Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

              Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

            • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

              Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

            • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

              Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

            AM

            • Film "Saatan kannab Pradat 2" tõi unustatud nutifunktsiooni rambivalgusesse

              Film "Saatan kannab Pradat 2" tõi unustatud nutifunktsiooni rambivalgusesse Pilt AM 6. mai 2026 - 10:01 Kui Miranda Priestly ekraanil kulmu kergitab, ei värise enam ainult tema assistendid, vaid ka sotsiaalmeedia algoritmid. Uue suurfilmi "Saatan kannab Pradat 2" jõudmine kinolevisse on tekitanud ootamatu sünkroonsuse kõrgmoe ja tehnoloogiamaailma vahel.  Üks ring ja maailm on avatud Filmi ikoonilised kostüümid ja detailirohked aksessuaarid on pannud vaatajad aktiivselt uurima, kust nähtud rõivaid ja esemeid leida. See huvi on andnud uue elu Samsungi funktsioonile Circle to Search, mis on seni paljude kasutajate jaoks pigem tagaplaanil tolmu kogunud. Kui varem sarnanes ekraanilt nähtud eseme tuvastamine detektiivitööga — tuli teha ekraanipilte, nuputada Google'isse sobivaid märksõnu ja loota juhusele, siis nüüd käib see kergemalt. "Piisab vaid kodunupu all hoidmisest ja ekraanil huvipakkuva detaili ümber ringi tõmbamisest, olgu selleks mantel, käekott, kingad või isegi interjöörielement. Mõne hetkega kuvab telefon sulle sarnased tooted," selgitab Samsungi kommunikatsioonijuht Saskia Kivi. Kivi sõnul on just see kiirus ja mugavus põhjus, miks funktsioon on viimasel ajal eriti palju tähelepanu saanud, tõustes tehnoloogiakogukondades üheks hinnatumaks Androidi lisaks. Rohkem kui pelgalt moenõustaja See digitaalne "võlukepike" ei ole jäänud vaid tehnofanaatikute pärusmaaks. Kanal 2 reporter ja telenägu Aleksandra Jürman kasutab enda sõnul Circle to Searchi järjepidevalt: "See on mulle nii kasulik töövahend ning kui ma näen sotsiaalmeediast mingit lahedat riideeset või sisustuselementi, saan sekundiga leida, kust ja mis hinnaga ma seda osta saan." Rakenduse võimekus ei piirdu aga ainult moelavadelt pärit trendidega. See toimib nagu visuaalne tõlk, mis suudab tuvastada peaaegu kõike, mis ekraanile jääb. Samsungi kommunikatsioonijuht lisab, et sama loogika töötab ka reisisihtkohtade, sisekujunduse ja isegi toidu puhul. See tähendab, et kui näed filmis ahvatlevat magustoitu või kauge maastiku vaadet, on vastus vaid ühe sõrmeliigutuse kaugusel. Interaktiivne kinokogemus Sotsiaalmeedias on hakanud levima videod, kus vaatajad katsetavad funktsiooni otse kinos või teleka ees, tuvastades tegelaste kantud rõivaid reaalajas. See on muurtnud passiivse vaatamise esimest korda ka interaktiivseks stilistika avastamiseks.  "Saatan kannab Pradat 2" on seega näidanud, et tehnoloogia ja meelelahutus võivad põimuda viisil, mis muudab meie igapäevase harjumuse nutikamaks. Enam ei pea keegi kulutama tunde, et selgitada välja, millise disaineri kätetööga on tegu, info on peidus sõrmeringi taga. See funktsioon on saadaval ka paljudel teiste tootjate telefonidel, näiteks Google Pixel jt. Androidiblog Mobiiltelefonid Tarkvara Salvesta PDF! »

            • Starda Casino test Eestis: boonused, KYC ja väljamaksed

              Starda Casino test Eestis: boonused, KYC ja väljamaksed Pilt AM 6. mai 2026 - 1:32 (Sisuturundus) Alljärgnev ülevaade koondab praktilised tähelepanekud selle kohta, kuidas konto avamine, isikutuvastus, boonuspakkumised ja väljamaksete töötlus toimivad Eesti mängijatele suunatud platvormil. Viidatud teenuse kvaliteeti hinnatakse tehniliste näitajate, protsessinõuete ja töökindluse järgi, keskendudes läbipaistvusele ja kiirusele. Lisas rõhuasetused langevad ka panustamisnõuete loetavusele ning turvastandarditele, mis mõjutavad nii igapäevast kasutuskogemust kui ka raha liikumise sujuvust. Võrdlused hõlmavad reaalseid maksemeetodeid ja mängude kategooriaid, arvestades ka madala riskiga slotte ning nende osalust läbimängimisel. Kogu info on koondatud ühtseks kontrollnimekirjaks ja tabeliteks, et vajalikud sammud oleksid kergesti jälgitavad. Ühtlasi on märgitud peamised vead, mis kipuvad boonuseid kasutades korduma, et vältida tarbetuid tüsistusi juba esimesel mängunädalal. Soovijatele on ametlik ligipääs mugavalt kättesaadav siit: Starda Casino Eesti.  Registreerimine ja konto kinnitamine  Kontoloomise etapid  Avalduse täitmine: e-post, turvaline parool, elukohariik ning vanuse kinnitus vastavalt vastutustundliku mängimise reeglitele.  Kontakti valideerimine: ühekordne kood e-posti või SMS-iga välistab trükkimisvead ja lubab viivitusteta sisselogimise.  Profiili täiendamine: nimi nagu dokumendil, sünniaeg, aadress, makse-eelistused; valeandmete korral võivad väljamaksed hilineda. Isiku tuvastuse käivitamine: KYC moodul palub ID-pildi ja elukoha kinnituse; mõnikord ka pangakonto omandi tõendi.  Maksekanali sidumine: kaardi “tokeniseerimine” või e-rahakoti verifitseerimine kiirendab edasisi väljamakseid.  Enamikus olukordades on kontoloomine minutite küsimus; isikutuvastus lisab tavaliselt 15–60 minutit juhul, kui pildid on loetavad ja andmed ühtivad. Automaatsed kontrollid teevad esmase otsuse, kuid AML-protseduuride korral võib järgneda manuaalne ülevaatus.  Dokumendid ja KYC kontrollnimekiri  KYC kontrollnimekiri  Dokumendi tüüp  Minimumnõuded  Kehtivus ja sobivus  Pass või ID-kaart  Värviline foto ees- ja tagaküljest; kõik nurgad nähtavad; ei mingit varjutust  Kehtiv dokument; andmed peavad kattuma profiiliga  Juhiluba  Kõrge resolutsioon; nimi ja sünniaeg loetav  Võib asendada ID-d riigiti; aktsepteeritav pildikvaliteedi korral  Aadressi kinnitus  Värske kommunaalarve või pangaväljavõte (kuni 3 kuud)  Aadress ja nimi peavad ühtima registreeritud profiiliga  Maksekonto tõend  Pangaväljavõte või e-rahakoti ekraanitõmmis koos IBAN/ID-ga  Nõutav esimesel väljamaksel või limiidi tõstmisel  Selfie dokumendiga  Nägu ja dokument ühel pildil; teksti ei tohi varjata  Vajalik pettuseriski maandamiseks ja “liveness” kinnituseks  Andmekaitse ja turvalisus  Isikuandmete töötlemine käib krüpteeritud kanalites (SSL/TLS) ning ligipääse logitakse. KYC-faile hoitakse piiratud juurdepääsuga keskkonnas, vastavuses GDPR põhimõtetega. Riskipõhine hindamine tähendab, et kõrgemate summade ja korduvate väljamaksete puhul võidakse küsida lisatõendeid rahaliste vahendite päritolu kohta, mis on tavapraktika rahapesu ja terrorismi tõkestamise raamistikus.  Tervitusboonuste läbimängimisnõuded  Boonuspaketi struktuur  Esimese sissemakse boonus: näiteks kuni 100% + tasuta keerutused; tavapärane läbimängimine 35x–45x boonusraha ulatuses.  Keerutuste tingimused: tasuta spinnide võidud kuuluvad eraldi läbimängimisse (enamasti 30x); maksimaalne panus kuni 5€ ühe keerutuse kohta.  Ajakohased piirangud: tähtajaks 7–14 päeva; aegumise korral tühistatakse kasutamata boonus ja seonduvad võidud.  Maksimaalne väljamakse piir: mõne kampaania puhul võib olla ülempiir; täpne info tingimustes.  Mängude panusekaalud  Kategooria  Panuse arvestus  Näited ja erijuhud  Videomänguautomaadid  Enamasti 100%  Pragmatic Play: Sweet Bonanza; Play’n GO: Book of Dead; NetEnt: Starburst  Madalrisksed/erandi slotid  0–20% või välistatud  NetEnt: Dead or Alive 2; Play’n GO: Fire Joker; Push Gaming: Razor Shark  Megaways ja kõrge volatiilsus  40–100% kampaaniast olenevalt  Big Time Gaming: Bonanza Megaways; Relax Gaming: Money Train 3  Lauamängud ja videopokker  5–15%  Blackjack, rulett, baccarat – panused vähese mõjuga   Live-kasiino  0% või minimaalne  Evolutioni reaalajas mängud reeglina ei kvalifitseeru  Boonuse kasutamisel tasub jälgida ka RTP ja volatiilsuse tasakaalu: näiteks Play’n GO Reactoonz või NetEnt Gonzo’s Quest pakuvad dünaamilist mängupilti, kuid ebastabiilne tulemuste jaotus võib nõuda pikemat seeriat. Teisalt sobivad mõõduka variatiivsusega tiitlid – nagu Pragmatic Play Big Bass Bonanza või Thunderkick Pink Elephants 2 – paremini neile, kes eelistavad lineaarselt kulgevat läbimängimist. Kampaaniapõhised välistused võivad muutuda; kehtivad on alati jooksvas pakkumises toodud tingimused.  Tavalised vead boonuseid kasutades  Levinud vead ja ennetus  Reeglite diagonaalis lugemine: panusekaalude, maksimaalse lubatud panuse ja mängude välistuste eiramine toob kaasa boonuse tühistamise.  Viga ajamargis: tähtaja ületamine või läbimängimise seiskamine alla 1€ saldo juures võib nullida seni teenitud kasu.  Pöörded välistatud mängudes: kui boonusrahaga panustatakse slotis, mis ei kvalifitseeru, ei arvestata panuseid ning rikkumise korral tühistatakse võidud.  Maksemeetodi piirangud: teatud kampaaniates välistatakse Skrill/Neteller sissemaksed; enne aktiveerimist kontrolli, kas valitud kanal kvalifitseerub.  Bet-sizingu rikkumine: automaatne tuvastus liputab panused üle limiidi; korduv rikkumine võib sulgeda boonuse.  Turvaliseks praktikaks on kampaanial lehelt enne aktiveerimist võtta ekraanitõmmis põhireeglitest (läbimängimine, panuse limiit, välistused) ning hoida see alles kuni boonuse lõpuni. Erinevate slotikategooriate kaalud teevad strateegilise mänguplaani koostamise oluliseks, et vältida üllatusi läbimängimise lõpusirgel.  Starda Casino väljamaksete kiirus Eestis  Väljamaksete meetodid ja tähtajad  Meetod  Töötlusaeg  Tavapärased limiidid  Märkused  Skrill / Neteller  15 min – 2 tundi pärast kinnitust  Min 10–20€, maks 4 000–10 000€ tehingu kohta  Kiireimad; KYC peab olema lõpule viidud  Trustly / SEPA ülekanded  2–24 tundi (pankadest sõltuv)  Min 20€, maks kuni 50 000€  Hea tasakaal kiiruse ja limiitide vahel  Visa / Mastercard  1–3 tööpäeva  Min 20€, maks 2 000–5 000€  Tagasimakse kaardile võib pikeneda pühade ajal  Revolut (pank/kaardikanal)  2–24 tundi  Platvormipõhised piirangud  Täpsus sõltub, kas tegu on IBAN- või kaarditagastusega  Kiirotsused ja limiidid  Esimene väljamakse pärast uue maksemeetodi lisamist on sageli aeglasem, sest turvaskannerid valideerivad omandi ja varasemad tehingud. Pärast edukat kinnitust toimivad e-rahakotid peaaegu reaalajas, samas kui pangaülekannete kiirus sõltub konkreetse panga tööaknast. Suuremate summade puhul rakenduvad päevased ja kuised limiidid; vajadusel saab taotleda piiride tõstmist, esitades lisadokumendid (näiteks sissetulekute tõend või täiendav pangaväljavõte). Väljamakseid töödeldakse järjekorra alusel ning topeltkinnitused (2FA, e-kirja link) lisavad üksikjuhtudel mõne minuti, kuid suurendavad turvalisust.  Toekeskus ja tagasisidekanalid  Kanalid ja praktika  Abi on kättesaadav mitme kanali kaudu: reaalajas vestlus kiireteks päringuteks, piletisüsteem üksikasjalikemateks juhtumiks ning e-post ametlikeks kinnitusteks (nt väljamakse- ja KYC-staatuse uuendused). Korduma kippuvate küsimuste leht koondab juhendid sissemaksete, boonusreeglite ja tehniliste tõrgete kohta; selle läbivaatamine enne kontaktiga pöördumist lühendab lahendusaega märgatavalt. Kui päring puudutab isikuandmeid või makseinfot, on standardne praktika saata vastus samale kanalile, kust päring tuli, välistamaks volitamata juurdepääsu. Kvaliteetse tagasiside korral (kuupäevad, tehingukoodid, ekraanitõmmised) saab juhtumi käsitlemine prioriteedi, mis kajastub ka esmases lahendusajas.  Kogukonna signaalid  Objektiivse pildi saamiseks tasub hinnata korduvmotiive kasutajate arvustustes: kas mainitakse järjepidevalt kiireid väljamakseid pärast KYC lõppu; kas boonustingimused on arusaadavad; milline on kogemus madala riskiga slotte kasutades läbimängimisel. Positiivsed signaalid on tüüpiliselt selged limiidid, üheselt mõistetavad panusekaalud ning etteaimatav maksetähtaeg nädalavahetustel. Kui foorumites kerkivad esile üksikud erimeelsused, on need enamasti seotud dokumentide ebapiisava kvaliteediga või reeglites toodud mänguvälistuste eiramisega. Läbipaistev kommunikatsioon toekeskusega ja tingimuste järgimine hoiavad riskid kontrolli all ning annavad ühtlase kogemuse ka aktiivsete kampaaniate ajal. Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult! Sisuturundus Salvesta PDF! »

            • Eestisse kerkib droonide ja kaitsetehnoloogia testlabor

              Eestisse kerkib droonide ja kaitsetehnoloogia testlabor Pilt AM 5. mai 2026 - 10:40 Eesti rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert rajab Tallinna ligi 7 miljonit eurot maksva droonitehnoloogia labori, kus hakatakse testima seadmete ja süsteemide nähtavust radaritele ning nende vastupidavust häiretele.  Elektromagnetilise ühilduvuse ja radari ristlõike analüüsi (EMC/RCS) labor rajatakse Haaberstisse kerkivasse Metroserdi droonitehnoloogiate testimiskeskusesse, mis alustab tööd 2027. aasta kevadel.    Võimekus, mida lähipiirkonnas veel pole  Metroserdi droonitehnoloogiate üksuse juhi Rainer Kivimäe sõnul täidab uus labor olulise tühimiku nii Eesti kui ka laiemalt Euroopa testimisvõimekuses. Laboris saab testida nii väikseid elektroonikaseadmeid kui ka suuri sõidukeid ja terviklikke relvasüsteeme. Tema sõnul annab laborile suure eelise just Eesti geograafiline asukoht.  “Muutunud julgeolekukeskkond ja Euroopas käimasoleva sõja kogemused annavad meile võimaluse kaasata autentset radari- ja elektroonilise võitluse andmestikku oma laboratoorsetesse testidesse. See võimaldab meil hinnata, kuidas süsteeme tegelikes oludes tuvastatakse ning kuidas saab vähendada nende nähtavust,” sõnas Kivimäe.  Kivimäe kinnitusel on EMC/RCS testimine valdkond, kus Eesti ja lähiriikide arendajad kõige enam hätta jäävad. "Turu-uuringud näitavad, et sarnased testimiskeskused on Euroopas tugevalt ülekoormatud. Uus võimekus aitab seda kitsaskohta leevendada ning oluliselt kiirendada arendatud prototüüpide jõudmist reaalse tööstusliku tootmiseni,“ lisas Rainer Kivimäe.  Tipptegijatest partnerid  Labori hankes osalesid mitmed rahvusvaheliselt tunnustatud suurtarnijad. EMC/RCS labori rajamiseks sõlmiti leping konsortsiumiga, kuhu kuuluvad ETS-Lindgren Oy Soomest ja March MicroWave Systems B.V. Hollandist.   ETS-Lindgren Oy Solutions EMEA tegevdirektori JJ Vachoux sõnul loob projekt tugeva aluse piirkondliku tipptasemel testimisvõimekuse arendamiseks.   “Meil on väga hea meel selles projektis osaleda. Meie ulatuslik kogemus elektromagnetilise ühilduvuse valdkonnas kombineerituna Metroserdi spetsiifilise kompetentsiga loob uue testlabori tulevastele kasutajatele märkimisväärset lisaväärtust. ETS-Lindgren Oy meeskond on täielikult pühendunud projekti edukale elluviimisele ning teeb juba täna tihedat koostööd Metroserdi ja kõigi partneritega, et ühine eesmärk saavutada,“ ütles JJ Vachoux.  Terviklik droonitehnoloogia testikeskus  EMC-labor saab osaks Metroserdi uuest droonitehnoloogiate testimiskeskusest, mille eesmärk on pakkuda arendajatele ühtset keskkonda kogu arendustsükli ulatuses.  Lisaks elektromagnetilistele ja radari mõõtmistele koondab keskus mitmeid teisi testimisvõimekusi, sealhulgas drive-in kliimakambri, tolmu- ja korrosioonilaborid, kliima- ja alarõhukambri, HALT/HASS kiirendatud eluea testimise, vibratsiooni- ja akustikalabori ning elektroonikalabori.  Metrosert rajab keskuse juurde ka välitestiala, kus saab katsetada droone ja teisi mehitamata süsteeme reaalsetes keskkonnatingimustes. Loodav taristu on suunatud eelkõige Põhja- ja Baltimaade ettevõtetele, kaitsevaldkonna arendajatele ning suurte süsteemide tootjatele. Labori käivitamisega paralleelselt alustatakse ka akrediteerimisprotsessi, et tagada mõõtmiste vastavus rahvusvahelistele standarditele ja nende täielik jälgitavus.   Droonid Komponendid Salvesta PDF! »

            • Zuckerbergi järgmine panus: Meta ostis humanoidrobotite idufirma, et tuua tehisaru ekraanilt sinu elutuppa

              Zuckerbergi järgmine panus: Meta ostis humanoidrobotite idufirma, et tuua tehisaru ekraanilt sinu elutuppa Pilt AM 5. mai 2026 - 0:29 Sinu järgmine koduabiline pole pelgalt tolmuimeja, mis sihitult vastu seinu põrkab, vaid humanoid-kaaslane, mis mõistab kehakeelt, ennustab, millal tassi käest poetad ja muidugi suudab iseseisvalt pesu voltida. See nägemus astus täna pika sammu reaalsusele lähemale: tehnoloogiahiid Meta teatas, et on omandanud ambitsioonika idufirma Assured Robot Intelligence (ARI). Kui tehisintellekt saabki keha Seni oleme harjunud tehisintellektiga suhtlema teksti või piltide kaudu – see on justkui kõrge IQ-ga geenius, mis elab pudelis (või nutitelefonis). Meta soov on aga see "džinn" sealt välja lasta ja talle füüsiline vorm anda. ARI on spetsialiseerunud just robotite "ajudele", mis võimaldavad neil tegutseda keerulistes ja dünaamilistes keskkondades – nagu seda on üks tavaline, segamini ja ettearvamatu inimese kodu. Meta pressiesindaja sõnas väljaandele TechCrunch: "Me omandasime Assured Robot Intelligence’i, mis asub robotite intellekti esirinnas. Nende tehnoloogia on loodud selleks, et võimaldada robotitel mõista, ennustada ja kohaneda inimeste käitumisega keerulistes ja dünaamilistes keskkondades." Tipptegijad tüüri juures ARI ei ole suvaline garaažiettevõte. Selle asutajateks on tõelised robootika-maailma rokkstaarid. Xiaolong Wang on varasem Nvidia teadlane ja UC San Diego professor, kelle auhinnakapp on saavutustest pungil. Tema kaasasutaja Lerrel Pinto on aga endine NYU õppejõud, kelle varasema idufirma Fauna Robotics ostis alles eelmisel kuul ära Amazon. ARI meeskond liidetakse Meta värskelt loodud Superintelligence Labs´i (MSL) üksusega. Nende eesmärk on selge: õpetada robotitele, kuidas oma "keha" täielikult kontrollida ja iseseisvalt õppida. Seda võib võrrelda lapse arenguga: kui praegused robotid on nagu nukud, mia tuleb igaks liigutuseks nöörist tõmmata, siis Meta ja ARI eesmärk on luua süsteem, kus robot õpib maailma kogemuse kaudu - täpselt nii, nagu väikelaps õpib kõndima kukkumiste ja uute katsetuste abil, mitte pelgalt kasutusjuhendit lugedes. Teekond "tõelise" tehisintellektini (AGI) Paljud eksperdid usuvad, et me ei saavuta kunagi üldist tehisintellekti (AGI) ehk punkti, kus masin ületab inimest igas valdkonnas, kui AI on piiratud ainult digitaalse andmevooga. Selleks, et päriselt maailma mõista, peabki tehisintellekt saama seda maailma "katsuda". ARI kaasasutaja Xiaolong Wang jagas sotsiaalmeedias oma põnevust: "Kui me aasta tagasi ARI-ga alustasime, oli meie missioon selge: saavutada füüsiline AGI. Läbi süvitsi mineva kliendisuhtluse ja reaalsete rakenduste sai meile selgeks, et eesootava tohutu võimaluse teenindamine nõuab tõeliselt universaalse füüsilise agendi treenimist." Ta lisas, et nad usuvad tehisaru humanoidsesse vormi ja sellesse, et robotid peavad õppima otse inimkogemusest, mitte ainult kaudsel teel. Excited to share that Assured Robot Intelligence (ARI) has joined @Meta to help build the future of humanoid intelligence!When we started ARI one year ago, our mission was clear: achieve physical AGI. Through deep customer engagements and real-world deployments, it became clear… https://t.co/4hGmcgcJzt — Xiaolong Wang (@xiaolonw) May 1, 2026 Tehingu plussid ja miinused Iga suurtehinguga kaasnevad nii lootused kui ka küsimärgid. Siin on kokkuvõte Meta uuest sammust. PLUSSID Maailmatasemel kompetents: Wangi ja Pinto liitumine annab Metale tohutu edumaa humanoidrobotite tarkvara arenduses. Füüsiline õpe: võimalus treenida AI-mudeleid reaalsetes olukordades, mis on kriitiline samm AGI suunas. Pikaajaline visioon: Meta ei ehita enam lihtsalt sotsiaalmeediat, vaid tuleviku elustiili platvormi. MIINUSED Privaatsusriskid: robotid meie kodudes tähendavad veelgi rohkem andmeid Meta serverites (kaamerad, sensorid). Kättesaadavus: sellise tehnoloogia jõudmine tavatarbijani võib võtta veel aastaid või isegi aastakümneid. Ebaselge hind: tehingu summat ei avalikustatud, mis jätab investorid teadmatusse investeeringu suuruse osas. Robotid Tarkvara Tehisintellekt Salvesta PDF! »

            • Eksperdid: petturid kasutavad ära inimeste usaldust digiriigi vastu

              Eksperdid: petturid kasutavad ära inimeste usaldust digiriigi vastu Pilt AM 3. mai 2026 - 20:31 Eestis langeb petturite ohvriks iga päev kümneid inimesi, kus paljudel juhtudel kasutavad kurjategijad ära inimeste usaldust digiriigi ja selle teenuste vastu.  Keskkriminaalpolitsei ja Coop Pank jagavad, kuidas ennast järjest osavamaks muutuvate pettuste eest kaitsta.  Petturid ei helista esimesena kunagi politsei või panga nimel, vaid esimene kontakt tehakse tavalise teenusepakkujana esinedes. „Praegu on levinud, et helistatakse tervishoiutöötaja nimel, näiteks perearstikeskusest, ja öeldakse, et on vaja visiidiaeg panna. Sellega üritatakse panna inimest sisestama oma PIN-1 koodi,“ räägib Keskkriminaalpolitsei kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu. Nii on esimene kõne Toompuu sõnul mittemidagiütlev ja ei pruugi kohe häirekellasid inimese peas tööle panna. „Siis tuleb aga teine kõne, kus helistajaks on väidetavalt panga turvatöötaja, kes ütleb, et inimese pangakontol on toimunud tavapäratuid raha liikumisi ja uuritakse, kas ta on saanud hiljuti kahtlaseid kõnesid. Sellega lükatakse inimesel emotsioon üles, pannakse kiirustama ja üritatakse ta tuua sellesse legendi sisse.“ Petturid on väga enesekindlad ja käituvad professionaalselt. „Inimest hoitakse telefoni otsas kolm, neli, isegi kaheksa tundi ja töödeldakse teda. Selle inimese jaoks on see üks kõne, kus on teda tabatud hetkel, mil pea on ehk veidi laiali. Petturile on see päeva 10. kõne, karjääri võib-olla 10 000. kõne. Inimesed, kes kõne vastu võtavad, on alati väga tugevas kaotusseisus kohe algusest peale,“ tõdeb Toompuu. Petturid panevad kiirelt tegutsema, et ohver ei jõuaks mõelda „Inimesed usaldavad meie digiriiki ja see, kuidas petturid inimeste poole pöörduvad ja kiirustama panevad, turvatunnet tekitavad, usaldusväärsust loovad, see kõik paneb inimesi pettureid usaldama,“ sõnab Coop Panga „tunne oma klienti“ tiimijuht Kristi Heinla. „Samal ajal on nad väga teadlikud, mis meil ühiskonnas toimub. Näiteks kui pankades tulevad mingid uued tooted või teenused, siis nad jälgivad ja kohanevad väga kiiresti,“ lisab ta. Selleks, et petturid ei saaks usaldust ära kasutada, tasub teada, kuidas Eesti riigiasutused ja pangad töötavad. „Näiteks ei kaasa politsei inimesi kunagi telefoni teel salajastesse operatsioonidesse. Coop Panga turvajuht ei helista ja ei palu teil kaasuda operatsiooni, millega üritatakse maha võtta nende enda panga töötajaid,“ räägib Toompuu. „Võta endale see hetk, et mõelda rahulikult läbi, kas see asi, mis ma teen, on õige ja usaldusväärne. Ei tohiks kiirustades midagi ära otsustada,“ sõnab Heinla. „Kui on vähegi kahtlus, pane kõne ära ja otsi ise õige telefoninumber, helista, lepi ise kokku,“ lisab Toompuu. Sellega hoiab tema sõnul ära sisuliselt 90% pettustest. Pettused on niivõrd edukad, kuna viimastel aastatel on sellesse ärisse pandud kõvasti ressurssi, teisalt mängib Toompuu sõnul olulist rolli ka asjaolu, et  petukõnesid tehakse eesti keeles.  „Kui möödunud aasta alguses tehti seda veel tehisaru kasutades ja suhteliselt nurgelise häälega, siis umbes 2025. aasta aprillis said petturid tööle ja välja õpetatud eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed,“ ütleb ta. Kuna inimesed polnud selleks veel valmis, siis on teadlikkuse tõstmine selle kohta võtnud Toompuu sõnul aega. Selle kõrval tõi kurjategijatele edu ka see, et eelmise aasta viimases kvartalis hakati sihistatult ründama ettevõtete juhte ja raamatupidajaid.  Lisaks tuleb järjest enam arvestada kõnehääle võltsingutega, kus kasutatakse mõne tuntud inimese või hoopis lähedase pereliikme häält. „Näiteks laps helistab, et ta on sattunud õnnetusse, kuigi tegelikult inimene teab, et tal laps kõrvaltoas magab,“ toob Heinla välja. Toompuu soovitab sellisteks puhkudeks leppida lähedastega kokku salasõnad, et vältida olukordi, kus puhtalt häälega oleks võimalik kedagi ära petta. Õngitsused ja libaloosid pole kuhugi kadunud Rahaliselt kõige suuremaid kahjusid tekitavad telefoni- ja investeerimispettused, aga nende kõrval on Heinla sõnul endiselt levinud ka erinevad libaloosid, kus väljalubatud summa motiveerib inimesi niivõrd palju, et ei mõelda läbi, kuhu ja kellele oma andmeid antakse.  Pankade vaatest on kõige rohkem näha õngitsuspettuseid läbi poodide ja pankade nimel tehtavate libalooside. Ta toob välja, et viimasel ajal on palju ka seda, et helistab näiteks kullerfirma ja ütleb, et inimesele on tulemas mõni kiri või teatis, mida tuleb kinnitada. Sageli ollakse sellistes olukordades varmad oma andmeid jagama. Looside kõrval võib sotsiaalmeedias tihti näha ka erinevaid küsitlusi, kus pakutakse vastamise eest sadu eurosid. Tihti tehakse neid pankade nimel, kuna need äratavad rohkem usaldust. Möödunud aastal olid õngitsustega tekitatud kahjud politsei andmetel umbes kolme miljoni euro juures. „Nädala sees tehakse kõned ja nädalavahetusel saadetakse õngitsusi. Aga õngitsused, eriti e-maili teel saadetud e-kirjad, ei jõua enam väga läbi, kuna suurtel teenusepakkujatel on filtrid päris heal tasemel. Seetõttu üritatakse rohkem saata õngitsusi inimeste telefonidele, kuna seal on vähem võimalusi kontrollida lingi saatjat ning ka usaldus sõnumina tulnud info vastu on suurem,“ räägib Toompuu. Samamoodi esinevad petturid sotsiaalmeedias rahatarkuse edendajatena, luues libakontosid ja kirjutades otse inimestele, pakkudes suure tootlusega investeerimisvõimalusi. Näiteks luuakse libakonto Kristi Saare, Kristjan Liivamäe või Rahakrati nimel ja kantakse raha petturitele.  Raha tagasisaamise tõenäosus on väike Nii Heinla kui ka Toompuu tõdevad, et petturitele kaotatud raha tagasi saamise lootus on väike, kuna raha üritatakse võimalikult kiiresti Eestist välja saata või liigutada see hoopis krüptovaluutasse.  „Kõige esimese asjana võta oma pangaga ühendust, palu kõik ülekanded blokeerida ning sulge oma kaardid. Siis on aega kõiksugu teiste asjadega tegeleda,“ rõhutab Toompuu. Ta tõdeb, et ohvrite raha on küll tagasi saadud, aga nii Eesti kui maailma kogemus näitab, et see on pigem erandlik, kuna raha liigub minutitega läbi mitme erineva riigi. Heinla toob välja, et lisaks on petturid näinud, et pangad tegelevad aktiivselt pettuste tõkestamisega, mistõttu liigutakse rohkem tagasi sularaha kasutamise suunas. „Pettuste vältimiseks kehtivad lihtsad põhimõtted – kõnede puhul võta paus, katkesta kõne, kontrolli vajadusel info üle. Linkide puhul vaata aadressi, kuhu see suunab. Emailide puhul veendu alati, et tegemist oleks õige inimesega,“ võtab Heinla kokku. Turvalisus Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Londonis Eesti ükssarvikust välja kasvanud idufirma loob oma arenduskeskuse Tallinna

              Eesti ükssarvikust Londonis alguse saanud iduettevõte loob oma arenduskeskuse Tallinna, kus nende tüüpi ettevõttele on asutajate sõnul “äärmiselt soodne pinnas”.

            • IT-õiguse advokaat: vähene teadlikkus AI regulatsioonist tekitab segadust

              Eesti ettevõtjate teadlikkus Euroopa Liidu tehisintellekti määrusest on ebaühtlane, mis tekitab küsimusi nii uute toodete arendamisel kui ka tehisaru kasutuselevõtul igapäevastes äriprotsessides.

            • Eesti rajab droonide ja kaitsetehnoloogia testlabori. “Võimekus, mida piirkonnas täna ei ole”

              Rakendusuuringute keskus ja metroloogia keskasutus Metrosert rajab Tallinna pea seitse miljonit eurot maksva droonitehnoloogia labori, kus hakatakse testima seadmete ja süsteemide nähtavust radaritele ning nende vastupidavust häiretele.

            • Lauri Koobas lahkub Omniva andmejuhi kohalt. “Õige hetk esimest korda päriselt paus teha”

              25 aastat tehnoloogiavaldkonnas tegutsenud Lauri Koobas lahkub kahe nädala pärast Omniva andmejuhi positsioonilt.

            • Phishbite läheb Poolas teisele katsele. “Ja siis tabas meid reaalsus”

              Küberturbe iduettevõte Phishbite asutas tütarfirma Poolas, kus liiga varajane tegutsema asumine oli neile enne tagasilööke toonud.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes