Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

        PM – SEADMED

          PM – ARVUSTUSED JA TESTID

            PM – E-SPORT

              Arvutiabi

              • Home

              ARVUTIABI VÕRUS

              TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

              SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

              NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
              Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

              FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

              FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

               

               

              ERR

                PM

                  ERR

                    PM

                      ERR

                        AM

                        • USA pole eest ära läinud: Hiina uus tehisaru GLM-5.2 on Anthropicul kannul

                          USA pole eest ära läinud: Hiina uus tehisaru GLM-5.2 on Anthropicul kannul Pilt AM 30. juuni 2026 - 18:17 (Pildil kaader Z.ai loodud demovideost) Pekingis tegutsev ettevõte Zhipu AI (tuntud ka kui Z.ai) avalikustas juuni keskel oma uue tehisintellektimudeli GLM-5.2, mis põhjustas läänemaailmas kerge DeepSeek-efekti: hiinlased on oma tehisaruga jälle tippudele järgi jõudnud. Kuigi tehisintellekti võidujooks on vahepeal olnud suuresti USA suurkorporatsioonide nagu OpenAI ja Anthropic pärusmaa, on idast puhuvad tuuled hakanud kaarte otsustavalt segi ajama. GLM-5.2 ei pruugi küll olla absoluutselt igas valdkonnas maailma parim, kuid ühes väga spetsiifilises ja ülikriitilises nišis – tarkvaravigade ja küberhaavatavuste leidmisel on see jõudnud ameeriklaste tippsaavutustele märkimisväärselt järele. Ning just Anthropicu uusimate mudelite, sealhulgas Mythose kübervõimete pärast kehtestas president Trump nendele USA ekspordi keelu. Avatud retseptiraamat vs salastatud seif Et mõista GLM-5.2 olulisust, tuleb vaadata selle ülesehitust ja litsentsi. Erinevalt Anthropicu tippklassi mudelist Claude Mythos, mida hoitakse range kontrolli all ja millele ligipääs on USA ekspordipiirangute tõttu väljaspool Ameerikat blokeeritud, on GLM-5.2 avaldatud open-weight ehk avatud kaaludega mudelina saadaval (MIT litsentsi all). GLM-5.2 on seega otsekui avalik retseptiraamat. Iga arendaja, teadlane või ettevõte saab selle mudeli alla laadida ja panna tööle oma isiklikus arvutis või lokaalses serveris, säästes end sellega suurte pilveteenuse pakkujate teenustest. Ainus konks on selles, et vabadusega kaasneb ka vastutus – mudeli turvalisuse, ohjamise ja uuendamise eest vastutab nüüd täielikult süsteemi integreerija. Tipptasemel häkker mõne sendi eest Tehnoloogiaportaalid nagu Tom's Guide ja The Verge on esile tõstnud mudeli tugevat algust. Nimelt murdis GLM-5.2 kiiresti mitmete avalike edetabelite tippu, sealhulgas Design Arena koodikirjutamise (hetkel kolmas) ja Artificial Analysis Intelligence Index v4.1 nimekirjades (hetkel kuues), saavutades ka SWE-bench Pro testis paljudest konkurentidest kõrgema skoori (hetkel kuues). Küberkogukonna tõelise tähelepanu võitis mudel aga spetsiifiliste küberhaavatavuste tuvastamisel. Tarkvara turvavigade (näiteks IDOR ehk Insecure Direct Object Reference) leidmisel suutis GLM-5.2 saavutada 39% täpsuse (F1 skoor), edestades napilt isegi USA ekspordikontrolli all olevat Claude Mythost, mille skoor jäi 32–37% vahele. Veelgi jahmatavam on aga kulu. Kui Mythose abil maksab ühe turvavea leidmine üle ühe dollari, siis Hiina mudel teeb sama töö ära kõigest umbes 17 sendi eest. Poliitiline peavalu küberrelvastumise ajastul Wall Street Journal ja ka teised suured väljaanded asetavad GLM-5.2 tuleku laiemasse geopoliitilisse konteksti. Trumpi administratsioon on kohelnud küberhaavatavusi leidvaid tippmudeleid (nagu Mythos ja Fable) sisuliselt rahvusliku julgeoleku varana, piirates neile ligipääsu välisriikidest. Seda põhjusel, et Anthropicu varasem Project Glasswing tõestas, kuidas tehisintellekt suutis iseseisvalt tuvastada üle 10 000 kriitilise turvavea. Nüüd aga näitab GLM-5.2 esiletõus, et pelgalt mudeli keelamisest ja riistvaraembargodest ei piisa USA domineerimise säilitamiseks. Kaitse- ja ründepotentsiaal võib olla uue mudeli avaliku kättesaadavusega muutunud globaalseks, olenemata USA regulaatorite heakskiidust. Tom's Guide märkis ära ka olulise detaili – väidetavalt treeniti mudel täielikult Huawei Ascend´i ehk Hiinas toodetud kiipidel, vältides seeläbi Nvidia USA päritolu riistvara puudumisest tingitud piiranguid. Turvaeksperdid hoiatavad, et kuigi avatud tehisintellekt aitab ettevõtetel oma süsteeme odavamalt kaitsta, saavad täpselt samu vahendeid nüüd järelvalveta kasutada ka pahatahtlikud rühmitused massiliseks turvaaukude skaneerimiseks. PLUSSID Open-weight mudeli saab alla laadida ja enda seadmetes jooksutada, mis tagab andmete täieliku privaatsuse ja kaotab sõltuvuse pilveteenustest. Äärmiselt kuluefektiivne: küberhaavatavuste (nagu IDOR) otsimisel on kulu ligi kuus korda madalam võrreldes USA analoogidega. Puuduvad lokaalsed ekspordipiirangud, mis on muutnud Anthropicu mudelid paljudele kättesaamatuks. MIINUSED Jääb laiahaardelistes üldotstarbelistes ülesannetes ja muudes benchmark-testides OpenAI ja Anthropicu tippmudelitele (veel) veidi alla. Kuna mudelil puuduvad rangelt kontrollitud ja tsentraalselt jõustatud ohutuspiirangud, saab seda kergesti ära kasutada süsteemide ründamiseks ja ärakasutamiseks. Lõppkasutaja vastutab ise ohutuse ja monitooringu eest. Zhipu AI GLM-5.2 Arendaja: Zhipu AI (Z.ai) Väljalaskeaeg: Juuni keskpaik (2026) Ligipääsumudel / Litsents: Avalik (Open-weight), MIT litsents IDOR tuvastuse täpsus (F1): 39% (vs. Claude Mythos ~32–37%) Kulu leitud haavatavuse kohta: ~$0,17 (vs. Claude Mythos ~$1,00+) Riistvaraline baas treenimisel: Huawei Ascend kiibid (ilma Nvidia riistvarata) Tase üldülesannetes: Jääb maha USA tippmudelitest (nt GPT ja Claude) Vaata videost, kuidas GLM-5.2 jõudis järele Claude Mythosele: Video URL Tehisintellekt Hiina ime Salvesta PDF! »

                        • Eesti mobiiliajastu pöörased algusaastad: ajas rändav keskjaam ja lipumasti tõmmatud telefonid

                          Eesti mobiiliajastu pöörased algusaastad: ajas rändav keskjaam ja lipumasti tõmmatud telefonid Pilt AM 30. juuni 2026 - 12:29 Telefon, millega tehti aastal 2000 viimane kõne NMT 450 (1G) võrgus. Foto: Telia 1. juunil 2026 möödus täpselt 35 aastat päevast, mil Eestis tehti esimene mobiilikõne. See ajalooline hetk tähistas uue ajastu algust, mis on muutnud meie igapäevaelu ja suhtlemist tundmatuseni. Ent teekond tänapäevase stabiilse ja nähtamatu 5G-võrguni ei olnud sugugi rutiinne. Kujutle aega, mil uue tehnoloogia eest tasuti kilekotitäie sularahaga, mobiililevi püüdmiseks tuli telefon nööriga lipumasti tõmmata ning maailmakuulsa popstaari kontsert suutis pealinna sidevõrgu täielikult ära ummistada. Telia Eesti teeb tagasivaate oma eelkäijate, EMT (Eesti Mobiiltelefon) ja Esmofoni töötajate meenutustest ajast, kui tehnoloogia areng meenutas pigem seiklusfilmi kui tavapärast inseneritööd. 1990. aastad olid Eestis kontrastide aeg. Ühiskonnas tegutsesid nii-nimetatud kantpead ja katusepakkujad, sularaha liikus sageli kilekottides ning ärimehi saatsid turvamehed. Selles kontekstis polnud mobiiltelefon lihtsalt praktiline suhtlusvahend, vaid oluline staatuse sümbol, mis pidi näitama omaniku edukust. "Kõigepealt astus salongi kolm turvameest ja siis saabus naaritsakasukas boss. Näitas näpuga, et see telefon ja bossi abi tõstis siis kilekoti rahaga laua peale. Kuigi peab ütlema, et nad olid alati väga viisakad ja head kliendid. Kui tuli järgmine, veidi uhkem ja pisem telefon, olid nemad ühed esimesed, kes seda ostma tulid," meenutab Telia koolitusjuht Heigo-Aulemb Ensling aegu, mil ta töötas mobiiltelefone müünud ettevõttes Esmofon. Kliendid vallutasid turu laviinina Kui mobiilside levik 1990. aastate keskpaigas hoo sisse sai, meenutas kliendibaasi kasv laviini, mis pühkis teelt kõik varasemad arvutused ja ennustused. 1991. aastal oli tehtud prognoos, et Eesti mobiiliteenuste turg piirdub suurusjärgus 6500 kliendiga. Reaalsus osutus aga hoopis teistsuguseks – juba 1996. aastaks ületas EMT klientide arv 100 000 piiri. "1995. aastal läksime koos GSM tehnoloogia tulekuga kolmekordselt üle kõigist prognoosidest, sest kliente tuli kolm korda rohkem kui olime ennustanud ning ka mobiilivõrku investeerisime kolm korda enam kui algselt plaanitud," kirjeldab Telia Eesti mobiilivõrgu teenuste juht Ain Õiglane. Kõik toimus korraga: tekkis püsiv vajadus uute mastide ja lahenduste järele ning tempo oli halastamatu. Uued harjumused Uus tehnoloogia nõudis kasutajatelt harjumuste muutmist. Kuna inimesed olid aastakümneid kasutanud lauatelefone, kanti vana loogika tihti üle ka uutele seadmetele. Üks toonane ärimees ostis oma esimese mobiiltelefoni, kuid naasis peagi murega – välja helistada saab, aga sissetulevaid kõnesid pole. Põhjus oli lihtne: tema jaoks tähendas seadme sisselülitamine "toru tõstmist" ja väljalülitamine "toru tagasi panemist". Sama mustrit järgisid hiljem mitmed GSM-kliendid, kes lülitasid aku säästmiseks telefoni pärast igat kõnet välja, olles hiljem siiralt üllatunud, miks nad on teistele kättesaamatud. Algusaastate mobiililevi nõudis sageli kasutajapoolset loovust. Üks klient kiitis toona: "Mul on õuenurgas suur kivi. Kui selle otsa ronin, on mobiililevi olemas ja saan telefoniga rääkida."  Samal ajal leidus neidki, kes olid rahulolematud, et nende sahvrinurgas signaal puudub. Olukorrad muutusid kohati lausa koomiliseks Telia raadiovõrgu juhtivinsener Ermo Polma meenutab juhtumit, kus klient kirjutas SMS-sõnumi valmis ning tõmbas telefoni seejärel nööriga lipumasti otsa, kus levi oli piisav. Kui vastus saabus, lasti telefon mastist uuesti alla. GSM-võrgu ehitamine oli laialdane kommunikatsiooniprojekt, kus igast uuest tugijaamast anti avalikkusele teada. Ajalehtedes ilmusid regulaarsed teated ning majanduslehes Äripäev oli selleks lausa eraldi rubriik. Üks meeldejäävamaid kommunikatsiooniäpardusi leidis aset siis, kui lehes ilmus pealkiri: "GSM läks Tuksi." Sõnum mõjus nii ehmatavalt, et ettevõtte toonane peadirektor jooksis trepist alla mobiilivõrgu inseneridelt aru pärima. Paanika rauges alles siis, kui selgus, et Tuksi pole mitte rikke kirjeldus, vaid väike asula Läänemaal, kuhu oli äsja püstitatud uus tugijaam. Aasta 2000 lähenemine tekitas ülemaailmset ärevust IT-sektoris. Kardeti Y2K probleemi – kuna paljud süsteemid kasutasid aastaarvu tähistamiseks vaid kahte viimast numbrit (näiteks "99"), võis "00" saabumine tähendada arvutitele aastat 1900. See tekitas hirmu pankade, elektrivõrkude ja lennunduse seiskumise ees. Kuigi globaalsed tehnoloogiafirmad jälgisid Vaikse ookeani saartel pingsalt olukorda, et vajadusel tarkvaraparandusi teha, lähenes Eesti probleemile pragmaatiliselt. Kuna EMT kasutuses olev vana NMT-keskjaam oli juba üsna vana, keerati selle kell aastatuhandevahetuseks turvalisuse huvides lihtsalt 28 aastat tagasi. Nii siseneti uude millenniumisse ajas tagasi rännates. Mobiilivõrgu arendamine nõudis välkkiiret reageerimist Kui selgus, et Pirita randa on tulemas Bacardi festival, mis toob endaga kaasa suured rahvamassid, oli selge, et olemasolev võrk ei pea koormusele vastu. Neljapäeval selgunud vajadus uue tugijaama järele sai lahenduse rekordkiirusel – juba reede õhtuks oli jaam püsti ja töös. Mobiilside populaarsuse kasvades jõudis tehnoloogia ka massimeediasse. "Esmofoni ajal jõudis mobiilitehnoloogia raadiosse. Kuku raadios kõlasid "Mobiili minutid" ehk kümneminutilised saated, kus räägiti uutest telefonidest ja mobiilside tugijaamadest. See oli aeg, mil iga uus mobiiltelefoni mudel ja iga uus mast oli uudis, mida tasus jagada," kirjeldab koolitusjuht Ensling, kes toona ise neid saateid juhtis. EMT mobiilipakkumised juulis 2010. Foto: Telia    Suured kogunemised, nagu näitused ja laadad, kujutasid endast võrgule tõsist stressitesti, sest otse sündmuskohalt muljetamine muutus kiiresti normiks. Tõeliseks katsumuseks osutusid aga suurkontserdid. Kui Michael Jackson esines Tallinna lauluväljakul, oli piirkonnas hoolimata lisatugijaamadest umbes kaks tundi peaaegu võimatu helistada – võrk lihtsalt ei suutnud teenindada korraga nii suurt hulka kliente. Sama fenomen kordus igal aastavahetusel. Enne kiirsõnumirakenduste levikut proovisid kõik mobiiliomanikud südaööl lähedastele helistada. Ülekoormuse tõttu ummistusid GSM-võrgud tavaliselt umbes 15 minutit pärast keskööd, mistõttu kõned ei läinud läbi ning lühisõnumid jõudsid kohale suure viivitusega. Viimase 35 aastaga on Eesti mobiilside aga teinud läbi suure arengu, liikudes otsitud signaalide ja lipumastide juurest stabiilsete, peaaegu kõikjal kättesaadavate 5G-võrkudeni. Tagasivaade aega, mil "GSM läks Tuksi" ja ülekoormatud aastavahetused olid normiks, meenutab aga ilmekalt, kui palju inseneritööd, leidlikkust ja huumorimeelt kulus selleks, et saaksime nüüd igal hetkel ühenduses olla. Andmeside Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

                        • Vegvisir kaasas investeeringu sõjaliste operatsioonide juhtimisplatvormi arendamiseks

                          Vegvisir kaasas investeeringu sõjaliste operatsioonide juhtimisplatvormi arendamiseks Pilt AM 29. juuni 2026 - 22:00 Tallinna kaitsetehnoloogiaidu Vegvisir kaasas investeeringu Iron Wolf Capitalilt, et kiirendada ühtse juhtimisplatvormi arendamist mehitatud ja mehitamata süsteemidele. Investeering toetab tootearendust Vegvisir teatas täna, 29. juunil, et investeering tuli Läänemere piirkonnas ja Ukrainas tegutsevatele süvatehnoloogia- ning kaitseettevõtetele keskendunud fondilt Iron Wolf Capitalilt. Raha aitab kiirendada tootearendust, tugevdada ühilduvust liitlasriikide mehitamata platvormidega ning laiendada kliendibaasi NATO liikmesriikide avaliku ja erasektori organisatsioonide seas. Ettevõte arendab mitmedomeenilise lahinguvälja juhtimis- ja kontrollitarkvara. Vegvisiri eesmärk on luua platvormisõltumatu operatsioonikeskkond, mis ühendab maa-, õhu-, mere- ja veealustes operatsioonides kasutatavaid süsteeme. Juhtkond ootab järgmist etappi Vegvisiri kaasasutaja ja tegevjuht Ingvar Pärnamäe ütles, et investeering tähistab ettevõtte järgmise arenguetapi algust. Tema sõnul liigub ettevõte intensiivsest tootearendusest lahenduste kasutuselevõtu ja laiemasse turustamise faasi. Pärnamäe sõnul andsid Iron Wolf Capitali kogemus NATO idatiiva julgeolekukeskkonnas ning võrgustik Balti ja Kesk-Euroopa kaitse- ja poliitikaringkondades ettevõttele strateegilise eelise. Ta lisas, et just sellist partnerit otsitigi. Senised investorid toetavad jätkuvalt Investeering kinnitab ka seniste investorite usku Vegvisiri visiooni. Nende seas on Milrem Roboticsi tegevjuht Kuldar Väärsi, kelle juhitav ettevõte on üks Euroopa juhtivaid mehitamata maismaasüsteemide arendajaid. Väärsi sõnul peavad tuleviku lahinguväljal riist- ja tarkvaralahendused arenema käsikäes. Tema hinnangul on Eesti ja Balti kaitsetööstus suuteline arendama mõlemat. Fond näeb piirkonnas kasvupotentsiaali Iron Wolf Capitali juhtivpartner Kasparas Jurgelionis ütles, et Vegvisir peegeldab fondi kasvavat usku Läänemere piirkonna kaitsetehnoloogia potentsiaali. Fond on hiljuti investeerinud ka UFORCE'i ja Onodrim Industries´isse. Jurgelionise sõnul vajab üleminek mitmedomeenilistele mehitamata operatsioonidele tarkvarapõhist ja platvormisõltumatut lahendust. Tema hinnangul on Vegvisiril olemas arhitektuur, meeskond ja ambitsioon selles valdkonnas juhtpositsioon saavutada. Jurgelionis lisas, et NATO liikmesriigid suurendavad kaitsekulutusi ning otsivad koostalitlusvõimelisi juhtimislahendusi, mis võimaldaksid eri riikide üksustel tegutseda ühises operatsioonikeskkonnas. Tema sõnul on Vegvisiri platvorm loodud just selliste vajaduste lahendamiseks. Vegvisir kirjeldab end Eesti kaitsetehnoloogiaettevõttena, mis arendab operatsioonilahendusi mehitatud ja mehitamata süsteemidele kõigis tegevuskeskkondades. Iron Wolf Capital on juhtiv Euroopa riskikapitalifond, mis investeerib Läänemere piirkonna ja Ukraina süvatehnoloogia-, tehisintellekti-, kaitse-, julgeoleku- ja vastupidavustehnoloogia ettevõtetesse. Tarkvara Virtuaalreaalsus ja liitreaalsus Salvesta PDF! »

                        • Microsofti ootamatu päästerõngas: vana Windows 10 elab veel kauem

                          Microsofti ootamatu päästerõngas: vana Windows 10 elab veel kauem Pilt AM 28. juuni 2026 - 23:46 Microsoft on teinud miljonitele Windows 10 kasutajatele jälle väikese kingituse. Kui kartsid, et sinu truu (vana) arvuti muutub juba sel sügisel turvariskiks ja oled sunnitud kiirustades uue masina ostma, siis võib kergendatult hinge tõmmata - Windows 10 lõplik pensionile minek on (taas) edasi lükatud. Euroopa kasutajad on siin eelisseisundis. Nagu me teame, jõudis Windows 10 ametliku eluea lõppu (End of Support) tegelikult juba 14. oktoobril 2025. Kuna paljud inimesed ei saanud kohe uude "majja" ehk Windows 11 operatsioonisüsteemi kolida, pakkus Microsoft päästerõngast nimega ESU (Extended Security Updates).  Esialgu pidi see isiklikele seadmetele mõeldud tasuta turvamise leping lõppema nüüd 12. oktoobril 2026. Hiljuti aga tegi Microsoft midagi väga ebatavalist. Nad pikendasid seda tähtaega vaikselt lausa 2027. aasta oktoobrini, ilma et oleksid selle kohta mingitki teadet väljastanud. Info poetati märkamatult Windowsi ajaveebi (Windows Experience Blog) toimetaja märkusena. "Toimetaja märkus – 25. juuni 2026 – Seda postitust on uuendatud kajastamaks, et Windows 10 laiendatud turvavärskenduste (ESU) programmi isiklikuks kasutamiseks mõeldud seadmetele pakutakse veel ühe aasta võrra, ulatudes nüüd 12. oktoobrini 2027," seisab uuendatud blogipostituses. Miks Microsoft nii leebe on? Tehnoloogiamaailmas ei anta tavaliselt pikendusi niisama. BleepingComputer uuris Microsoftilt asja kohta lähemalt ning ettevõte selgitas oma otsust järgmiselt: "Mõistame, et uuele arvutile üleminek võib võtta aega. Osana meie pidevast pühendumusest aidata klientidel üleminekuperioodil turvaliselt püsida, pakutakse isiklikele seadmetele mõeldud Windows 10 laiendatud turvavärskenduste (ESU) programmi veel ühe aasta võrra," selgitas Microsoft, "katvus on nüüd saadaval kuni 12. oktoobrini 2027. See annab klientidele rohkem aega ja paindlikkust leida oma vajadustele parim arvuti, hoides neid samal ajal kaitstuna." Seega on ettevõte aru saanud, et paljude kasutajate riistvara lihtsalt ei toeta Windows 11 nõudeid ning uue Copilot+ arvuti ostmine nõuab aega ja raha. See lisanduv aasta on paras puhver. Eurooplastele tehakse asi eriti lihtsaks (ja tasuta) Kuidas siis seda pikendust endale saada? Kui sa oled Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) asukas, on sul vedanud. ESU programmi tasuta kasutamiseks piisab vaid sellest, kui logid oma Windows 10 sisse Microsofti kontoga. See ongi kõik, mida vaja teha. Neile, kes elavad mujal, on saadaval kolm alternatiivset meetodit: Maksta 30 dollarit. Varundada oma Windowsi seaded Microsofti kontole. Lunastada 1000 Microsofti preemiapunkti (Rewards points). Üks Microsofti konto katab kuni 10 seadet, seega saad turvalisuse tagada tervele perele. Kes on juba ESU programmiga liitunud, ei pea aga sõrmegi liigutama, nende seadmete kaitset pikendatakse automaatselt kuni uue 2027. aasta tähtajani. See pakkumine kehtib siiski ainult isiklikele seadmetele. Ettevõtte võrkudesse (Active Directory, Mobile Device Management) ühendatud masinatele kehtivad teised ja tunduvalt krõbedamad hinnakirjad. Kolmeaastase ESU kulu ühe seadme kohta ulatub 427 dollarini. PLUSSID + Lisaaeg ja meelerahu: annab tervelt aasta võrra pikema akna uue arvuti ostmiseks või operatsioonisüsteemi vahetuseks. + Eurooplastele täiesti tasuta: piisab vaid Microsofti kontoga sisselogimisest. + Mugav mitme seadme tugi: ühe kontoga on kaitstud kuni 10 arvutit. MIINUSED - Uusi funktsioone ei tule: teenus pakub ainult turvapaiku, Windows 10 ei saa enam uusi võimalusi või disainiuuendusi.- Tehnilise toe puudumine: kui midagi läheb katki, ei paku Microsoft enam traditsioonilist kliendituge.- Ajutine lahendus: lõppkokkuvõttes lükkab see vaid paratamatust edasi, oktoobriks 2027 tuleb ikkagi uus arvuti muretseda. Tarkvara Salvesta PDF! »

                        • Teadlased purustasid õõneskiuga internetikiiruse maailmarekordi

                          Teadlased purustasid õõneskiuga internetikiiruse maailmarekordi Pilt AM 28. juuni 2026 - 17:30 Hiina teadlased tegid optilise kiuga midagi veidrat: nad võtsid klaasi seest ära ja panid valguse kihutama läbi tühja toru. Hiina telekomi- ja fiiberoptika hiiud teatasid äsja maailma esimesest edukast reaalsete olude testist, kus uue põlvkonna õõneskiudkaabli (hollow-core fiber) kaudu edastati üheainsa lainepikkuse kohta ulmeline andmemaht 1,2 terabitti sekundis (Tb/s). Kokku pigistati ühest kaablikanalist läbi 51,3 Tb/s – seda enam kui 200 kilomeetri pikkusel distantsil ja ilma vahevõimenditeta. Tegemist on uue ametliku maailmarekordiga. Valgus klaasi seest õhku Praegused traditsioonilised valguskaablid on küll kiired, kuid neil on füüsiline piir ees. Kuna valgus liigub klaasis umbes 31% aeglasemalt kui vaakumis või õhus, tekib andmeedastuses paratamatu viivitus ehk latentsus. Lisaks kipub klaas suurematel võimsustel n-ö küllastuma ja signaali moonutama. Õõneskiud-tehnoloogia keerab aga mängureeglid pea peale. Selle kaabli sisu on otseses mõttes tühi – valgus juhitakse läbi mikroskoopiliste õhukanalite. "Õõneskiud kasutab fundamentaalselt teistsugust valguse juhtimise mehhanismi, edastades optilisi signaale läbi õhu, mitte klaasi. Ületades tavapärasele täissüdamikuga kiule omased mahu- ja viivituspiirangud, peetakse õõneskiudu järgmise põlvkonna optilise side võtmetehhnoloogiaks, eriti magistraalvõrkudes ja andmekeskustes." Selle tulemusel liiguvad andmed peaaegu kosmilise kiirusega, vähendades viivitust ja tõstes võrgu läbilaskevõimet tasemele, millest varem võis vaid unistada. Katsed laboriseinte vahelt väljas: 206 kilomeetrit Laboritingimustes heljuvaid rekordeid on nähtud ennegi, kuid selle projekti eesmärk oli field trial – katse viidi läbi reaalses elus ja maailma pikima kommertsiaalse piiriülese õõneskiudkaabli peal.  Kolm partnerit – China Telecom, Yangtze Optical Fibre and Cable (YOFC) ja Dekoli suutsid seljatada inseneride suurima probleemi: suure võimsusega signaali stabiilsuse hoidmise elavas võrgus. Selleks, et gigantne andmemaht kohale jõuaks, ehitasid teadlased süsteemi, mis käitub nagu nutikas liikluse reguleerija. Selle asemel, et saata kõik andmevood teele ühesuguste parameetritega, võeti kasutusele dünaamiline kiiruse ja võimsuse juhtimine. Süsteem kohandas jooksvalt iga lainepikkuse kiirust ja kanali läbilaskvust, lappides lennult õhuosakeste tekitatud "aukusid" ja pannes eri kiirusel liikuvad andmevood ühes kaablis ideaalses tempos kokku kõlama. Seadmete poolel töötati välja täiesti uus, kaheastmeline kõrgvõimsuseline optiline võimendi (EDFA). See tagas ühtlase ja jõulise signaali kuni 33,5 dBm väljundvõimsuseni. Kuna mängitakse sisuliselt optilise "laseriga", lisati süsteemi ka ranged turvamehhanismid. Kui kaablis peaks tekkima anomaalia või katkestus, tuvastavad sensorid selle koheselt ning automaatsed kaitselülitid tõmbavad liini sekundimurdosaga lukku, säästes tundlikku tehnikat läbipõlemisest. PLUSSID Suurim saavutatud mahu ja vahemaa suhe ilma kaugvõimenditeta. Valguse liikumine läbi õhu vähendab oluliselt signaali viivitusaega võrreldes klaasiga. Süsteem optimeerib reaalajas andmeedastuskiirust ja võimsust, vältides gaasides neeldumisest tingitud kadusid. Automaatne rikete tuvastus ja kiire lukustusfunktsioon kaitsevad seadmeid rikete korral. MIINUSED Reaalajas võimsuse ja kiiruse reguleerimine nõuab ülakeerulist riist- ja tarkvara. Erinevalt puhtast klaasist tuleb õõneskius võidelda torus leiduvate gaaside mikroskoopiliste neeldumistippudega. Andmeside Võrguseadmed Salvesta PDF! »

                        ITUUDISED

                          © All right reserved 2069

                          Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes