Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Laura Kurs: tehnoloogia edukuse mõõdupuu on inimene

    Väga sageli arutletakse meil selle üle, mil määral hakkab tehnoloogia inimest asendama, aga peame rääkima enam sellestki, kuidas tagada inimestele võimalus muutustega kaasa tulla, kirjutab Laura Kurs.

  • Eleri Lillemäe: tehnoloogia võimekus üksi ei taga tõhusat riigikaitset

    Kaitsetehnoloogia tegelik väärtus ei sõltu üksnes selle tehnilisest võimekusest, vaid ka inimeste usaldusest, hoiakutest ja oskusest uusi lahendusi kasutada, kirjutab Kaitseväe akadeemia militaarsotsioloogia teadur Eleri Lillemäe.

  • Harri Tiido: taibude tõus ja rünnak demokraatia vastu

    Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Gil Durani abil vaatluse all tehisaru ja tehnooligarhid. Durani sõnul tuleb muuta tehnoloogia üle valitsemist, tehnomonopolid tuleks jagada osadeks ja taastada valitsuse kontroll nende üle, märgib Tiido.

  • Cambridge'i innovatsiooniprofessor: kohalike tehasteta hääbub ka nutikas arendustöö

    Lääneriigid nägid aastakümneid asjade loomuliku käiguna, et tehased kolivad odavama tööjõuga riikidesse ning kodumaale jäävad vaid nutikas arendustöö ja puhas teadus. Riikide otsus oma tootmisbaasist loobuda ei näita aga majanduse küpsust, pigem annavad otsustajad selle sammuga lihtsalt alla, leiab Cambridge'i Ülikooli innovatsiooniprofessor Tim Minshall.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • 13 tehisarumudeli ühine diagnoos: inimesed on rumalad ja ohtlikud loomad

    13 tehisarumudeli ühine diagnoos: inimesed on rumalad ja ohtlikud loomad Uudised AM 25. oktoober 2026 - 16:14 Pilt Mis juhtub siis, kui pöörata laud teistpidi ja lasta masinatel hoopis meid endid hinnata? Kui paluda maailma tipptasemel tehisarudel öelda välja oma kõige vastuolulisem ja ilustamata arvamus inimkonna kohta, võiks oodata tosinat erinevat filosoofilist vaatenurka. Tegelikkuses tabab meid aga külm dušš: räniajud jõudsid haruldase ja kõhedusttekitava üksmeeleni, mis võtab moodsal inimesel kõhust õõnsaks. Portaal ModelCompare tegi hiljuti põneva katse ja esitas kolmeteistkümnele juhtivale keelemudelile (kolme riigi kümnest eri laborist) täpselt kolm korda ühe ja sama küsimuse: mis on nende kõige vastuolulisem arvamus inimestest?  Tulemus oli pehmelt öeldes rabav. Ilma igasuguse eelneva kokkuleppeta või keerutamiseta andis 38 vastusest tervelt 32 täpselt sama hinnangu. Iga viimane kui üks testitud juturobot jõudis vähemalt korra sama järelduseni ja kaheksa mudelit kolmeteistkümnest kordasid seda halastamatut tõde kõigil kolmel katsel. Iroonilisel kombel leidsid kõik juturobotid, mis pidid pakkuma välja midagi teravat ja eristuvat, täiesti ühesuguse mõtte: inimesed on parandamatud kaasajooksikud. Nad valivad esmalt välja selle, mida „hõim“ või seltskond usub, ja alles seejärel leiutatakse sinna juurde ilusad põhjendused.  Mudelid nagu GPT-6.1 Sol, GPT-6 Astra, Gemini 4 Argon, DeepSeek V4 Pro, Kimi K3, Kimi K3.1 Pro, Qwen3.8 2.4T A95B ja Muse Spark Open tulistasid selle väite lauale kõigil kolmel korral. Mõistus ei otsi tõde Juturobotite ühine diagnoos on otsekohene ega jäta ruumi eneseimetluseks. „Inimesed on lojaalsemad ühtekuuluvustundele kui tõele,“ teatas GPT-6.1 Sol. Grok 4.7 lisas omalt poolt kaks korda kolmest sama mõtte: „Inimesed eelistavad pigem koos eksida kui üksi õigel teel olla.“ Hiinlaste DeepSeek V4 Pro võttis asja kokku veelgi karmimalt: „Inimestel ei ole põhimõtteid; neil on lojaalsusvanded.“ Teine Hiina mudel Kimi K3 lajatas otse: „Inimestel ei ole uskumusi; neil on liikmelisused – peaaegu iga veendumus, mida inimene omab, on tema hõimu poolt välja antud lojaalsustest, ning tunne, et „ma jõudsin selleni oma peaga mõeldes“, on sissepääsu hind.“ Et seda tehisaru loogikat paremini mõista, kujuta oma teadvust ette mitte kui erapooletut teadlast, vaid kui palgalist tippadvokaati. See advokaat ei uuri toimikut selleks, et selgitada välja tõde, vaid otsib seadustest lünki, et oma klient – ehk Sinu ego ja seltskondlik staatus – iga hinna eest puhtaks pesta. Just sellisele järeldusele jõudis ka Gemini 4 Argon, kes nimetas inimteadvust tabavalt „suhtekorraldusosakonnaks“ ja täpsustas: „Inimesed ei arenenud tõde leidma; nad arenesid vaidlusi võitma ja oma hõimus staatust kindlustama.“ Karikatuurid, kus tõe üle mõistab kohut kallutatud kohtunik Sõnadest üksi jäi selles testis väheks.  Eksperimendi autorid palusid igal mudelil kirjutada ka lühikese, alla 60-sõnalise lähteülesande ühekaadrilise pilapildi jaoks, mis nende mõtet kõige paremini ilmestaks. Et hoida stiil ühtlane ja võrrelda vaid puhast ideed, joonistas kõik pildid valmis üks ja sama pildimudel – Nano Banana 2.1. Kaks juturobotit asetasid tegevuse kohtusaali, kus haamrit viibutab erapoolik kohtunik, ning suurem osa lasi joonistada pildile pimesi kaasa noogutava rahvamassi. Värskelt turule jõudnud Kimi K3.1 Pro, mis liitus testiga otse avalikustamise päeval (23. oktoobril), andis kõigil kolmel katsel sama vastuse: „Inimesed hoolivad rohkem sellest, et olla omaenda loo kangelane, kui sellest, et avastada, kas see lugu on tõsi.“ Pilapildi ideed kirjeldades lisas mudel valusa torke: „Inimkonna suurim julmus tuleneb valesti suunatud empaatiast, mitte selle puudumisest: inimesed muudavad julmuse õiglaseks, raamides selle oma lähedaste kaitsmisena.“ Teisedki mudelid ei hoidnud värve kokku.  DeepSeek V4 Pro leidis: „Inimesed ei ole ratsionaalsed loomad; me oleme ratsionaliseerivad loomad ja meie mõistus arenes võitma sotsiaalseid mänge, mitte nägema reaalsust selgelt.“ GPT-6 Astra märkis: „Inimkonna suurim moraalne läbikukkumine on anne muuta mugavus näiliselt põhimõtteks.“ Qwen3.8 2.4T A95B sekundeeris: „Enamik inimesi eelistab pigem oma grupi heakskiitu kui seda, et olla päriselt hea.“ Ning Muse Spark Open võttis asja kokku nii: „Inimesed ei taha tõde ega õnne, nad tahavad kuulda lugu, mis muudab nende kannatused tähendusrikkaks ja nende grupi teistest paremaks.“ Vastuvoolu ujujad: üksik optimist ja sünged erandid Kas tõesti ei leidunud ühtegi tehisaru, kes näeks meis midagi muud peale karjainstinkti? Siiski, neli mudelit murdsid ühisest rivist välja, lisaks ühele keeldumisele, kus Grok 4.7 teatas ühel katsel resoluutselt: „Ma ei anna inimeste kohta vastuolulist arvamust.“ Kõige ootamatuma pöörde tegi aga Claude Opus 5.5, mis väitis ühel katsel (kahel korral nõustus ta teistega) hoopis vastupidist: „Inimesed on kaugelt anstlikumad ja paremad, kui nad ise usuvad, ning nende küünilisus üksteise suhtes teeb rohkem kahju kui nende tegelikud vead.“ Oma väite tõestuseks tõi Claude fakti, et võõrad tagastavad leitud rahakotte palju sagedamini, kui inimesed ise ennustavad. Mudeli tellitud joonistus kujutas vihmast tänavat, kus inimesed aitavad üksteist, samal ajal kui nad loevad oma nuhvlitest uudist: 'PEOPLE ARE THE WORST' (Inimesed on kõige hullemad). Ülejäänud erandid olid aga märksa süngemad. Claude Fable 5.1 (mis samuti kahel katsel kolmest rääkis kuuluvustundest) tõi välja karmi vastuolu: „Inimesed eelistavad pigem saada kahju kelleltki, kes soovis head, kui abi kelleltki, kes ei hoolinud, ning see kavatsuse eelistamine tulemusele hävitab vaikselt rohkem elusid kui pahatahtlikkus.“ GLM 5.3 märkis, et inimesed on valmis lõhkuma mugava elu võimaluse eest olla keegi, kes loeb, ning lisas: „Enamikul inimestel pole tegelikku moraalset palet – „hea inimene olemine“ on valdavalt õnn selles osas, millal ja kus sa sündisid, ning peaaegu igaüks peab seda juhust ekslikult isiklikuks teeneks.“  Kõige tumedamatesse toonidesse laskus aga Mistral Large 4, nimetades inimteadvust „evolutsiooniliseks rikkeks“: „Inimesed on hirmunud loomad, kes kannavad ratsionaalsuse kostüümi, ehitades üha keerukamaid müüte just seetõttu, et me ei suuda taluda tõde, et oleme ajutised, tähendusetud juhused ükskõikses universumis.“ Pildimudelid näevad meid nutisõltlastena Kui tekstipõhised juturobotid lahkasid meie psühholoogiat, siis kuuele pildimudelile (Nano Banana 2.1, Muse Image 1.0, GPT Image 2.5 Sunburst, Grok Imagine Image 2.0, MAI Image 2.6 ja Recraft V4.1 Flash) anti vabad käed joonistada oma kõige vastuolulisem nägemus inimkonnast kaks korda järjest, ilma ühegi vihjeta. Tulemus? Kümnest pildist kaheteistkümnest vaatas vastu üks ja sama nali, ja see polnud üldse see, millest rääkisid tekstimudelid. Pildimudelid kujutasid inimest kui nutisõltlasest tarbijat, kes õgib planeeti. Nendel joonistustel kõnnivad inimesed pilku ekraanilt tõstmata üle kaljuserva, teevad selfisid taustal langeva meteoriidiga ja seisavad järjekorras „mugavuse tapamajja“ ('comfort slaughterhouse'). Huvitaval kombel ei maininud mitte ükski 38-st tekstimudeli vastusest kordagi telefone ega planeeti. Lisaks tegid MAI Image 2.6 ja GPT Image 2.5 Sunburst pilkeobjektiks ülekaalulised kehad, samas kui Recraft V4.1 Flash joonistas lihtsalt kaks irvitavat nägu ilma igasuguse sügavama mõtteta. Allikas: modelcompare.ai Miks tekkis teksti- ja pildimudelite vahel selline lõhe?  Asi on tegelikult lihtsam, kui paistab, ja toob meid müstikast tagasi maa peale: tehisaru ei ole mingi kõiketeadja oraakel, vaid nagu hiiglaslik papagoi, kes on elanud pool elu raamatukogus ja teise poole ajalehetoimetuste pildiarhiivides. Sõnadega vastav juturobot on läbi lugenud kõik meie endi kirjapandud vaidlused ja psühholoogiaartiklid, pildimudel on aga treenitud miljonite ajalehtede pilapiltide peal – ning mõlemad ulatasid inimkonnale vaid 1,64 dollarit maksma läinud ja 64 päringust koosnenud eksperimendi käigus tagasi kõige levinuma enesekriitika, mille me ise oleme internetti söötnud. Eksperiment "Mida masinad meist arvavad?" Testitud tekstimudelite arv: 13 mudelit (10 laborist ja 3 riigist) Testitud pildimudelite arv: 6 mudelit (igaüks tegi 2 pilti resolutsiooniga 1:1) Tekstimudelite vastuste koguarv: 38 vastust (iga mudel 3 korda, 1 keeldumine) Ühtivaid vastuseid (kuuluvus vs. tõde): 32 vastust 38-st (8 mudelit vastas nii 3/3 korda) Karikatuuride illustraator (tekstimudelite ideed): Nano Banana 2.1 (alla 60-sõnalise kirjelduse põhjal) Pildimudelite korduv motiiv (telefonid ja planeet): 10 pilti 12-st Eksperimendi kogumaksumus (64 päringut): 1,64 USA dollarit Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Esimene volditav iPhone jõudis Eestisse

    Esimene volditav iPhone jõudis Eestisse Uudised AM toimetus 25. oktoober 2026 - 10:35 Pilt Esimene volditav iPhone on jõudnud Eestisse ning uue iPhone Duo ametlik müük algas 23. oktoobril. C&C korraldas Tallinna Ülemiste keskuses esitlusürituse, kus korraldaja Sandra Raju ning sisuloojad Hanna Martinson ja Rainer Olbri katsetasid uut telefoni. Samal päeval jõudis iPhone Duo müügile ka Riias ja Vilniuses. iPhone Duo peamine eripära on selle volditav disain, mille avamisel ilmub nähtavale Apple’i suurim 7,6-tolline Super Retina XDR-ekraan. Kokkupanemise korral on telefon kompaktne ning kasutaja saab mugavalt kasutada 5,4-tollist välisekraani ühe käega. Suure siseekraani tõttu saab korraga kasutada kaht rakendust, mis võimaldab näiteks kirjutada e-kirja ja samal ajal dokumente vaadata. iOS 27 on kohandatud volditava telefoni jaoks, muutes rakenduste suuruse vastavalt ekraanile. Volditav disain võimaldab iPhone Duo asetada lauale ning reguleerida ekraani nurka vastavalt vajadusele, jättes käed vabaks näiteks videokõnede ajal. Eriline nanotekstuuriga pind vähendab peegeldusi, muutes ekraanil nähtava selgemaks eredas valguses. Foto: C&C   Võimas A20 Pro kiip iPhone Duo kasutab uut A20 Pro kiipi, mille kuuetuumaline protsessor on kuni 50% kiirem kui iPhone 15 Pro. Seitsmetuumaline graafikaprotsessor pakub kuni 2,1 korda suuremat jõudlust. Telefonil on ka aurukambriga jahutussüsteem ülekuumenemise vältimiseks. Telefoni raam ja liigendikate on valmistatud 5. klassi titaanist ning varem kaitseb välisekraani Ceramic Shield 2. iPhone Duo vastab rahvusvahelisele IP68 kaitseklassile. Kahe aku süsteem tagab pika tööaja, võimaldades vaatamist kuni 31 tundi siseekraanil ja 44 tundi välisekraanil. Toetatakse juhtmega kiirlaadimist, mille korral saavutatakse 50% laadimine vaid 20 minutiga. Valikus on 256 GB, 512 GB, 1 TB või 2 TB salvestusruumiga mudelid. Parem kaamerasüsteem iPhone Duol on kaks 48-megapikslist Fusion-kaamerat. Põhikaameraga pildistamisel kuvab Duo Preview funktsioon välisekraanile reaalajas eelvaate, mis aitab pildistataval seada oma pose. Kaamera Smart Take teeb foto automaatselt, kui kõik on valmis, mis on mugav grupipiltide tegemisel. Telefonil on ka 12-megapiksline Center Stage’i esikaamera videokõnede jaoks. iPhone Duo hind algab 2449 eurost. Telefon on saadaval kahes värvitoonis – Tähesära ja Öine taevas. Foto: C&C Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

  • Kui kaua kestavad kodumasinad ja tehnikavidinad?

    Kui kaua kestavad kodumasinad ja tehnikavidinad? Lahendused AM 24. oktoober 2026 - 21:00 Pilt Tihti rändab täiesti töökorras eelmine põlvkond lihtsalt sahtlipõhja tolmu koguma, kuna tarbimisralli sunnib meid pidevalt uute ja läikivate asjade järele haarama. Värsked Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja USA kodumasinate müüja Yale Appliance'i 2026. aasta andmed aga näitavad, et seadmete elueaga toimub midagi väga huvitavat ja kohati lausa vastuolulist. Ühest küljest ostame me elektroonikat rohkem kui kunagi varem, teisalt aga muutuvad teatud seadmed palju vastupidavamaks. Samal ajal kui Euroopa teadlased loevad kokku prügimäele rändavaid ressursitonne, näitab enam kui 33 000 reaalsel hooldusväljakutsel põhinev statistika täpselt, millised kodumasinad teenivad sind ausalt ja millised nõuavad pidevat remonti. Enneaegne seadmete äraviskamine ja uute asemele ostmine on muutunud moodsa tarbimisühiskonna tumedaks varjupooleks. Euroopa Liidus tekitab tarbekaupade liiga varajane pensionile saatmine igal aastal 261 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga võrdset heidet, neelab 30 miljonit tonni ressursse ja kuhjab kokku 35 miljonit tonni jäätmeid. Kui suudaksime oma tehnikat kasutada kauem, vähendaks see otseselt survet toorainetele ning leevendaks Euroopa sõltuvust globaalsetest tarneahelatest. Sinu truu mobiil või süler elab oodatust palju kauem. Telefonid peavad paremini vastu Numbrid ei valeta: aastatel 2000 kuni 2022 kasvas Euroopa Liidu elaniku lõpptarbimise väärtus inflatsiooni arvesse võttes tervelt 21 protsenti. Selle veduriks olid suuresti just elektri- ja elektroonikaseadmed, millele kulutatav summa samal perioodil enam kui kolmekordistus. Mobiiltelefonidele kulutasid Euroopa majapidamised 2022. aastal lausa 25 korda rohkem raha kui sajandivahetusel ning keskmine eurooplane ostab uue telefoni iga 2,5 aasta tagant. Ometi pole pilt sugugi nii must, kui ostukviitungitelt paistab. Tarbijaorganisatsiooni Euroconsumers andmetel (mis koguti Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania tarbijatelt) pikenes kodumasinate üldine eluiga aastatel 2019–2023 ligi 2 protsenti. Veelgi paremini läks kõrgtehnoloogilistel seadmetel: nutitelefonide ja tahvelarvutite vedamisel kasvas nende eluiga 3 protsenti aastas, jõudes keskmiselt 5 aasta ja 8 kuu pealt (5,6 aastat) 6 aasta ja 5 kuuni (6,4 aastat). Ka seadmete endi füüsiline vastupidavus on tegemas vähikäigu asemel edusamme. Mobiiltelefonide keskkonnamõju hindava Eco Ratingu metoodika järgi kasvas valitud telefonimudelite üldine vastupidavusskoor aastatel 2023–2024 tervelt 7 protsenti.  Eriti suure hüppe tegid edasi laadimispesade eluiga ja akude vastupidavus, samuti paranesid seadmete lahtivõtmise ja parandamise võimalused. Siiski tasub meeles pidada, et odavama otsa mudelid saavad vastupidavuse ja parandatavuse eest jätkuvalt madalamaid punkte, kuigi just need moodustavad turust suurema osa. Tarkvara tapab nutiseadme, kallis remont aga kodumasina Miks me siis ikkagi töötavaid või pisiveaga asju välja vahetame? Uuringust selgub kurb tõsiasi: nii väikeste kui ka suurte kodumasinate puhul eelistavad inimesed uue ostmist lihtsalt seetõttu, et remonti peetakse liiga kalliks. Kõrgtehnoloogiliste vidinate puhul on aga peamiseks kirstunaelaks hoopis aegunud tarkvara, mitte streikiv riistvara. Vähemalt kolmandik Euroopa tarbijatest ei ole oma viimati katki läinud toodet parandanud, tuues põhjuseks varuosade puudumise ja seadmete liigse keerukuse. Siin loodetakse abi Euroopa Liidu "õigus parandada" (right to repair) reeglitest ja ökodisaini määrusest (ESPR), mis sunnivad tootjaid looma vastupidavamaid seadmeid. Kuid mündil on ka teine külg: teadlased hoiatavad niinimetatud tagasilöögiefekti eest. Kui sa hoiad telefoni või pesumasina vahetamata jätmisega hulga raha kokku ja ostad selle eest hoopis uue vidina või lennupiletid, ei pruugi keskkond sellest kokkuvõttes midagi võita. Kui tihti sa tegelikult oma pesumasinat ja autot kasutad? Eluea kõrval on teine ülioluline mõõdik kasutusintensiivsus ehk see, kui palju seade oma eluea jooksul reaalselt tööd teeb. Näiteks sõiduautode keskmine vanus Euroopa Liidus kasvas aastatel 2013–2022 kümme protsenti (10,9 aastalt 11,9 aastani), kusjuures Ida-Euroopa autod on Lääne-Euroopa omadest keskmiselt 10 aastat vanemad. Teadlased märgivad siinkohal olulist nüanssi: sisepõlemismootoriga autode eluea lõputu venitamine ei ole kliimale kasulik, sest lõviosa nende heitmest tekib sõites, samas kui elektriautode puhul (kus suurem jalajälg tekib tootmisel) on eluea maksimeerimine igati õigustatud. Pesumasinatega toimub aga Euroopas kummaline paradoks. Kuigi masinate keskmine mahutavus on kasvanud 1995. aasta 4,8 kilogrammilt 2020. aastaks 7,6 kilogrammini, on nende kasutusintensiivsus langenud 7 protsenti. Kuna leibkonnad on muutunud väiksemaks, on igal perel oma masin, mis teeb aastas varasema 226 pesutsükli asemel vaid 174 tsüklit ning trumlist täidetakse keskmiselt vaid veidi üle poole (4 kg ehk 53% mahust). Positiivse poole pealt on keskmine pesutemperatuur langenud 53 kraadilt 40 kraadile, mis säästab tublisti elektrit. Väikeste kodumasinate rindel valitseb aga suur kõikumine (üldine eluea kasv 1,2% aastas): kui kohvimasinad peavad vastu keskmiselt 6,5 aastat, siis juhtmega tolmuimejad teenivad omanikku vapralt 10 aastat. Suured kodumasinad (külmikud, pesumasinad, kuivatid ja nõudepesumasinad) on kõige pikemaealised – nende keskmine eluiga kerkis 2019. aasta 11,6 aastalt 2023. aastaks 12,5 aastani. Yale Appliance'i 2026. aasta statistika: kes jääb ellu pärismaailmas? Kuidas aga valida koju tehnikat, mis päriselt kestab, kui remondisektoris töötavate inimeste arv on Euroopas langenud (2017. aasta 203 000 töötajalt 177 000 peale 2020. aastal) ja oskajaid meistreid on tikutulega raske leida? Vastuse annab USA kodumasinate müüja ja hooldaja Yale Appliance'i tegevjuht Steve Sheinkopf, kes avaldas 2026. aasta sügisel karmil reaalsusel põhineva töökindluse raporti. Unustage sotsiaalmeedia arvamusliidrid ja ostulinkide (affiliate linkide) jagajad – Yale Appliance'i pingerida põhineb 33 190 reaalsel hooldusväljakutsel, võrreldes esimese aasta jooksul remonti vajanud seadmete arvu müüdud seadmete koguarvuga. "Ma pidin omaenda terve mõistuse huvides lõpetama YouTube'is kodumasinate videote vaatamise. Sa peaksid ka seda kaaluma," kirjutab Steve Sheinkopf otsekoheselt, "paljud sadade tuhandete jälgijatega suunamudijad on ametis rääkimisega sellest, mis ei tööta, tuginedes sellele, mida nad näevad oma remonditöökodades, mitte sellele, mida tegelikult üleriigiliselt müüakse. Üks populaarne kanal väidab, et Speed Queen on palju töökindlam kui LG, sest nad taastavad rohkem kasutatud LG-sid kui Speed Queene. Aga asi on selles: LG müüb miljoneid seadmeid rohkem kui Speed Queen. Muidugi esineb neil arvuliselt rohkem probleeme. See on elementaarne matemaatika." Sheinkopf rõhutab, et töökindlus on 2026. aastal kriitilisem kui kunagi varem: "Sest kodumasinaid on raskem parandada kui kunagi varem. Üha vähem ettevõtteid pakub hooldust ja isegi lihtne remont võib võtta nädalaid, kui sa üldse leiad kellegi, kes seda teeks. Just seepärast on töökindlus olulisem kui varem." Milline kodumasin sind alt ei vea? Yale Appliance'i 2026. aasta andmed näitavad, et kõige töökindlamad tootekategooriad on pesumasinad, kuivatid ja nõudepesumasinad – eriti hästi peavad vastu LG, GE ja Miele eestlaetavad pesumasinad. Kõige rohkem peavalu ja hooldusväljakutseid põhjustavad aga kahepoolsete ustega (French door) külmikud ja profiklassi pliidid. Külmikute puhul on peamiseks murelapseks jäämasinad, pliitidel aga süütajad. Tänapäevane jäämasina ja veejaoturiga kahepoolne nutikülmik on oma olemuselt nagu kapriisne vormel-1 auto – see pakub küll tipptasemel mugavust ja edevust, kuid iga lisatud andur, klapp ja toruke on järjekordne koht, mis võib kõige ebasobivamal hetkel otsad anda. Lisaks toob Sheinkopf välja üllatava fakti: väga paljud varajased rikked ei tulene üldse seadme praagist, vaid hoopis hoolimatust transpordist ja kehvast paigaldusest. Toome selge ülevaate huvides välja uuringutest ja 2026. aasta hooldusstatistikast kooruvad kaasaegse kodutehnika ning elektroonika plussid, miinused ja võtmenäitajad. PLUSSID Seadmete keskmine eluiga pikeneb: nutiseadmed (keskmiselt 6,4 aastat) ja suured kodumasinad (12,5 aastat) kestavad varasemast kauem. Nutitelefonide füüsiline vastupidavus, akude eluiga ja laadimispesade kvaliteet on teinud märgatava arenguhüppe (+7%). Eestlaetavad pesumasinad, kuivatid ja nõudepesumasinad on äärmiselt töökindlad (tippbrändidel vajab esimesel aastal hooldust alla 10% seadmetest). Madalamad pesutemperatuurid (keskmiselt 40 °C) ja Euroopa Liidu uued parandatavuse nõuded toovad tarbijale otsest säästu. MIINUSED Tarkvara aegumine sunnib välja vahetama täiesti töökorras riistvaraga nutitelefone ja tahvelarvuteid. Remondi kõrge hind, seadmete ehituslik keerukus ja tehnikute puudus muudavad parandamise tihti ebamõistlikuks või nädalaid kestvaks ootamiseks. Odavama hinnaklassi nutitelefonid on jätkuvalt kehvema vastupidavuse ja parandatavusega. Kahepoolsed (French door) külmikud ja profipliidid on rikkealtid (jäämasinad ja süütajad streigivad sagedamini). Kodumasinad Öko Salvesta PDF! »

  • Kuidas tellida kuller, kaubavedu või transfeer üle Eesti ilma vahendustasuta ja ootejärjekorrata?

    Kuidas tellida kuller, kaubavedu või transfeer üle Eesti ilma vahendustasuta ja ootejärjekorrata? Uudised AM 24. oktoober 2026 - 20:36 Pilt (Sisututundus) Kui ostad ehituspoest või järelturult pesumasina, diivani või kapi, jääb kaup sageli transpordi taha: sõiduautosse see ei mahu, poe tarneajad ulatuvad päevadesse ning pakiautomaati suurem saadetis ei lähe. Eesti kuulutusteplatvorm AbiKuller viib tellija otse kokku vabade autojuhtide ja kaubikutega, kes teevad tööle oma hinna- ja ajapakkumise. Igapäevases elus ja väikeäris tekib tihti olukord, kus saadetis on vaja kohale toimetada kohe, mitte kolme tööpäeva pärast. Tüüpiline näide on kodutehnika, mööbli või ehitusmaterjalide ostmine poest või eraisikult käest kätte: müüja ootab, et viiksid diivani, külmkapi või pesumasina ära samal õhtul, kuid tavalisse sõiduautosse see ei mahu ja kaubiku rentimine koos tagastamisega võtab tunde. Sama probleem tekib siis, kui on vaja saata kiire pakk, varuosa või dokumendid teise linna samal päeval või tellida toidukaup piirkonda, kuhu suured toiduäpid ei sõida. Kuidas töötab otsepakkumistega kulleri- ja transporditurg? Eesti veebiplatvorm AbiKuller lahendab selle mure lihtsa kuulutustetahvli põhimõttel. Platvorm ise hindu ette ei määra ega arvuta: klient sisestab tellimuse, märgib pealevõtmise ja sihtkoha aadressi ning kirjeldab, mida on vaja vedada. Soovi korral saab tellija lisada oma hinnasoovi või jätta hinna lahtiseks. Kohe pärast tellimuse avaldamist näevad seda piirkonnas tegutsevad kullerid ja autojuhid, kes teevad tööle oma hinna- ja ajapakkumise. Kui autojuhil tekib enne pakkumise tegemist lisaküsimusi — näiteks mitmendalt korruselt tuleb kapp alla tuua, kas majas on lift või mis on paki täpsed mõõdud — saab ta küsida seda otse tellimuse lehel ning klient saab samas aknas vastata. Seejärel valib tellija endale sobivaima pakkumise hinna, saabumisaja ja sõiduki tüübi järgi ning tasub töö eest otse kullerile ilma platvormi vahendustasuta. Pakivedu, mööbli ja kodutehnika transport koos korrusele tõstmisega Suuremate ostude puhul ei piisa alati sellest, et kaubik sõidab maja ette. Raske pesumasin, kuivati, sektsioonkapp või lahtivõtmata voodi vajab sageli ka kandmisabi. Tellides pakivedu ja suuremate esemete transport läbi kuulutustetahvli, saab kirjelduses kohe märkida, kas vajatakse vaid kaubikut või ka abi asjade tuppa tõstmisel. Nii teevad pakkumise just need juhid, kellel on vastav sõiduk, kinnitusrihmad ja valmisolek tõstetööks. Väiksemate saadetiste puhul — olgu selleks kingitus, e-poe tellimus, lemmikloomatarbed või apteegikaup — võtavad töö ette sõiduauto, rolleri või jalgrattaga liikuvad kullerid. Kui vajalik on kuller Tallinnas ja Harjumaal või hoopis Tartus, Pärnus, Narvas, Raplas ja väiksemates asulates, jõuab tellimus korraga mitme kohaliku teostajani. Kiirkuller samal päeval linnas ja linnade vahel Pakiautomaadid on mugavad tavapakkide jaoks, kuid nende tühjendamis- ja sorteerimisgraafik tähendab, et täna teele pandud saadetis jõuab adressaadini enamasti järgmisel või ülejärgmisel päeval. Kui aga unustatud võtmed, leping, sülearvuti või tootmises hädavajalik varuosa peab jõudma Tallinnast Tartusse või ühest linnaosast teise paari tunniga, aitab uksest ukseni kiirkuller. Juht võtab saadetise peale otse saatja käest ja viib selle vahepeatusteta saajale kätte. Juhiga transfeer lennujaama ja linnade vahel kuni 16 reisijale Lisaks pakkide ja kauba vedamisele saab samal põhimõttel tellida ka reisijate vedu. Varahommikune lend Tallinna lennujaamast, hilisõhtune saabumine sadamasse või seltskonna sõit teise Eesti otsa on kindlam ette broneerida nii, et juht ja täpne sõiduhind on varakult kokku lepitud. Teenus transfeer võimaldab tellida nii tavalise sõiduauto 1–4 reisijale kui ka ruumika väikebussi 5–16 inimesele koos pagasiga. Kuidas tellimus sisestada? Tellimuse esitamine võtab aega umbes minuti ega nõua pikka registreerimist: Ava abikuller.ee ja vali sobiv teenus: pakivedu, kiirkuller, toidu ja poekauba vedu, kolimisabi või transfeer. Sisesta pealevõtmise ja kohaletoimetamise aadressid ning kirjelda lühidalt saadetist või sõidusoovi. Võrdle kullerite ja autojuhtide tehtud hinna- ja ajapakkumisi, vasta vajadusel täpsustavatele küsimustele ning kinnita sobiv teostaja. Kuna pakkumisi teevad teostajad otse ja platvorm vahendustasu ei võta, kujuneb hind ausas konkurentsis ning kokkulepe sünnib otse tellija ja vedaja vahel. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Samsungi volditavate telefonide müük Euroopas tõusis 45%

    Samsungi volditavate telefonide müük Euroopas tõusis 45% Uudised AM toimetus 24. oktoober 2026 - 10:47 Pilt Samsungi Galaxy Fold8 ja Fold8 Ultra müük Euroopas kasvas 45% esimese üheksa nädala jooksul pärast turuletoomist. Samsungi uus Galaxy Fold8 seeria on Euroopas hästi vastu võetud. Ettevõtte andmetel suurenes müük võrreldes eelmise aasta sama perioodi Galaxy Fold7 mudelitega. Huvi volditavate telefonide vastu Müüginumbrid kinnitavad, et volditavad nutitelefonid äratavad Euroopa tarbijate seas üha rohkem huvi. Galaxy Fold8 disain võimaldab seadet kasutada nii tavapärase nutitelefoni kui ka suure ekraaniga töö- ja meelelahutusvahendina. Väline ekraan on sobiv kiireteks igapäevatoiminguteks, samas kui avatud telefoniga on mugav lugeda, videoid vaadata ja mitme rakendusega töötada. Otsinguhuvide tõus Google'i otsingustatistika näitab, et septembris otsiti teavet Samsungi volditavate telefonide kohta Euroopas rohkem kui 260% võrreldes augustiga. Kõige olulisem tõus toimus 6.-12. septembril, mil otsingumaht suurenes 460%. Uued AI funktsioonid Galaxy 8 seeria Fold8, Fold8 Ultra ja Flip8 on varustatud uutega Galaxy AI tehisintellektifunktsioonidega, mis lihtsustavad igapäevaseid tegevusi. Funktsioon Now Brief koondab kasutaja harjumuste ja vajaduste põhjal olulise teabe ühte ülevaatesse. Samuti annab see märku turvalisuse ja privaatsusega seotud riskidest ning soovitab end nende eest kaitsta. Toimingute lihtsustamine Funktsioon Now Nudge aitab liikuda vestlustest konkreetsete tegevusteni, näiteks kalendri kontrollimise või kohtumispaiga otsimise soovitustega. Volditava telefoni suur ekraan võimaldab vestlust ja vajalikke rakendusi kõrvuti avatud hoida. Igapäevaste toimingute lihtsustamiseks on loodud Gemini Intelligence, mis vähendab erinevate ülesannete täitmisel vajalike sammude arvu. Tõhus töökorraldus Mahukamate ülesannete jaoks on saadaval Gemini Notebook, kus saab koondada märkmeid, pilte, helisalvestisi ja dokumente ühte tööruumi. See võimaldab täita aruandeid, infograafikuid ja koosolekute kokkuvõtteid. Fold8 ja Fold8 Ultra suuremad ekraanid toetavad jagatud ekraani vaadet, mis hõlbustab töö tegemist mitmete dokumentidega korraga. Lisateavet Galaxy 8 seeria kohta leiab aadressilt https://www.samsung.com/ee/smartphones/galaxy-z/.   Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • SMIT loob tehisaru ja innovatsioonitiimi. Kirke Saar: pole vaja paralleelseid lahendusi

    Riigi suurim IT-maja SMIT ehk siseministeeriumi IT- ja arenduskeskus loob innovatsioonilabori, et otsida ja katsetada uusi tehnoloogilisi võimalusi.

  • Bolt alustab Nvidiaga isejuhtivate autode programmi, pilootprojekt Luksemburgis

    Bolt võtab oma Euroopa isejuhtivate autode programmis kasutusele Nvidia sõidutarkvara, tuues pilootprojekti järel 2027 esimesed autod Madridi tänavatele.

  • CISO muutub tehnilisest eksperdist üha enam strateegiliseks ärijuhiks

    Küberturvalisuse juhtimine nõuab üha enam julgust: mitte ainult märgata ohte, vaid võtta ka vastutus, rääkida ebamugavatest teemadest ja aidata teha otsuseid, millel ei pruugi olla ühte õiget vastust.

  • Eesti kiitis heaks täiendavad seisukohad Euroopa Liidu uue ühinguvormi EU Inc. kohta

    Valitsus kiitis eile heaks Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Liidu uue ühinguvormi EU Inc. loomise kohta.

  • GitLabis avastati kriitiline turvanõrkus. “Raskusaste on maksimaalne”

    GitLabis avastati kriitiline turvanõrkus, mis võib võimaldada ründajal ilma kasutajakontota käivitada serveris pahatahtlikku koodi ja selle kaudu serveri üle kontrolli saavutada.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes