Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Sigrid Rajalo: kui teadus jääb riiulisse, siis jääb rikkus tulemata

    Kui tahame vältida jõuetut paigaltammumist, siis tuleb tootlikkuse kasv siduda teaduse kommertsialiseerimise, süvatehnoloogia ja strateegilise tööstuspoliitikaga, kirjutab Sigrid Rajalo.

  • Võrumaal toimus robootikapäev ja leiutamise festival

    Ligi 250 leiutamise ja robootika huvilist noort üle Eesti kohtusid Võrus, kus toimus üheksas Võrumaa robootikapäev ja leiutamise festival. Korraldajate hinnangul on robootika hea võimalus tuua noored tehnoloogia alade juurde.

  • Harri Tiido: muskismist ja inimkonna ümberkujundamisest

    Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Quinn Slobodiani ja Ben Tarnoffi abil vaatluse all muskism. Muskism on jõudnud arengujärku, kus nähakse juba inimkonna ümber kujundamist ning loogiline käik on kiibi paigutamine inimese ajusse, vahendab Tiido.

  • Priit Raag ja Carri Ginter: erand kustus, aga sõnumite läbivaatamine jätkub

    Alates 4. aprillist puudub Euroopa Liidus selge õiguslik alus erasõnumite massiliseks läbivaatamiseks. Erand, mis seda lubas, on kustunud, aga suured tehnoloogiaettevõtted on teatanud, et jätkavad erasõnumite läbivaatamist. Euroopas jätkub vaidlus chat control'i üle, kirjutavad Priit Raag ja Carri Ginter.

  • Alar Karis: õhus on liiga palju agressiivsust, aga koos me võidame

    Ajad muutuvad üha ärevamaks. Õhus on liiga palju rahulolematust, liiga palju vihkamist, liiga palju agressiivsust. Tundub, et seni kindlalt püsinud sõjajärgne maailmakord on kõikuma löönud, ütles Leedus Kaunase Vytautas Magnuse ülikooli audoktoriks promoveeritud Alar Karis audoktori loengus.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

PM – E-SPORT

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

AM

  • Hüvasti, vabandused! Garmini uued taskukohasemad jooksukellad teevad treeningu alustamise lihtsamaks

    Hüvasti, vabandused! Garmini uued taskukohasemad jooksukellad teevad treeningu alustamise lihtsamaks Pilt AM 15. mai 2026 - 23:14 Kui oled kunagi mõelnud, et tahaksid jooksmisega alustada, kuid spordikellade keerulised graafikud ja teaduslikud funktsioonid hirmutavad? Jah, Garmini kellad on tavaliselt olnud hirmkallid, kuid nüüd on algajatele midagi odavamat. Välja tulid uhiuued Forerunner 70 ja Forerunner 170 seeria jooksukellad. Need mudelid toovad premium-klassi AMOLED-ekraanid ja nutikad treeningfunktsioonid kõigi alustavate ja edasijõudnud jooksjate randmetele – ja seda üllatavalt rahakotisõbraliku hinnaga. Kirkad ekraanid ja lollikindel disain Möödas on ajad, mil taskukohane spordikell tähendas tuhmi ja igavat ekraani. Mõlemad uued mudelid on varustatud erksavärvilise ja ülimalt puutetundliku 1,2-tollise AMOLED-ekraaniga. Ekraan on hästi loetav ka kõige eredamas kevadpäikeses. Et aga jooksu ajal higiste näppudega ekraanil vehkimine ebamugavaks ei muutuks, on Garmin säilitanud oma vana hea klassikalise viie nupuga disaini. See toimib alati, on töökindel, sõltumata sellest, kas käes on kindad või kallab väljas vihma. Forerunner 70 – isiklik "rätsepaülikond" või taskutreener Forerunner 70 on loodud neile, kes soovivad kvaliteeti ilma üleliigse keerukuseta. Kellal on sisseehitatud GPS, mis mõõdab täpselt jooksuaega, distantsi ja tempot, ning täpne andur randmelt pulsi lugemiseks. Kõige põnevam uuendus on aga uued kiirtreeningud. See funktsioon töötab nagu intelligentne rätsep, kes õmbleb sulle iga päev uue treeningsoovituse just sinu praeguse vormi järgi. Enda vaevaks jääb vaid määrata, kui kaua ja kui tugevalt iga päev pingutada tahad ning kell paneb plaani paika. Kui jooksmisest peaks villand saama, ei jää kell sahtlisse tolmu koguma – seadmest leiab üle 80 erineva spordiala ja treeningprogrammi, sealhulgas ujumise, jalgrattasõidu ja jõutreeningu. Füüsilise seisundi hoidmiseks pakub Garmin Coach programm ka väiksema mahuga treeningplaane. Nutikella režiimis peab Forerunner 70 aku vastu kuni 13 päeva. Forerunner 170 ja 170 Music – vabadus nutitelefonist Kui soovid sammu võrra rohkem mugavust, siis Forerunner 170 sisaldab kõiki baasmudeli hüvesid, kuid lisab valemisse Garmin Pay viipemaksed. See tähendab, et saad pärast pikka treeningut poest läbi hüpata ja pudeli vett osta randmeliigutusega – rahakotti pole vaja kaasas tassida. Melomaanidele on aga mõeldud Forerunner 170 Music. See versioon võimaldab laadida laule, podcaste ja muud sisu otse kella mälusse populaarsetest kolmandate osapoolte muusikateenustest. Ühendada tuleb juhtmevabad kõrvaklapid ja jooksu saab ikka teha täiesti telefonivabalt. Forerunner 170 ja 170 Music pakuvad nutikella režiimis kuni 10 päeva akuaega ning paistavad silma põnevate värvikombinatsioonidega, ulatudes klassikalisest mustast ja valgest kuni silmapaistva sinakasrohelise ning punakasroosani. Keha isiklik diagnostikaseade Lisaks treeningutele on kellad ka tervisejälgijad. Täiustatud unejälgimisfunktsioon, unetreener, südame löögisageduse varieeruvuse (HRV) ja Pulse Ox vere hapnikusisaldust mõõtvad sensorid töötavad koos nagu isiklik diagnostikaseade. Health Status funktsiooniga teab hommikul ärgates täpselt, kas keha on valmis uueks intensiivseks jooksupäevaks või vajaks pigem rahulikku taastumist. Tehnilised andmed ja hinnad Ekraan: 1,2-tolline AMOLED, puutetundlik + 5 füüsilist nuppu Forerunner 70 aku tööaeg: Kuni 13 päeva (nutikella režiimis) Forerunner 170 / Music aku tööaeg: Kuni 10 päeva (nutikella režiimis) Spordiprofiilid: Üle 80 spordiala (sh jooks, ujumine, jalgrattasõit, jõutreening) Terviseandurid: Randmepulss, HRV, Pulse Ox (vere hapnik), unejälgimine, unetreener, Health Status Nutifunktsioonid: Nutiteavitused, Garmin Pay (ainult 170 seeria), Muusika tugi (ainult 170 Music) Forerunner 70 värvitoonid: Kollane, lavendlililla, must, valge Forerunner 170 värvitoonid: Must (musta või kollase rihmaga), valge (valge või sinaka rihmaga) Forerunner 170 Music värvitoonid: Must, valge, erksad kombinatsioonid (sinakasroheline, punakasroosa) Soovituslik jaehind: Forerunner 70: 249,99 €Forerunner 170: 299,99 €Forerunner 170 Music: 349,99 € Saadavus: Müügil alates 15. maist, tänasest Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Telia statistika: petukõnede hulk langes järsult teist kuud järjest

    Telia statistika: petukõnede hulk langes järsult teist kuud järjest Pilt AM 15. mai 2026 - 17:10 Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud.  Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.   Kui jaanuaris blokeerisid Telia turbesüsteemid üle 2 miljoni petukõnekatse ja veebruaris ligemale 2,3 miljonit, siis märtsis langes see number umbes 860 000-ni. Aprillis oli aga langus veelgi märgatavam ning ettevõtte süsteemid tuvastasid 223 000 petukõne katset. Nii on petukõnekatsete hulk langenud võrreldes näiteks veebruariga ligi 10 korda. Samal ajal on välismaalt Eestisse tehtavate tava- ehk nn lubatud kõnede maht jäänud varasemate kuudega sarnasele tasemele. Seega tähendab petukõnede varasemast väiksem blokeerimiste hulk, et petukõnesid jõuab klientideni ka reaalsuses vähem. Telia poolt tuvastatud ja blokeeritud petukõnekatsed viimase 6 kuu jooksul November 2025 2 043 000 Detsember 2025 1 347 000 Jaanuar 2026 2 150 000 Veebruar 2026 2 290 000 Märts 2026 858 000 Aprill 2026 223 000 Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti sõnul tegelevad petukõnede tegijad võrgu skaneerimisega, millega sisuliselt kammitakse läbi Eestis kehtivate ja töötavate telefoninumbrite vahemikke.  „Meie poolt märtsis kasutusele võetud muudatus seisneb selles, et kui varem said mittekehtivatele numbritele tehtud kõned vastuseks vaid veakoodi, siis alates märtsi keskpaigast saavad selliste kõnede tegijad vastuseks teate stiilis: „number pole kasutusel“. Selline lähenemine petuskeemide korraldajatele loomulikult ei meeldi, sest aeglustab robotkõnede tegemist ning iga selliselt vastatud kõnega võtame aega järgmise kõnekatse tegemiselt,“ märkis Neerot. Petukõnede probleem pole Telia ühendusteenuste osakonna juhataja sõnul aga endiselt kuhugi kadunud. Kuigi kohalikud sideoperaatorid blokeerivad igas kuus suure hulga petukõnesid, kasutavad kelmid jätkuvalt aina uusi lähenemisi ning kõiki petukõnesid pole võimalik tõkestada. Seetõttu tasub olla inimestel jätkuvalt valvas ning mitte teha sissetuleva kõne ajal PIN-koodidega autentimisi ja allkirjastamisi, millega antakse petturite ligipääs erinevatele veebiteenustele (sh oma pangakontole).  2025. aastal tuvastasid ja blokeerisid Telia turbesüsteemid ligemale 24 miljonit välismaalt Eestisse suunatud petukõne katset.  Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Lamekatuse remont kortermajades: probleemid ja lahendused

    Lamekatuse remont kortermajades: probleemid ja lahendused Pilt AM 15. mai 2026 - 1:15 (Sisuturundus) Kortermaja elanikud seisavad sageli silmitsi lekkiva või amortiseerunud katusega, mis mõjutab kõiki majas elavaid inimesi — veekahju ülemistel korrustel, hallitus laeadel ja kasvavad küttearved. Professionaalsed katusetööd on ainuvõimalik vastus: mida kauem probleemi edasi lükatakse, seda kallimaks läheb lõplik remont. Miks vajavad kortermajad lamekatused erilist tähelepanu Eestis on suur osa nõukogudeaegsetest kortermajadest varustatud lamekatustega, mille ehitusvanus ületab 40–60 aastat. Algne bituumenmaterjal on ammu jõudnud kasutusea lõppu, kuid lamekatusetöid lükatakse edasi aastast aastasse. Eesti kliima — lumetalved, kevadised sulad, suvine kuumus ja sügisesed vihmaperioodid — loob katusematerjalidele pideva temperatuuri- ja niiskusstressi, mis nõuab kõrget materjali- ja paigalduskvaliteeti. Tüüpilised kahjustused Katuseekspertide hinnangul on levinuimad lamekatuse defektid kortermajades: Hüdroisolatsiooni irdumine ja mullide teke — temperatuurikõikumised kahjustavad katet, eriti kevadise sulatuse järel; Praod läbiviikude juures — korstnad, ventilatsiooniavad ja kanalisatsioonitorud on sagedased lekkeohukohad; Ummistunud vihmaveeäravoolud — seisev vesi kiirendab katte kulumist ja suurendab katusele avalduvat koormust; Lamekatuse remont: lahendused ja materjalid Kohalik remont ja kapitaalne rekonstruktsioon Katuse remonttööd kohaliku iseloomuga sobivad siis, kui kahjustused piirduvad väiksema alaga: asendatakse katusekatte kahjustatud osa ja tihendatakse praod. Kapitaalne lamekatusetööde tsükkel on vajalik laiaulatuslike kahjustuste puhul — see hõlmab vana katte täielikku demontaaži, aluspinna ettevalmistust ja kaasaegse materjali paigaldust. Tänapäevased katusematerjalid on palju vastupidavamad kui nõukogudeaegne ruberoid. SBS/APP bituumenrullmaterjal teenib kuni 30 aastat, PVC- ja TPO-membraanid sobivad keerulise konfiguratsiooniga pindadele ning polüuretaanist vedel hüdroisolatsioon moodustab õmblusteta kaitsekihi, mis on ideaalne raskesti ligipääsetavatele kohtadele. Kortermaja lamekatuse remont nõuab korteriühistu koosoleku otsust. Rahastamiseks saab kasutada KredExi rekonstrueerimistoetust, korteriühistu remondireservi või elamurenovatsiooniks mõeldud sooduslaenu. Enne tööde alustamist tasub lasta spetsialistil teha põhjalik katusediagnostika — see aitab täpselt määrata kahjustuste ulatuse ja valida optimaalseima lahenduse nii kvaliteedi kui ka eelarve seisukohast. Õigeaegsed katusetööd kaitsevad hoone kandekonstruktsioone niiskuskahjustuste eest, vähendavad energiakadu ja tõstavad kogu kinnisvara väärtust pikaajaliselt. Usaldage oma kortermaja katus professionaalidele — Roofmaster lamekatuse remont tagab kvaliteetse tulemuse ja kuni 10-aastase garantii. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudsid idufirmad Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast

    Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudsid idufirmad Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast Pilt AM 15. mai 2026 - 0:31 Latitude59 idufirmade konkursi finaali jõudis seitse idufirmat Eestist, Soomest, Leedust ja Ukrainast, kes hakkavad Tallinnas võistlema ligi poole miljoni euro suuruse investeeringu nimel. Tänavu kandideeris konkursile kokku 465 idufirmat, mis teeb sellest läbi aegade suurima osalejate arvuga Latitude59 konkursi. Finalistide hulgas on nii kaitsetehnoloogia, tehisintellekti kui ka süvatehnoloogia valdkonna ettevõtteid. Latitude59 idufirmade konkursi finalistid on: Callsy AI (LT) – arendab AI-tööjõuagente, automatiseerimaks müüki, kliendituge ja kasutajate aktiveerimist; FleetFox (EST) – pakub kõik-ühes lahendust autopargihalduritele üle Euroopa; Getpin (EST) – aitab kohalikel ettevõtetel AI-põhistes otsingutes nähtavaks saada; FPV Battleground (UA) – arendab taktikalist FPV-droonisimulaatorit sõjaväelisteks väljaõpeteks; DogBase (EST) — AI-platvorm teenistuskoerte meeskondade treenimiseks ja soorituse parandamiseks; Granarium (FIN) — taastuvmaterjalidel põhinevad superkondensaatorid elektrivõrkude stabiliseerimiseks; Backoffice (LT) — tööjõuhalduslahendus restoranidele.  Latitude59 startup- ja investorsuhete juht Krista Meinarde tõi välja, et tänavused finalistid peegeldavad hästi seda, kuidas startup-maastik võib kiiresti muutuda. “Finaali jõudnud meeskonnad tegutsevad äärmiselt erinevates valdkondades, mistõttu tõotab Latitude59 pealaval toimuv finaalvõistlus tulla erakordselt põnev,” ütles Meinarde. Latitude59 idufirmade konkurss on Põhjamaade ja Baltikumi suurim ning aastatega on see kasvanud iduettevõtete jaoks oluliseks hüppelauaks. Tänavuse konkursi peaauhinnaks on ligi poole miljoni euro suurune investeering. Eesti äriinglite võrgustik EstBAN panustab auhinnafondi 200 000 eurot ning Läti äriinglite võrgustik LatBAN lisab 100 000 eurot. Soome äriinglite võrgustik FiBAN liitub sündikaadiga, esindades Põhjamaade investoreid. Leedus tegutsev riskikapitalifond FIRSTPICK VC paneb investeeringuna välja 100 000 eurot.  Idufirmade konkursi üks juhtinvestoritest EstBANi juhatuse liige ja BSV partner Jana Budkovskaja ütles, et tänased varajase faasi startupid peegeldavad ülemaailmset olukorda - silma paistavad ideed, mis tegelevad kaitse- ja turvalisuse küsimustega, energeetika ja töö optimeerimisega. “Taotluste läbivaatamine on kohati nagu teadusulme kirjanduse lugemine, mille osaks on ka ärimudelid ja fakt, et AI-agendid ja droonid on täna osa meie argipäevast. Tehnoloogia arengu kõrval torkavad silma ka tervisele ja heaolule keskenduvad ideed. Pitch-võistluse taotluste läbitöötamine on olnud tohutult põnev ja finaali said tugevad tiimid. Soovitan kõigil tulla neid pitche Latitude59'ile kuulama,” sõnas ingelinvestorite esindaja Budkovskaja. Seitse finalisti saavad pitchida Latitude59 pealaval 22. mail, võistluse finaal algab kell 14.00. Lisaks rahalisele investeeringule panustavad auhinnafondi ka SEB, TalentHub, Knowzilla, Widen Legal, Amazon Web Services ja Google Cloud. Latitude59 toimub 20.–22. mail Tallinnas, Kultuurikatlas ning osalejaid oodatakse enam kui 70 riigist. Tegemist on Uus-Põhjala regiooni kõige rahvusvahelisema ja mõjukama iduettevõtlus- ning tehnoloogiasündmusega, mis toob Tallinnasse kokku idufirmad, investorid ja startup-ökosüsteemi arendajad üle maailma. Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

  • ID-tarkvara sai värskenduse, Windows 10 kasutajatele lõpeb sügisel tugi

    ID-tarkvara sai värskenduse, Windows 10 kasutajatele lõpeb sügisel tugi Pilt AM 14. mai 2026 - 13:51 Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) paiskas eile, 13. mail avalikkuse ette ID-tarkvara värske versiooni 26.4. Selle rutiinse uuendusega anti ühtlasi ka teada, et Windows 10 ajastu hakkab ametlikult läbi saama. Kõige olulisem sõnum, mida RIA seekord rõhutab, ei puuduta ainult uusi funktsioone, vaid hoopis seda, mis ees ootab. Alates käesoleva aasta sügisest lõpetatakse ID-tarkvaras Windows 10 tugi. Kui Microsoft ise lõpetab Windows 10 turvapaigad, ei saa ka Eesti ID-tarkvara lubada endale sel platvormil ametlikku tegutsemist. Sügisel on aeg vaadata Windows 11 või mõne muu toetatud operatsioonisüsteemi poole, et digitoimingud poole pealt ei katkeks. Peamised muudatused uue versiooniga aga on sellised: Lisati ametlik tugi Ubuntu 25.10 versioonile ja üha populaarsemaks muutuvatele Windows ARM seadmetele. See tähendab, et uue põlvkonna energiasäästlikud sülearvutid saavad Eesti ID-kaardiga nüüd veelgi paremini läbi. Eemaldati Ubuntu 25.04 ja macOS 13 tugi. DigiDoc4 ja Web eID rakenduse kasutajaliidest on täiendatud ja tekste selgemaks muudetud. Täiendati CDOC2 vormingus dokumentide krüpteerimise ja dekrüpteerimise tuge. Kui tavaline CDOC on nagu tavaline ümbrik, siis CDOC2 on tugevdatud turvaümbrik, mis peab vastu ka tuleviku küberohtudele. RIA tuletab meelde, et tarkvara hoidmine värskena on elementaarne küberhügieen. Uue versiooni saab alla laadida aadressilt id.ee. Tarkvara Turvalisus Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Andrus Purde pakub Kristjan Marustet aasta asutajaks. “Tunnustame vastupidavust ja püsivust liiga vähe”

    Kuigi iga-aastase Eesti startup auhindade nominatsiooniprotsess algab kaheksa kuu pärast, tahab Asutajate Seltsi juhatuse liige Andrus Purde juba esitada Kristjan Maruste üheks kandidaadiks.

  • Odava AI aeg saab peagi läbi. Soovitus ettevõtetele: ostke ja katsetage kohe

    Ettevõtete jaoks on praegu AI-tööriistade loomine ja ostmine üpriski odav, kuid varsti see ei pruugi enam nii olla, hoiatas AI praktikute aastakonverentsi moderaator ja Äripäeva toimetaja Laura Saks.

  • LHV andme- ja AI juht: vaja on tehnilisi praktikuid, kes loovad andmete abil uusi võimalusi

    Andmete väärindamisest on saanud tööturul üks hinnatumaid oskusi, kinnitas LHV andme- ja tehisaruvaldkonna juht Janika Aan.

  • Trinidad Wisemani üks juhte lahkus ettevõttest. “Avatud uutele ja huvitavatele võimalustele“

    IT-ettevõtte Trinidad Wiseman müügi- ja riigihangete juht Marko Nemberg lahkus pea 14aastase töö järel ametist.

  • Heaolutehnoloogia programm rahastab 20 nutikat lahendust. “Me ei toeta nullist arendamist”

    Sotsiaalministeerium käivitas aasta alguses 16 miljoni eurose heaolutehnoloogia innovatsiooniprogrammi, mis hakkab jõudma tulemusteni.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes