Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Valitsus kiitis heaks suure digiriigi reformi

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Eleri Lillemäe: tehnoloogia võimekus üksi ei taga tõhusat riigikaitset

    Kaitsetehnoloogia tegelik väärtus ei sõltu üksnes selle tehnilisest võimekusest, vaid ka inimeste usaldusest, hoiakutest ja oskusest uusi lahendusi kasutada, kirjutab Kaitseväe akadeemia militaarsotsioloogia teadur Eleri Lillemäe.

  • Harri Tiido: taibude tõus ja rünnak demokraatia vastu

    Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Gil Durani abil vaatluse all tehisaru ja tehnooligarhid. Durani sõnul tuleb muuta tehnoloogia üle valitsemist, tehnomonopolid tuleks jagada osadeks ja taastada valitsuse kontroll nende üle, märgib Tiido.

  • Cambridge'i innovatsiooniprofessor: kohalike tehasteta hääbub ka nutikas arendustöö

    Lääneriigid nägid aastakümneid asjade loomuliku käiguna, et tehased kolivad odavama tööjõuga riikidesse ning kodumaale jäävad vaid nutikas arendustöö ja puhas teadus. Riikide otsus oma tootmisbaasist loobuda ei näita aga majanduse küpsust, pigem annavad otsustajad selle sammuga lihtsalt alla, leiab Cambridge'i Ülikooli innovatsiooniprofessor Tim Minshall.

  • Oliver Laas: ratastel nutitelefonid – ühendatud autod ja privaatsus

    Jälgimine kasvab, tihti kuni kahekordselt, kui autot koos tootja äpiga kasutada. Autoga seotud andmed, nagu VIN-kood, seostatakse kasutaja andmetega, nagu meiliaadress, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Tehnoloogiausku teadlased panustavad vähem kliimakaitsesse

    Usk sellesse, et tehnoloogia areng päästab meid kliimakriisist, teeb meid laisemateks keskkonnakaitsjateks. Värske uuring näitab, et see kehtib ka teadlaste kohta, sest tehnooptimistlikud akadeemikud, kes loodavad kliimaprobleemide lahendamisel peamiselt tehnoloogiale, on märksa vähem altid oma isiklikku elustiili muutma või avalikult keskkonna eest seisma.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • Randmel tiksub personaalne päästekopter ja komandokeskus: Garmin esitles MARQ-seeria luksuskelli

    Randmel tiksub personaalne päästekopter ja komandokeskus: Garmin esitles MARQ-seeria luksuskelli Uudised AM 16. oktoober 2026 - 23:21 Pilt Luksuskaupade äri on juba ammusest ajast käinud tootjatele eriti kasulikult: veidi kallim küll toota, kuid räägi juurde ilus lugu ja kiida "Šveitsi juveliiride väärilist luksust", lisades sõjaväelise vastupidavuse ja kosmosetehnoloogia, ning ulmehind on peaaegu õigustatud. Garmin tõmbas katte oma tippklassi luksusnutikellade MARQ kolmandalt põlvkonnalt. See on kuuest erimudelist koosnev eliitüksus, mis tunneb end ühtviisi koduselt nii ookeanisügavustes, pilvepiiril kui ka golfimurul. Kolmanda generatsiooni perekonda kuuluvad kuus spetsiifilise fookusega meistriteost: MARQ Adventurer, MARQ Athlete, MARQ Aviator, MARQ Commander, MARQ Diver ja MARQ Golfer. Igaüks neist on rätsepatööna valminud kindla valdkonna fanaatikutele, kuid neid kõiki ühendab tipptasemel materjalide kasutamine ja uuenenud sisu. Titaanist turvis ja ere ekraan Uute kellade korpused on välja tahutud vastupidavast titaanist ning kaetud kriimustuskindla safiirklaasiga. See kombinatsioon on tuttav ka odavamatest nutikelladest. Korpuse keskel troonib MARQ-kollektsiooni seni suurim, 1,4-tolline äärest ääreni ulatuv AMOLED-ekraan. See kuvab olulisi andmeid ja kaarte. Silmailu lisavad omanäoliste detailidega keraamilised korpusevõrud, kohandatavad sihverplaadid ja spetsiaalselt disainitud rihmad. Disainerid on ammutanud inspiratsiooni legendaarsetest klassikalistest kellamudelitest, nagu World Timer, Panda (kontrastsete alamketastega kronograaf) ja Flieger (klassikaline piloodikell). Levist väljas? Kell sellest ei hooli Kõige suurem hüpe on toimunud ühenduvuses ja navigeerimises. Uutesse kelladesse on sisse ehitatud inReach-tehnoloogia, kõlar, mikrofon ja LED-taskulamp. Eellaaditud TopoActive maailmakaardid ja aadressiotsing teevad võõras linnas või ürgmetsas orienteerumise lihtsaks. LTE-võrgu ja satelliitside toega võib oma nutiseadme rahumeeli seljakoti põhja unustada. Otse kellalt saab teha telefonikõnesid, vahetada teksti- ja häälsõnumeid ning uurida ilmaprognoosi isegi siis, kui asud keset levita kõrbe või ookeani. Uus Garmin Locate (Garmini asukoha määramise) funktsioon lubab Sinu lähedastel Garmin Messengeri (Garmini sõnumivahetaja) äpis reaalajas jälgida, kus parasjagu seikled. Kui aga olukord peaks minema tõeliselt hapuks, toimib kell elupäästjana: ühe nupuvajutusega saad teele panna SOS-häiresignaali ööpäev läbi töötavale 'armin Response (Garmini päästekorraldus) koordinatsioonikeskusele. Personaalarst ja unetreener ühes Lisaks välistele ohtudele hoiab kolmanda põlvkonna MARQ teraselt silma peal ka sinu sisemisel mootoril. Uus EKG-äpp analüüsib südamerütmi ja aitab varakult tuvastada kodade virvendusarütmia (AFib) tunnuseid. Loomulikult mõõdab kell ka stressitaset, und, südame löögisageduse varieeruvust (HRV) ja vere hapnikusisaldust (Pulse Ox ehk pulssoksümeetria). Et Sa ei peaks hommikul ärgates esimese asjana oma sülerit avama ja keerulisi graafikuid dešifreerima, teeb kell töö sinu eest ära. Hommikune raport annab ärgates teada, kui hästi keha öö jooksul taastus. Õhtune ülevaade aga võtab päeva kokku, soovitab vajalikku uneaega ning kuvab homse treeninguplaani, ilmateate ja kalendrisündmused. Kuus iseloomu – milline neist oled sina? Iga mudel selles kuuikus on varustatud spetsiifiliste tööriistadega, mis räägivad täpselt oma kasutaja keelt: MARQ Adventurer on loodud maadeavastajatele ja matkajatele. Selle mitmekihilised kaardid ja ClimbPro (tõusuabi) funktsioon annavad reaalajas infot eesootavate mäkketõusude kohta isegi siis, kui Sul pole marsruuti eelnevalt paika pandud. MARQ Athlete on tõsise sportlase unistus. See analüüsib peensusteni vastupidavusnäitajaid ja jooksu ökonoomsust, aidates treeningutest maksimumi võtta. MARQ Aviator toob pilootide randmele dünaamilised lennunduskaardid, detailse lennuilma ja UTC-ajavööndi jälgimise. Kogu lennuks vajalik info on otse silme ees. MARQ Commander on suunatud taktikalisteks operatsioonideks. Kellal on öövaatlusseadmetega ühilduv ekraanirežiim, varjatud töörežiim (mis lõpetab igasuguse juhtmevaba andmeedastuse ja asukoha salvestamise) ning Applied Ballistics (rakendusballistika) kalkulaator täpsuslaskuritele. MARQ Diver kutsub vee alla ja merele. Kell peab vastu kuni 40 meetri sügavusele sukeldumisele ning oskab vee peal olles juhtida paadi autopilooti ja anda purjetamisel pautimisabi. MARQ Golfer peidab endas enam kui 43 000 eellaaditud golfiväljaku kaarti. Virtuaalne rajaabiline ja griini kallete andmed aitavad iga löögi strateegiat millimeetri täpsusega paika timmida. Millal ja kui palju? Kõik see kosmiline tehnoloogia ja vastupidavus ei tähenda, et peaksid kella igal õhtul laadimisjuhtme otsa riputama. Garmini insenerid on suutnud energiatarbimise nii hästi kontrolli alla saada, et kõigi uute mudelite aku kestab nutikellarežiimis kuni 18 päeva. Kolmanda põlvkonna MARQ-seeria luksuskellad jõuavad müügile 5. novembril. Nagu ühele tõelisele luksusklassi seadmele kohane, on ka hinnasilt vastav – soovituslikud jaehinnad algavad 2550 eurost. PLUSSID Kerge titaankorpus, keraamilised detailid ja kriimustuskindel safiirklaas. Sisseehitatud inReach-satelliitside, LTE-tugi, kõlar ja mikrofon võimaldavad suhelda ning abi kutsuda ka ilma telefonita ja väljaspool mobiililevi. Suur 1,4-tolline kirgas AMOLED-ekraan koos kuni 18-päevase aku kestvusega. Kuus erimudelit pakuvad spetsiifilisi profifunktsioone (alates ballistilisest kalkulaatorist kuni paadi autopiloodi juhtimiseni). Uus EKG-äpp ning detailsed hommikused ja õhtused taastumisraportid. MIINUSED Krõbe hind: 2550-eurone alghind teeb sellest kella vaid väga teadlikule ja jõukale entusiastile. Funktsioonide üleküllus tavakasutajale: kui sa ei tegele sukeldumise, lennunduse või ekstreemmatkamisega, jääb suurem osa kella potentsiaalist lihtsalt kasutamata. MARQ Adventurer, MARQ Athlete, MARQ Aviator, MARQ Commander, MARQ Diver, MARQ Golfer (3. põlvkond) Korpuse ja võru materjal: Titaan ja keraamika Ekraani klaas: Safiirklaas Ekraani tüüp ja suurus: 1,4-tolline äärest ääreni ulatuv AMOLED Ühenduvus ja side: Sisseehitatud inReach® (satelliitside), LTE-võrgu tugi, Garmin Locate, Garmin Messenger tugi Heli ja valgustus: Sisseehitatud kõlar, mikrofon ja LED-taskulamp Navigeerimine: Eellaaditud TopoActive maailmakaardid, aadressiotsing Tervise- ja heaolufunktsioonid: EKG-äpp (sh AFib tuvastus), pulssoksümeetria (Pulse Ox), HRV, une- ja stressijälgimine, hommikune ja õhtune raport Turvafunktsioonid: SOS-häiresignaali saatmine 24/7 Garmin Response keskusele Veekindlus (MARQ Diver): Sukeldumine kuni 40 meetri sügavusele Aku kestvus: Kuni 18 päeva (nutikellarežiimis) Müügile jõudmise aeg: 5. november Soovituslik jaehind: Alates 2550 eurost Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Bensiin, diisel või elekter: millise autoga sõidad odavamalt?

    Bensiin, diisel või elekter: millise autoga sõidad odavamalt? Uudised AM 16. oktoober 2026 - 11:53 Pilt (Sisuturundus) Auto ostmisel vaadatakse tavaliselt hinda, kütusekulu ja varustust. Igapäevase kasutamise seisukohalt on aga vähemalt sama oluline küsimus, kui palju maksab 100 kilomeetri läbimine bensiini-, diisel- või elektriautoga. Vastus sõltub nii auto energiatarbimisest, tankimise või laadimise hinnast kui ka sõiduharjumustest. Bensiin, diisel ja elekter: millest sõidukulu sõltub? Bensiini- ja diiselautode puhul on arvestus tuttav: auto tarbib teatud hulga liitreid 100 kilomeetri kohta ning tanklas tuleb nende eest maksta. Elektriautoga on põhimõte sama, ainult liitrite asemel arvestatakse kilovatt-tunde. Seetõttu saab kõiki kolme sõidukit võrrelda ühel alusel: mitu eurot kulub 100 kilomeetri läbimiseks? Bensiini ja diisli hinnas sisalduvad kütuse enda maksumus, transpordi- ja müügikulud, aktsiis ning käibemaks. Eestis moodustavad maksud ligikaudu poole tanklahinnast, kusjuures käibemaks on 24 protsenti ja bensiiniaktsiis ligikaudu 0,593 eurot liitrilt. Seega sõltub kütuse lõpphind nii maailmaturust kui ka riigi maksupoliitikast. 2027. aasta mais on kavandatud diisliaktsiisi tõus 15 protsenti ja bensiiniaktsiisi tõus 10 protsenti. Bensiiniaktsiis peaks suurenema veel 2028. aastal. Kuigi aktsiisitõus ei tähenda automaatselt sama suurt hinnatõusu tanklas, tasub autot valides arvestada ka pikemaajaliste kuludega. Elektriauto puhul sõltub kilomeetrihind peamiselt elektri maksumusest ja auto energiatarbimisest. Kodus laadimine võib osutuda märksa soodsamaks kui avaliku kiirlaadija kasutamine, kuid elektriautoga sõitmine ei ole alati automaatselt odavam. Kui palju maksab 100 kilomeetrit Eestis? Sõidukulu arvutamiseks piisab lihtsast valemist: 100 km hind = energiakulu 100 km kohta × energia ühikuhind. Võtame võrdluseks keskmise suurusega autod järgmiste näitlike tarbimisnäitajatega: bensiiniauto 7 l/100 km, diiselauto 6 l/100 km ja elektriauto kodus laadides 17 kWh/100 km. Avaliku laadimise puhul arvestame 20 kWh/100 km. Tegemist on võrdluse jaoks valitud eeldustega, mitte konkreetsete automudelite ametlike näitajatega. Kütusehindade aluseks võtame Eesti 2026. aasta oktoobri alguse ligikaudsed hinnad: bensiin 1,94 eurot ja diisel 2,09 eurot liitrilt. Koduse elektri näidishinnaks kasutame 0,23 eurot kilovatt-tunnilt, mis tugineb varasemale Eesti kodutarbijate hinnatasemele. Avaliku laadimise puhul lähtume tavalaadimise hinnavahemikust 0,29–0,33 eurot ja kiirlaadimise hinnavahemikust 0,39–0,55 eurot kilovatt-tunnilt. Nende eelduste põhjal kujuneb 100 kilomeetri ligikaudne maksumus järgmiseks. Sõiduki tüüp Keskmine kulu 100 km kohta Energia näidishind 100 km maksumus Bensiiniauto 7 l 1,94 €/l 13,6 € Diiselauto 6 l 2,09 €/l 12,5 € Elektriauto, kodus laadimine 17 kWh 0,23 €/kWh 3,9 € Elektriauto, avalik tavalaadimine 20 kWh 0,29–0,33 €/kWh 5,8–6,6 € Elektriauto, kiirlaadimine 20 kWh 0,39–0,55 €/kWh 7,8–11,0 € Hinnad on näitlikud ning muutuvad ajas. Kütusehinnad põhinevad 2026. aasta oktoobri alguse võrdlustasemel, koduse elektri näidishind varasemal statistikal. Arvutus näitab, et nende eelduste korral on elektriauto energiakulu väiksem isegi avalikku kiirlaadijat kasutades. Vahe kodus ja avalikus laadijas on aga märkimisväärne. Väikese kütusekuluga bensiiniauto või suure energiatarbimisega elektriauto korral võivad tulemused üksteisele läheneda. Elektriauto tegelik kulu sõltub laadimisvõimalustest Elektriauto üks praktilisi eeliseid on võimalus laadida sõidukit kodus. Kui olemas on garaaž või kindel parkimiskoht koos laadimisvõimalusega, saab auto ühendada vooluvõrku ajal, mil seda ei kasutata. Koduse laadimisseadme võimsus on sageli ligikaudu 7,4 kW, mis sobib regulaarseks laadimiseks pikema parkimise ajal. Elektri hind mõjutab otseselt elektriautoga sõitmise maksumust. Eestis kujuneb elektri börsihind vastavalt turu pakkumisele ja nõudlusele ning võib ajas muutuda. Elektrituru hinnataseme jälgimiseks avaldab ka XYdata iga päev Eesti elektri börsihindu, andes ülevaate elektri maksumusest ja selle muutumisest. Koduse laadimise lõpphinna arvutamisel tuleb siiski arvestada ka võrgutasude ja maksudega. Avalik laadimine sobib neile, kellel kodus laadimisvõimalust pole, ning pikemate reiside puhul. Kiirlaadijates tuleb tavaliselt arvestada kõrgema hinnaga. Kuni 150 kW laadijas võib aku laadimine 80 protsendini võtta ligikaudu 15–40 minutit, kuid tegelik aeg sõltub autost ja laadimistingimustest. Elektriauto energiatarbimine ei püsi ka aasta ringi samal tasemel. Eesti külmadel talvedel kulub energiat muu hulgas salongi ja aku soojendamisele, mistõttu võib sõiduulatus väheneda. Kodus laadides tekivad lisaks ligikaudu 10–15-protsendilised energiakaod. Tabeli kodulaadimise näitaja käsitleb 17 kWh juba ostetud elektrienergiana, et neid kadusid mitte topelt arvestada. Ka bensiini- ja diiselautode kütusekulu mõjutavad ilmastik, liiklusolud, sõidustiil ja kiirus. Seetõttu tasub võimaluse korral kasutada arvutustes oma auto tegelikku keskmist tarbimist. Milline auto sobib erinevate sõiduharjumustega? Elektriauto sobib hästi inimesele, kes sõidab regulaarselt lühemaid või keskmisi vahemaid ning saab autot kodus laadida. Sellisel juhul võib energiakulu olla bensiiniauto või diiselautoga võrreldes tuntavalt väiksem. Kui laadida tuleb peamiselt avalikes laadijates, tasub hinnavõrdlus põhjalikumalt läbi teha. Diiselauto võib olla kaalumist väärt pikkade ja regulaarsete maanteesõitude puhul. Bensiiniauto võib osutuda mõistlikuks juhile, kes läbib aastas vähem kilomeetreid ega saa elektriautot laadida. Hübriidauto pakub vahevarianti, mille sobivus sõltub konkreetsest mudelist ja kasutusviisist. Sõiduki valikul ei tohiks piirduda üksnes energiakuluga. Arvesse tuleb võtta ostuhinda, auto väärtuse langust, kindlustust, hooldust, rehve ning võimalikke remondikulusid. Elektriauto puhul tasub uurida aku garantii tingimusi ja koduse laadimiskoha rajamise kulusid. Kallima ostuhinnaga auto väiksem energiakulu võib end pikema aja jooksul õigustada, kui sõidetakse palju. Väikese aastase läbisõidu puhul võib aga soodsamalt soetatud bensiiniauto jääda kogukulult mõistlikumaks. Odavam kilomeeter ei tähenda tingimata odavamat auto omamist. Kuidas oma sõidukulu vähendada? Lihtsaim viis sõidukulu kontrolli all hoida on võrrelda hindu ja jälgida oma auto tegelikku tarbimist. Bensiini ja diisli hinnad võivad tanklate vahel erineda, mistõttu ei pruugi harjumuspärases tanklas tankimine alati olla kõige soodsam. Hindade võrdlemiseks saab kasutada tanklakettide rakendusi ja veebipõhiseid ülevaateid. Näiteks regulaarselt uuendatav kütuse hind reaalajas aitab võrrelda bensiini ja diisli hindu Eesti tanklates ning kasutada sobivat hinda oma 100 kilomeetri arvutuses. Elektriauto omanikul tasub samamoodi vaadata laadimisvõrkude hinnakirju, sest laadimise hind võib teenusepakkujate lõikes erineda. Kasulik on jälgida hindu ühe-kahe nädala jooksul ja oma sõidukulu vähemalt kord aastas uuesti arvutada. Kasuta selleks oma tegelikku energiatarbimist ja värskeid hindu, mitte üksnes auto tehnilistes andmetes toodud näitajaid. Lõppkokkuvõttes pole üht jõuallikat, mis oleks igale juhile alati kõige soodsam. Koduse laadimisvõimalusega elektriauto võib pakkuda väikest kilomeetrikulu, samas kui bensiin või diisel võib sobida paremini teistsuguste sõiduharjumuste ja eelarvega. Mõistlik valik algab küsimusest: kui palju maksab 100 kilomeetrit just sinu autoga? Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Sony uued luksus-Walkmanid: hinna pärast ära ehmata

    Sony uued luksus-Walkmanid: hinna pärast ära ehmata Uudised AM 15. oktoober 2026 - 22:12 Pilt Olid ajad, mil Walkman tähendas sahisevat kassetti ja plärisevaid vahtkummist kõrvaklappe. Unusta see kõik ära! Sony uued lipulaevad NW-WM1ZM3 ja NW-WM1AM3 pole lihtrahvale. Sa ei osta neid, kui pole just mingi erihuvi. Uued Walkmanid on midagi sellist, mis tahab panna kõige paadunuma audiofiili heldimusest ohkama ja raha kohe ära andma. See on Sony sõnul nagu kaasaskantav helistuudio, mis on loodud tooma kuulajani artisti loomingu täpselt sellisena, nagu see stuudios salvestati. Umbes sama juttu räägib jaapani elektroonikafirma ka oma kallima otsa nutitelerite kohta, vihjates filmirežissööridele. Kuld, vask ja muud audiofiili peibutised Kui räägime uutest Walkmanidest, siis me ei räägi lihtsalt plastkarpidest. Tippmudel NW-WM1ZM3 on ehitatud 99,99% puhtusastmega hapnikuvaba vase (OFC) raami, mis on kaetud kullaga.  Miks ometi? See pole pelgalt arutu rikkuse demonstreerimiseks. See on umbes nagu tipptasemel võidusõiduauto aerodünaamika. Kullatud pind ja massiivne vaskraam tagavad helimaailmas stabiilse maandusühenduse, andes tulemuseks mahlakama bassi ja kristallselged kõrged noodid. Kogu see tehnoloogia on seespool ühendatud paksude KIMBER KABLE juhtmetega. Pisut soodsam, kuid endiselt luksuslik sõsarmudel NW-WM1AM3 kasutab alumiiniumsulamist põhiraami, ühendades selle kullatud OFC tagaraamiga. Tulemuseks on seade, mis on jäik, vastupidav ja ei lase ühelgi häirel muusikasse jõuda. Taskus kükitav helirežissöör Et kogu see riistvara end ära õigustaks, peab tarkvara olema sama terav. Sony on oma digitaalsesse võimendisse S-Master HX istutanud lahenduse, mis on otsekui isiklik, pisut pedantne helirežissöör. Süsteem sisaldab "ettenägevat müra kujundajat", mis suudab ennustada helivigu enne, kui tekivad ja need reaalajas siluda. Mõlemas mängijas teeb ränka tööd DSD Remastering Engine, mis võtab tavalise digitaalse heli ja muudab selle analooghelile lähedasemaks 11,2 MHz DSD vooks. See tähendab, et isegi tavaline Wi-Fi kaudu striimitud muusika kõlab soojemalt ja loomulikult, nagu kuulaksid vinüülplaati. Aku, mis kestab terve festivali Kuigi heli on kuningas, ei ole unustatud ka mugavust. Seadmetel on suur 5,5-tolline Full HD ekraan, millel jookseb Android 16. See teeb lemmikäppides navigeerimise ja albumikaante imetlemise võimalikuks. Aku vastupidavuse kohalt ei pea samuti muretsema. Kuni 35 tundi MP3-taasesitust või 33 tundi kõrge resolutsiooniga FLAC-failide kuulamist tähendab, et seade elab üle ka kõige pikemad mandritevahelised lennureisid või terve nädalavahetuse kestva retke ilma laadijat nägemata.  Hind? 2500 eurot. Sa pead ikka väga tahtma head heli kuulata, et seda osta. PLUSSID Detailne ja soe helikvaliteet tänu OFC vaskraamile ja DSD mootorile Pikk aku eluiga (kuni 35 tundi) Suur 5,5-tolline Full HD ekraan Plastivaba ja keskkonnasõbralik pakend MIINUSED Kopsakas kaal (u 425 grammi) teeb taskus kandmise tuntavaks NW-WM1AM3 2500-eurone (ja tipp-mudeli veelgi kõrgem) hinnasilt ei ole kindlasti igaühele taskukohane   Sony Walkman NW-WM1AM3 (ja NW-WM1ZM3) Operatsioonisüsteem: Android 16 Ekraan: 5.5-tolline (13.7 cm) TFT, Full HD (1920 x 1080) Mõõtmed (L x K x S): 86 mm x 157.6 mm x 23.2 mm Kaal: u 425 g Sisseehitatud mälu: 128 GB (vaba ruumi u 91 GB) + MicroSD pesa Aku vastupidavus (juhtmega): Kuni 35 h (MP3 128kbps) / Kuni 33 h (FLAC 96kHz/24bit) Aku vastupidavus (Bluetooth): Kuni 41 h (SBC) / 28 h (LDAC) Laadimisaeg: u 4 tundi (USB-C) Heliformaatide tugi: MP3, FLAC, WAV, AAC, HE-AAC, Apple Lossless, AIFF, DSD, APE, MQA Pistikupesad: USB Type-C (3.2 Gen1), 3.5mm stereo, 4.4mm tasakaalustatud (Balanced) Ühenduvus: Wi-Fi (2.4/5/6 GHz, 802.11 a/b/g/n/ac/ax), Bluetooth 5.4 Hind (NW-WM1AM3): Alates novembrist müügil, soovituslik hind 2500 eurot Kõrvaklapid ja kõlarid Bluetooth Salvesta PDF! »

  • Dacia Striker: maasturi kliirensiga universaali hind ja saadavus

    Dacia Striker: maasturi kliirensiga universaali hind ja saadavus Uudised Marko Habicht 14. oktoober 2026 - 15:17 Pilt Dacia uus Striker jõuab Eestisse detsembri alguses hinnaga alates 22 000 eurost. Selle eest saab viiekohalise, 4,62 meetri pikkuse auto, millel on bensiini ja LPG-ga töötav 140 hj kerghübriidajam, kuuekäiguline manuaalkast ning esivedu. Baasvarustus Essential sisaldab käsitsi juhitavat kliimaseadet, LED-lähitulesid, digitaalset näidikuplokki, nelja kõlariga DAB-raadiot ning elektrilisi esi- ja tagaaknaid. Olemas on ka tagurduskaamera, tagumised parkimisandurid, kohanduv püsikiirusehoidik, sõiduraja hoidmise abi ja automaatne hädapidurdus. Auto sõidab 17-tollistel terasvelgedel. Seega saab baashinna eest igapäevasõiduks vajalikku varustust, 516-liitrise pagasiruumi ja võimaluse vedada kuni 1500 kg piduritega haagist. Automaatkäigukastiga LPG-versiooni jaoks tuleb arvestada 3000€ suurema väljamanekuga. Margi esindaja nimetab Strikerit universaaliks ehk Avantiks, kuigi pressiteates ja diileri veebilehel kasutatakse sõna „krossover“. Universaali, avanti kohta on kliirens suur: esiveolisel 19 ja nelikveolisel 20cm. Striker on isegi Bigsterist pikem. Vahe on küll vaid viis sentimeetrit, kuid Dusterit edestab see pikkuses ligi 28 sentimeetriga. Teljevahe on Bigsteriga sisuliselt sama, Dusterist ligi viis sentimeetrit pikem. Mõõt Striker, esivedu Bigster, esivedu Duster, esivedu Pikkus 4620 mm 4570 mm 4343 mm Teljevahe 2704 mm 2702 mm 2657 mm Kõrgus ilma katusereelinguteta 1525 mm 1657 mm 1616 mm Strikeri katus on seega Bigsterist umbes 13 ja Dusterist üheksa sentimeetrit madalam. See aitab selgitada universaali nimetust: pikk kere ja suur kliirens ühendatud madalama katusejoonega. Pagasiruumi suurus sõltub jõuseadmest. LPG-versioon mahutab 516 liitrit, nelikveoline 469 ja täishübriid 431 liitrit. Suurima ja väikseima vahe on 85 liitrit, nii et mootorivalik mõjutab ka seda, kui palju asju kaasa mahub. Täishübriid hybrid 155 maksab ümardatult alates 27 000 eurost. Sellel on 1,8-liitrine bensiinimootor, kaks elektrimootorit, 1,4 kWh aku ja automaatkäigukast. WLTP keskmine kütusekulu on 4,2 l/100 km ning kiirendus sajani võtab 9,5 sekundit. Tegu on Renault ja Dacia hetkel kõige parema sõidukogemusega jõuajamiga, mis teeb silmad ette ka konkurentidele. Nelikveolise hybrid 150 4x4 hind algab samal põhimõttel 29 000 eurost. Esitelge veab 1,2-liitrine kerghübriidajam, tagatelge eraldi elektrimootor. Valida saab viie sõidurežiimi vahel, sealhulgas lume, muda ja liiva ning maastiku jaoks. WLTP keskmine kütusekulu on 5,3 l/100 km ja kiirendus sajani 9,6 sekundit.Madalamast katusest hoolimata on võiks olla tegu vägagi maastikuvõimeka sõidukiga. Kõrgemad varustustasemed Journey ja Extreme maksavad sama jõuseadmega võrdselt. Journey keskendub mugavusele, pakkudes muu hulgas istme- ja roolisoojendust ning elektrilist tagaluuki. Extreme sisaldab mäest laskumise abisüsteemi. Jõuseade Soodsaim versioon Journey või Extreme LPG-kerghübriid, manuaal, esivedu 22 000 € Ei pakuta LPG-kerghübriid, automaat, esivedu 25 000 € 27 000 € Täishübriid, automaat, esivedu 27 000 € 29 000 € Hübriid, automaat, nelikvedu 29 000 € 31 000 € Sõidukid Salvesta PDF! »

  • Apple lõi lauale oma nutikodu HomeView

    Apple lõi lauale oma nutikodu HomeView Uudised AM 13. oktoober 2026 - 20:53 Pilt Apple´i nutikodu, nagu arvata võiski, tuli lihtne, see ei nõua diplomit IT-alal ega lõputut zongleerimist tosina äpiga, kuid nagu sellele ikoonilisele brändile omane, pole eriti palju valikuvõimalust ja meile Eestisse ei pruugi see niipea jõuda. Apple kutsus New Yorgis toimuvale üritusele „Welcome Home“ kokku ajakirjanikud ja sisuloojad ning esitles oma esimest nutikodu juhtkeskust nimega HomeView. Apple lõi käed Lõuna-Korea koduelektroonika gigandi LG ja energialahenduste meistri Schneider Electricuga, veeretades lagedale nutiseadmete seeria Apple Home Collection. Kas tegemist on nutikodu tõelise tururaputajaga või lihtsalt kalli mänguasjaga, millest Euroopa suu puhtaks peab pühkima? HomeView: kas iPad ja nutikõlar ühes? Pikka aega oodatud HomeView näeb välja justkui modernne hübriid: seadmel on kallutatav 7-tolline Liquid Retina puuteekraan, mis toetub kõlariga varustatud jalale. Sisuliselt on see nagu kõlar pluss iPad köögitasapinnal, millelt saab retsepti piiluda, muusikat valida või uksekella videopilti vaadata. Mudelist tuleb kaks versiooni: lauale või tasapinnale asetatav (värvitoonides hõbedane, starlight, roosa ja kosmos) ning seinale kinnitatav variant (kosmos ja hõbedane). Sisemuses peidab end üllatavalt tige rauavägi – sama A18 kiibistik, mis paneb käima iPhone 16 seeria ja uue MacBook Neo sülearvuti. Paljudele kergenduseks maksab seade Apple'i mõistes igati mõistlikud 299 dollarit (ligi 270 eurot). Paraku tuleb siin mängu Euroopa Liidu ja tehnoloogiahiidude tavapärane tüliõun: kuna Siri tehisaru võimalused pole EL-is iOS-i raames (veel) saadaval, ei jõua HomeView niipea siinsetele lettidele. Apple Home Collection: kui kolm tegijat panevad seljad kokku Ükski juhtimiskeskus pole midagi väärt, kui pole seadmeid, mida juhtida. Selle asemel et leiutada jalgratast täiesti üksi, tegi Apple koostööd. Disain ja tarkvarakogemus tulevad Cupertinost, kuid spetsiifiline raud LG-lt ja Schneider Electricult. Tulemuseks on seadmete rivi, mille seadistamine käib täpselt nii lihtsalt nagu iPhone’i uue HomePodiga, piisab ühestainsast puudutusest telefoniga ning seade on Apple Home ökosüsteemis sees. Ei mingeid kolmandate osapoolte kontosid ega täiendavaid äppe. Nagu ütles Apple’i riistvaratehnoloogia asepresident Matthew Costello: „Apple Home Collection teeb nutikodu tarvikute valimise enesekindlaks ja lihtsaks. Töötades tihedalt koos valdkonna liidrite LG Electronicsi ja Schneider Electricuga, disainisime iga tarviku töötama sujuvalt Apple Home'iga, et kodu haldamine oleks lihtne, töökindel ja privaatne.“ Kaamerad, mis pööravad vajadusel selja LG panusena jõuab lettidele neli uut 2.5K resolutsiooniga turvakaamerat, mis oskavad tuvastada inimesi, tuttavaid nägusid, lemmikloomi, autosid ja ukse taha jäetud pakke. Eriti teravmeelne on LG Indoor Cam: kui oled kodust eemal, hoiab see toal silma peal, ent niipea kui esimene pereliige uksest sisse astub, kallutab kaamera oma „silma“ füüsiliselt alla laua poole ja ei näita toimuvat, et mitte pererahva privaatseid hetki piiluda. Välisukse valvuriks toob LG turule nutika uksekella Video Doorbell, millel on lausa kaks kaamerat: ülemine 2.5K pildiga näitab külalist silmast silma ning alumine Full HD silm jälgib jalamatti, kuhu kuller paki Poetab. Salvestised liiguvad turvaliselt otsast lõpuni krüpteerituna kasutaja iCloud+ pilve, mis tähendab, et LG, Schneider ega isegi Apple ise ei näe neist ainsatki kaadrit. Kui kodune Wi-Fi peaks korraks hinge heitma, salvestavad kaamerad sündmused sisseehitatud mällu edasi. Uks teeb end ise lahti ja termostaat tajub sinu rütmi Ukselukustuse eest hoolitseb LG Smart Deadbolt Lock, mis kasutab ülilairiba (UWB) tehnoloogiat. See töötab juhtmevabalt: telefon taskus või Apple Watch randmel uksele lähenedes saab lukk aru, et peremees tuleb, ja keerab riivi automaatselt lahti – ilma et peaksid midagi tegema. Kui aku peaks tühjenema, aitavad hädast välja koodipaneel või klassikaline varuvõti. Kliima juhtimiseks astuvad areenile nutikad termostaadid nii LG-lt kui ka Schneider Electricult. Need oskavad jälgida elanike rütmi – kui maja tühjeneb, keeratakse kütet koomale ning enne kojujõudmist luuakse taas rohkem soojust. Kogu süsteemi selgrooks on Matteri ja Threadi tugi: seadmed suhtlevad kohapeal võrgus ka siis, kui internetiühendus peaks katkema. PLUSSID Kõik seadmed ühilduvad ühe puudutusega läbi Apple Home äpi, lisakontosid pole tarvis. Kaamerate füüsiline katmine/kallutamine ja otsast lõpuni krüpteeritud andmeedastus. Uksekella kahe kaameraga süsteem ja UWB-põhine võtmeta ukselukk teevad igapäevaelu reaalselt mugavamaks. Täielik Matteri ja Threadi tugi tagab seadmete omavahelise kohaliku toimimise ka ilma internetiühenduseta. MIINUSED Euroopa Liidu kättesaadavus: HomeView ja Siri tehisaru täisfunktsionaalsus pole regulatsioonide ja arendustöö tõttu esialgu EL-i turul saadaval. Apple'i ökosüsteemi ahelad: Tõeline kasutusmugavus avaneb vaid siis, kui taskus on iPhone ja tellitud iCloud+ pakett. Tippklassi hinnasilt: Kuigi HomeView 299 dollarit on mõistlik, küündivad spetsiaalsed turvakaamerad ja ukselukud kuni 400 dollarini tüki eest. Apple HomeView Seadme tüüp: Nutikodu juhtkeskus (Smart Home Hub) Ekraan: 7-tolline kallutatav Liquid Retina puuteekraan Protsessor: Apple A18 kiip Heli: Alusele sisseehitatud kõlar Paigaldusvariandid: Lauale/tasapinnale asetav alus; seinale kinnitatav kinnitus Side ja protokollid: Matter, Thread, Wi-Fi, Apple Home tugi Viimistlused (lauamudel): Hõbedane (Silver), Starlight, roosa (Rose Pink), kosmosehall (Space Gray) Viimistlused (seinamudel): Hõbedane (Silver), kosmosehall (Space Gray) Keeletugi: Inglise keel (USA, UK, Kanada, Austraalia jm; Kanada prantsuse keel lisandub hiljem) Hind USA turul: 299 USD Kodumasinad Lahendused Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Kaugtöö tegija konkursil tõsteti esile mitu IT-firmat. “Debatt näitab, et kontori roll on muutnud”

    Eile kuulutati välja 2026. aasta hübriid- ja kaugtööd edendavad organisatsioonid, mille raames tunnustati eraldi ka mitut IT-ettevõtet.

  • FOTOD | 100 pilti IKT aastakonverentsilt. Osalejaid oli kõigi aegade rekord

    IKT aastakonverents tõi kolmapäeval Tallinnas kokku üle 160 inimese, mis on pika ajalooga ürituse rekord.

  • Töötuna on Eestis arvel pea 50 IT-juhti, sektori tippspetsialiste aga 750

    Töötukassas oli septembri lõpu seisuga end registreerinud ligi 50 IT-juhti. Samas sektori tippspetsialiste oli arvel pea 750.

  • Eesti saab ELilt 32 miljonit piiril drooniseire tugevdamiseks: radarid, kaamerad, IT-süsteem

    Euroopa Komisjon toetab Eestit pea 32 miljoni euroga, millega jätkatakse idapiirile mitmekihilise integreeritud droonituvastuse ja õhuseire süsteemi rajamist.

  • Latitude59 laieneb, ees ootavad sündmused neljas riigis. “Soov viia Eesti edulugu maailma”

    Tehnoloogiaüritus Latitude59 laiendab rahvusvahelist haaret, korraldades sel aastal sündmusi veel neljas riigis, millest kaks on uued.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes