Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Valitsus kiitis heaks suure digiriigi reformi

    Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused. Reform toob muu hulgas kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

  • Doris Põld: sideandmete kasutamine vajab uusi mängureegleid

    Eesti riik on astumas otsustavat sammu, et lõpuks sideandmete säilitamise ja kasutamise reegleid uuendada. Sideettevõtjad saavad aidata näiteks tehniliste lahenduste läbi mõtlemisel, aga nad ei saa korraga olla sideoperaator, uurija, järelevalveasutus, kohus ja seadusandja, kirjutab Doris Põld.

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • WSJ: lääs seisab silmitsi uue ajastu sõjapidamise õppetundidega

    Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et uued tehnoloogiad kujundavad kiiresti ümber sõjapidamist ning lääneriikide relvajõud seisavad silmitsi Ukraina sõjast ja Iraani konfliktist saadud õppetundidega.

  • Jõustruktuurid võimalikku koostööd Palantiriga ei kommenteeri

    Kaitsevägi ja politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei kinnita ega lükka ümber USA päritolu tehnoloogiafirma Palantiri teenuste kasutamist. Samas on info koostööst mõne teise ettevõttega või tehnoloogiast vabalt kõigile leitav.

  • Laura Vasermane: ettevõtted peavad valmistuma tehisarumääruseks

    Koostamisel olev Euroopa Liidu tehisintellektimäärus toob kaasa uusi nõuded, mille täitmata jätmise korral ähvardavad trahvid on veelgi suuremad kui senise andmekaitsemääruse puhul, kirjutab Laura Vasermane.

  • WSJ: kuidas SpaceX-ist sai oluline osa USA sõjamasinast

    Kosmoseettevõtte SpaceX-i aastatepikkune koostöö ja sidemete loomine USA riiklike julgeoleku struktuuridega on hakanud vilja kandma, kirjutab The Wall Street Journal. USA valitsus on SpaceX-i suurim klient ning ettevõtte rolli riigi julgeolekus üha kasvab.

  • Margit Sutrop: kui tehisaru annab vastused, siis mida peab õpetama kool?

    Tehisaru on juba koolis. Ta on õpilaste telefonides, kodutöödes, õpetajate töölaudadel ja õppematerjalides. Kas see on hea või halb, sõltub sellest, mida ta teeb, kirjutab Margit Sutrop.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • Uus rätsepasimulaator Dressmaker toob tipptasemel moemaja sinu ekraanile

    Uus rätsepasimulaator Dressmaker toob tipptasemel moemaja sinu ekraanile Uudised AM 2. august 2026 - 0:38 Pilt Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit arendusstuudio Cozy Lives toob meieni rätsepasimulaatori Dressmaker, mis on Steamis kogunud juba üle 200 000 soovinimekirja (wishlist) lisamise, mis on kindel märk, et ootusärevus on laes. See huvitav loomeprojekt jõuab PC-mänguriteni 21. septembril 2026. Kuigi Dressmaker on inspireeritud päriselu rätsepatööst, ei eelda see mängijalt absoluutselt mingeid varasemaid teadmisi lõigetest ega õmblemisest. Kogu protsessi võiks võrrelda arvuti kokkupanemisega: sa ei pea teadma, kuidas ränikiipe tehases kõrvetatakse, kuid sa pead oskama valida sobiva emaplaadi ja õige protsessori. Selles mängus algab kõik "emaplaadi" ehk õige kanga valimisest. Mängijale pakutakse laia valikut materjale, mille hulka kuuluvad näiteks puuvill, lina, vill, siid ja samet. Seejärel liigud edasi visandiraamatusse, kus saad kleiti disainida ja värvida, lisades kanganäidiseid ja aplikatsioone. Seda etappi võib võrrelda 3D-mudeli loomisega CAD-tarkvaras – sul on täielik visuaalne kontroll. Sa sätid lõikeid, lõikad need välja ja saad tulemust mannekeenil eelvaadata. Kui kõik on paigas, söödad kanga virtuaalsesse õmblusmasinasse. Õmblusmasina rütmiline surin ja kanga ühendamine pakuvad samasugust sügavat rahuldust nagu pika ja keerulise koodijupi veavaba kompileerimine. Lõpuks saad oma loomingu käsitsi kaunistada nööpide, lipsude ja aksessuaaridega, et rahuldada (või soovi korral saboteerida) linnarahva unikaalset maitset ja sotsiaalse kalendri sündmusi. Karmist märulist hubase moeloominguni Mängu sündimise lugu on sama erakordne kui virtuaalne moemaja ise. Dressmaker sai alguse elukaaslaste Jonathan Hau-Yooni ja Sabrina Beckeri hobiprojektist. Sabrina on kogenud kunstnik ja rätsepatöö entusiast, kellel on sügav kirg kostüümide ja moeajaloo vastu. Tema unistusele töötada professionaalse kostüümidisainerina tõmbas aga kriipsu peale sidekoehaigus Ehlers-Danlosi sündroom. Et Sabrina saaks oma käsitööd läbi ühise mänguarmastuse siiski edasi harrastada, sündiski Jonathani algatusel projekti esimene prototüüp. Sabrina tõi projekti oma unikaalse ja isikliku vaatenurga loovusest, käsitööst ning eneseväljendusest, samas kui Jonathan panustas oma rikkaliku mänguarenduse kogemusega, olles varem töötanud selliste tuntud teoste kallal nagu Broforce, Fortnite ja Terra Nil. Esialgu väikese kõrvalprojektina mõeldud idee plahvatas Internetis veel enne, kui mängitav prototüüp üldse eksisteeris. Varased sotsiaalmeedia postitused tekitasid vaimustuselaine ning tuhanded mängijad nõudsid kohe võimalust mängida the dressmaking game´i („rätsepamängu“). Nähes idee tohutut potentsiaali, esitles Jonathan seda oma tööandjale, Lõuna-Aafrika sõltumatule mängustuudiole Free Lives. Kuna see kontseptsioon erines kardinaalselt stuudio varasematest vägivaldsetest ja koomilistest hittidest nagu Broforce, GORN ja Anger Foot, ei läinud idee müümine alguses kergelt.  Stuudio omanik Evan Greenwood kahtles sellise pealkirja elujõulisuses. Kuid Jonathan ei andnud alla ning ehitas koos arendajate Ruan Rothmanni ja Sara Laubscheriga vaid kolme nädalaga valmis prototüübi. Pärast platvormil itch.io avaldamist kogus see kiiresti populaarsust, ületades 100 000 allalaadimise piiri.  See tohutu edu jättis stuudiole vaid ühe loogilise sammu: anda projektile roheline tuli uue märgise Cozy Lives all. Video URL PLUSSID Mäng annab loomingulise kontrolli iga detaili üle, nõudmata samas eelnevaid rätsepateadmisi. Liigutav taustalugu: Sabrina ja Jonathani loodud kontseptsioon toob mängu eheda isikupära ja austuse käsitöö vastu. Võimalus teenida klientidelt mainet ja kasumit hubases stressivabas atmosfääris. MIINUSED Nišitoode: rahulik ja metoodiline mängutempo ei pruugi sobida kiirete märulimängude austajatele. Esialgu on mäng saadaval vaid arvutitele (Windows, macOS), jättes konsoolimängijad ootele. Mängud Salvesta PDF! »

  • TECNO lubab nutitelefoni, millel ekraaniserv puudub täiesti

    TECNO lubab nutitelefoni, millel ekraaniserv puudub täiesti Uudised AM 31. juuli 2026 - 21:14 Pilt TECNO vihjatud uus mobiilimudel on ilma siseääre või korpusejooneta, mis ekraanipilti piiraks. Kogu ekraanipaneel laiub lihtsalt äärest ääremi, ekraani-korpuse suhe on 100 protsenti. Septembris messil IFA 2026 Berliinis plaanib maailma tehnoloogiahiiuks pürgiv kaubamärk TECNO Mobile avalikkust üllatada uusima kontseptsioonseadmega Next-Gen Bezelless Concept Phone. Tegemist on nutitelefonitööstuse esimese seadmega, millel on 0-millimeetrine ekraaniraam. Kuidas murti „viimase millimeetri” barjäär? Kuigi uued mobiilinduse lipulaevad uhkeldavad üha õhemate ekraaniäärtega, jääb aktiivse ekraanipinna ja telefoni raami vahele alati väike must riba. Tehnilises keeles on see paratamatus: isegi ülikitsas ala on vajalik, et mahutada mikroskoopilisi trükkplaate, ühendusi ja kinnitusi ning tagab klaasile vajaliku ohutuskauguse. TECNO otsustas aga selle traditsioonilise raami täielikult kaotada, lahendades nii-öelda „viimase millimeetri” probleemi. Insenerid projekteerisid telefoni sisemise struktuuri ja ekraani moodulite paigutuse täielikult ümber. Tulemuseks on olematu ekraaniserv, mille paksus on täpselt 0 mm. Kujundlikult ääred haihtuvad ning sisu tundub käes otsekui õhus rippuvat. On sel praktilist mõtet? Kas õhuke ja olematu ekraaniäär on niisama oma võimete näitamiseks või on sel ka praktiline väärtus? Sõrme ei saa ju enam mugavalt servale toetada. 0 mm raam pole pelgalt iluasi. Kui eraldavad servad puuduvad, muutub nutitelefoni kasutamine tunduvalt vahetumaks: Filmid ja videod: ekraanil toimuv ei ole enam lukustatud kasti, vaid sulandub ümbritseva keskkonnaga. Mängimine ja fotod: pilt ulatub otsesõnu sõrmeotsteni, tekitades süvenemisefekti. Lugemine: tekst voogab äärest äärele ilma igasuguste nähtavate takistusteta. Mis saab tulevikus? Nagu kontseptsioonseadmetega ikka, ei ole veel teada, millal (või kas üldse täpselt sellisel kujul) telefon poelettidele jõuab. Kuid inseneritöö ei lähe raisku: TECNO kinnitusel jõuavad selle projekti käigus välja töötatud uuendused alates kaamerate ja heli parendustest kuni puutetundlikkuse ning tehisintellekti (AI) interaktsioonideni tulevikus kindlasti ka tootja järgmise põlvkonna lipulaevadesse. PLUSSID Tõeline 0 mm raam: nähtavad servad puuduvad täielikult. Erakordne visuaalne kogemus: pilt tundub käes otsekui hõljuvat. Tehnoloogiline hüppelaud: projekti käigus loodud kaamera-, heli- ja tehisaru-uuendused jõuavad tulevastesse sarimudelitesse. MIINUSED Vaid kontseptsiooniseade: hetkel puudub info reaalse saritootmise ja turulejõudmise aja kohta. Potentsiaalne tundlikkus kukkumistele: täielikult servani ulatuv klaas ilma kaitseraamita võib tekitada küsimusi seadme füüsilise vastupidavuse osas. Video URL Mobiiltelefonid Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

  • Lõuna-Eesti metsade vahel asuv Side ja Laptopi Muuseum vajab katust

    Lõuna-Eesti metsade vahel asuv Side ja Laptopi Muuseum vajab katust Uudised AM 31. juuli 2026 - 16:13 Pilt Võrumaal, maalilises Mustahamba külas asuv Side ja Laptopi Muuseum ehk SiLaMu on tõeline vana tehnoloogia fännide Meka, mis pakub igale põlvkonnale kas sooja nostalgiat või avastamisrõõmu. 2023. aasta suvel uksed avanud muuseum asub enne 1900. aastat ehitatud rehehoones. Praeguseks on aga seinad tehnikaajalugu sedavõrd täis saanud, et asutaja Marko Koemets on ette võtnud tõsisema juurdeehituse. Muuseumi asutaja jagab oma visiooni Hooandja kampaanias: "Tere, hooandjad! Olen Side ja Laptopi Muuseumi asutaja ja juhataja Marko Koemets. Töötasin ligi 30 aastat sideettevõttes ja 2004. aastal, kui olin side- ja arvutiajaloo talletamiseks kogunud juba hulga museaale, tekkis mõte rajada muuseum. Minu projekti eesmärk on ehitada Side ja Laptopi Muuseumi majale juurdeehitus, kuna väärtuslikke museaale on palju ja hetkel ei mahu need olemasolevale pinnale enam ära." 500 sülearvutit, mis ootavad uut kodu Eelmisel aastal said hooandjate toel püsti juurdeehituse Fibo plokkidest seinad. Suvel muuseumit külastavad inimesed näevad aga paratamatult, et kuigi uued ruumid juba ilmet võtavad, haigutab lae asemel tühjus. Selleks, et päästetud ja annetatud tehnikaajalugu ei saaks vihma ja lund krae vahele, vajab hoone ka katust ja siis korralikku põrandat. Laiendus valmib plaanide kohaselt 2028. aasta juunis. Siis saab seal uudistada üle 500 erineva sülearvuti ja veerandsadat vanemat lauaarvutit. Lisaks toimuvad muuseumis töötoad, kus külastajad saavad tehnoloogiale n-ö kapoti alla vaadata. "Enamik kollektsioonist on muuseumile annetatud, kuid üksjagu väärtuslikku on päästetud ka prügilast. Olen taastanud vanu asju ning kohanud paljusid inimesi, kes on õnnelikud, kui näevad taas oma esimest telefoni või sülearvutit," märgib Koemets oma üleskutses. Lisaks suurele arvutipargile ootab külastajaid ees 1969. aasta telefonijaam, kus saab päriselt kettaga telefoniga muuseumisiseselt helistada või isegi faksi saata. Õues kõrgub 13-meetrine mobiilimast ja näha saab legendaarsete Eesti sidefirmade (EMT, Microlink, Eesti Telefon, Hallo) ajaloolisi logosid. Et kogu see rikkus turvaliselt varju alla saaks, on muuseum loonud Hooandjas kolmeastmelise eesmärgi, millest iga toetus on samm lähemale Eesti tehnoloogiaajaloo väärikale säilimisele. Side ja Laptopi Muuseumi hooandmise kampaania Muuseumi asukoht: Hällimäe talu, Mustahamba küla, Rõuge vald, Võrumaa Asutaja ja juhataja: Marko Koemets Muuseumi avamisaeg: 10. juuni 2023 Eksponaatide maht (pärast laiendust): >500 sülearvutit, 25 lauaarvutit, sajad mobiilid (sh NMT) Erilised eksponaadid: 1969. aasta telefonijaam, töötavad kettaga telefonid, faksiaparaadid, 13-meetrine mobiilimast, taksofonid Kampaania eesmärk 1 (1690 €): Prussid, lauad, aluskile ja kruvid (sarikate valmiduseni) Kampaania eesmärk 2 (1985 €): Katuseplekk, lisaplekid ja kruvid (plekk-katuse valmimine) Kampaania eesmärk 3 (2776 €): Suur segumasin ja professionaalne sile betoonpõrand Juurdeehituse valmimisaeg: Juuni 2028 Sülearvutid Mobiiltelefonid Lauaarvutid Salvesta PDF! »

  • Suurem velg maksab rohkem ja sõidab vähem

    Suurem velg maksab rohkem ja sõidab vähem Lahendused Marko Habicht 31. juuli 2026 - 14:04 Pilt (Sisuturundus) Elektriautode puhul võrreldakse aku mahtu, laadimiskiirust ja sõiduulatust vahel lausa kümnendkoha täpsusega. Siis valitakse autole suurimad veljed, sest need näevad pildil paremad välja. Tulemuseks võib olla jäigem sõit, kallim rehv ja ühe laadimisega kümneid kilomeetreid lühem teekond. Kõigepealt üks oluline täpsustus. Väiksem velg ei tähenda, et auto all olev ratas muutub tingimata väiksemaks. Ratta välisläbimõõt jääb enamasti peaaegu samaks. 17-tollise velje ümber läheb kõrgema külgseinaga rehv, 19-tollise ümber madalama profiiliga ning sageli ka laiem rehv. Kuhu sõiduulatus kaob? Tootjate ametlikud WLTP-andmed näitavad, et velje ja rehvi kombinatsioon võib elektriauto energiakulule märgatavalt mõjuda. Auto Väiksem velg Suurem velg Sõiduulatuse erinevus Hyundai Kona Electric 65,4 kWh 17″, 505 km 19″, 444 km 61 km ehk 12,1% Kia EV3 81,4 kWh 17″, 605 km 19″, 563 km 42 km ehk 6,9% Kia EV3 58,3 kWh 17″, 436 km 19″, 414 km 22 km ehk 5,0% Kona Electricu puhul tõuseb ametlik energiakulu 17-tolliste velgede 14,7 kWh-lt 19-tollistega 16,7 kWh-ni 100 kilomeetri kohta. Aku ja mootor on samad, kuid sõiduulatuse vahe ulatub 61 kilomeetrini. Hyundai Kona Electricu tehnilised andmed Kia EV3 pika sõiduulatusega versiooni energiakulu kasvab 14,9-lt 16,2 kWh-ni 100 kilomeetri kohta. Ühe laadimisega kaob 42 kilomeetrit. See ei tähenda, et iga 19-tolline velg võtab täpselt seitse protsenti sõiduulatust, kuid suund on üsna selge. Kia EV3 tehnilised andmed Põhjus ei peitu ainult velje läbimõõdus. Suurema veljega kaasneb sageli laiem rehv, suurem õhutakistus ja raskem rattakomplekt. Mõju avaldavad ka rehvi kummisegu, muster, konstruktsioon, rõhk ja veeretakistus. Uut komplekti otsides tasub seepärast võrrelda lisaks mõõdule ka EL-i rehvimärgistust. Rehve saab auto või mõõdu järgi kõrvutada lehel https://rehvid123.ee. Elektriautos kuuled rehvi paremini Elektrimootor ei varja rehvimüra samamoodi nagu sisepõlemismootor. Kui rehvid hakkavad karedal asfaldil undama, jõuab see elektriautos üsna otse salongi. Suur velg ei tähenda siiski automaatselt valjemat rehvi. Tyre Reviews võrdles sama Volkswagen Golf GTI all sama rehvimudeli 17-, 18- ja 19-tolliseid versioone. 17-tolline oli kõige mugavam, kuid mõõdetud müras osutus kõige vaiksemaks hoopis 18-tolline. 19-tollise müratase oli 17-tollisega sarnane, ent teekonarused ja löögid jõudsid salongi palju teravamalt. 17-, 18- ja 19-tolliste rehvide võrdlus Seega ei tasu valida rehvi ainult küljel oleva tollimõõdu järgi. Müra sõltub mustrist, laiusest, kummisegust ja teekattest. Euroopa rehvimärgisel toodud müranäit kirjeldab pealegi välismüra. See ei ütle täpselt, kui vaikne on rehv sinu auto salongis. Rehvi omaduste kompromiss ei ole ainult elektriautode teema. Kummisegu, muster ja kasutusotstarve määravad rehvi käitumise ka kaherattalisel, nagu selgitab varasem juhend mootorratta rehvid. Väga hea pidamine, väike veeretakistus, pikk eluiga, madal müratase ja soodne hind ei kipu kõik ühte rehvi korraga mahtuma. Füüsika on tüütu müügimees, talle lisavarustust pähe ei määri. Kõrgem rehv sobib Eesti teedele paremini Kõrgema külgseinaga rehv suudab löökauke, vuuke ja teravaid teekonarusi paremini pehmendada. Auto sõidab rahulikumalt ning velg on löökaugus paremini kaitstud. Madala profiiliga rehv annab vastu täpsema roolitunnetuse ja teravama reaktsiooni. Sportautol või väga hea kattega kurvilisel teel on sellest täpsusest päriselt kasu. Igapäevasel elektrilisel pereautol kaaluvad Eesti oludes mugavus, vastupidavus ja väiksem energiakulu selle eelise enamasti üle. Lubatud sõidukiirustel ei muutu 19-tolline velg 17-tollisest automaatselt turvalisemaks. Ka hinnavahe tuleb mängu kaks korda. Suuremad veljed maksavad enamasti rohkem ning madala profiiliga rehvid on tavaliselt kallimad. Kui autol on tehase poolt lubatud mitu mõõtu, tasub enne ostu võrrelda terve komplekti hinda. Uute velgede puhul tuleb lisaks läbimõõdule kontrollida laiust, poldiringi, keskava, nihku ehk ET-näitu ja kandevõimet. Mõõdu ning sobivuse järgi saab valikut alustada lehelt velgede müük. Väiksem velg on sageli mõistlikum valik Suurem velg võib muuta auto välimust ja teha roolitunnetuse teravamaks. Selle eest maksad aga kolmes kohas: ostes, järgmisi rehve valides ja laadides. Tavalise elektriauto puhul on 17- või 18-tolline velg sageli parem kompromiss kui 19- või 20-tolline. Auto on mugavam, rehv soodsam ning ühe laadimisega saab kaugemale. Tehase suurim velg näeb müügisaalis uhkem välja. Löökaugul on selle kohta üsna ükskõik. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Greenergy saab Hüürusse Baltimaade esimese AI-tehase

    Greenergy saab Hüürusse Baltimaade esimese AI-tehase Uudised AM 31. juuli 2026 - 13:08 Pilt MCF Group Estonia investeerib Greenergy Data Centersi andmekeskuse laiendamisse Tallinna külje all Hüürus ligikaudu 100 miljonit eurot, et rajada aasta lõpuks Baltikumi esimene AI-infrastruktuuri pakkuv andmekeskus. MCF Group Estonia tegevjuhi Kert Everti sõnul on ettevalmistavad ehitustööd juba alanud. Laienduse peatöövõtja on Caverion Suomi. Everti sõnul läheb ligikaudu pool laienduse eelarvest üldehitustöödele. Ehituse tippfaasis töötab objektil ligi 200 inimest. Projekti kaasati Eesti ettevõtted Projekti on kaasatud hulk Eesti projekteerimis-, ehitus-, tootmis- ja tehnoloogiaettevõtteid. Elektrijaotusseadmed tarnib ESB Group ja ehitusjärelevalvet teostab Inseneribüroo Telora. Everti sõnul alustati Greenergy andmekeskuse arendamisega kümne aasta eest pikaajalise visiooniga. Toona rajati andmekeskuse kompleks, mille kasvupotentsiaal ulatub üle 300 MW. Praegu uurib Greenergy edasise laienemise võimalusi. Ettevõte on esitanud Eleringile ka taotluse liitumisvõimsuse suurendamiseks, mis võimaldaks andmekeskuse võimsust tõsta ligikaudu 200 megavatini. Investor näeb rahvusvahelist potentsiaali Tensor Estate’i tegevjuhi ja kaasasutaja Miko Niinemäe sõnul investeeriti Greenergy Data Centersisse usus, et Eestis on liiga vähe tööstusinvesteeringuid ja vaja on kõrge lisandväärtusega projekte. Tema sõnul saavad rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted otsuseid teha taristu kvaliteedi ja partnerite võimekuse põhjal. Niinemäe sõnul toob Tensor Estate lisaks kapitalile ka rahvusvahelised AI-sektori kontaktid. Tema hinnangul on võimalik Eestisse rajada Euroopa tasemel AI-taristu. Everti sõnul toetas Greenergy arenguplaane Tensor Estate’i investeering. Ta ütles, et see tõi lisaks rahale ka rahvusvahelised AI-sektori kontaktid ja nägemuse, et Eestis on võimalik ehitada Euroopa tasemel lahendus. Serverid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • EL kuulutas välja miljardikonkursi seitsme tehisintellekti gigatehaste rajamiseks

    Euroopa Liit avas konkursi kuni seitsme tehisintellekti gigatehase rajamiseks, et suurendada Euroopas tipptasemel mudelite arendamiseks vajalikku arvutusvõimsust.

  • Inbank kasvatas teises kvartalis mahtu ja seab sihi uuele turule

    Finantstehnoloogiaettevõte Inbank saavutas teises kvartalis rekordilise 221 miljoni euro suuruse müügimahu, mis kasvas aastatagusega võrreldes 13 protsenti.

  • Eesti vesinikutehnoloogia ettevõte PowerUP siseneb seitsmele Lähis-Ida turule

    Eesti vesinikutehnoloogia ettevõte PowerUP Energy Technologies sõlmis piirkondliku edasimüügilepingu ettevõttega Edu2earn, mille kaudu hakkab pakkuma oma elektrigeneraatoreid seitsmes Lähis-Ida riigis.

  • Hugging Face ei olnud ainus: OpenAI tehisaru kasutas veel nelja veebiteenuse kontosid

    Möödunud nädalal teatas OpenAI autonoomse tehisaru põhjustatud küberintsidendist. Nüüd selgus, et rünnaku alla ei sattunud ainult Hugging Face’i taristu.

  • AI praktikute sõnum juhtidele: võitjad sünnivad tehisaruga katsetades

    Tehisaru abil protsesside automatiseerimise kõrval peavad ettevõtted valmistuma ka AI agentide tulekuks, mis hakkavad täitma üha suuremat osa teadmustööst.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes