Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Laura Kurs: tehnoloogia edukuse mõõdupuu on inimene

    Väga sageli arutletakse meil selle üle, mil määral hakkab tehnoloogia inimest asendama, aga peame rääkima enam sellestki, kuidas tagada inimestele võimalus muutustega kaasa tulla, kirjutab Laura Kurs.

  • Eleri Lillemäe: tehnoloogia võimekus üksi ei taga tõhusat riigikaitset

    Kaitsetehnoloogia tegelik väärtus ei sõltu üksnes selle tehnilisest võimekusest, vaid ka inimeste usaldusest, hoiakutest ja oskusest uusi lahendusi kasutada, kirjutab Kaitseväe akadeemia militaarsotsioloogia teadur Eleri Lillemäe.

  • Harri Tiido: taibude tõus ja rünnak demokraatia vastu

    Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Gil Durani abil vaatluse all tehisaru ja tehnooligarhid. Durani sõnul tuleb muuta tehnoloogia üle valitsemist, tehnomonopolid tuleks jagada osadeks ja taastada valitsuse kontroll nende üle, märgib Tiido.

  • Cambridge'i innovatsiooniprofessor: kohalike tehasteta hääbub ka nutikas arendustöö

    Lääneriigid nägid aastakümneid asjade loomuliku käiguna, et tehased kolivad odavama tööjõuga riikidesse ning kodumaale jäävad vaid nutikas arendustöö ja puhas teadus. Riikide otsus oma tootmisbaasist loobuda ei näita aga majanduse küpsust, pigem annavad otsustajad selle sammuga lihtsalt alla, leiab Cambridge'i Ülikooli innovatsiooniprofessor Tim Minshall.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • Kas Interneti vundament kõigub? PHP kriitilised turvaaugud sunnivad veebiteenuseid ajutiselt sulguma

    Kas Interneti vundament kõigub? PHP kriitilised turvaaugud sunnivad veebiteenuseid ajutiselt sulguma Uudised AM 21. oktoober 2026 - 17:24 Pilt Kui oled viimastel tundidel märganud, et mõni suurem veebileht tõrgub või teatab hooldustöödest, pole tegemist juhusega. Veebimaailmas on vallandunud häireolukord: maailma populaarseima "veebikeele" PHP koodist lekkisid kaks kriitilist turvaauku, mille parandamisel käib nüüd võidujooks ajaga. Kuna info turvanõrkuste kohta jõudis häkkerite foorumitesse enne ametlikke paikamispakette, on ründajad juba asunud haavatavaid servereid internetiavarustest kokku kammima. See mure puudutab peaaegu igaüht meist, kellel veebis midagi suuremat üleval. PHP on veebimaailmas nagu tsentraalne veevärk kortermajas. Suur osa tänapäeva internetist, alates WordPressi sisuhaldussüsteemidest kuni kohalike e-poodideni, toetub just sellele mootorile. Mis täpsemalt juhtus ja miks häirekella lüüakse? Kõik sai alguse ootamatust infolekkest platvormil Hacker News, kus kasutaja nimega "petecooper" avaldas teate kahe üliohtliku turvaaugu kohta, mida tähistatakse koodidega CVE-2026-109618 ja CVE-2026-109619. Mõlemad vead võimaldavad koodi kaugkäivitust (RCE ehk Remote Code Execution), mis tähendab maakeeli seda, et kurikael võib serveri ukse virtuaalselt jalaga lahti lüüa ja masina täielikult enda kontrolli alla võtta, ilma et tal oleks selleks vaja mingeid paroole. Küberturbeettevõtte watchTowr tegevjuht Benjamin Harris kinnitas väljaandele BleepingComputer, et tegemist pole valehäirega: "Viimase tunni jooksul on lekkinud kaks PHP koodi kaugkäivituse turvanõrkust. Need olid varem embargoga kaitstud ja pidid avalikuks saama alles neljapäeval kell 11.00 ET. Kuigi me ei saa tundlikkuse tõttu praegu tehnilisi üksikasju jagada, võime kinnitada, et need nõrkused on tõepoolest reaalsed. Mõlema ohuhinnang on CVSS 10 ja meie teada puudutavad need PHP versioone 5, 6, 7 ja 8." Ametlik PHP arendusmeeskond hindas vigade raskusastmeks CVSS v4.0 skaalal ülikõrged 9,2 punkti kümnest ning teatas, et erakorralised turvapaigad tehakse kättesaadavaks kolmapäeval, 21. oktoobril kell 14.00 UTC (Eesti aja järgi kell 17.00). PHP tiim manitses administraatoreid: "Jätame endale õiguse paikade varasemaks avaldamiseks, kui kummagi haavatavuse üksikasjad peaksid avalikuks tulema või kui ilmneb tõendeid nende aktiivsest ärakasutamisest." Kuidas reageerivad Eesti teenusepakkujad ja CERT-EE? Olukorra tõsidust on kinnitanud ka Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide lahendamise osakond CERT-EE, kes edastas kodumaistele administraatoritele ja asutustele kiire ohuhinnangu. Ohu neutraliseerimiseks hakkasid mitmed kohalikud teenusepakkujad kohe tegutsema: näiteks Veebimajutus.ee ja teised serverite haldajad lükkasid oma teenindavad süsteemid alates kella 17.00-st hooldusrežiimi, et värsked turvapaigad serveripargile viivitamatult peale kanda. Zone hoiatab võimalike teenusekatkestuste eest seoses PHP uuendustega. Kuna ründelaine võis alata praktiliselt kohe pärast koodinäidete lekkimist, mida kübermaailmas juba kutsutakse nimega PHP2SHELL, ei saanud kohalikud IT-juhid oodata. CERT-EU ja kohalikud eksperdid soovitavad süsteemid, mida kohe hetkel uuendada ei saa, ajutiselt avalikust internetist lahti ühendada. Kaitsemeetmetega liitus ka Cloudflare, mis lülitas oma veebirakenduste tulemüürile (WAF) sisse esmased reeglid rünnakute tõrjumiseks. Siiski rõhutas Cloudflare'i tehnoloogiajuht Dane Knecht, et tegemist on vaid ajutise plaastriga lahtisel haaval ning päris lahenduse toob ainult ametlik süsteemiuuendus. Samal seisukohal on PHP tuumikarendaja Gina Peter Banyard, kes hoiatas otsekoheselt, et imevitsa ei ole ja serveri seadistuste näppimine (nagu failiüleslaadimise progressi väljalülitamine) ei taga kaitset: ainus reaalne rohi on paigaldada ametlik turvavärskendus. Mida peavad veebihaldurid kohe tegema? Kui haldad ise veebiserverit või virtuaalmasinat, ei tasu loota pelgalt heale õnnele. Arvesse tuleb võtta, et ametlikud turvapaigad tehakse kättesaadavaks üksnes toetatud versioonidele (PHP 8.2 ja uuemad). Vanemad versioonid – sealhulgas laialt levinud PHP 7 ja PHP 8.1, aga ametlikku tuge ei saa, mistõttu tuleb need võimalikult kiiresti ajakohasele versioonile üle viia. Administraatoritel tasub kohe astuda järgmised sammud: Uuendada PHP paigatud versioonile esimesel võimalusel. Kontrollida tagantjärele serverite logisid (eriti alates 2026. aasta suvest), otsides kahtlasi veebikoode (web shell), tundmatuid faile, volitamata administraatorikontosid ja anomaalseid väljuvaid võrguühendusi. Kui kohene uuendamine pole võimalik, piirata ajutiselt ligipääsu haldusliidestele ja avalikele vormidele. Uuenda nüüd! Serverid Turvalisus Salvesta PDF! »

  • 6000 eurot tulevikuhüppeks: ITL kutsub doktorante Ustus Aguri stipendiumile kandideerima

    6000 eurot tulevikuhüppeks: ITL kutsub doktorante Ustus Aguri stipendiumile kandideerima Uudised AM 21. oktoober 2026 - 12:48 Pilt Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) paneb taas välja 6000 euro suuruse Ustus Aguri nimelise stipendiumi, et anda ühele ambitsioonikale doktorandile vajalik lisahoog ja aidata laboriseinte vahel sündiv teooria pärisellu tuua.  Ustus Agur oli Arvutimaailma asutaja ja esimene peatoimetaja ning aastatel 1991–1997 Eesti Informaatikafondi tegevdirektor. Stipendium on suunatud teadlastele, kelle uurimistöö keskendub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) või selle nutikale rakendamisele teistes valdkondades. Toetus toimib kui lisakütus teadusraketile, aidates doktorandil viia oma ideed paberilt toimivate lahendusteni, mis võivad juba lähiaastatel mõjutada meist igaühe argipäeva. Sild teooria ja päriselu vahel Teadus ei saa toimida vaakumis – vaja on tihedat sidet praktilise majanduse ja ühiskonnaga. Seda rõhutab ka ITLi asepresident Kedi Välba: „Eesti edasine areng sõltub üha enam sellest, kui hästi suudame ühendada teadustöö, tehnoloogia ja ühiskonna tegelikud vajadused. Ustus Aguri stipendiumiga soovime tunnustada noori teadlasi, kelle uurimistöö aitab luua uusi teadmisi ja lahendusi nii digitehnoloogia valdkonnas kui ka tehnoloogia rakendamisel teistes eluvaldkondades. Julgustame doktorante mõtlema suurelt ja näitama, kuidas nende teadustöö võiks Eesti tulevikku aidata kujundada.“ Varasemad laureaadid on juba tõestanud, kui kaugele ulatub kaasaegse IKT mõju. Stipendiumi toel on uuritud näiteks tehisaru rakendamist tervishoius varajaseks haiguste diagnoosimiseks, loodud lahendusi personaalsema digiõppe arendamiseks ning lihvitud julgeoleku vallas droonide automaatset tuvastamist ja IT-süsteemide küberturvalisust. Kuidas kandideerida? Toetusele saavad kandideerida doktorandid, kes õpivad mõnes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning kelle doktoritöö käsitleb otseselt IKT-valdkonda või tehnoloogia põimimist teiste teadusharudega. Žürii hindab valiku tegemisel uurimistöö sisu, selle eeldatavat mõju Eesti ühiskonnale ja majandusele ning kandidaadi seniseid erialaseid saavutusi. Väärika auhinna nimeandja, tehnikateadlane ja informaatik Ustus Agur (1929–1997), oli ka eestikeelse IT-oskussõnavara looja. Just tänu temale räägime täna emakeeles mõistetest, millele paljudes teistes keeltes laenatakse siiani toortõlkeid inglise keelest. ITL annab tema mälestuseks stipendiumi välja alates 2003. aastast. Kandideerimisavalduste ja vajalike dokumentide esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2026. Väljavalitud stipendiaat kuulutatakse pidulikult välja 3. detsembril 2026. Täpsemad juhised ja taotlusvormid leiab ITLi ametlikult veebilehelt. Lahendused Salvesta PDF! »

  • Juhuarvugeneraatorid, sõltumatud auditid ja mängutulemuste läbipaistvus

    Juhuarvugeneraatorid, sõltumatud auditid ja mängutulemuste läbipaistvus Uudised AM 21. oktoober 2026 - 2:08 Pilt (Sisuturundus) Digitaalse kasiinomängu tulemus sõltub nii juhuarvude genereerimisest kui ka reeglitest, mis seovad need arvud sümbolite, kaartide ja väljamaksetega. Seetõttu ei piisa mängu toimimise hindamiseks üksnes väitest, et kasutusel on juhuarvugeneraator ehk RNG. Ka Martin Casino puhul tuleb auditeid ja mängude omadusi puudutavaid väiteid kontrollida konkreetsete dokumentide põhjal, mitte järeldada neid brändi nimest. Sisukas tõendusmaterjal näitab, mida kontrolliti, millise tarkvaraversiooni kohta järeldus tehti ja millised piirangud kontrollil olid. RTP kirjeldab mängu matemaatilist omadust, kuid ei ennusta ühe mängija tulemust. Mänguajalool on väärtus juhtumite kontrollimisel, ent üksik kaotusteseeria ei tõenda iseenesest manipuleerimist. Juhuarvude seos mängu võimalike tulemustega Juhuarvugeneraator toodab väärtusi, mida mäng kasutab tulemuse määramiseks. Mänguautomaat võib siduda need virtuaalsete rullikupositsioonidega, kaardimäng aga paki segamise või kaardi valimisega. Ühe raundi lahendamiseks võib vaja minna üht või mitut väärtust, sõltuvalt mängu ülesehitusest. Juhuarvude ja nähtavate tulemuste vahel on mängu matemaatiline mudel. See määrab võimalike sündmuste tõenäosused ning väljamaksetabel seob võidutingimused vastavate summadega. Ühtlane juhuarvude jaotus ei tähenda, et kõik sümbolid, kombinatsioonid või võidusummad peaksid esinema sama sageli. Nähtavad tulemused peavad vastama mängu ette nähtud tõenäosustele. Seda eristust käsitlevad näiteks Ühendkuningriigi Gambling Commissioni juhuslike tulemuste tehnilised nõuded. Kui haruldasele tulemusele vastab väiksem osa võimalikest juhuarvudest, esineb see harvem ka korrektselt töötava generaatori puhul. Sagedasem kaotus või väiksem võit ei tõenda seega kallutatud RNG-d. Kontrollida tuleb, kas juhuarvude teisendamine mängutulemuseks järgib kirjeldatud mudelit ega tekita soovimatut nihet. Pseudojuhuslikkus ja mängu olek Pseudojuhuarvugeneraator kasutab algoritmi ja sisemist olekut. Selle väljund võib olla deterministlik, kuid sobiva ülesehituse ja kaitse korral peab järgmise väärtuse ennustamine olema praktiliselt teostamatu. Olulised on ka algväärtustamine ja generaatori oleku kaitse: statistiliselt veenev arvujada ei ole piisav, kui selle edasine kulg on kõrvalisele isikule ennustatav. Generaatori arvujada ja mängusündmuste sõltumatus ei ole üks ja sama küsimus. Näiteks pärast kaardi eemaldamist pakist muutuvad järgmise kaardi võimalused, sest paki koosseis on muutunud. Samuti võib boonusvooru järgmine samm sõltuda juba saavutatud mänguolekust. Selline reeglites kirjeldatud sõltuvus ei tähenda automaatselt ebaausat tulemust. Seetõttu ei saa väita, et iga digitaalse mängu kõik sündmused peavad olema üksteisest sõltumatud. Sõltumatutest keerutustest rääkides tuleb eeldada sama mänguolekut ja sama tõenäosusmudelit. Kaardi-, kogumis- ja boonusmehhanismides tuleb arvestada nende konkreetsete reeglitega. Juhuslikkuse testimine ja selle piirangud Statistilised testid otsivad andmetest kõrvalekaldeid, mida valitud juhuslikkuse mudel ei selgita piisavalt hästi. Sagedustest võib uurida väärtuste esinemist, jadatest nende järjestust ning korrelatsioonianalüüs võimalikke seoseid. Testi tähendus sõltub sellest, millist andmestikku kasutatakse ja millise eelduse vastu seda võrreldakse. RNG väljundi testimine tuleb eristada mängutulemuste kontrollimisest. Toores arvujada võib läbida testid, kuid tulemuste teisendamisel võib siiski olla viga. Vastupidi võib nähtavate tulemuste ebaühtlane sagedus olla mängu mudelis täiesti ootuspärane. Seetõttu vajavad generaator ja selle kasutamine mängus eraldi tähelepanu. Ükski lõplik testikogum ei anna absoluutset garantiid. NIST rõhutab, et statistilised testid ei saa täielikult kinnitada generaatori sobivust konkreetseks rakenduseks ega asenda krüptograafilise turvalisuse analüüsi. See põhimõte aitab mõista, miks testi läbimine on osa tõendusmaterjalist, mitte kogu süsteemi ohutuse tõend. Testi ebaõnnestumine ei kinnita samuti kohe tahtlikku manipuleerimist. Põhjuseks võib olla juhuslik kõrvalekalle, vigane andmekogumine, sobimatu eeldus või tarkvaraprobleem. Tulemus vajab tõlgendamist koos testi tundlikkuse, valimi suuruse ja uuritava mängu mudeliga. Suur andmehulk parandab paljude kõrvalekallete avastamise võimalust, kuid ei taga, et kõik vead leitakse. Haruldase funktsiooni või konkreetse mänguoleku probleem võib jääda üldises valimis märkamatuks. Samuti tuleb eristada simuleeritud mänguandmeid tegelikus kasutuses kogutud tulemustest: need vastavad erinevatele kontrolliküsimustele. Läbipaistvus ei nõua tingimata lähtekoodi või kõigi turvadetailide avaldamist. Küll aga peab avalik väide testimise kohta võimaldama aru saada, kes kontrolli tegi, mida uuriti ja mille kohta järeldus kehtib. Üldine märkus „testitud juhuslikkus” jätab need küsimused vastuseta. Auditi ulatus ja kontrollitud tarkvaraversioon Auditi tähendus sõltub selle ulatusest. RNG kontroll ei ole sama mis mängu matemaatilise mudeli kontroll ning kumbki ei kinnita automaatselt maksete, klienditoe või kogu operaatori tegevuse korrektsust. Tõendusmaterjali tuleb lugeda selle järgi, milline süsteem või komponent tegelikult kontrolliti. Kontrolli objekt Peamine küsimus Järelduse piir Juhuarvugeneraator Kas väljundil on nõutud juhuslikkuse ja ennustamatuse omadused? Ei kinnita üksinda mängu väljamaksetabeli õigsust Mängu matemaatiline mudel Kas tõenäosused ja väljamaksed vastavad kirjeldatud reeglitele? Ei tõenda kogu operaatori teenuse usaldusväärsust Mängu tarkvaraline teostus Kas kontrollitud versioon rakendab mudelit korrektselt? Järeldus puudutab kontrolli alla kuulunud versiooni ja seadistust Tegelike tulemuste seire Kas kogutud andmed vastavad mudeli ootustele? Hinnang sõltub valimist, mängu kõikumistest ja andmete kvaliteedist Sama mängunimi võib tähistada mitut versiooni või seadistust. Eristuda võivad näiteks RTP-valik, panusevahemik või lisafunktsioon. Seetõttu on vaja teada, millisele tootele ja konfiguratsioonile kontrolli tulemus viitab. Ühe versiooni kohta antud hinnangut ei saa põhjenduseta laiendada kõigile sama nimega variantidele. Tarkvaramuudatuste seos varasema kontrolliga Uuenduse mõju sõltub sellest, mida muudeti. Keeleparandus kasutajaliideses ja tulemuse arvutamise muutmine ei ole sama kaaluga. Vajadus täiendavaks kontrolliks sõltub muudatuse sisust ning kohaldatavast testimis- ja regulatsioonikorrast; kõigi uuenduste kohta ei saa kehtestada üht üldist reeglit. Tehnilised identifikaatorid, näiteks versioonitunnus või kontrollsumma, võivad aidata kontrollitud tarkvara tuvastada. Kontrollsumma kokkulangevus näitab võrreldud failide samasust, mitte iseenesest nende turvalisust. Erinevus võib vajada selgitust, kuid ei tõenda automaatselt ebaausat muudatust. Tavakasutajal ei pruugi olla võimalik võrrelda serveris töötavat koodi auditeeritud failiga. See piirang tuleb selgelt välja öelda. Avaliku dokumendi põhjal saab hinnata kontrolli ulatust ja toote seost, kuid tootmiskeskkonna täielik tehniline vastavus võib jääda regulaatori, labori või operaatori sisemise kontrolli ülesandeks. Serveripoolne tulemuse arvutamine vähendab võimalust muuta tulemust kasutaja seadmes, kuid serveri asukoht ei taga üksi turvalisust. Olulised on ka juurdepääsuõigused, muudatuste haldamine, seadistus ja andmete edastamine. Ka kliendipoolse komponendi olemasolust ei saa ilma arhitektuuri tundmata järeldada, et mäng on manipuleeritav. Sertifikaadi ehtsuse ja kehtivuse kontrollimine Labori logo ei ole sama mis kontrollitav sertifikaat või testiaruanne. Märgis võib viidata RNG-le, kindlale mängule, ettevõtte mõnele süsteemile või teistsugusele kontrollile. Selle tähendus selgub dokumendist, mitte logo tuntusest. Kontrolli alustamiseks tuleb tuvastada väljastaja ametlik veebileht ja võrrelda sealset teavet operaatori väitega. Kui märgis on lingitud, peab olema selge, kas link viib labori enda keskkonda või operaatori loodud lehele. Dokumendi tunnus võib aidata päringut teha, kuid tunnuse olemasolu üksi ei tõenda ehtsust. Dokumendi väljastaja ja kontrollitud ettevõtte või toote nimi. Väljastamise kuupäev ning vajaduse korral kehtivustingimused. Kontrollitud tarkvaraversioon ja konfiguratsioon. Kontrolli ulatus ning kohaldatud nõuded või standardid. Dokumendi tunnus ja võimalus küsida väljastajalt kinnitust. Avaliku registri puudumine ei tõenda, et sertifikaat on võltsitud. Kõik laborid ei avalda täielikke kliendiaruandeid ning osa dokumentatsioonist võib olla piiratud juurdepääsuga. Sellisel juhul jääb avalik kontroll piiratumaks ja kinnitust tuleb otsida väljastaja ametlikust kontaktkanalist või muust usaldusväärsest allikast. Ka kehtivust ei saa hinnata ainult dokumendi vanuse järgi. Mõni dokument puudutab konkreetset versiooni, teine võib sisaldada perioodilisi tingimusi. Kui kehtivuse lõppkuupäeva pole, ei tähenda see automaatselt tähtajatut kinnitust kõigile tulevastele muudatustele. Ühe mängu aruanne ei kinnita kõigi operaatori mängude toimimist. Samuti ei asenda mängu sertifitseerimine operaatori tegevusloa kontrolli. Need tõendid vastavad eri küsimustele: üks puudutab kontrollitud tehnilist toodet, teine õigust asjaomases jurisdiktsioonis teenust osutada. RTP tõlgendamine ja lühiajalised kõikumised RTP ehk teoreetiline tagastusprotsent kirjeldab mängu mudeli järgi oodatavat väljamaksete suhet panuste kogusummasse. See ei ole võidu tõenäosus ega lubadus selle kohta, kui palju üks mängija oma sissemaksest tagasi saab. Sama raha võib minna panustesse korduvalt, mistõttu sissemakse ja panuste kogumaht ei ole võrdsed. Tegelik RTP arvutatakse valimis tehtud väljamaksete ja panuste kogumahu suhtena. Selle võrdlemisel teoreetilise väärtusega tuleb arvestada andmete hulka ja tulemuste hajuvust. Gambling Commissioni seirejuhised rõhutavad, et väiksema mängumahu korral on lubatud statistiline kõikumisvahemik laiem ning suurema mahu korral kitsam. Üksiku seansi tulemus võib teoreetilisest RTP-st palju erineda. Sellest ei järeldu, et mäng peab järgmiste raundidega erinevuse tasa tegema. Pikaajalise statistika lähenemine mudeli ootusele ei ole mehhanism, mis tagastaks konkreetsele mängijale varasemad kaotused. Volatiilsus ei ole sama mis võidusagedus Volatiilsus kirjeldab tulemuste kõikumist ja väljamaksete jaotust. Suured haruldased võidud võivad seda suurendada, kuid üks üldine märge „kõrge volatiilsus” ei määra täpselt, kui sageli kõik võidud esinevad. Võidusagedus ja võidusummade suurus on seotud, kuid eristatavad omadused. Kahel mängul võib olla sama RTP ja erinev tulemuste jaotus. Ühes võivad väljamaksed olla koondunud väiksematesse tulemustesse, teises võib suurem osa teoreetilisest tagastusest sõltuda haruldastest sündmustest. Kumbki kirjeldus ei anna alust järgmise raundi ennustamiseks ega taga väiksemat kahju konkreetses seansis. RTP kontrollimisel tuleb vaadata mängus kasutatavat versiooni ja seadistust. Arendaja veebilehel nimetatud väärtus ei pruugi ilma täpsustuseta kirjeldada kõiki operaatoritele pakutavaid variante. Samuti võib lisafunktsioonil olla eraldi matemaatiline käsitlus, mis peab olema reeglites selgitatud. Püsiv statistiline kõrvalekalle vajab uurimist, kuid selle põhjus ei pruugi olla tahtlik manipuleerimine. Kontrollida tuleb ka andmete täielikkust, kasutatud konfiguratsiooni ja arvestusviisi. Võrdlus on sisukas ainult siis, kui tegelikud andmed ja teoreetiline mudel kirjeldavad sama mängu samadel tingimustel. Mänguajaloo põhjal tehtavate järelduste piirid Mänguajalugu on kasulik raha- ja ajakulu jälgimiseks ning konkreetsete juhtumite kontrollimiseks. See võib näidata, kas raund lõpetati, milline panus registreeriti ja kas väljamakse lisati saldole. Need on praktilised küsimused, mille jaoks ei ole vaja tõendada kogu generaatori töökorrektsust. Seejuures ei anna mõne kümne või saja raundi visuaalne vaatamine usaldusväärset alust nimetada mängu „kuumaks”, „külmaks” või kallutatuks. Inimene võib märgata kordusi ja pikki seeriaid ka täiesti ootuspärastes juhuslikes andmetes. Valikuline mälu võib omakorda rõhutada silmatorkavaid kaotusi või võite. Sõltumatute raundide korral ei suurenda varasem kaotusteseeria järgmise võidu tõenäosust. Kui mänguolek muutub, näiteks pakist eemaldatakse kaarte või kogutakse kindla reegli alusel sümboleid, tuleb järgmist sündmust hinnata selle oleku järgi. Seos tuleneb siis mängureeglist, mitte vajadusest varasemaid tulemusi tasakaalustada. Statistilise hinnangu jaoks peab andmestik olema piisavalt täielik. Ainult võitude loend ei näita RTP-d ning ainult kontole tehtud sissemaksed ei näita panuste kogumahtu. Samuti võivad pildi moonutada puuduvad raundid, erinevad panused või mitme mängu tulemuste kokkuliitmine. Mängija nähtav ajalugu sisaldab sageli tulemusi, mitte nende arvutamisel kasutatud juhuarve. Seetõttu ei saa selle põhjal üksinda hinnata generaatori algväärtustamist, sisemise oleku kaitset või kogu tulemuse määramise protsessi. Tehniline audit ja isiklik mänguajalugu täidavad erinevaid ülesandeid. Kui konkreetne tulemus või saldo muutus tundub vale, aitab sündmuse kontrollimist mängu nimi, raundi tunnus, kuupäev, kellaaeg koos ajavööndiga ning asjakohane kuvatõmmis. Klienditoele saab esitada täpse küsimuse: milline tulemus registreeriti ja kuidas see saldos kajastus. Edasine mängimine ei ole sobiv viis vea olemasolu katsetamiseks ega kaotuste „tasakaalustamiseks”. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Euroopa neli telekomihiidu ühendasid kosmoseside loomiseks jõud

    Euroopa neli telekomihiidu ühendasid kosmoseside loomiseks jõud Uudised AM 20. oktoober 2026 - 22:18 Pilt Turbulentsetel aegadel, kui välisteenustele ei saa enam nii palju loota, otsustasid neli suurimat Euroopa mobiilioperaatorit – Deutsche Telekom, Orange, Telefónica ja Vodafone kaotada Euroopast viimasedki leviaugud, tuues satelliitside tavalisse taskutelefoni. Mõned on seda hakanud vaikselt tegema USA päritolu Starlinkiga koostöös, kuid nüüd on ilmselghetel asjaoludel otsustatud luua oma sõltumatu lahendus. Tavaliselt vaatavad suured telekomifirmad üksteist Euroopas kahtlustava pilguga. Seekord on aga üllatuslikult konkurentsikirves maha maetud, sest suured tehnoloogilised hüpped nõuavad ühist platvormi ja oleks ülikulukas hakata kosmosesse looma nelja-viit konkureerivat Starlinki-laadsaet lahendust. Puudu võib jääda nii sagedustest kui headest madalatest orbiitidest. Tavalisest mastist jääb väheks, appi tuleb kosmos Deutsche Telekom, Orange, Telefónica ja Vodafone allkirjastasid kavatsuste protokolli, et uurida ühise pakkumise tegemist Euroopa mobiilsete satelliitsideteenuste (MSS) sagedusspektri jagamisel. Eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni ambitsiooni tugevdada maailmajao digitaalset sõltumatust, turvalisust ja kriitilise sidetaristu vastupidavust. Praktilises keeles tähendab see Direct-to-Device (D2D) ehk otse-seadmesse-teenust: sinu tavaline nutitelefon suudab leviaugus olles ühenduda otse satelliidiga, ilma et peaksid ostma kalli ja paksu satelliittelefoni. Seejuures lubavad neli suurt, et loodav mudel annab avatud ja võrdse ligipääsu kõigile mobiilioperaatoritele, soodustades konkurentsi ja vähendades turu killustatust. Huvitava nüansina ei plaani telekomihiiud ise rakette ja satelliite kosmosesse lennutama hakata. Nende rolliks jääb maapealse võrgutaristu rajamine ning koordineerimis- ja seirefunktsioonide loomine Euroopas, samal ajal kui kosmosepoole eest hoolitseb veel valimisel olev satelliidipartner. Samuti ei asenda see algatus operaatorite seniseid satelliidikoostöö projekte, vaid loob neile kõrvale ühtse Euroopa selgroo. Hiiglaste rammu näitab ilmekalt kas või see, et ainuüksi Deutsche Telekomil on üle maailma enam kui 273 miljonit mobiiliklienti, umbes 200 000 töötajat ning ettevõtte 2025. aasta käive ulatus 119,1 miljardi euroni. Kui neli sellise kaalukategooria tegijat seljad kokku panevad, on lootust, et nii kosmoselevi kui ka ruumilised hologrammkõned ei jää pelgalt paberile. Hologrammkõned on järgmine moeröögatus Neli sidehiidu viisid koos süvatehnoloogia ettevõttega MATSUKO läbi veel ühe eduka katseprojekti, mille eesmärk on muuta hologrammkõned sama lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks nagu tavaline telefonikõne. Süsteem ei nõua kodust fotostuudiot ega kümneid kalleid kaameraid – piisab täiesti sinu nutitelefoni või nuhvli esikaamerast.  See salvestab sinust tavalise kahemõõtmelise videopildi, saadab andmed pilve ning sealne nutikas tarkvara ja tehisaru vormivad sellest reaalajas ruumilise 3D-hologrammi, mida vestluskaaslane näeb läbi oma virtuaal- või liitreaalsusprillide (VR/AR) justkui päris inimest enda ees seismas. Miks me pole selliseid hologrammkõnesid juba varem teinud? Peamine takistus on seni olnud andmeside kiirus ja viiteaeg – ruumiline pilt kipub hakkima, värvid on tuhmid ja inimene liigub nagu katkine robot. Nüüd tuleb mängu kiirem 5G-võrk ja mobiilne servatöötlus (edge computing). MATSUKO platvorm suudab pakkuda paremat värvi- ja tekstuuriteravust, mida saab vajadusel vaadata ka otse nutitelefoni ekraanilt ilma spetsiaalsete prillideta. Katseprojekti esimese etapi eduka läbimise järel keskenduvad partnerid nüüd teenuse kvaliteedi lihvimisele, et tuua hologrammid tulevikus nii ärikohtumistele, suurtele virtuaalüritustele kui ka tavalistesse sõpradevahelistesse vestlustesse. Telefónica seadmete ja tarbijate asjade interneti asepresident Daniel Hernández kommenteeris: „Oleme kindlad, et lähitulevikus suudame pakkuda oma klientidele uut suhtlusviisi, kasutades seda uut holograafilist tehnoloogiat kaasahaaravama „virtuaalselt kohal“ kogemuse pakkumiseks. Meie operaatoriteülene koostöö MATSUKO-ga aitab seda innovatsiooni kiirendada ja tagada, et see töötab sõltumata sellest, millise operaatori valid.“ Kuigi pressiteated maalivad pildi peaaegu valmis tulevikust, tasub siin kahe jalaga maa peale jääda. Nutitelefoni ekraanilt kolmemõõtmelise pildi vaatamine jääb ikkagi lamedaks ekraanikogemuseks ning tõelise ruumilise elamuse jaoks on vaja AR- või VR-prille, mida enamikul meist veel igapäevaselt taskus ei ole. Samuti eeldab selline andmemaht laitmatut 5G-levi, kuid kahtlemata on oluline märk see, et operaatorid ehitavad nüüd ühist standardit, mis kataks kogu Euroopa leviaukudeta ühendusega. Andmeside Virtuaal- ja liitreaalsus Salvesta PDF! »

  • Chery Tiggo 7 Hübriid 32 000 euro eest ja küsimus, millele vastab vaid aeg

    Chery Tiggo 7 Hübriid 32 000 euro eest ja küsimus, millele vastab vaid aeg Testid Marko Habicht 20. oktoober 2026 - 9:39 Pilt Kui Hiina auto on toodetud Hiinas ja Euroopa auto on toodetud Hiinas mis päritolu on auto, mida hakatakse kunagi tootma Euroopas. Autotööstuses lähevad need piirid järjest hägusemaks ja lõpuks jääb alles palju lihtsam küsimus: mida ma oma raha eest saan? Chery Tiggo 7 HEV puhul on vastus vähemalt esmapilgul üsna palju. Eestis algab hübriidi hind 28 990 eurost ning proovitud Unique-varustuses maksab auto 31 990 eurot. Selle eest saab 4,55 meetri pikkuse linnamaasturi, 224 hj hübriidajami ja varustuse, mille puhul pole vaja hinnakirjas iga mugavuse taha linnukest ja neljakohalist summat lisada. Umbes 500 kilomeetrit hiljem on mul tekkinud pigem teine küsimus. Kus see konks on? Väljast suurem kui seest Tiggo 7 näeb välja üsna suur auto. Ligi kahemeetrise juhina tunnen aga salongis, et välismõõtmed lubasid natuke rohkem. Tahaksin juhiistet veel paar sentimeetrit madalamale ja tahapoole. Istmepadi võiks olla natuke laiem. Samas pole olukord halb. Mina mahun ära ja minu taha mahub ka inimene istuma. Kui juht jääb tavapärasema 180–190 cm juurde, peaks ruumi olema täiesti piisavalt. SWM-i istmetega võrreldes on Tiggo omad väga mugavad. See on oluline vahe. Auto pole väike, lihtsalt väljast paistab suurem, kui seest tundub. Hübriid, mis teeb oma tööd märkamatult Kõige parem osa Tiggo 7 juures on hübriidajam. 1,5-liitrine turbobensiinimootor ja elektriajam annavad kokku 165 kW ehk 224 hj ning 295 Nm. Väike 1,83 kWh aku toimib puhvrina. Linnas veab autot palju elektrimootor, bensiinimootor saab vajadusel elektrit toota ning suurematel kiirustel ka rataste vedamisse sekkuda. Praktikas ei pea juht sellest midagi teadma. Elektri- ja bensiinimootori üleminek on väga sujuv ning töötab nii nagu üks hübriid peaks. Mootor käivitub nii märkamatult, et kaasreisijad ei saanud mitmel korral arugi, et bensiinimootor töötab. 224 hj järgi ootaks küll natuke rohkem draamat. Seda ei tule. Tiggo ei ole aeglane ja möödasõidul jõust puudu ei jää, kuid 224 hobujõudu tagumikudünoga ära ei mõõda. Veidi kummaline on hoopis veojõukontroll. Kuival asfaldil tugevamalt gaasi vajutades saab esiratta üsna usinalt ringi. Siin võiks elektroonika natuke varem sekkuda sest jäitega võib kohalt saamine olla päris keeruline. Korralik rehv on selle auto puhul hädavajalik. Alla viie liitri pole ulme Linnas olen näinud kütusekuluks umbes 4,9 l/100 km. Maanteel ja suurematel kiirustel liigub number pigem kuue liitri kanti.Umbes 500 km proovisõidu järel tundub üle 800 km sõiduulatust ühe paagiga täiesti realistlik. Tavalise hübriidi kohta, mida ei pea kunagi juhtme otsa panema, on see hea tulemus.Seda enam, et 3 silindriline Citroen C5 aircross kipub kuni liitri rohkem võtma, olles märksa uimasem ja jõuetum nii igapäevasõidus kui paberi peal.  Varustust on kohati absurdselt palju Siin hakkab Chery hinnasilt ennast päriselt õigustama. Proovitud autol on soojendusega ja ventileeritavad elektriistmed, panoraamkatus, adaptiivne püsikiirusehoidja ning väga hea pildiga 360-kraadine kaamera. Auto märkab isegi esiklaasi uduseks muutumist ja lülitab ise udueemalduse sisse. Apple CarPlay ja Android Auto töötasid probleemideta. Füüsilised põhinupud on õnneks alles. Meediasüsteem ise võiks reageerida kiiremini ning osa kliima- ja autoseadistusi võiks olla vähem menüüdesse peidetud.  Ei ole küll suur detail, kuid tegu on autoga, mille päikesesirmi peegel on üks suurimaid, mida olen ühelgi autol näinud. Kui Lääne tootjad hoiavad kokku üksikuid eurosid "sest miljonite autode peale on sääst suur", jääb Hiina brändide puhul mulje et autod on kokku pandud suvalistest tükkidest kuid sendi poolitamine ei ole eesmärk omaette. Raha eest, mida küsitaks, pakuvad aasia brändid rohkem.  Enamasti räägime me varustusest, odavmudelitest jne. Eriti aktuaalne on see siis kui juttu tuleb toodangu maksutamisest, kuid sarnane olukord on olnud kunagi ka USA-s, mille tulemusel sündis Lexus. Kui ei ole võimalik turule tuua konkurentsivõimelisi odavmudeleid, hakkavad tulema veelgi suuremat konkurentsi pakkudav keskklassi ja premium mudelid, sest maksud on ju samad, kuid kaovad kallima auto hinna sisse märksa paremini.  Kõige rohkem häiris mind katus Panoraamkatus näeb hea välja, aga mina telliksin Tiggo tõenäoliselt ilma selleta. Sõidu ajal on kuulda krudisemist ning näha, kuidas klaasist katusepaneelid üksteise suhtes veidi liiguvad. Sellest ei saa järeldada, et katus lekib või pole avariis piisavalt tugev kuid ka katsetada seda hea meelega ei sooviks, isegi kui see on NCAP testis saavutanud täiesti rahuldava 4 tärni.  Aga 500 km proovisõidul nähtava detailina tekitab just küsimuse, kuidas konstruktsioon viie või kümne aasta pärast käitub. Uue auto puhul ei tahaks katuse liikumist üldse märgata. Tarkvara tahab veel natuke tööd Võtmeta avamine ei tundnud võtit alati ära. Mõnikord tuli võti taskust välja võtta ja auto nupust avada. Adaptiivne püsikiirusehoidja otsustas mõnel korral pärast aktiveerimist ennast kohe välja lülitada ja soovitas kasutusjuhendit lugeda. Auto tuututab ka siis, kui töötava auto juurest võtmega korraks eemale lähed. Mina selle väljalülitamise kohta ei leidnud. Tuled on samuti ebaühtlased. Kaugtuled on väga head, lähituled lihtsalt okeid. Automaatne ümberlülitus on aga uimane ning näiteks teepiirde taha osaliselt varjuva vastutuleva veoauto tuvastamisega võib hätta jääda. Need pole auto põhifunktsioonide probleemid. Pigem on tunne, et riistvara on kohati parem kui seda juhtiv tarkvara ning samuti jääb mulje, et auto on erinevatest saadaolevatest juppidest kokku pandud.  Suurem küsimus tuleb viie aasta pärast Chery annab autole Eestis 7 aastat või 150 000 km garantiid. Hübriidsüsteemi akule, elektrimootorile ja jõuelektroonikale kehtib 8 aasta või 160 000 km garantii. See on uue ja Eesti turul veel vähe tuntud margi puhul päris oluline argument. 5 aastase liisingu järgselt on seda ilmselt märksa lihtsam müüa kui sõidukit, millel garantii läbi.  Artikli kirjutamise hetkel, viieaastase kasutusrendi pakkumises on 31 990-eurose Tiggo 7 HEV jääkväärtuseks arvestatud 32%. Seega on liisinguperioodi lõpu number vähemalt lepingu sõlmimise hetkel olemas. Huvitavam eksperiment algab pärast seda. Mis maksab kümneaastane Chery Eestis? Kui lihtne on sellele saada keredetaile, elektroonikat või mõnda hübriidsüsteemi komponenti? Kui hästi peab vastu panoraamkatus? Kui palju maksab seitsmeaastane auto päeval, mil tehasegarantii lõpeb. Seda ei tea praegu keegi. Pikk garantii aitab uue margi ostmise riski vähendada, kuid ei lahenda edasimüügiväärtuse küsimust. See on hüpotees, mille kontrollimiseks kulub lihtsalt kümme aastat. Seniks tuleb hinnata autot, mis praegu olemas on. Ja siin muutub Tiggo 7 HEV lääne konkurentidele ebamugavaks. Ta pole täiuslik. Tarkvara vajab lihvimist, juhiabid võiksid paremini töötada ja mina jätaksin panoraamkatuse hinnakirja. Kohalik mehhaanik kommenteeris, et auto on kui kodus kokku pandud, mis kõlab halvasti, kuid võib hähendada midagi hoopis muud: ei ole vaja eritööriistu, tarkvara ja autot suudab parandada iga töökoda. Kui vähegi leiab juppe, on see ka hooldatav; kasvõi kodus. Samuti pidi olema suhtlus Hiina tehasega märsa sujuvam ja kiirem kui seda on meile tuttavate brändidega.  Võta nüüd kinni aga umbes 32 000 euro eest on Tiggo 7 vaikne, mugav, ökonoomne, väga hästi varustatud ja üllatavalt hea hübriidajamiga.Eestis esindab Chery brändi Autospirit https://cherymotor.ee/ Sõidukid Hiina ime Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Agur Jõgi: tehisaru kiirus võib viia töötajad üksinduse ja läbipõlemiseni

    Tehisarust suurema kasu saamiseks tuleb ettevõtte töövoog sisuliselt uuesti leiutada, kuid osata tuleb märgata ka riskikohti ning ohumärke.

  • Kvantarvutus võib muuta pankade riskijuhtimist. “Eestis on õppimisega juba alustatud”

    Finantsettevõtted vajavad juba mõne aasta pärast töötajaid, kes tunnevad kvantarvutuse võimalusi ning oskavad hinnata selle sobivust äriprobleemi lahendamisel.

  • Andrus Hiiepuu: Elisa järgmine suur arenguhüpe toimub ärikliendiäris

    Ettevõtted sõltuvad üha enam tehnoloogiast, mistõttu kasvavad ka ootused digitaristu töökindlusele ja turvalisusele, kinnitas Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.

  • RIA hoiatus: tööpakkumine arendajale võib olla küberrünnak, Eestis on juba mitu näidet

    Riigi infosüsteemi amet on viimastel kuudel tuvastanud Eestis mitu juhtumit, kus kurjategijad on kasutanud võltsitud tööpakkumisi, et meelitada inimesi oma arvutis pahavara käivitama.

  • Telia Eesti tehnoloogiajuht: vaatame üle need kohad, kus on mõistlik teha pööre

    Telia grupi hiljutine kogemus näitab, et tehnoloogia tsentraliseerimine ei loo alati seda väärtust, mida sealt veel 4-5 aastat tagasi otsiti.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes