Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Kell 21.40 "Esimeses stuudios" ITL-i president Ats Albre

    ETV "Esimeses stuudios" on täna külas Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president Ats Albre.

  • Tehisaru võtab üle osa IT-tööst ning ülikoolid kohandavad õpet

    Tehisaru suudab üha enam üle võtta tarkvaraarendajate ülesandeid, näiteks koodi kirjutamist ja kontrollimist. Ülikoolid kohandavad õpet, et valmistada tudengeid ette muutuva tööturu jaoks.

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Jonatan Vseviov: laperdava keskpärasuse asemel vajame julget sihikindlust

    Eesti tuleviku määrab see, kelle lubame kaptenisillale ning sinna on vaja meeskonda, mis ei defineeri ennast vastandumise kaudu ega piirdu senise haldamisega, ütles SDE peaministrikandidaat Jonatan Vseviov erakonna volikogul peetud kõnes.

  • Tehnoloogiasektorit tabanud koondamiste laine on põhjustanud tehisaru

    Tehnoloogiasektorit on tabanud koondamiste laine. Ettevõtted põhjendavad muutusi üha sagedamini tehisaruga. Aastaid on Eestis räägitud programmeerijate puudusest. Kas peagi võib neid hoopis olla üle?

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Dauri Kivipuur: kas loovutame oma isiku- ja tahtevabaduse algoritmidele?

    Kui me võtame inimeselt ära tema agentsuse ja delegeerime enda elu juhtimise algoritmidele, mis jääb üldse inimese ülesandeks selles elus, küsib riigihalduse ekspert Dauri Kivipuur.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Tartu teadlaste robotliblikas kasvatas endale uue meeleelundi

    Eesti teadlastel õnnestus robotliblika tiiva sisse kasvatada valgusandur. Katse tõestab, et roboti keha ei pea olema tehasest väljudes lõplikult valmis. Tulevikus võiksid robotid kasvatada endale ise uusi kehaosi vastavalt keskkonnale ja vajadusele.

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

AM

  • Mälupõud sundis dieedile: Windows 11 saab 8 GB mäluga jalad alla

    Mälupõud sundis dieedile: Windows 11 saab 8 GB mäluga jalad alla Uudised AM 3. november 2026 - 21:51 Pilt Veel mõni kuu tagasi kehtis arvutit ostes lihtne reegel: kui näed poes 8-gigabaidise muutmäluga (RAM) Windows 11 sülearvutit, kõnni sellest kaarega mööda. Kui püüad sellise masinaga korraga paarikümmet veebilehte ja paari suuremat tabelit lahti hoida, siis hiirekursor tardub ja arvuti jääb pikemalt "mõtlema". Nüüd on aga saabunud pööre - Microsoft väidab, et nad on oma operatsioonisüsteemile teinud põhjaliku saleduskuuri, ja esimesed sõltumatud testid kinnitavad, et vahe on tõesti käegakatsutav. Selle ootamatu hoolitsuse taga ei ole siiski tarkvarahiiglase heategevus, vaid karm turuolukord, mida tehnoloogiaringkondades kutsutakse juba "RAM-ageddooniks" ehk mälupõuaks. Tehisaru tormiline võidukäik on maailma mälukiipide ja välkmälu varud tühjendanud ning hinnad lakke kruvinud. Samal ajal tõi Apple turule soodsa MacBook Neo, mis tõestas, et hästi optimeeritud süsteem suudab ka 8 GB mäluga täiesti talutavalt toime tulla. Olukorra tõsidust peegeldab seegi, et kiibitootja Intel ennustas äsja oma 2026. aasta protsessorite müügile kümneprotsendilist langust. Inteli tegevjuht Lip-Bu Tan tõdes otsekoheselt, et ettevõte "ei oota püsivat taastumist enne, kui mälu kättesaadavus paraneb ja hinnad hakkavad normaliseeruma".  Kuna keegi ei julge ennustada, mitu aastat see aega võtab, ei jäänudki Microsoftil muud üle, kui käised üles käärida ja olemasolevast piskust viimane välja pigistada. Kuidas mahutada samasse mällu rohkem? Microsofti Windowsi ja seadmete üksuse juht Pavan Davuluri võtab uue suuna kokku eesmärgiga "kasutada olemasolevat mälu paremini ära". Kuidas aga teha tarkvara kiiremaks, kui füüsilist mälu juurde panna ei saa? Seda teeb peenhäälestatud mälutihendus (kompressioon). Kui seni pidi väikese mäluga arvuti pidevalt passiivseid äppe ja faile muutmälust aeglasele kettale ja tagasi solgutama, siis nüüd pakib Windows vähem aktiivsed andmed mälus kompaktsemalt kokku. Tänu sellele suudab süsteem hoida otse muutmälus kuni 2 GB jagu rohkem aktiivseid andmeid, ilma et peaks neid vahepeal "kööki" ehk SSD-kettale jalust ära viima. Rööprähklemine kiirenes pea poole võrra Teine suur muutus puudutab tegevusi, mis peavad kasutajale tunduma silmapilksed – olgu selleks Start-menüü või File Exploreri avamine, paremklõps failil või otsing. Kui need takerduvad, tundub kogu arvuti uimane.  Nüüd tõmbab Windows nende aktiivsete tegevuste ajal taustaprotsessidele, näiteks otsingu indekseerimisele või pärast taaskäivitust tehtavale "koristustööle", julmalt pidurit. Tulemused on teoorias muljetavaldavad: Microsofti enda laboritestide järgi on 8 GB mäluga arvutite reageerimiskiirus kasvanud nüüd 20 protsenti ning rööprähklemine (multitasking) sujub lausa kuni 40 protsenti kiiremini kui 2026. aasta jaanuari versioonis. Selle tõestuseks panid insenerid proovile täpselt identse 8 GB mäluga arvuti, kus avati korraga 20 Microsoft Edge'i vahekaarti, pandi mängima 4K-video ning laeti üksteise järel sisse mahukad Wordi, PowerPointi ja Exceli failid koos Outlooki ja File Exploreriga. Et teada saada, kuidas uuendused päriselt mõjuvad, selgitas ettevõte oma metoodikat: "Me testime neid parandusi oma laborites enam kui 20 000 arvutist koosnevas laias valikus, sealhulgas praegustes 8 GB mudelites, kasutades automatiseeritud töökoormusi, mis põhinevad sellistel tegevustel nagu veebisirvimine, Microsoft 365 äppides töötamine, videokõnedega liitumine ja failide taustal allalaadimine, ning kasutame isegi kiirkaameraid, et mõõta aega tegevusest – näiteks Start-menüü või äpi avamisest – kuni hetkeni, mil tulemus ekraanile ilmub." Seda, et muutus pole pelgalt turundusjutt, kinnitavad nii tegijad ise kui ka mitmed kriitilised testijad, kes ei uskunud, et 8 GB on piisav.  Windowsi alustalade tiimi juht Klaus Diaconu ütles: "Mul on kaks last ülikoolis. Üks neist kasutab 8 GB seadet. See on täiesti okei." Ka tehnoloogiaportaali PCMag vanemtoimetaja Chris Hoffman, kes veel mõne kuu eest soovitas 8 GB süleritest eemale hoida, pidi pärast isiklikku katsetamist tunnistama, et süsteem toimib nüüd tuntavalt erksamalt. Äpid pandi rangemale dieedile Selleks, et muutmälu lihtsalt niisama õhku ei haihtuks, võeti ette ka igapäevased äpid ja süsteemi enda komponendid. Kontoritarkvara ja suhtlus: Word, PowerPoint, Excel ja Outlook kasutavad nüüd tänu tõhusamale mäluhaldusele kuni 360 MB vähem muutmälu. Ka kolmandate osapoolte äpid, nagu WhatsApp, on oma mälujanu koomale tõmmanud, ning Microsoft Teams lülitab 8 GB masinates säästurežiimi (Efficiency Mode) vaikimisi sisse, avanedes kuni 20% kiiremini. Vidinad ja ühised mootorid: Windowsi vidinad (Widgets) laetakse mällu alles siis, kui sa need päriselt avad, vabastades sulgemisel umbes 200 MB mälu. Lisaks hakkavad Otsing ja Vidinad ning OneDrive ja Fotod jagama omavahel ühist veebimootorit, selle asemel et igaüks omaenda mäluröövlist paketti kaasas tassiks. Uinuvad vahekaardid: Veebilehitsejas Edge lähevad passiivsed vahekaardid nüüd "magama" juba 15 minuti järel varasema kahe tunni asemel ja brauser ise avaneb kuni 33% kiiremini. Koos Windowsi ja Microsoft 365 uuendustega hoitakse nii kokku kuni 900 MB ulatuses mälukasvu. Pahna keeld arvutitootjatele: Microsoft kehtestas riistvaratootjatele (OEM) piiratud mäluga masinate puhul ranged "mälueelarved". See tähendab, et tootjad ei tohi enam 8 GB sülereid juba tehases ebavajaliku eelinstallitud tarkvaraga (bloatware) umbe ajada. Need optimeerimised ulatuvad muide ka kõige hädisemate, 4 GB mäluga seadmeteni. Loomulikult mängib oma rolli ka muu riistvara. Microsofti testid näitasid, et 2026. aasta 8 GB mäluga Dell XPS 13 pakub 94% kiiremat mitmetuumalist protsessorijõudlust kui 2021. aasta 8 GB mudel, ning suudab veebisirvimises, 4K-video ekspordis ja kergemates tehisaru ülesannetes rinda pista viie aasta taguse 16 GB masinaga. Microsoft üksi ei suuda kogu maailma päästa Kuigi Microsoft väärib kiitust (tõsi, selle optimeerimise oleks võinud ära teha juba aastaid tagasi), on asjal üks suur konks: kasutaja ei jooksuta arvutis ainult Windowsit ja Edge'i. Kui teised tarkvaraarendajad mänguga kaasa ei tule, võib kogu see vaev liiva joosta. Paljud nõudlikumad programmid nõuavad juba ainuüksi käivitumiseks vähemalt 8 GB vaba mälu ning miinimumnõuete ja reaalselt sujuva töö vahel haigutab tihti kuristik. Veelgi hullem - samal ajal kui Microsoft püüab megabaite kokku hoida, topivad teised arendajad oma äppidesse üha uusi tehisaru-vidinaid, mis õgivad muutmälu rohkem kui kunagi varem. Samas kui Firefox püüab suurte piltidega lehtedel mälukasutust piirata ja Opera GX pakub otsest mälulimiidi seadistamise võimalust, ujub maailma populaarseim veebilehitseja Google Chrome vastuvoolu. "Chrome'i projektil puudub sisuliselt igasugune soov teha mälu säästmise nimel järeleandmisi lehtede isoleerimises või turvalisuses," kirjutas üks Chrome'i arendaja augustis, lisades, et Google alles "katsetab" taustal olevate vahekaartide külmutamist. "Kui üldse, siis peame just paremat turvalisust üheks tugevaimaks õigustuseks suuremale mälukasutusele." Kuidas uuendused kätte saada? Kui sinu laual tuksub 8 GB mäluga süler (või ka võimsam masin, sest lisakiirus kulub marjaks ära kõigile), veendu, et sinu arvutis jookseks Windows 11 versioon 26H2 (järk 26300.9818 või uuem). Kui sa ei soovi oktoobri lõpus ilmunud valikulist eelvaate-uuendust paigaldada, piisab esialgu ka järgust 26300.9711. Oma versiooni kontrollimiseks ava Sätted (Settings) -> Süsteem (System) -> Teave (About). Kui numbrid on vanemad, hüppa sealsamas Windows Update'i vahekaardile ja tõmba värskeimad uuendused alla. Samuti tasub käsitsi ära uuendada Microsoft 365 kontoripakett (ava mõni äpp, vali Fail -> Konto -> Uuendussuvandid -> Uuenda kohe), sest suur osa mälusäästust jõuab kohale just äpiuuenduste kaudu. Kas 8 GB on aastal 2026 unistuste konfiguratsioon? Kindlasti mitte – tõsiseks tööks, videotöötluseks ja murevabaks eluks on 16 või 32 GB endiselt kuningas. Ent olukorras, kus mäluhinnad teevad rahakotile haiget, on hea teada, et ka soodsam süler ei pea enam iga paarikümne lahtise veebilehe peale venima hakkama. Sülearvutid Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Prantsusmaa tahab kehtestada "gigabaidimaksu"

    Prantsusmaa tahab kehtestada "gigabaidimaksu" Uudised AM 2. november 2026 - 23:14 Pilt Prantsusmaa poliitikud tulnud lagedale ideega: mis oleks, kui riik paneks igale internetitorule ette kujuteldava mõõtja ja küsiks iga sealt läbi voolava gigabaidi eest viis ja pool senti? Just sellise sammu astuski Prantsusmaa Rahvusassamblee, kui hääletas 2027. aasta riigieelarve muudatusettepaneku poolt, mis maksustaks ettevõtteid iga Prantsuse internetikasutajale saadetud andmegigabaidi pealt. Sotsialistide algatatud eelnõu kohaselt tuleks sisupakkujatel kukrut kergendada 0,055 euro võrra gigabaidi kohta, mis tooks autorite hinnangul riigikassasse igal aastal magusad 10 miljardit eurot. Reedel toimunud istungil läks hääletus läbi ülinapilt. Kuigi nii valitsus kui ka rahanduskomisjon olid plaanile vastu, õnnestus algatajatel esimene tõke ületada, ehkki seaduseks saamiseks peab see maks elama üle veel kogu ülejäänud eelarveprotsessi kadalipu. Kuidas süsteem tööle hakkaks? Muudatusettepaneku teksti kohaselt langeks andmemahu mõõtmise kohustus internetiteenuse pakkujate õlgadele. Nemad peaksid täpselt kokku lugema oma klientideni jõudva andmehulga, märkima üles selle saatnud ettevõtte ning esitama koondandmed kord kvartalis maksuametile, tehes seda kõike telekommunikatsiooniregulaatori Arcep valvsa pilgu all. Privaatsuse pärast muretsejatele on eelnõusse lisatud rahustav klausel, mis keelab rangelt salvestada andmete sisu või seda, kuhu täpselt info liigub. Kuna suur osa veebiliiklusest reisib tänapäeval läbi sisuedastusvõrkude (CDN) – neid võib võrrelda kohalike vaheladudega, mis hoiavad filmide ja äppide koopiaid sinu kodule võimalikult lähedal, et video ei hakiks, loetakse andmemaht kokku hetkel, mil see säärasest võrgust lõppkasutaja poole teele asub. Maksukoormusele on seatud ka ülemine piir: see ei tohi ületada 15 protsenti ettevõtte Prantsusmaa käibest või 2 protsenti selle ülemaailmsest tulust. Eelnõu seletuskirjas tsiteeritakse Arcepi hinnangut, mille kohaselt jõuab Prantsuse internetiabonentideni igal aastal üüratud 200 miljardit gigabaiti andmeid, millest umbes poole moodustavad viie tehnoloogiahiiu – Google'i, Meta, Amazoni, Netflixi ja Akamai saadetised. Muudatusettepaneku autor Laurent Lhardit on veendunud, et tavalise veebisurfaja rahakotti uus maks ei puuduta: "Ma ei näe, kuidas saaks maksu edasi suunata Facebooki, Instagrami või TikToki kasutajatele, kuna need teenused on tasuta." Kas löögi alla satuvad ka süütud vabavaraprojektid? Poliitikute katse püüda suuri USA tehnoloogiavaalasid traalib kokku ka Prantsumaa kohalikke pisemaid "kalasid". Riigikassa minister David Amiel hoiatas saadikuid, et sellise süsteemi haldamine nõuaks võrkudesse spetsiaalsete andurite paigaldamist või mõõtmist otse kasutajate endi seadmetes. Amieli sõnul langeks pool maksukoormusest ehk autorite endi arvutuste järgi umbes 5 miljardit eurot väiksematele sisupakkujatele, kellest paljud on Prantsusmaa enda ettevõtted. Rahanduskomisjoni pearaportöör Philippe Juvin hoiatas omakorda, et suured platvormid ei neela kulu lihtsalt alla, vaid võivad selle sujuvalt edasi veeretada reklaamiostjate kaela. Terava kriitikaga astus esile ka Prantsuse mittetulundusühing VideoLAN, mille loodud ülipopulaarset VLC meediapleierit on maailmas alla laaditud juba üle 6 miljardi korra. Arendajate hinnangul läheks uus maks neile maksma rohkem kui miljon eurot aastas. VideoLAN postitas sotsiaalmeediaplatvormil X: "Niisiis, Prantsuse sotsialistid ja parlamendiliikmed hääletasid äsja maksu poolt, millest nad ise aru ei saa ja mis läheks VideoLAN-ile maksma üle miljoni euro aastas." Mis saab edasi? Õnneks ei tasu Prantsuse arvutikasutajatel veel paanikasse sattuda ega oma ruutereid seinast tõmmata. Nagu ajakirjanik Martin Clavey väljaandele Next raporteeris, on äärmiselt ebatõenäoline, et eelnõu leiaks toetust Senatis, kus jäme ots on konservatiivse erakonna Les Républicains käes. Lisaks on valitsusel alati tagataskus võimalus suruda riigieelarve läbi ilma lõpphääletuseta ning jätta tülikas gigabaidimaksu muudatus tekstist lihtsalt välja. Mängus on ka laiemad rahvusvahelised suhted, sest alles juunis ähvardas USA president Donald Trump kehtestada digiteenuste maksude tõttu 100-protsendilised tollimaksud. Minister Amiel tuletas saadikutele meelde, et Prantsusmaal on suurte tehnoloogiahiidude maksustamiseks tööriistad juba praegu olemas, sealhulgas kehtiv digiteenuste maks. Samuti viitas ta Euroopa Liidu konkurentsitrahvidele, mis peaksid Prantsusmaa hinnangul vähendama riigi osamakseid EL-i eelarvesse. Andmeside Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Leiliruum külmkapis: küberründajad keerasid Selveri ja Euroopa poodide külmikud 50-kraadisesse leitsakusse

    Leiliruum külmkapis: küberründajad keerasid Selveri ja Euroopa poodide külmikud 50-kraadisesse leitsakusse Uudised AM 2. november 2026 - 22:00 Pilt Sel esmaspäeval tabas küberrünnak Selveri keti (üht) toidukauplust, kus ründajad pääsesid ligi poe külmasüsteemi kaugjuhtimise arvutile ning kruttisid külmleti temperatuuri 50 soojakraadini. Külmasüsteemide tehnoloogiatarnija Kitman Coldtechi tegevjuht Jann Mutso kinnitas rahvusringhäälingule juhtunut,konkreetset poeketi poodi aga osapooled turvalisuse kaalutlustel ei nimetanud. Väidetavalt oli see viimane uuendamata süsteemiga kauplus. Eesti polnud selles kuumalaines aga sugugi üksi – samal päeval anti sarnastest rünnakutest teada ka Soomes, Rootsis, Belgias, Luksemburgis ja Iirimaal. Öine kuumalaine muutis külmletid prügikastideks Rootsi jaekettide ICA ja Coop töötajad avastasid esmaspäeva varahommikul tööle jõudes, et nende külmikud ja sügavkülmikud huugavad täistuuridel sooja toota. Üks Rootsi ICA pood teatas sotsiaalmeedias otsekoheselt, et nende seadmed olid öösel "ära häkitud" ja seatud 50 soojakraadi peale. Stockholmis asuva ICA Baroneni kaupluse müügijuhi sõnul toimus rünnak kohaliku aja järgi kell kaks öösel, kuid jaole saadi sellele alles pool kuus hommikul. ICA pressiesindaja kommenteeris olukorda uudisteagenbtuuridele e-kirja teel: "Me oleme teadlikud, et piiratud hulka kauplusi mõjutas öine intsident, mis avaldas mõju nende jahutus- ja külmutussüsteemidele." Sarnaseid rünnakuid kinnitas kuues oma poes ka Rootsi teine suur jaekett Coop. Belgia ja Luksemburgi poodides rullus lahti täpselt sama stsenaarium, kui jaeketid Ahold Delhaize ja Colruyt avastasid kümnetes kauplustes ootamatud temperatuuritõusud. Ahold Delhaize'i süsteeme haldava Belgia külmutusettevõtte Sabcobel tegevjuht Stephan Moelans kinnitas, et tegu oli küberrünnakuga, mille käigus lülitati seadmete aurustid sulatusrežiimile. Colruyt Grupi pressiesindaja teatas viie poe ründamisest ning Iirimaal said pihta 13 SuperValu kaupluse jahutussüsteemid. See pole esimene kord, kui toidupoed sellise "kuumarabanduse" saavad. Ahold Delhaize teatas juba oktoobris politseile "kahtlasest tegevusest" oma taristus ning 12. oktoobril tabas veelgi rängem rünnakulaine Prantsusmaad. Seal võtsid häkkerid Taani tootja Danfossi juhtimissüsteemide kaudu üle sadade supermarketite külmutusseadmed, kütsid need 50 kraadini ning põhjustasid lisaks riknenud toidule ka reaalseid tulekahjusid. Kuidas küberkurjategija kodumasinasse või autosse poeb? Kõige levinumad sihtmärgid on internetti ühendatud ja mõne nutika äpi kaudu kaugjuhitavad seadmed: turvakaamerad, video-uksekellad, valvesüsteemid, nutilukud, termostaadid ja keskküttesüsteemid. Ohus on ka internetti ühendatud külmikud, ahjud, pesumasinad ja nutikad hambaharjad. Turvatööstuse andmetel on üle kolmveerandi kõigist võrguseadmete rünnakutest suunatud aga hoopis ruuterite, mitte kodumasinate endi vastu. Kehvasti turvatud koduruuter on küberkurjategijale nagu lahtine välisuks, kustkaudu jalutatakse otse elutuppa ja võetakse üle kõik, mis elektrit tarbib ja võrgus suhtleb. Kui kurjategija on kord seadmesse sisse pääsenud, saab ta teha kahte asja: koguda infot või võtta seadme juhtimine üle. Kaamera näitab kodus toimuvat, mikrofon kuulab pealt ning ülevõetud ruuter paljastab kogu võrguliikluse. Juhtimise haaranud ründaja saab seadmeid sisse ja välja lülitada, seadeid muuta, kasutajaid kontodelt välja lukustada või kasutada nutiseadet hüppelauana samas võrgus asuva sülearvuti sisu ja isiklike andmete vaatamiseks. Kas transport ja veevärk on järgmised? Kas see tähendab, et homme võtab keegi üle autod, elektrivõrgu või veevärgi? Küberturvalisuse teadlased on võrku ühendatud sõidukite haavatavusi korduvalt tõestanud. Juba 2015. aastal võtsid teadlased internetti ühendatud meelelahutussüsteemi kaudu kaugjuhtimisega üle liikuva Jeepi, mis sundis tootjat tagasi kutsuma umbes 1,4 miljonit sõidukit. Peaaegu kümme aastat hiljem paljastati turvaauk, mis võimaldas jälgida, avada ja käivitada teatud Kia mudeleid, aga õnneks parandas tootja vea mõne kuuga ja päriselus seda teadaolevalt ära ei kasutatud. Sõidukid ning igasugune muu taristu, nagu elektri- ja veevõrgud, on siiski ehitatud mitmekihiliste turva-, seire- ja varusüsteemidega. Need ei ole küberrünnakute suhtes küll täiesti immuunsed, kuid on kodusesse Wi-Fi-võrku ühendatud mõnedest seadmetest märksa kõvemad pähklid. Kuidas oma nutikodu kaitsta? Selleks, et sinu kodused seadmed võõrastele kuuletuma ei hakkaks, soovitavad küberturvalisuse eksperdid järgida selliseid reegleid: Vaheta kohe oma seadmetel vaikimisi paroolid ja võta võimalusel kasutusele kaheastmeline autentimine. Paigalda regulaarselt tarkvarauuendusi nii ruuterile, nutikõlaritele kui ka teistele seadmetele. Ühenda võrgust lahti või vaheta välja vanad seadmed, mis enam tootjalt turvauuendusi ei saa. Hoia seadmeid kohalikus võrgus ja ühenda need "laia" internetti vaid siis, kui selleks on selge ja reaalne vajadus. Kõige lihtsam reegel on sageli kõige tõhusam: mida vähem võrku ühendatud seadmeid sul on, seda vähem on ründajatel potentsiaalseid sissepääsupunkte. Turvalisus Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Elisa toob Eestis müügile OPPO nutitelefonid

    Elisa toob Eestis müügile OPPO nutitelefonid Uudised AM toimetus 2. november 2026 - 19:58 Pilt Elisa on Eestis esimene telekomioperaator, kes võtab ametlikult oma tootevalikusse ülemaailmse tehnoloogiaettevõtte OPPO nutitelefonid. Uus tootja täidab OnePlusi lahkumisest tekkinud tühimiku ja pakub Eesti tarbijatele uusi võimalusi Androidi tipptelefonide seas. OPPO on üks maailma juhtivaid nutitelefonitootjaid, kelle seadmeid iseloomustavad tänapäevane disain, võimekad kaamerad ja kiire laadimine. Elisa tootevalikusse lisandub eri hinnaklassides telefone, mille seast leiavad sobiva mudeli nii tavakasutajad kui ka nõudlikumad tehnoloogiahuvilised. OPPO nõuab tähelepanu Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Evelin Tulbi sõnul on OPPO lisandumine ettevõtte tootevalikusse loomulik jätk senisele koostööle OnePlusiga. OPPO on ettevõtte jaoks loogiline järgnev valik pärast OnePlusi lahkumist. Tulp rõhutas, et OPPO ei ole lihtsalt OnePlusi asendaja, vaid pakub ka uusi võimalusi. Tootja on tuntud oma tipptasemel kaamerate, ülikiire laadimise ja läbimõeldud disaini poolest. Näiteks Findi seeria telefonides kasutatakse koostöös Rootsi professionaalsete kaamerate tootja Hasselbladiga välja töötatud kaameratehnoloogiat. Uued mudelid Elisa valikus Elisa alustab nelja OPPO mudeli müüki, pakkudes eri hinnaklassides telefone erinevate vajadustega kasutajatele: OPPO Reno16 F 5G (256 GB) – 469 eurot OPPO Reno16 5G (256 GB) – 699 eurot OPPO Reno16 Pro 5G (512 GB) – 889 eurot OPPO Find X9 Ultra (512 GB) – 1739 eurot Reno16 seeria on mõeldud kasutajatele, kes hindavad stiilset disaini, kvaliteetset kaamerat ja mugavat igapäevast kasutamist. Find X9 Ultra kuulub OPPO tippmudelite hulka ja paistab silma võimeka kaamerasüsteemi ning kõige uuemate tehnoloogiliste lahendustega. Tarbijate vajadused Elisa seadmete tootejuhi Edgar Pahhomovi sõnul ei vaata inimesed nutitelefoni valides enam vaid tootja nime. “Üha olulisemad on kaamera kvaliteet, aku vastupidavus, laadimiskiirus ja see, kui mugav on telefoni iga päev kasutada. OPPO suudab nendes valdkondades pakkuda juba tuntud tootjatele tugevat konkurentsi,” ütles Pahhomov. Kõik neli OPPO nutitelefoni on saadaval Elisa e-poes ja esindustes. Androidiblog Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

  • NATO CCDCOE küberõppusel harjutatakse mitmedomeeniliste operatsioonide toetamist

    NATO CCDCOE küberõppusel harjutatakse mitmedomeeniliste operatsioonide toetamist Uudised AM 2. november 2026 - 19:00 Pilt Täna algas Tallinnas NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav õppus Crossed Swords 2026, tuues kokku üle 250 osaleja enam kui 40 riigist. Õppus võimaldab ekspertidel harjutada küberoperatsioonide läbiviimist ning nende integreerimist kineetilistesse tegevustesse. NATO küberkaitsekoostöö keskuse direktor Tõnis Saar rõhutas, et "Crossed Swords" annab osalejatele ainulaadse võimaluse koordineeritud küberoperatsioonide harjutamiseks teiste sõjapidamise domeenidega. Ta märkis, et vajadus sellise väljaõppe järele kasvab, kuna riigid peavad olema valmis keerukamate operatsioonide läbiviimiseks. Tänavuse õppuse peamine eesmärk on arendada ekspertide tehnilisi oskusi ja sõjaliste juhtimisüksuste teadmisi küberrünnakute ja kaitsevõimekuste osas. "Crossed Swords" toetab ka erinevate sõjapidamise domeenide koostööd ning on integreeritud samaaegselt eriüksuste õppusega. Osalejate seas on sõjaliste küberoperatsioonide läbiviijad, küberkriminalistika eksperdid ja küberohtude ennetava tuvastamise spetsialistid. Üheks õppuse eesmärgiks on militaar-tsiviil koostöö tugevdamine, mille raames osalevad erasektori esindajad kriitilise infrastruktuuri kaitse alaste õppuste planeerimises. Crossed Swords 2026 õppuse juht Jozef Kostelansky märkis, et üks peamisi väljakutseid on erinevate tegevuste täpne ajastamine ja kooskõlastamine:  "Küberoperatsioonide mõju peab avalduma õigel ajal, et toetada või lükata edasi kineetilist tegevust." Tänavune õppus rõhutab tehisintellekti agentide kasutamise suunda, kus osalejad kavandavad, arendavad ja rakendavad tehisintellekti lahendusi. Esmakordselt kasutatakse ka OpenAI Daybreaki tehnilisi lahendusi. Tehisintellekti kasutuselevõtuga pööratakse tähelepanu kübervaldkonna olulisele muutusele. Koostööd teostatakse üle 20 partneriga erasektorist ja teadusasutustest, et muuta õppus elulähedasemaks ning toetada oma teadmiste ja tehnoloogiatega. NATO küberkaitsekoostöö keskus on korraldanud õppust "Crossed Swords" alates 2014. aastast. NATO küberkaitsekoostöö keskus CCDCOE on Tallinnas asuv rahvusvaheline teadus- ja väljaõppekeskus, mis keskendub küberkaitsealasele haridusele, teadustööle ja arendusele ning kus osaleb 39 NATO liikmes- ja partnerriiki. Turvalisus Lahendused Salvesta PDF! »

ITUUDISED

    © All right reserved 2069

    Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes