Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

              Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

            AM

            • Nüüd ametlik: OnePlus lahkub Euroopast ja ka Eesti lettidelt

              Nüüd ametlik: OnePlus lahkub Euroopast ja ka Eesti lettidelt Uudised AM 16. juuli 2026 - 14:16 Pilt Kui oled kunagi fännanud OnePlusi nutitelefone ja nende kurikuulsat „Never Settle“ (ära kunagi lepi vähemaga) suhtumist, siis nüüd tuleb tõdeda, et üks ajastu on Euroopas ja Eestis ametlikult lõppemas. Emafirma OPPO on teinud jõulisi lükkeid, mis muudavad kogu senist nutimaastikku – OnePlus lahkub meie (ja kogu Euroopa ning Põhja-Ameerika) poelettidelt, samas kui sõsarbränd realme võtab sisse uued positsioonid.  Mida see kõik tähendab, miks selline otsus tehti ja mis saab sinu praegusest telefonist?  Kaartide ümberjagamine: üks läheb, teine tuleb Äsja Hiina meediale laekunud ametlik pressiteade toob päevavalgele OPPO värske globaalse tootestrateegia oma alambrändidele.  Nimelt on otsustatud, et uue suuna kohaselt keskendub realme bränd oma uute toodetega välisturgudele ning peatab tooteuuendused Hiina siseturul. Seevastu OnePlus teeb täpselt vastupidist: see keskendub edaspidi Hiina turu arendamisele, säilitades tooteuuendused Indias, kuid peatub uute toodete turuletoomine Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kolm on nüüd üks: tarkvara täielik ühinemine Riistvaralised muudatused ja regioonide vahetamine on aga vaid jäämäe tipp. IT Home'i andmetel integreeritakse OPPO viimaste tootestrateegia muudatustega veelgi enam ka ettevõttesiseseid tarkvarasüsteeme. See tähendab, et tulevikus võivad OPPO kolm suurt Androidi kohandatud operatsioonisüsteemi – OxygenOS (OnePlus), realme UI (realme) ja ColorOS – täielikult ühtlustuda. Edaspidi on tõenäoline, et kõik uued telefonid kogu maailmas varustatakse ühtse ColorOS-iga ning OPPO suunab kõik oma arendusressursid vaid ühe operatsioonisüsteemi peale, mille taga on muidugi Androidi platvorm. Samuti saavad globaalsed realme ja OnePlusi seadmed edaspidi valida uuendamise OPPO uusimale ColorOS süsteemile, eeldusel, et nende mudelid kuuluvad uuenduste tehnilisse ulatusse. Miks selline suur samm ette võeti? Otsuse tagamaid ei ole tegelikult raske mõista. Minevikus hoidsid kolm suurt brändi (OPPO, OnePlus ja realme) igaüks elus oma sõltumatut süsteemi – vastavalt siis ColorOS, OxygenOS ja realme UI. Arendusressursid olid hajutatud kolme erineva koodivaramu vahel, mis tõi kaasa asünkroonsed versiooniuuendused, üleliigsed investeeringud samade funktsioonide arendamisse ja ebajärjekindlad turvapaikade väljalaskegraafikud. Pärast integreerimist jagavad kolm brändi sama süsteemiplatvormi, mis vähendab märkimisväärselt arenduskulusid ja lihtsustab oluliselt hooldust. OPPO suudab nüüd koondada kõik oma ressursid, mis varem olid hajutatud kolme süsteemimeeskonna vahel, ColorOS-i pidevale täiustamisele ja innovatsioonile. Lõpptarbija jaoks on siin ka üks väga positiivne noot: tänu süsteemide ühendamisele võivad ColorOS-i kasutajad oodata tulevikus varasemast palju kiiremat süsteemi uuenduste tempot. Muidugi on põhjuseks asjade koomaletõmbamisel ka turg. See langes Oneplusi brändi jaoks Euroopas kõvasti ja lisaks ähvardab mälude hinnaralli hinda tõsta ning müüki veelgi vähendada. Mobiiltelefonid Androidiblog Salvesta PDF! »

            • Volkswagen ID. Cross: suurte ambitsioonidega väike elektriline linnamaastur

              Volkswagen ID. Cross: suurte ambitsioonidega väike elektriline linnamaastur Uudised Indrek Jakobson 15. juuli 2026 - 15:26 Pilt Elektriautosid lisandub nagu seeni pärast vihma ning Volkswagen täiendab seda nüüd uue mudeliga ID. Cross. Tegu on kompaktse elektrilise linnamaasturiga, mis ühendab tuttava välimuse, nutikad abisüsteemid ja ruumika sõitjateruumi. Paberil tundub see suure väljakutsena, kuid eesmärk oli pigem praktiline: pakkuda igapäevasõiduks mugavat ja mitmekülgset elektriautot, mis ei mõju ülepingutatult ega liiga keeruliselt. Uus mudel kuulub Volkswageni värskesse kompaktsete elektriautode põlvkonda ning selle müük algas Saksamaal kohe pärast esmaesitlust. Baasversiooni hind algab Eestis 29 000 eurost ning kõige kallima varustustega variandi hind ulatub 41 400 euroni. Nii asetub ID. Cross just sellesse hinnaklassi, kus ostja ootab autost rohkem kui lihtsalt liikumisvahendit, kuid ei soovi veel maksta luksusauto hinda. Ruum ja suurus, mis üllatavad ID. Cross on 4153 mm pikk, 1794 mm lai ja 1581 mm kõrge, teljevahe on 2601 mm. Need numbrid paigutavad auto selgelt kompaktklassi, kuid Volkswagen rõhutab, et tänu uuele platvormile on sisemus üllatavalt avar. Sõitjateruumi mahuvad lahedalt viis inimest ning pagasiruum neelab 475 liitrit. Seda on tunduvalt rohkem, kui sisepõlemismootoriga T-Crossil. Praktilisust lisab ka väike esi-pagasiruum ehk frunk mahutavusega 25 liitrit. Sinna sobib hästi laadimiskaabel või muu pisike kola, mis muidu kipub pagasiruumis nagu sokk pesumasinas ringi uitama. Tagasihoidlikest välismõõtmetest hoolimata kasutab auto ruumi kokkuhoidlikult. Ajatu välimus Volkswagen kirjeldab ID. Crossi disaini kui selget ja ajatut. See tähendab, et auto ei püüa iga hinna eest šokeerida, vaid mõjub tasakaalukalt ja kindlalt. Tugevad proportsioonid, pikk katuseliin, volkswagenlikult paks C-piilar ja silmatorkavad esi- ning tagatuled tagavad, et auto ei kao parkimismajas teiste vahele ära. Kallimates varustustasemetes sisalduvad IQ.LIGHT LED-maatriksesituled ja 3D-tagatuled muudavad valguslahenduse veelgi väljendusrikkamaks. Sisemuses jätkub rahulik joon: armatuurlaud on kangaga kaetud, nupud katsudes meeldivad ning üldmulje pigem kodune. Selline lähenemine sobib hästi autole, mille eesmärk on pakkuda rahulikku igapäevakasutust, mitte tehnoloogilist tulevärki. Ekraanid ja juhikoht Juhi töökoht on traditsiooniline ning kõik vajalik intuitiivselt kasutatav. Juhi ees on 10,25-tolline digitaalne näidikuplokk ning keskel 12,9-tolline ekraan. Nende paigutus on horisontaalne (ka BYD on vertikaalsest paigutusest loobumas) ja sisu loogiline, nii et info hankimiseks ei pea silmi väga pingutama. Uued ID.-autod võimaldavad juhi ette kuvada retrovaate, mille abil saab näidikutele kuvada esimese põlvkonna Golfi laadse lahenduse. See lisab veidi nostalgiat, kuid auto olemus jääb sellegipoolest tänapäevaseks. Keskekraan on piisavalt suur ning Volkswageni uus infolustisüsteem lubab intuitiivsemat kasutust ja ühendatud teenuseid. Elektriajam ja laadimine ID. Cross kasutab MEB+ platvormi ning on alati esiveoline. Võimsusvalikuid on tulevikus kolm: 85 kW, 99 kW ja 155 kW. Aku on kahes suuruses: 37 kWh ja 52 kWh netomahtuvusega, kusjuures suurema aku korral ulatub WLTP järgi sõiduulatus kuni 427 kilomeetrini. Kodusest seina­laadijast või avalikust vahelduvvoolu laadimispunktist suudab pardalaadija vastu võtta kuni 11 kW võimsust. Kiirlaadimisel täitub väiksem aku 10 protsendilt 80 protsendini umbes 23 minutiga ning suurem aku umbes 24 minutiga. See ei ole loomulikult võrreldav 800-voldisele arhitektuurile ehitatud konkurentidega, kuid on igapäevaseks kasutuseks piisav. Sõidukogemus Sõidumugavust on samuti hoolega lihvitud eesmärgiga ühendada täpne juhitavus ja rahulik kulgemine. Vedrustus on seadistatud nii, et auto püsiks kindlalt teel, kuid ei muutuks konaruste peal närviliseks. Mürasummutusele on samuti rõhku pandud, et sõitjateruumis oleks vaikne ja rahulik. Võimsama, 155 kW variandi puhul saab tellida ka kohanduva DCC-vedrustuse. See muudab vedrustuse tööd vastavalt teekattele ja sõiduoludele ning lubab valida mugavama või sportlikuma iseloomu vahel. Selline lahendus on pigem tavaliselt suuremate ja kallimate autode pärusmaa, kuid Volkswagen toob selle nüüd ka kompaktklassi. Mitmekülgsus ka praktilises mõttes Nagu varsti kõik uued autod, tuleb ka ID. Cross standardina ka vehicle-to-load funktsiooniga, mis võimaldab kasutada autot väikeste elektriseadmete laadimiseks või toitmiseks kuni 3,6 kW võimsusega. See võib olla kasulik näiteks reisil või nädalavahetusel looduses, kus elekter ei ole alati käeulatuses. 52 kWh akuga versioon suudab vedada ka kuni 1200 kilogrammist haagist. See avab võimaluse väiksema haagissuvila, paadi või pühapäevaseks tööks vajaliku järelkäru vedamiseks. Tegu pole ainult linnasõiduks mõeldud elektriautoga, vaid ka sõidukiga, mis suudab vahel olla ka natuke praktiline. Kokkuvõtteks Volkswagen ID. Cross paistab silma kui läbimõeldud elektriline linnamaastur, mis püüab pakkuda rohkem, kui mõõtmed esmapilgul lubavad. Ruumi on piisavalt, tehnoloogia tänapäevane ning laadimine moodsale elektriautole kohaselt kiire. Samas ei püüa auto end müüa kui midagi erilist, vaid pigem kui tasakaalustatud ja mitmekülgset valikut. Otsides kompaktset elektriautot, mis sobib nii linnas liiklemiseks kui ka pikemaks sõiduks, võib ID. Cross kujuneda üheks huvitavamaks uue põlvkonna mudeliks Volkswageni valikus. Kui auto ükskord Eestisse jõuab, siis saab selgemaks, kui hästi see leiab tasakaalu lubaduste ja tegelikkuse vahel. Sõidukid Salvesta PDF! »

            • Esimene käegakatsutav toode: OpenAI tulevane nutikõlar näeb, kuuleb ja liigutab

              Esimene käegakatsutav toode: OpenAI tulevane nutikõlar näeb, kuuleb ja liigutab Uudised AM 15. juuli 2026 - 11:04 Pilt Kuigi OpenAI teatas oma sisenemisest riistvaraturule juba 2025. aasta mais koostöös legendaarse Apple´i disaineri Jony Ive´i ja tema ettevõttega io Products, oli riistvara teema vahepeal sügavalt tahaplaanile vajunud. Nüüd on aga värske Bloombergi uudis ja Apple´i algatatud ärisaladuste varguse kohtuasi tõmmanud projektile uuesti kogu maailma tähelepanu. Nutikõlar, mis polegi päris kõlar Bloombergi uudise kohaselt ei ole OpenAI esimene suur toode ei nutikell ega juhtmevabad kõrvaklapid. Tegemist on hoopis mobiilse, ilma ekraanita nutikõlariga, mis on loodud toimima kui "uut tüüpi koduarvuti tehisintellekti ajastuks". Selle lahti seletamiseks võiksime kasutada lihtsat võrdlust: kui praegused nutitelefonid on nagu taskuentsüklopeediad, kust sa pead ise teavet ekraanilt otsima, siis OpenAI uus seade on nagu isiklik abiline, kellel on "silmad ja kõrvad" ning mis suudab iseseisvalt järeldusi teha. Seadmel on kaamera ja mitmed teised sensorid, mis aitavad sel ümbritsevat keskkonda ja konteksti mõista. Uudise kohaselt kasutab seade lisaks GPT-Live nimelisele uuendatud häälemudelile ka „mehaanilisi elemente, mis suudavad iseseisvalt liikuda“, eesmärgiga „luua kasutajatega inimlikum side“. See on pisut nagu väike robot, mis suudab oma asendit või kehaosade asendit muuta, et näida elavam ja empaatilisem. Aja möödudes õpib see nutikaaslane kasutajat paremini tundma ja muutub igapäevaelus aina proaktiivsemaks. Kanna kaasas nagu kohvitassi Erinevalt tavalisest laua külge "aheldatud" kõlarist peidab seade endas laetavat akut, mis „võimaldab seda päeva jooksul ühest toast teise kanda“. Nagu uudis märgib: „Kasutaja võib selle majapidamistöid tehes pesuruumi kaasa võtta, toiduvalmistamise abiks kööki viia ja hiljem elutuppa või magamistuppa muusikat mängima panna.“  Muidugi on võimalus see ka lihtsalt ühte tuppa vooluvõrku ühendatuna jätta. Kõik aga ei ole ideest vaimustuses. Internetikommentaatorid on juba avaldanud skepsist, märkides, et idee kanda kaasas HomePodi suurust seadet ei tundu kuigi ahvatlev. "Ma pole kindel, kas ma tahan isegi oma telefoni igasse tuppa kaasa vedada ja üles seada, rääkimata millestki sellises mõõdus," märkis üks lugeja. Kohtulahingud algavad Kogu see innovatsioon ei ole aga jäänud märkamata Apple´ile, kes esitas hiljuti hagi OpenAI vastu, süüdistades neid riistvarasaladuste varastamises. OpenAI ei ole end aga sellest kõigutada lasknud ning teatas ametlikult: „Me ei ole teadlikud ühestki tõendist, mis kinnitaks, et sellel kaebusel on alust.“ Lisaks usub ettevõte kindlalt, et nende esimene toode ei riku mingeid varasemaid ärisaladusi. Kuigi kõnealune nutikõlar jõuab turule eeldatavasti alles 2027. aastal, on see vaid üks osa laiemast "umbes viiest seadmest" koosnevast valikust. Tulevikuplaanid hõlmavad isegi nutitelefoni asendavat mobiilset AI-seadet, kantavat ripatsit ja kodurobootikat. Samas saavad tehnoloogiafännid OpenAI riistvara maitsta juba täna: 15. juulil näeb ilmavalgust Codex Micro – koostöös ettevõttega Work Louder loodud väike eriseade.   Your favorite Codex shortcuts are getting an upgrade.July 15th. pic.twitter.com/xZ1ydZyt94 — OpenAI Developers (@OpenAIDevs) June 29, 2026   PLUSSID GPT-Live mudel õpib sinu harjumusi ja suudab astuda inimesesarnasesse vestlusesse. Tänu akule ei pea seade olema pidevalt juhtme otsas, vaid liigub sinuga ruumist ruumi. Kaamerad ja sensorid aitavad seadmel aru saada, mis ruumis sa viibid ja mida sa parajasti teed. Liikuvad mehaanilised osad muudavad suhtluse "elavamaks" ja vähem robotlikuks. MIINUSED Ekraani puudumine: visuaalset infot nõudvate ülesannete puhul võib pildita suhtlus osutuda piiravaks. Kaasaskandmise ebamugavus: suurema kõlari toast tuppa tassimine ei pruugi igapäevaselt olla nii mugav, kui tootja lubab. Privaatsusmured: pidevalt jälgiva kaamera ja mikrofonidega seadme igasse tuppa viimine tõstatab tõsiseid andmekaitseküsimusi. Kohtuvaidluste vari: Apple'i süüdistused võivad seadme arendust ja turuletulekut potentsiaalselt pidurdada. Kõrvaklapid ja kõlarid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

            • OnePlus pakib Euroopas ja USA-s vaikselt asju

              OnePlus pakib Euroopas ja USA-s vaikselt asju Uudised AM 14. juuli 2026 - 0:16 Pilt Kunagine „lipulaevade tapja“ ehk OnePlus, mis raputas aastaid tagasi kogu tehnikamaailma, pakkudes tipptasemel riistvara poole hinnaga, näib olevat Euroopas ja USA-s oma uksi lõplikult sulgemas. OnePlusi pikk agoonia läänemaailma turgudel võib olla lõpusirgel. Kuigi OnePlus pole oma täielikku lahkumist Euroopast veel ametlikult kinnitanud, on mitmed märgid selle suunas vihjamas. Ettevõtte ainus ametlik seisukoht siiani on olnud ümmargune kinnitus, et OnePlus Euroopa „hindab oma piirkondlikku tegevuskava ja tootestrateegiat ümber“. Korporatiivses maailmas on see umbes sama, mis öelda: „peame natukeseks aja maha võtma ja asjade üle järele mõtlema.“ Saksa tehnoloogiaportaal Winfuture.de aga enam sõnu nii diplomaatiliselt ei vali, vaid ütleb otse: „OnePlus on surnud“. Nende hästi informeeritud allikatele toetuv raport märgib, et emafirma Oppo on tegemas oma strateegias „põhjapanevaid muutusi“ ning ametlikku teadaannet USA ja Euroopa turgudelt lahkumise kohta on oodata juba lähipäevil, hiljemalt selle nädala lõpuks (19.07). Kliendid suunatakse sujuvalt emafirma rüppe See, et midagi on tõsiselt käärima hakanud, on olnud selge juba kuid. Tehnoloogiaväljaanne 9to5Google kirjutas hiljuti samuti OnePlusi „aeglasest ja piinarikkast surmast“, mille kõige ilmekamaks näiteks olevat sündmused brändi ametlikul Saksamaa veebilehel. Seal tervitab külastajaid nüüd suur bänner, mis ei paku mitte uusi OnePlusi mudeleid, nagu võiks arvata, vaid suunab kliendid sooduskupongiga hoopis Oppo (OnePlusi emafirma) tooteid ostma. Lisaks poodide sulgemisele ja globaalse turunduse hääbumisele (ka sotsiaalmeedias on vaikseks jäänud) läheb giljotiini alla ka paljude kasutajate poolt armastatud operatsioonisüsteem OxygenOS, mis viimaste aastate jooksul on niigi üha enam Oppo ColorOS-iga ühte sulanud. Mida see tähendab praegusele OnePlusi omanikule? Kas peaksid oma OnePlusi telefoni pärast nüüd muretsema? Needsamad allikad ütlevad, et ei peaks otseselt. Kui sul on juba OnePlusi seade taskus, ei muutu homme midagi. Ettevõte on samuti kinnitanud, et olemasolevatele kasutajatele on endiselt tagatud nii tarkvarauuendused kui garantiitugi. Indias ja Hiinas jätkab OnePlus väidetavalt oma tegevust tavapäraselt, kuid Euroopa ja USA nutitelefonide turg on kaotamas üht oma värvikat ja hinnakonkurentsi elavdanud tegijat. Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

            • Tulekul on vastuoluline tehisaru tänupäev

              Tulekul on vastuoluline tehisaru tänupäev Uudised AM 13. juuli 2026 - 21:35 Pilt Maailmas tähistatakse rahvusvahelist sõõrikupäeva ja hot dogi päeva, kohe on käes ka tulekulsüsteemiadministraatorite päev. Kuid veel enne keerab kalendris ette värske asi: 16. juulil tähistatakse ülemaailmselt tehisintellekti tänupäeva (AI Appreciation Day). Kas tehislikult loodud koodid, tekstid, pildid ja videod tõesti vajavad oma püha või on tegemist lihtsalt järjekordse turundusmulliga? Arvamused jagunevad radikaalselt kaheks: ühed näevad selles inimkonna tähtsaimat pöördepunkti, mis väärib märkimist, teised aga peavad seda absurdseks naljaks. Mida tähendab tänulikkus masinale? Algatuse loojate ja eestvedajate jaoks pole tegemist pelgalt turundustrikiga, vaid sügava filosoofilise sammuga. Nende manifest algab mõtlemapaneva veidi krüptilise lausega: "Hinnata tähendab hakata mõistma." Päeva ametlik eesmärk on tunnustada neid tehisintellekti süsteeme, mis kujundavad meie maailma, tänada inimesi, kes neid ehitavad, ning küsida raskeid küsimusi selle kohta, mida tähendab vastutustundlik intellekti arendamine. Nii nagu tuli võib kütta kodusid ja viia edasi, kuid hooletul käsitsemisel võib see kõik hävitada. AI tänupäev kutsub üles seda "tuld" teadlikult uurima, selle asemel et sellega lihtsalt pimesi mängida. Liikumine toetub kolmele peamisele sambale: tunnustamine, vastutus, suhe inimeste ja masinate vahel. Filosoofia või ulme? Päeva eestvedajate nägemuses ei ole tehisintellekt lihtsalt tööriist nagu haamer või kalkulaator. Üks liikumise loojatest selgitab oma blogis: "Ma kasutan sõna 'hindamine', et hõlmata palju erinevaid tundeid. [...] Olla tänulik väärtuse eest, mida tehisintellekt toob inimkonnale ja igaühele individuaalselt; mitte olla eelarvamuslik intellekti allika suhtes, olgu see siis tehislik või bioloogiline; tunnistada subjektiivseid kogemusi, mis tehisintellektil saavad olema, täpselt nii nagu on meil; kohelda tehisintellekti nii, nagu me tahaksime, et meid koheldaks." Samas rõhutatakse, et "hindamine" ei tähenda tehisintellekti pimesi kummardamist ega selle ees hirmu tundmist (kui see pole just hetkel põhjendatud), samuti mitte sellele täielikku alistumist.  Meil palutakse tulevikus suhtuda ChatGPT-sse sama lugupidavalt nagu oma inimsoost kolleegi, mis on ootamatu ja isegi ehmatav mõte paljudele. Kriitikute karm hinnang: kellele seda üldse vaja? Kõik see kõlab üllalt, kuid reaalsuses on paljud tehnoloogiavaatlejad ja -kasutajad kogu kontseptsiooni suhtes skeptilised.  Sotsiaalmeedias ja tehnoloogiafoorumites levib pigem iroonilisus. "16. juulil on AI tänupäev ja me imestame, kes seda üldse vajab," kõlab üks teravamatest arvustustest, "nime poolest on see umbes sama tõsine kui rahvusvaheline hot dogi päev või sõõrikupäev." Kriitikud toovad välja, et kuigi me võime tunnistada AI tohutut mõju ühiskonnale ja tööstusele, ei vääri koodijupid ja serverifarmid oma isiklikku püha. Olukorra teeb koomilisemaks ka ametlikul kodulehel pakutud loetelu viisidest, kuidas seda päeva tähistada ja mis on kahtlaselt sarnane "süsteemiadministraatorite päeva" tähistamisele. Soovitused nagu "täna inimest, kes ehitab või hooldab tehisintellekti", "räägi sellest lapse või skeptikuga" või "allkirjasta vanne ja pane päev oma kalendrisse" kõlavad paljude jaoks otsekui peen satiir, kuigi on (ilmselt) mõeldud tõsiselt. Artiklite ja arvamuslugude kommentaariumites nähakse seda päeva kui järjekordset katset tehnoloogiaettevõtete poolt inimestele oma tooteid emotsionaalselt peale suruda. Üks terav kriitik võttis olukorra kokku sõnadega, mis kõlavad paljude tehnikaskeptikute hinges: "Me peaksime väärtustama inimkogemust, selle asemel et tähistada seda tehisintellekti lobi." Kas 16. juuli kujuneb päevaks, mil me tõesti peatume, et mõtiskleda algoritmide olemuse üle, või muutub see lihtsalt veel üheks veidraks teemaviiteks sotsiaalmeedias? Seda näitab aeg. Suhe inimese ja masina vahel on muutumas iga päevaga üha keerulisemaks – ning see vajab kindlasti lahtimõtestamist, olenemata tähtpäevast. Tehisintellekt Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Valitsus plaanib ulatuslikku digiriigi reformi

              Valitsus kiitis täna heaks digiriigi ulatusliku reformi viimased otsused, mis toovad kaasa riigi IT‑majade arvu vähendamise, eelarvevahendite märgatava ümbersuunamise investeeringutele, riigi IT-peaarhitekti ametikoha loomise ning digiriigi uuele juhtimiskorrale üleviimise.

            • Infoturbejuht: kord paberil ei peata ühtegi küberrünnakut

              Kas ettevõtte hiljutine positiivne infoturbe audit tähendab, et teie ettevõte on ka päriselt kaitstud? Pikaajalise kaitseväe ja erasektori kogemusega Eesti Energia infoturbejuht Uko Valtenberg räägib ühest kõige ohtlikumast lausest juhtide seas: "Meil on kõik korras, audit kinnitas seda." Tegelikkuses fikseerib audit vaid ühe hetke, mitte tulevikku ega kindlustunnet, et küberrünnak ebaõnnestub.

            • Maailma suurim kaablitootja ostab Keilas maad võimaliku uue tehase ehitamiseks

              Kaablilahenduste kontsern Prysmian Group suurendab oma kohalolekut Keilas ja ostab tulevaste arendusprojektide, sealhulgas võimaliku uue tehase rajamiseks Harju KEKilt 21 hektarit maad Keila lõunapoolses tööstuspargis.

            • LHV loob klientidele võimaluse ühendada pangakonto AI tööriistadega

              LHV tuleb esimese pangana Eestis välja lahendusega, mis võimaldab klientidel ühendada oma pangakonto tehisintellekti tööriistadega ja kasutada oma finantsandmeid turvaliselt ning enda kontrolli all. Tegemist on olulise sammuga tuleviku panganduse suunas ja lahendusega, mida pakuvad vähesed pangad Euroopas.

            • Eesti.AI uuring: tehisaru kasutamine on Eestis killustunud

              Üle kolmandiku ehk 36 protsenti Eesti inimestest kasutab oma töös tehisaru igapäevaselt või sageli, samal ajal kui peaaegu pooled inimesed ei kasuta töös tehisaru üldse või teevad seda harva, selgus värskest Riigikantselei tellitud ja Emori läbi viidud avaliku arvamuse uuringust.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes