Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Lauri Haav: IT-sektori kasutamata võimalus peitub teistes majandusharudes

    Eesti peab kiiresti leidma IT-spetsialistidele rohkem rakendust väljaspool tehnoloogiasektorit. Pipedrive'i ja Telia hiljutised ning ilmselt veel mitmed eesseisvad koondamisteated näitavad, kui aktuaalne see on, kirjutab Lauri Haav.

  • Kell 21.40 "Esimeses stuudios" ITL-i president Ats Albre

    ETV "Esimeses stuudios" on täna külas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president Ats Albre.

  • Tehisaru võtab üle osa IT-tööst ning ülikoolid kohandavad õpet

    Tehisaru suudab üha enam üle võtta tarkvaraarendajate ülesandeid, näiteks koodi kirjutamist ja kontrollimist. Ülikoolid kohandavad õpet, et valmistada tudengeid ette muutuva tööturu jaoks.

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Nasdaq kukkus vahevalimiste järel ligi kuus protsenti

    Telekanali CNN teatel langesid USA tehnoloogiafirmade aktsiad vahevalimiste järel järsult ning tehnoloogiaindeks Nasdaq kukkus neljapäeval ligi 5,7 protsenti.

  • Jonatan Vseviov: laperdava keskpärasuse asemel vajame julget sihikindlust

    Eesti tuleviku määrab see, kelle lubame kaptenisillale ning sinna on vaja meeskonda, mis ei defineeri ennast vastandumise kaudu ega piirdu senise haldamisega, ütles SDE peaministrikandidaat Jonatan Vseviov erakonna volikogul peetud kõnes.

  • Tehnoloogiasektorit tabanud koondamiste laine on põhjustanud tehisaru

    Tehnoloogiasektorit on tabanud koondamiste laine. Ettevõtted põhjendavad muutusi üha sagedamini tehisaruga. Aastaid on Eestis räägitud programmeerijate puudusest. Kas peagi võib neid hoopis olla üle?

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Dauri Kivipuur: kas loovutame oma isiku- ja tahtevabaduse algoritmidele?

    Kui me võtame inimeselt ära tema agentsuse ja delegeerime enda elu juhtimise algoritmidele, mis jääb üldse inimese ülesandeks selles elus, küsib riigihalduse ekspert Dauri Kivipuur.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

AM

  • Tagasi 80ndatesse: Sony äratas ellu Walkmani legendaarsed "švammiga" kõrvaklapid

    Tagasi 80ndatesse: Sony äratas ellu Walkmani legendaarsed "švammiga" kõrvaklapid Uudised AM 6. november 2026 - 1:50 Pilt 80ndad on tagasi ja nendega koos ka need kuulsad "švammiga" klapid, mida paljud meist mäletavad veel eelmise sajandi lõpust, kui lääne tehnoloogia vaikselt meie poelettidele jõudis. Aga paljud mäletavad ka Netflixis jooksnud "Stranger Thingsi" seriaalist. Kuigi ajalooliselt nägid esimesed taolised ilmavalgust juba 1979. aastal, on Sony otsustanud, et praegu on õige hetk see retro-ikoon uuesti massidesse tuua. Uued Sony MDR-3R kõrvaklapid on välimuselt täpselt nagu vana hea klassika, ent tehniliselt kohandatud tänapäevase nutieluga. Kui Sony 1979. aastal oma esimese Walkmani (TPS-L2) turule tõi, kuulusid selle juurde ülikerged ja saledad MDR-3 kõrvaklapid. Nüüd, ligi pool sajandit hiljem, on need tagasi. Uus mudel on originaaliga peaaegu identne – klappidel on seesama peenike reguleeritav metallist sang, iseloomulik kandiline murdekoht enne klapikorpust ning imekerge 38-grammine kaal, mis teeb nende kandmise mõnusamaks. Sony on ajanud autentsuse tagaotsimise isegi nii kaugele, et karbist leiad kahed värvilised vahtmaterjalist kõrvapadjad – sinised ja oranžid. Et nostalgia oleks täielik, on uute klappide pakend ja kasutusjuhend kujundatud originaaliga äravahetamiseni sarnaselt. Siiski ei ole tegemist pelgalt muuseumieksponaadiga, vaid tootega, mille eesmärk on ettevõtte sõnul "tuua tagasi selle ikoonilise mudeli vaim" koos paari moodsa täiendusega. Sisemus sai kaasaegse süsti Suurim ja olulisim muutus peitub kaablis. Vana 3.5 mm helipistiku asemel leiad juhtme otsast hoopis USB-C ühenduse, mis istub otse valdavba enamuse nutitelefonide või sülearvutite külge. Lihtsalt ühenda ja kuula. Kaablile on lisatud ka tänapäevane pult koos sisseehitatud mikrofoniga. Kolme nupuga süsteem laseb lugusid vahetada, helitugevust muuta, käed-vabad kõnesid teha ja isegi telefoni tehisaru häälassistendi välja kutsuda.  Kuna tegemist on traditsiooniliste juhtmega klappidega, puudub neil igasugune veekindluse IP-reiting ja aktiivne mürasummutus (ANC). Kuidas kõlab 45 aastat vana disain täna? Heli osas tugineb Sony üsna algsetele joonistele. Tootja kinnitab, et uued klapid on "ümber konstrueeritud, kasutades samu 23 mm suuruseid elemente" ning eesmärk on "jääda truuks originaalsele helile", pakkudes samal ajal pisut laiemat sagedusala. Heli on puhas, tasakaalus ja loomulik, pakkudes ettevõtte lubadusel "rikkalikku ja selget vokaali", mis sobib hästi kaasaegse muusikaga. Siiski ei saa füüsika vastu. Avatud disain ja väikesed kõlarielemendid tähendavad, et väga mahlakat ja sügavat bassi siit otsida ei tasu. Elektroonilise tantsumuusika või hiphopi austajatele võivad need klapid jääda veidi lahjaks, kuid akustilise muusika ja vokaalide jaoks on selgust enam kui küllaga.  Paraku kaasneb avatud disainiga ka helileke. Klapid ei isoleeri sind välismaailmast ning lasevad ka muusikat väljapoole kosta. Vaikses kontoris võib sinu muusikamaitse kiiresti kolleegidele teatavaks saada ning tänaval kõndides korjab juhtmemikrofon kõnede ajal üles ka paraja annuse mööduvate autode müra. Stranger Things ja keskkonnasõbralikkus Nostalgilise elamuse hind on meeldivalt taskukohane – uued klapid jõuavad turule novembris umbes 59-eurose hinnasildiga. Kellele aga 80ndate esteetika eriti korda läheb, siis koostöös Netflixiga paisatakse müügile ka sarjast "Stranger Things" inspireeritud eriväljaanne. Sellel on musta värvi peavõru koos graveeritud logoga ning mustad ja punased kõrvapadjad, makstes umbes 69 eurot. Kaasaegsetele standarditele kohaselt on mõeldud ka keskkonnale: klappide korpuses on kasutatud ligi 25% ulatuses taaskasutatud plasti ning pakend on täielikult plastivaba. Tundub, et Sony on suutnud meisterlikult ühendada eelmise sajandi nostalgilise lihtsuse ja praeguse aja vajadused. PLUSSID Ülikerged ja peas väga mugavad. Lollikindel plug-and-play USB-C ühendus (aku ei saa kunagi tühjaks). Hästi tasakaalustatud, puhas ja loomulik heli. Juhtmel asuv pult koos mikrofoniga kõnede tegemiseks. Kaasas on nii sinised kui ka oranžid kõrvapadjad. MIINUSED Väikeste elementide tõttu on bassi helipilt nõrk. Avatud disain laseb ümbritseva müra sisse ja lekitab muusikat välja. Mikrofon püüab telefonikõnede ajal liigselt taustamüra kinni.   Sony MDR-3R kõrvaklapid (2026 väljalase) Kaal: 38 grammi Ühendus: USB-C Kõlarielement: 23 mm Disain: Avatud (kõrva peal asetsev) Mikrofon ja pult: Jah (juhtme küljes) Materjalid: Korpuses 25% taaskasutatud plasti Orienteeruv hind: 59 € (tavamudel), 69 € (Stranger Thingsi erimudel) Kõrvaklapid ja kõlarid Salvesta PDF! »

  • Nostalgia kohtub uue ajastuga: kas "World of Warcraft: Forever" peab vastu ajaloo suurimale serveritormile?

    Nostalgia kohtub uue ajastuga: kas "World of Warcraft: Forever" peab vastu ajaloo suurimale serveritormile? Uudised AM 5. november 2026 - 1:00 Pilt Kui arvasid, et legendaarne Azeroth on ammu risti ja põiki läbi uuritud ning MMORPG-de kuldajastu kuulub vaid ajalukku, siis Blizzardil on varuks ootamatu tagasitulek. Täna avanevad ametlikult väravad alternatiivsesse universumisse nimega World of Warcraft: Forever, mis toob mängijateni ammuoodatud „Classic+” kontseptsiooni – tuttava vana maailma värskes kuues, uute seikluste ja moodsate süsteemidega. Eesti mängijate jaoks lõi stardikell öösel kell 1.00, mil serverite uksed üle maailma korraga valla paisati. Huvi mängu vastu on olnud lausa meeletu: arendajate endi sõnul purustas beetatest kõik senised rekordid numbritega, mida pole nähtud tervelt 17 aasta jooksul. Kuid kas ambitsioonikas taassünd suudab pakkuda sujuvat elamust või tabab seda tuttav serverite krahh? Mis peitub Azerothi alternatiivses reaalsuses WoW: Forever viib rändurid tagasi algsesse maailma, mida on rikastatud laiendatud tsoonide, üle tuhande täiesti uue ülesande ning moodsate lahingusüsteemidega. Lisaks on klasside ja rasside piire tublisti nihutatud – valikusse lisanduvad näiteks päkapikust šamaan (Dwarf Shaman) ja allilma hüljatud paladiin (Forsaken Paladin). Uue mängitava haldjarassina debüteerivad Zephrase saarelt pärit tiivulised Skyborne'id. Video URL Ligipääsu loogika on seekord tehtud üsna kättesaadavaks: baasmängu nautimiseks piisab vaid aktiivsest WoW kuutellimusest, mänguajast või sõbrakoodist. Kellel aga soov uue Skyborne'i rassi, varajase nimereserveerimise ja kosmeetiliste lisadega kohe algusest peale välja paista, peab rahakotirauad avama lisapakkidele. Kõige suurema nostalgiapaugu teeb aga Forever Collection, mis sisaldab lisaks eripaketile ka täielikku strateegiamängu Warcraft III: Reforged koos täiesti uue lisakampaaniaga Forsaken Kingdom. See viib mängijad otse The Frozen Throne'i sündmuste järgsesse aega, selgitades esimese hüljatud paladiini seni rääkimata lugu. Vaimustus versus reaalsus: kas serverid peavad vastu? Kuigi beetaversioon pakkus põnevust, ei pääsenud see kitsaskohtadest. Prooviversioonis oli tegelaste tase piiratud 30. tasemega ning paljud fännid pidid proovimiseks ostma kalli eelpaketi. Veelgi enam paneb kulmu kergitama stardi tehniline pool: arendajad kiitsid küll rekordilist huvi, märkides, et tegemist on „kõige pöörasemate numbritega, mida oleme 17 aasta jooksul näinud”, kuid tegelik tuleproov seisab alles ees. Blizzardi ajalugu arvestades ei tule serverite ülekoormus ja sisselogimisjärjekorrad kellelegi üllatusena. Alles eelmisel nädalal, kui avati nimereserveerimine, ei pääsenud Euroopa mängijad tundide kaupa süsteemile ligi ning ookeani taga tervitasid seiklejaid katkestused ja pikad järjekorrad.  Täismahus lansseerimine tõotab seega tulla vägagi tuline katsumus nii riistvarale kui ka fännide kannatusele. PLUSSID + Tuntud ja armastatud maailm värske sisu, uute tsoonide ja üle 1000 uue ülesandega.+ Madal sisenemisbarjäär: baasmänguks piisab olemasolevast WoW kuutasust või sõbrakoodist.+ Väärtuslik lisakampaania strateegiamängus Warcraft III: Reforged fännidele. MIINUSED - Oht tõsisteks serveriprobleemideks, pikkadeks järjekordadeks ja katkestusteks stardipäevadel.- Uus rass ja mugavused (nt varajane nimebroneering) on lukustatud tasuliste lisapakkide taha.- Pakettide kõrge hinnatase ulatub kuni 80 dollarini. World of Warcraft: Forever Mängu platvorm: PC Globaalne ilmumisaeg: 4. november 2026 (Eesti aja järgi 5. nov kell 01.00) Baasligipääs: Aktiivne WoW kuutellimus, mänguaeg või sõbrakood Skyborne Heroic Pack: 29,99 $ Skyborne Epic Pack: 59,99 $ (sisaldab 30 päeva mänguaega ja lisasid) Forever Collection: 79,99 $ (sisaldab Epic Packi ja Warcraft III lisakampaaniat) Lisasisuline maht: 1000+ uut ülesannet, uued reidid, koopad ja tsoonid Uus mängitav rass: Skyborne (Zephrase saarelt) Mängud Salvesta PDF! »

  • Krispoiss kehvast mänguritehnikast: "See on sama, kui mängida sandaalidega jalgpalli!"

    Krispoiss kehvast mänguritehnikast: "See on sama, kui mängida sandaalidega jalgpalli!" Tegijad AM 5. november 2026 - 0:32 Pilt Kas hea arvuti ja korralik monitor võivad teha tavalisest mängurist tõelise tipu? Või on kallis tehnika lihtsalt mugavus, mis tegelikke oskusi ei asenda? Eesti tuntud sisulooja ja mängur Krispoiss (Kris Lüüs) teab omast käest, et mängumaailmas võivad tehnilised võimalused otsustada palju rohkem, kui esmapilgul arvata võiks. Ta on kogenud sedagi, kuidas arvuti takerdumine võib rikkuda tulemuse hetkel, mil ülekannet vaatab suur hulk inimesi. Krispoiss on videomängudega kokku puutunud juba ligi 20 aastat. Kui mõne jaoks tähendavad arvutimängud lihtsalt võimalust aega parajaks teha, siis tema jaoks peitub nende võlu milleski enamas. "Mängude puhul meeldib mulle, et saan kogeda erinevaid elamusi ja olla nendega kaasas. Filmi vaadates ei saa sa sellega kuidagi suhelda, aga mänge mängides oled sina koos enda valikutega osa loost ja saad seda dikteerida nii, nagu soovid. Minu jaoks on see mängimise suurim võlu," selgitab ta. Selleks, et arvutimängude maailmast viimast võtta, peab tema sõnul ka tehnika tasemel olema. Seda eriti siis, kui mäng ei paku ainult kaasahaaravat lugu, vaid nõuab kiiret reageerimist ja täpsust. "Kuna veedan tõesti palju aega arvuti taga, siis on minu jaoks alati olnud kvaliteetne tehnika tähtis. Olgu tegemist shooteritega, kus on oluline, et tehnika ei hanguks, või väga lummavate mängudega, kus soovid näha igat detaili parimas kvaliteedis," räägib Krispoiss. Hea tehnika teeb mängija paremaks Kuigi mängurite oskused kujunevad välja aastatepikkuse harjutamisega, ei tasu Krispoisi sõnul alahinnata korraliku varustuse mõju. Eriti hästi tuleb see välja võistlusmängudes, kus loevad ka kõige väiksemad erinevused. "Hea tehnika teeb sinust kindlasti parema mängija, küll aga mitte tingimata parima. Hea monitor annab sulle teiste ees eelise, kuid tunnid, mis sa mängudesse paned, on need, mis sind tippu viivad. Kõige parema varustusega jõuad sinna lihtsalt kergemini," selgitab ta. Et asja paremini mõista, toob ta tabava võrdluse spordimaailmast: "See on põhimõtteliselt sama, kui mängid jalgpalli sandaalidega või siis päris putsadega." Krispoiss teab omast käest, mida tähendab olukord, kus oskustest justkui piisaks, kuid tehnika veab alt. Ajal, mil ta võistles Fortnite'is, tuli tal selliseid olukordi ette rohkem kui korra. "Olin maailma suurimal laval, Fortnite'i peaotseülekandes, ja mul läks hästi, kuid lag ehk mängu hangumine takistas mind. Eriti mängu lõpupoole, kui kõik läks väga kaootiliseks. Kahjuks polnud mul tol hetkel võimalust tehnikat uuendada," meenutab ta. Tänaseks on tema võimalused märksa paremad ning oma mängurivarustusega on ta peaaegu täielikult rahul. Milline tehnika on mänguri jaoks kõige olulisem? Kui algaja mängur soovib endale korralikku mängunurka rajada, võib erinevate seadmete ja tehniliste näitajate maailm esialgu üsna kirjuks minna. Krispoisi sõnul tasub aga alustada kõige olulisemast – arvutist endast. "Esimene on kindlasti nii hea arvuti kui võimalik. Seejärel vastav monitor, mis suudaks kõige teravamat ja kiiremat pilti edastada. Viimasena tulevad hiir ja muud elemendid, mida saab valida juba enda soovide järgi," soovitab ta. Monitori valides peab Krispoiss kõige olulisemaks kolme omadust: värskendussagedust ehk hertsi, OLED-tehnoloogiat ja sobivat suurust. Kõrgem värskendussagedus võimaldab ühilduva arvuti ja mängu korral kuvada sujuvamat pilti, mis võib kiiret reageerimist nõudvates mängudes anda märgatava eelise. Ka ekraani praktilisus on oluline. Näiteks Samsungi monitori puhul, mida Krispoiss praegu kasutab, hindab ta eriti üht võimalust, mis ei pruugi tavamängurile esimesena pähe tullagi: "Kõige lemmikum osa Samsungi monitori puhul on see, et saan seda vertikaalseks keerata. Väga mugav on nii enda otseülekande vestlust lugeda ja muid striimihalduse tegevusi teha." Tema praeguses mängunurgas on võimas arvuti, kaks monitori ja korralik hiir. Täiuslikust komplektist lahutab teda enda sõnul veel vaid üks uuendus. "Mul on peaaegu juba kõik olemas. Hetkel oleks vaja ainult põhimonitori uuema Samsung Odyssey vastu välja vahetada, kuna see on mul juba üle seitsme aasta vana," naerab ta. Mängimine on enamat kui lihtsalt ekraani taga istumine Kuigi mängimine võib kõrvaltvaatajale tunduda üksildase hobina, on selle ümber kasvanud suur ja aktiivne kogukond. Seda näitas ka hiljuti toimunud MängudeÖÖ, kus Krispoiss kohtus nii teiste mänguhuviliste kui ka oma jälgijatega. "Minu meelest oli äge, kuidas kõik erinevatest mängukultuuri nurkadest kokku said! Kõige rohkem jäi mulle meelde Eesti indie-mängude ala, kus eksponeeriti erinevaid kodumaiseid mänge, mis on alles välja tulemas," räägib ta. Sama eriliseks peab ta võimalust oma fännidega silmast silma kohtuda: "Fännidega kohtumine oli ka väga äge. Palju juttu oli meie viimastest MillenZialsi USA videotest!" Krispoiss ei oota tulevikult suuri ja kindlalt paika pandud mängurikarjääri eesmärke. Tema soov on märksa lihtsam – teha edasi seda, mis talle päriselt meeldib: "Soovin lihtsalt nautida igal aastal uusi ägedaid mänge ja pakkuda inimestele selle kaudu meelelahutust." Kuvarid ja telerid Mängud Salvesta PDF! »

  • 500 korda kiirem kui praegu: Eestis testiti 50 Gbit/s internetiühendust

    500 korda kiirem kui praegu: Eestis testiti 50 Gbit/s internetiühendust Uudised AM 4. november 2026 - 23:27 Pilt Telia Eesti ja rahvusvaheline telekommunikatsioonifirma Adtran testisid Eestis 21. oktoobril 50 Gbit/s kiirusega internetiühendust. See number näitab tänapäevase valguskaablivõrgu tegelikku võimekust ning annab selge vihje, millistele tehnoloogiatele hakkab tulevik toetuma. Nõudlikud pilveteenused, andmemahukad äpid, järjest paisuv võrku ühendatud seadmete hulk ja muidugi tehisaru tarbivad andmeid suurema isuga kui kunagi varem. 50 Gbit/s ühenduse ehk 50G PON demonstratsioon on kindel tõestus, et valguskaabel on jätkuvalt kõige tulevikukindlam tehnoloogia interneti püsiühenduste rajamiseks. Praegune tubli keskmine 100 Mbit/s koduinternet on testitust 500 korda aeglasem. Telia tehnoloogiajuhi Janno Kriiska sõnul on valguskaablivõrk oluline osa Eesti konkurentsivõimest, toetades nii majandusarengut, innovatsiooni kui ka uute digitaalsete teenuste kasutuselevõttu. „Võrgutaristut ei ehitata ainult tänaste vajaduste jaoks, vaid järgmisteks aastakümneteks. 50 Gbit/s ühenduse edukas test näitab, milline võimekus on juba täna olemas Telia rajatavas valguskaablivõrgus. Meie jaoks on oluline, et Eestisse rajatav taristu suudaks toetada inimeste ja ettevõtete kasvavaid andmesidevajadusi ka tulevikus,“ ütles Kriiska. Et see teoks saaks, investeerib Telia praegu ulatuslikult. Ettevõtte käimasoleva optikaprogrammi eesmärk on viia tulevikukindel internetiühendus aastaks 2032 enam kui 130 000 täiendava Eesti aadressini (mis puudutab umbes 300 000 inimest). Kogu investeeringu maht jääb 100 miljoni euro piiresse, mille tulemusel on valguskaabliühendus kättesaadav umbes 580 000 Eesti kodule. Samal ajal saadetakse pensionile vana vaskkaablivõrk, et pakkuda peale 2032. aastat teenuseid vaid uuematel ja stabiilsematel võrgutehnoloogiatel. Uue tehnoloogia loomisel on oluline mõelda ka ajaloole, mis näitab, kui kaua peab üks korralik taristu vastu pidama. Telia võrguarenduse osakonna juhataja Roland Pauklin nentis, et praegu on veel raske ennustada, milliseid teenuseid või internetikiirusi kasutatakse Eestis 10, 20 või 30 aasta pärast, kuid uue võrgu puhul on eesmärgiks kesta vähemalt pool sajandit. „Veel tänagi osaliselt kasutuses olev vasevõrk on meid teeninud erinevate teenuste pakkumisel umbes 80 aastat. 30 aastat tagasi ei julgenud keegi ennustada, et hakkame kunagist telefonivõrku kasutama internetiteenuse osutamiseks, võimaldades seal kiirusi kuni 200 Mbit/s," selgitas Pauklin, "hetkel rajatava valguskaablivõrgu potentsiaal on aga veelgi üüratum. Kui mõelda, et testisime koos oma partneriga 50 Gbit/s ühendust, on see ainuüksi kiiruse võrdluses umbes 500 korda võimekam kui Telia klientide seas hetkel kõige populaarsem koduinterneti pakett kiirusega 100 Mbit/s.“ Andmeside Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Mälupõud sundis dieedile: Windows 11 saab 8 GB mäluga jalad alla

    Mälupõud sundis dieedile: Windows 11 saab 8 GB mäluga jalad alla Uudised AM 3. november 2026 - 21:51 Pilt Veel mõni kuu tagasi kehtis arvutit ostes lihtne reegel: kui näed poes 8-gigabaidise muutmäluga (RAM) Windows 11 sülearvutit, kõnni sellest kaarega mööda. Kui püüad sellise masinaga korraga paarikümmet veebilehte ja paari suuremat tabelit lahti hoida, siis hiirekursor tardub ja arvuti jääb pikemalt "mõtlema". Nüüd on aga saabunud pööre - Microsoft väidab, et nad on oma operatsioonisüsteemile teinud põhjaliku saleduskuuri, ja esimesed sõltumatud testid kinnitavad, et vahe on tõesti käegakatsutav. Selle ootamatu hoolitsuse taga ei ole siiski tarkvarahiiglase heategevus, vaid karm turuolukord, mida tehnoloogiaringkondades kutsutakse juba "RAM-ageddooniks" ehk mälupõuaks. Tehisaru tormiline võidukäik on maailma mälukiipide ja välkmälu varud tühjendanud ning hinnad lakke kruvinud. Samal ajal tõi Apple turule soodsa MacBook Neo, mis tõestas, et hästi optimeeritud süsteem suudab ka 8 GB mäluga täiesti talutavalt toime tulla. Olukorra tõsidust peegeldab seegi, et kiibitootja Intel ennustas äsja oma 2026. aasta protsessorite müügile kümneprotsendilist langust. Inteli tegevjuht Lip-Bu Tan tõdes otsekoheselt, et ettevõte "ei oota püsivat taastumist enne, kui mälu kättesaadavus paraneb ja hinnad hakkavad normaliseeruma".  Kuna keegi ei julge ennustada, mitu aastat see aega võtab, ei jäänudki Microsoftil muud üle, kui käised üles käärida ja olemasolevast piskust viimane välja pigistada. Kuidas mahutada samasse mällu rohkem? Microsofti Windowsi ja seadmete üksuse juht Pavan Davuluri võtab uue suuna kokku eesmärgiga "kasutada olemasolevat mälu paremini ära". Kuidas aga teha tarkvara kiiremaks, kui füüsilist mälu juurde panna ei saa? Seda teeb peenhäälestatud mälutihendus (kompressioon). Kui seni pidi väikese mäluga arvuti pidevalt passiivseid äppe ja faile muutmälust aeglasele kettale ja tagasi solgutama, siis nüüd pakib Windows vähem aktiivsed andmed mälus kompaktsemalt kokku. Tänu sellele suudab süsteem hoida otse muutmälus kuni 2 GB jagu rohkem aktiivseid andmeid, ilma et peaks neid vahepeal "kööki" ehk SSD-kettale jalust ära viima. Rööprähklemine kiirenes pea poole võrra Teine suur muutus puudutab tegevusi, mis peavad kasutajale tunduma silmapilksed – olgu selleks Start-menüü või File Exploreri avamine, paremklõps failil või otsing. Kui need takerduvad, tundub kogu arvuti uimane.  Nüüd tõmbab Windows nende aktiivsete tegevuste ajal taustaprotsessidele, näiteks otsingu indekseerimisele või pärast taaskäivitust tehtavale "koristustööle", julmalt pidurit. Tulemused on teoorias muljetavaldavad: Microsofti enda laboritestide järgi on 8 GB mäluga arvutite reageerimiskiirus kasvanud nüüd 20 protsenti ning rööprähklemine (multitasking) sujub lausa kuni 40 protsenti kiiremini kui 2026. aasta jaanuari versioonis. Selle tõestuseks panid insenerid proovile täpselt identse 8 GB mäluga arvuti, kus avati korraga 20 Microsoft Edge'i vahekaarti, pandi mängima 4K-video ning laeti üksteise järel sisse mahukad Wordi, PowerPointi ja Exceli failid koos Outlooki ja File Exploreriga. Et teada saada, kuidas uuendused päriselt mõjuvad, selgitas ettevõte oma metoodikat: "Me testime neid parandusi oma laborites enam kui 20 000 arvutist koosnevas laias valikus, sealhulgas praegustes 8 GB mudelites, kasutades automatiseeritud töökoormusi, mis põhinevad sellistel tegevustel nagu veebisirvimine, Microsoft 365 äppides töötamine, videokõnedega liitumine ja failide taustal allalaadimine, ning kasutame isegi kiirkaameraid, et mõõta aega tegevusest – näiteks Start-menüü või äpi avamisest – kuni hetkeni, mil tulemus ekraanile ilmub." Seda, et muutus pole pelgalt turundusjutt, kinnitavad nii tegijad ise kui ka mitmed kriitilised testijad, kes ei uskunud, et 8 GB on piisav.  Windowsi alustalade tiimi juht Klaus Diaconu ütles: "Mul on kaks last ülikoolis. Üks neist kasutab 8 GB seadet. See on täiesti okei." Ka tehnoloogiaportaali PCMag vanemtoimetaja Chris Hoffman, kes veel mõne kuu eest soovitas 8 GB süleritest eemale hoida, pidi pärast isiklikku katsetamist tunnistama, et süsteem toimib nüüd tuntavalt erksamalt. Äpid pandi rangemale dieedile Selleks, et muutmälu lihtsalt niisama õhku ei haihtuks, võeti ette ka igapäevased äpid ja süsteemi enda komponendid. Kontoritarkvara ja suhtlus: Word, PowerPoint, Excel ja Outlook kasutavad nüüd tänu tõhusamale mäluhaldusele kuni 360 MB vähem muutmälu. Ka kolmandate osapoolte äpid, nagu WhatsApp, on oma mälujanu koomale tõmmanud, ning Microsoft Teams lülitab 8 GB masinates säästurežiimi (Efficiency Mode) vaikimisi sisse, avanedes kuni 20% kiiremini. Vidinad ja ühised mootorid: Windowsi vidinad (Widgets) laetakse mällu alles siis, kui sa need päriselt avad, vabastades sulgemisel umbes 200 MB mälu. Lisaks hakkavad Otsing ja Vidinad ning OneDrive ja Fotod jagama omavahel ühist veebimootorit, selle asemel et igaüks omaenda mäluröövlist paketti kaasas tassiks. Uinuvad vahekaardid: Veebilehitsejas Edge lähevad passiivsed vahekaardid nüüd "magama" juba 15 minuti järel varasema kahe tunni asemel ja brauser ise avaneb kuni 33% kiiremini. Koos Windowsi ja Microsoft 365 uuendustega hoitakse nii kokku kuni 900 MB ulatuses mälukasvu. Pahna keeld arvutitootjatele: Microsoft kehtestas riistvaratootjatele (OEM) piiratud mäluga masinate puhul ranged "mälueelarved". See tähendab, et tootjad ei tohi enam 8 GB sülereid juba tehases ebavajaliku eelinstallitud tarkvaraga (bloatware) umbe ajada. Need optimeerimised ulatuvad muide ka kõige hädisemate, 4 GB mäluga seadmeteni. Loomulikult mängib oma rolli ka muu riistvara. Microsofti testid näitasid, et 2026. aasta 8 GB mäluga Dell XPS 13 pakub 94% kiiremat mitmetuumalist protsessorijõudlust kui 2021. aasta 8 GB mudel, ning suudab veebisirvimises, 4K-video ekspordis ja kergemates tehisaru ülesannetes rinda pista viie aasta taguse 16 GB masinaga. Microsoft üksi ei suuda kogu maailma päästa Kuigi Microsoft väärib kiitust (tõsi, selle optimeerimise oleks võinud ära teha juba aastaid tagasi), on asjal üks suur konks: kasutaja ei jooksuta arvutis ainult Windowsit ja Edge'i. Kui teised tarkvaraarendajad mänguga kaasa ei tule, võib kogu see vaev liiva joosta. Paljud nõudlikumad programmid nõuavad juba ainuüksi käivitumiseks vähemalt 8 GB vaba mälu ning miinimumnõuete ja reaalselt sujuva töö vahel haigutab tihti kuristik. Veelgi hullem - samal ajal kui Microsoft püüab megabaite kokku hoida, topivad teised arendajad oma äppidesse üha uusi tehisaru-vidinaid, mis õgivad muutmälu rohkem kui kunagi varem. Samas kui Firefox püüab suurte piltidega lehtedel mälukasutust piirata ja Opera GX pakub otsest mälulimiidi seadistamise võimalust, ujub maailma populaarseim veebilehitseja Google Chrome vastuvoolu. "Chrome'i projektil puudub sisuliselt igasugune soov teha mälu säästmise nimel järeleandmisi lehtede isoleerimises või turvalisuses," kirjutas üks Chrome'i arendaja augustis, lisades, et Google alles "katsetab" taustal olevate vahekaartide külmutamist. "Kui üldse, siis peame just paremat turvalisust üheks tugevaimaks õigustuseks suuremale mälukasutusele." Kuidas uuendused kätte saada? Kui sinu laual tuksub 8 GB mäluga süler (või ka võimsam masin, sest lisakiirus kulub marjaks ära kõigile), veendu, et sinu arvutis jookseks Windows 11 versioon 26H2 (järk 26300.9818 või uuem). Kui sa ei soovi oktoobri lõpus ilmunud valikulist eelvaate-uuendust paigaldada, piisab esialgu ka järgust 26300.9711. Oma versiooni kontrollimiseks ava Sätted (Settings) -> Süsteem (System) -> Teave (About). Kui numbrid on vanemad, hüppa sealsamas Windows Update'i vahekaardile ja tõmba värskeimad uuendused alla. Samuti tasub käsitsi ära uuendada Microsoft 365 kontoripakett (ava mõni äpp, vali Fail -> Konto -> Uuendussuvandid -> Uuenda kohe), sest suur osa mälusäästust jõuab kohale just äpiuuenduste kaudu. Kas 8 GB on aastal 2026 unistuste konfiguratsioon? Kindlasti mitte – tõsiseks tööks, videotöötluseks ja murevabaks eluks on 16 või 32 GB endiselt kuningas. Ent olukorras, kus mäluhinnad teevad rahakotile haiget, on hea teada, et ka soodsam süler ei pea enam iga paarikümne lahtise veebilehe peale venima hakkama. Sülearvutid Tarkvara Salvesta PDF! »

ITUUDISED

    © All right reserved 2069

    Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes