ja Eesti ostjad peavad ootama 2027. aasta alguseni ning valikus on vaid must värv. Samsung Galaxy Buds On Värvus: Must (Black) Mõõtmed: Klapp: 21,4 x 24,2 x 27,1 mm / Laadimiskarp: 51 x 51 x 28,3 mm Kaal: Klapp: 6,65 g / Laadimiskarp: 41,0 g Kõlar: 11,3 mm TwinBoost kõlar Mikrofonid: 3 digitaalset mikrofoni + häälekorjeüksus (VPU) Aku mahtuvus: Klapp: 61 mAh / Laadimiskarp: 530 mAh Muusika kuulamise aeg: Kuni 9,5 tundi (koos laadimiskarbiga kuni 38 tundi) Kõneaeg: Kuni 5,5 tundi (koos laadimiskarbiga kuni 25 tundi) Ühenduvus: Bluetooth 6.2 Helikoodekid: SSC (Samsung Seamless Codec), SSC UHQ, AAC, SBC, LC3 Bluetoothi profiilid: A2DP, AVRCP, HFP, PBP, TMAP Andurid: Häälekorjeüksus (VPU), puuteandur, infrapunaandur (IR), kiirendusmõõtur, güroskoop, Halli andur Ühilduvus: Android 12 või uuem (vähemalt 1,5 GB muutmälu) Vee- ja tolmukindlus: IP54 (ainult klapid, laadimiskarp ei ole veekindel) Hind ja saadavus: USA-s 229 dollarit (november 2026); Euroopas eeldatavalt ~195–215 eurot (2027. aasta algus) Kõrvaklapid ja kõlarid Salvesta PDF! »

  • Austraalia teadlased lammutasid Eesti e-valimiste koodi algosadeks: mida leiti?

    Austraalia teadlased lammutasid Eesti e-valimiste koodi algosadeks: mida leiti? Uudised AM 28. oktoober 2026 - 13:43 Pilt Mis juhtub siis, kui teisel pool maakera istuvad tippteadlased võtavad meie rahvusliku uhkuse ehk e-valimiste süsteemi ette, harutavad selle avaliku lähtekoodi rida-realt lahti ning hakkavad sealt teadlikult nõrku kohti otsima? Just seda tegidki Austraalia Rahvusülikooli (ANU) uurijad Tingfeng Yu ja Thomas Haines, kelle värske ja mahukas teadustöö toob päevavalgele kümme seni teadmata teoreetilist haavatavust. Enne kui haarata paaniliselt fooliummütsi või paberhääletuse järele, tasub siiski sügavalt sisse hingata. Kuigi teadustöö pealkiri ja leitud vigade arv võivad esmapilgul kõlada ehmatavalt, kinnitavad nii ookeanitagused uurijad kui ka meie oma Riigi valimisteenistus (RVT) ja Riigi Infosüsteemi Amet (RIA): ühtegi neist nõrkustest pole Eesti valimistel kunagi ära kasutatud. Veelgi enam, selline "valge mütsi" häkkerite ja teadlaste torkimine ongi täpselt see põhjus, miks Eesti oma e-valimiste lähtekoodi avalikuna hoiab. E-hääletus kui keeruline Šveitsi kellavärk Austraalia teadlaste peamine etteheide Eesti e-hääletuse süsteemile (mille tehniline nimi on IVXV ja mis on sellisel kujul kasutusel 2017. aastast) ei seisne selles, et süsteem oleks läbinisti katkine, vaid selles, et seda on väljastpoolt raske kontrollida. Kuigi kood ja üldine dokumentatsioon on GitHubis kõigile vabalt saadaval, puudub süsteemil üks täpne, matemaatiliselt formaliseeritud "emajuhend". Olukorda võib võrrelda sellega, kui sulle antakse kätte tuhandest hammasrattast koosnev ülikeeruline Šveitsi käekell ja karbitäis varuosi, kuid täpset joonist selle kohta, kuidas iga pisimgi vedru ekstreemses olukorras käituma peab, pole. Nii pididki Yu ja Haines tegema ära suure pöördprojekteerimise töö. Nad ehitasid avaliku koodi ja konfiguratsioonifailide põhjal üles tervikliku, 181-leheküljelise mudeli, mis katab kõik valimiste etapid: seadistamise, hääletamise, häälte kokkulugemise ja auditeerimise. Teadlased märgivad oma töös otsekoheselt: "Eesti IVXV süsteem on üks maailma pikima ajalooga ja suurima mahuga internetihääletuse rakendusi, kuid sellel puudub teostatud protokolli täpne avalik spetsifikatsioon või turvaväited, mis on teinud selle sõltumatu auditeerimise keeruliseks." Samuti lisavad nad oma leidude kohta: "Me avastame mitmeid seni teadmata haavatavusi – mis hõlmavad hääletussedeli salajasust, individuaalset kontrollitavust ja universaalset kontrollitavust, millest paljud tulenevad ebajärjekindlast valideerimisloogikast komponentide vahel, kodeerimiserinevustest ja kontrollimata krüptograafilistest parameetritest – ning valideerime valitud leiud kontseptsioonitõestuse (PoC) testidega, mis panevad proovile tegeliku rakenduse." Kümme teoreetilist rünnet: pahavarast süleris kuni ajatemplite trikitamiseni Kui teadlased olid oma mudeli valmis saanud ja seda Šveitsi (Swiss Post) ning Prantsuse päritolu (Belenios) e-valimiste süsteemidega võrrelnud, leidsid nad kümme uut teoreetilist ründevektorit ning neliteist väiksemat kooditaseme tähelepanekut. RVT vaatas need leiud koos arenduspartneriga hoolikalt läbi ning selgitas, et kriitilisi turvanõrkusi nende seas ei ole – kõik kümme stsenaariumi eeldavad väga spetsiifilisi eeltingimusi. Laias laastus jagunevad teadlaste leitud "augud" järgmiselt: Nakatunud süler või nutiseade (leiud IV-V1, IV-V4, IV-V5, IV-V6): pea pooled leidudest eeldavad, et ründaja on saanud täieliku kontrolli sinu arvuti (valijarakenduse) või allkirjastamisseadme üle. Näiteks kirjeldavad teadlased olukorda, kus pahavara laseb sul küll hääle ära anda ja näitab nutitelefoni kontrolläpis, et kõik on korras, kuid saadab taustal teele hoopis varem salvestatud häälekonteineri või kasutab ära seda, kuidas erinevad süsteemi osad tõlgendavad negatiivseid arve krüptogrammis. Selle tulemusel visatakse sinu viimane hääl hiljem lugemisel kui "vigane" lihtsalt kõrvale. Kuri ajatempliteenuse pakkuja (leid IV-V3): Eesti e-valimistel saad oma häält muuta nii mitu korda, kui soovid – arvesse läheb vaid viimasena antud hääl. Teadlased tõid välja, et kui väline registreerimisteenuse pakkuja (kes väljastab häälele ajatempli) oleks pahatahtlik, saaks ta teoreetiliselt 60-sekundilise akna sees sinu häälte kellaaegu nihutada nii, et peale jääb hoopis sinu varasem, mitte viimane hääl. RVT rõhutab siinkohal, et seda teenust pakub SK ID Solutions, mis vastab maailma rangeimatele eIDAS ja ISO turvastandarditele, kuid sellegipoolest võetakse ajatemplite rangem kontroll töösse. Kontrolläpi pimesi usaldamine (leid IV-V2): uurijad leidsid, et kui hääle vastuvõtja (kogumisteenus) rikub meelega ära hääle ajatempli räsialgoritmi klappivuse, siis sinu nutitelefoni kontrolläpp seda viga ei märka ja ütleb, et hääl on korras. Hiljem, kui hääli kokku loetakse, praagib keskseade selle hääle aga välja. See on üks neist praktilistest leidudest, mille RVT lubas kohe järgmisteks valimisteks ära parandada, täiendades kontrolläpi loogikat. Häälte salajasus ja "mitu küsimust" (leiud P-V1, P-V2): teadlased avastasid koodist ohtliku vea (P-V2), kus mitme küsimusega valimiste puhul kasutab süsteem sama juhuarvu (randomness), mis võimaldaks krüptogramme kõrvutades valija eelistused lahti muukida. Õnneks on siin lihtne konks: Eesti seadused ei luba nagunii korraldada valimisi, kus ühel sedelil on korraga mitu küsimust, seega pole seda funktsiooni kunagi kasutatud. RVT kaalub nüüd selle "uinunud" koodijupi täielikku eemaldamist. Teine krüptograafiline leid puudutas vanemat algoritmi loogikat, mille Eesti vahetas uue vastu välja juba 2025. aastal. Kas kontrolläpp peaks teadma, kes sa oled? Üks põnevamaid filosoofilisi ja tehnilisi vaidlusi Austraalia teadlaste ja Eesti e-valimiste arhitektide vahel tekkis leiu IV-V4 ümber. Teadlased tõid välja niinimetatud identiteedi asendamise ründe: kui sinu süler on pahavaraga nakatunud, võib see sind petta kontrollima hoopis kellegi teise (näiteks ründaja kaasosalise) antud häält, kus on kirjas sinuga sama kandidaat. Kuna kontrolläpp näitab sulle õiget kandidaadi nime, jääd sa rahule, kuid tegelikult sinu häält süsteemis polegi. Lahendusena pakkusid austraallased välja, et nutitelefoni kontrolläpp võiks olla isikustatud – näiteks nõuda sisselogimist või isikukoodi kinnitamist. RVT lükkas selle soovituse aga kindlalt tagasi, viidates Eesti e-hääletuse ühele alustalale. Kui muuta kontrolläpp isikustatuks, kaoks ära seadmete sõltumatus. Praegune loogika on ehitatud nii, et nutiseade, millega sa arvutiekraanilt QR-koodi skannid, on täiesti "tumm" ja anonüümne vaatleja. Kui pahavara või ründaja teaks täpselt, kes kontrolläppi kasutab, tekiks oht, et ka kontrollimise protsessi ennast hakatakse sihitult manipuleerima. Siin kehtib vana hea küberturvalisuse kuldreegel: oma seadmes tuleb kasutada ametlikku tarkvara ja hoida viirusetõrje ajakohasena. Parem karta kui kahetseda: pilk 2027. aasta Riigikogu valimistele Mida see teadustöö siis kokkuvõttes näitab? Esiteks seda, et ükski tarkvara pole kunagi lõplikult "valmis". Isegi 20 aastat lihvitud süsteemis tekib komponentide uuendamisel ebakõlasid – näiteks kontrollib üks moodul andmeid veidi teisiti kui teine. Yu ja Haines kasutasid teadustöös muudetud koodiga lokaalseid mudeleid ega rünnanud kordagi päris valimiste servereid. Oma avastustest andsid nad Eesti poolele teada juba alates 2025. aasta sügisest ja 2026. aasta kevadest, jättes piisavalt aega süsteemi lappimiseks. Teadlased ise võtavad oma töö eetika ja mõju kokku nii:  "See töö raporteerib haavatavustest IVXV süsteemi protokollis; kas neid oleks saanud kasutusel olevas süsteemis ära kasutada, ei ole võimalik meile kättesaadava teabe põhjal hinnata. Meil ei ole põhjust arvata, et neid oleks ära kasutatud. Lisaks ei kasutata meie analüüsitud versiooni tulevastel valimistel." Uurijate luubi all oli 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kasutatud tarkvaraversioon (KOV2025). Praegu käib RVT-s ja arenduspartnerite juures töö uue versiooni kallal, mis läheb käiku 2027. aasta märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel. Tarkvara Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Uus hiir Super Mouse on puuteekraaniga ja muidugi ka tehisaruga

    Uus hiir Super Mouse on puuteekraaniga ja muidugi ka tehisaruga Uudised AM 28. oktoober 2026 - 0:33 Pilt Üks seade sinu töölaual on viimased pool sajandit püsinud peaaegu muutumatuna. Sel ajal kui sinu sülearvuti ja nutitelefon on teinud läbi peadpööritava arengu, oskab truu arvutihiir endiselt vaid kursorit liigutada, klõpsatada ja lehekülgi kerida. Kas poleks juba aeg, et see lihtne lihtne abiline õpiks selgeks mõne uue triki ja võtaks osa klaviatuuri tööst enda kanda? Hiirekuulist vabanemine on olnud viimane suurem revolutsioon valdkonnas, kuid nüüd pressivad nutiekraanid ja tehisaru ka hiiremaailma sisse. Ühisrahastusplatvormil Kickstarter on laineid löömas projekt nimega Super Mouse, mis on juba esimeste päevadega oma tagasihoidliku 5000-dollarilise eesmärgi enam kui kolmekordselt ületanud. USA idufirma Arctic Fox Technologies on võtnud nõuks ehitada tavalise hiire sisse nutikellast suurema puuteekraani, mikrofonid ja liikumisandurid, et muuta see sinu igapäevase töövoo keskseks juhtpuldiks. Ettevõtte asutaja Sridhar Thirunakara, kes on aastaid suurte IT-firmade jaoks klaviatuure ja hiiri tootnud, leiab, et praegused tööriistad on ajale jalgu jäänud. „Viis, kuidas inimesed töötavad, on täielikult muutunud, kuid hiir on püsinud aastakümneid peaaegu samasugusena,“ ütleb Arctic Fox Technologiesi asutaja ja tegevjuht Sridhar Thirunakara, „tahtsime luua seadme, mis säilitab inimestele juba tuttava lihtsuse ja mugavuse, andes neile samal ajal otsese ligipääsu tööriistadele, mida nad iga päev kasutavad.“ Sinu peopesa alla peidetud juhtimiskeskus: Super Mouse püüab asendada tülikaid klahvikombinatsioone ühe puudutusega. Kuidas mahub terve juhtpult ühe hiire sisse? Uue seadme keskseks osaks on 3,1-tolline ruudukujuline puuteekraan (eraldusvõimega 720 × 720 pikslit), mis asub täpselt peopesa all.  Ekraan suudab töötada viies erinevas režiimis ning kohandub automaatselt sellega, millist äppi sa parasjagu oma arvutis kasutad. Kui avad fototöötlusprogrammi, ilmuvad hiire ekraanile liugurid pildi heleduse või pintslisuuruse muutmiseks; kui lülitud ümber tabelarvutusse või koodiredaktorisse, tervitavad sind seal hoopis teised otseteed ja makrod. Lisaks saad ekraanile kuvada kuni 16 kiirvalikut äppide käivitamiseks või piiluda otse hiire pealt oma Google'i kalendri päevakava, ilma et peaksid sülearvutis uut brauseriakent avama. Topeltpuudutusega muutub ekraan aga mitmikpuutega puuteplaadiks, kus saad sõrmeliigutustega suumida ja kerida või joonistada ekraanile kujundeid. Näiteks võid seadistada hiire nii, et sõrmega ekraanile ringi joonistades võetakse viimane tegevus tagasi, kolmnurk aga salvestab käsiloleva dokumendi. Kui soovid seadet kasutada vaid tavalise hiirena, saad ekraani spetsiaalsest nupust täielikult välja lülitada – ning muidugi hämardub pilt automaatselt kohe, kui käe hiirelt tõstad. Kas klaviatuuri võib sahtlisse visata? Tootja küsib oma kampaanialehel provokatiivselt: miks üldse sirutada käsi klaviatuuri järele iga kord, kui on vaja midagi kirjutada? Nende hinnangul on meil kõigil hulk olukordi, kus lühikese vastuse või käskluse sisestamiseks on tüütu kätt hiirelt klaviatuurile tõsta. „Miks me kasutame ikka veel tööriistu, mis on loodud tehisaru-eelse maailma jaoks?“ küsib Sridhar Thirunakara ettevõtte saamisloos, „oleme alati uskunud, et hiir suudab enamat. Tehnoloogia on teinud läbi pika arengu, kuid igapäevane hiir pole kuigi palju muutunud. Seega võtsime eesmärgiks toetuda kõigele, mida oleme õppinud, ja luua midagi, mis annab inimestele oma töö üle suurema kontrolli, ohverdamata tavalise hiire tuttavat tunnetust.“ Selleks on hiirel kaks tekstisisestuse viisi. Esiteks saab väikesel ekraanil sõrmega üle tähtede libistades sõnu moodustada täpselt nii, nagu oleme harjunud tegema nutitelefonis. Teiseks ilmselt palju praktilisemaks lahenduseks on sisseehitatud mikrofonid ja tehisaru toel töötav kõnetuvastus, mis mõistab enam kui 90 keelt. Mis kõige parem: sinu dikteeritud e-kirjad ja märkmed töödeldakse lokaalselt otse seadmes ning arvutis jooksvas Flow-nimelises äpis. Mitte ühtegi helifaili ei saadeta kuskile kaugele pilveserverisse, mis teeb sellest privaatsust hindavale kasutajale vägagi ahvatleva lahenduse. Õhus vehkimine ja kainestav reaalsuskontroll Lisaks puuteekraanile leiab kerge, vaid 95-grammise hiire rulliku kõrvalt kaks füüsilist seadistatavat nuppu, mida tootja kutsub Hyper Keydeks. Nende alla saab peita terve tegevuste ahela: üksainus vajutus võib avada korraga mitu tööks vajalikku äppi, vaigistada teavitused ja panna käima fookustaimeri. Seadme sees peitub ka güroskoop ehk liikumisandur, mis lubab hiirt kallutades ja pöörates esitluste ajal slaide vahetada, videoid edasi-tagasi kerida või arvutimängudes tegelast liigutada. Kõik see kõlab paberil nagu iga tehnikafänni märg unenägu, kuid tõmbame siinkohal korraks hoogu maha ning vaatame asja kaine pilguga. Kuigi tootja kinnitab, et hiire kuju hoiab peopesa ekraanist eemal ja nutikas tarkvara välistab juhuslikud puudutused, on ergonoomika siiski suur küsimärk. Kui ekraan jääb pidevalt kämbla alla peitu, pead sa ikkagi kätt kergitama, et sinna pilku heita või sõrmega pisikesi ikoone tabada – ja see võib pikal tööpäeval randmele üsna väsitavaks muutuda. Samuti tasub tähele panna, et kogu see nutikus vajab omajagu voolu (5V / 2A), mistõttu on Super Mouse vanakooli kombel sabaga ehk ühendub arvutiga USB-C kaabli abil. Juhtmevaba vabadust siit paraku ei leia. Lisaks on seadme letihinnaks plaanitud üsna krõbedad 398 dollarit (ligi 360 eurot), kuigi varajased toetajad saavad selle Kickstarterist kätte poole soodsamalt ehk 199 dollariga. Esimesed hiired peaksid tellijateni jõudma 2027. aasta veebruaris, kuid nagu ühisrahastuses ikka, tasub meeles pidada, et prototüübi testimisest eduka masstootmiseni on pikk ja käänuline tee. PLUSSID Häälkäskluste ja dikteerimise töötlemine toimub lokaalselt arvutis ilma pilveserverite abita. Ekraan vahetab automaatselt otseteid ja tööriistu vastavalt sellele, milline äpp on arvutis avatud. Vaatamata sisseehitatud ekraanile ja sensoritele kaalub hiir vaid 95 grammi. Lai seadistatavus: füüsilised lisaklahvid, güroskoop ja Flow äpp lubavad automatiseerida pikki töövooge. MIINUSED Ainult juhtmega ühendus: suure voolutarbe tõttu puudub aku ja juhtmevaba kasutamise võimalus. Küsitav ergonoomika: peopesa all asuva ekraani vaatamiseks ja kasutamiseks tuleb kätt pidevalt hiirelt tõsta. Lisaks on korpus kandiline nagu eelmise sajandi hiirel. Krõbe hind ja ooteaeg: ligi 200-dollariline soodushind (ja 400-dollariline tavahind) koos ühisrahastusega kaasnevate riskidega. Ekraaniga hiir Super Mouse Mudel: AFSM2601 (Super Mouse) Ekraan: 3,1-tolline puuteekraan, 720 × 720 pikslit Ühenduvus: Juhtmega, USB Type-C Toide: 5V / 2A (otse USB-kaabli kaudu) Lisafunktsioonid: 2 seadistatavat Hyper Key nuppu, güroskoop, sisseehitatud mikrofonid, kõnetuvastus (90+ keelt) Tarkvara ja tugi: Flow töölaua-äpp, Windows ja macOS Mõõtmed: 109 × 91 × 29 mm Kaal: 95 g Värvivalik: Kollane (Devine Yellow), valge (Cloud White), tumehall (Drone Gray) Hind ja saadavus: Kickstarteri soodushind alates 180 eurost (oodatav jaehind ~360 eurot), tarne veebruaris 2027 Arvutihiired Tehisintellekt Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • IT-ettevõtja Janer Gorohhov Pipedrive´i koondamisest: juhid võiks naasta spetsialisti rolli

    Veriffi kaasasutaja ning värbamistööriista arendava idufirma looja Janer Gorohhov soovitab Pipedrive´i suurkoondamise järel naasta juhtidel spetsialisti rolli.

  • Agur Jõgi soovitab palgata Pipedrive´i töötajaid: võib tuua teile kvalitatiivse hüppe

    Mais Pipedrive´i tehnoloogiajuhi kohalt lahkunud Agur Jõgi peab Pipedrive´i suurkoondamise uudist paljudele ettevõtetele ainulaadseks võimaluseks värvata tipptasemel spetsialiste.

  • 15 miljonit! IT-ettevõtte Salv käive tegi kvartaliga hiigelhüppe? Taavi Tamkivi: see on viga

    Osa äriinfo pakkujaid näitab IT-ettevõtte Salv selle aasta teise kvartali käibeks 15,2 miljonit eurot, teised napilt alla miljoni. Kõik aga viitavad andmete allikana maksu- ja tolliametile.

  • TOP 58 | Jätkuks Pipedrive´i uudisele: II kvartalis käivet kaotanud tarkvaraäri tooteettevõtted

    Pipedrive´i suurkoondamise järel avaldame nimekirja Eesti tarkvaraäri tooteettevõtetest, mis näitasid tänavu teises kvartalis käibe kahanemist.

  • Eesti IKT-ettevõtted pakuvad Pipedrive’ist lahkujatele uusi töökohti

    Pipedrive´i uudis töötajate suurkoondamisest on pannud mitmed ettevõtted teavitama, et nemad just värbavad tehnoloogiainimesi.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes