Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: 2025 oli privaatsuse jaoks halb aasta

    Oliver Laas annab Vikerraadio päevakommentaaris põgusa ülevaade privaatsuse käekäigust 2025. aastal Euroopas.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Rauno Kiris ja Kristjan Lill: digitaalse kriminaalmenetluse tulevikust

    Digitaliseerimine saab aidata muuta kriminaalmenetluse kiiremaks, läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks, kirjutavad Rauno Kiris ja Kristjan Lill algselt prokuratuuri aastaraamatus ilmunud kommentaaris.

  • Ivo Visak: pikapäevarühm ei lahenda tehisaru ja hariduse küsimusi

    TI-hüppe eesmärk ei ole kasvatada tehnoloogiast sõltuvaid noori ega tuua klassiruumi lihtsalt rohkem ekraane, vaid anda õpetajatele, koolidele ja riigile raam, mille abil säilitada baasoskused, seada piirid, maandada riske ja kasutada tehisaru seal, kus see päriselt toetab õppimist, kirjutab Ivo Visak.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uudam: piiratud ressurssidega riik ei saa olla kõiges väga hea

    Eesti riik peaks koostöös erasektoriga leidma valdkonnad, mida eelisarendada, et maailmamastaabis edukaks ja tuntuks saada, ütles riskikapitalifondi Karma Ventures kaasasutaja Margus Uudam. Ühtlasi tõi Uudam "Esimeses stuudios" välja, et Eesti ja teised väikesed riigid, kellel on piiratud ressursid, ei saa olla igas valdkonnas väga head.

  • Karen K Burns: Eesti vajab paremat kui praegune tehisaru nõukogu

    Aastakümnete pikkune edukas digiüleminek on andnud Eestile kadestamisväärse positsiooni, kuid see eelis kaob, kui jätame strateegilised otsused kitsa ringi kätte, kirjutab Karen K Burns.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

  • ARVUSTUS ⟩ Honor Magic 8 Pro: tehisaru muskliga telefon, mis hakkab nüüd pettureid paljastama

    Aastal 2026 pole nutitelefoni tippmudel enam lihtsalt sidevahend, vaid taskus kantav superarvuti, mis püüab omaniku soove lennult ära aimata. Hiina mobiilitootja Honor on oma värske lipulaeva Magic 8 Pro turule toonud lubadusega, et nüüd on raud ja ajud ehk riistvara ja tehisaru põimunud kokku tihedamalt kui kunagi varem. Isegi eraldi nupp on targa mõtleja väljakutsumiseks külje peal olemas.

PM – E-SPORT

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

  • Robin Kool ja Vitality jõudsid Majori poolfinaali

    Eesti parim CS2 mängija Robin «ropz» Kool ja tema kodumeeskond Vitality alustasid Budapesti Majori finaalvooru võidukalt. Poolfinaalis ootab neid aga äärmiselt tugev vastane – Spirit.

  • PODCAST ⟩ Kui mitu miljardit maksavad «Mortal Kombati» mängud?

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann, Andri Allas ja Allan Albert.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

AM

  • Kuidas alustada vibe-koodimisega?

    Kuidas alustada vibe-koodimisega? Pilt AM 18. märts 2026 - 14:56 Kujuta ette seda hetke, mil istud hilisõhtul hämaras toas, ekraani külm valgus peegeldumas klaasidelt. Sinu ees laiub tühi must terminal – hirmutav vaikus, mis ootab esimest koodirida. Tavaliselt järgneks sellele tunde kestev dokumentatsioonides tuhnimine, süntaksivigade rägastikus ekslemine ja peavalu mõne puuduva semikooloni pärast. Kuid seekord on kõik teisiti.  Sa ei hakka teksti trükkima. Sa hakkad juhtima. Võid isegi silmad sulgeda, tunnetada rakenduse vibe’i ja lausud masinale esimesed "loitsud" ehk käsuviibad. See on vibe coding – uus ajastu, kus kood ei ole enam telliskivi, mida sa pead ise vinnama ja müüri laduma, vaid sümfoonia, mida sa ainult dirigeerid. See pole pelk programmeerimine, vaid loominguline nihe, kus sa lakkad olemast lihttööline ja muutud toote visionääriks. Sa ei pea enam muretsema küsimuse "kuidas teha?" pärast, sest tehisintellekt on võtnud enda kanda musta töö, jättes sulle luksuse keskenduda vaid küsimusele "mida teha?". Kuidas kood voolama panna? Kõik saab alguse õigest keskkonnast, sest standardne tekstiredaktor on selle jaoks liiga tuim tööriist.  Selle asemel, et leppida tavalisega, astub mängu Cursor – hetkel valitsev tarkvaramaailma kuldstandard, mis on justkui hingestatud versioon populaarsest VS Code’ist.  Cursor ei vaata ainult sinu kursorit, vaid näeb tervet su projektikausta, mõistab seoseid failide vahel ja suudab „komponeerida“ terveid süsteeme, enne kui sa jõuad lauset lõpetada. Kui aga soovid vältida igasugust tehnilist seadistamist, ootab sind Replit, mis käitub kui virtuaalne arhitekt: sina annad idee ja agent ehitab valmis nii vundamendi, seinad kui ka sisekujunduse, olgu selleks siis kalorite jälgimise äpp või keerukas andmebaas. Nende kõrval püüab tähelepanu ka uustulnuk Windsurf, mis on loodud hoidma sind lakkamatus „voolus“, kus AI ja inimese mõttelõng on teineteisega täiuslikus sünergias ning tehiasru hoiab end vooluga kursis. Kuidas manada ekraanile oma esimene rakendus? Et alustada seda rännakut ja luua näiteks oma esimene harjumuste jälgimise rakendus, pead valdama uut tüüpi süntaksit – loomulikku keelt, mis on voolitud nn C.A.S.E. raamistiku järgi. See on sinu esimene tegevus uue tarkvara loomisel. Kõigepealt anna masinale kontekst (Context), maalides pildi sellest, et oled loomas minimalistlikku tööriista igapäevaste harjumuste märkimiseks.  Järgmiseks suuna teda tegevusega (Action), paludes luua interaktiivne tabel, kuhu saab lisada uusi harvemini tehtavaid tegevusi.  Ära unusta lisada stiili (Style), nõudes näiteks süsimusta öörežiimi ja pehmeid üleminekuid.  Viimase lihvina too talle mõned näited (Examples), öeldes, et soovid kasutajaliidest, mis tundub sama karge ja õhuline nagu Apple’i disainikeel – täis „klaasiefekte“ ja puhast valget ruumi. Nano Banana loodud illustratsioon harjumuste träkkimise äpist. Praktikas tähendab see, et avad Cursori, vajutad klahvikombinatsiooni Cmd+I ja lausud: „Loo mulle harjumuste jälgimise äpp, kus on minimalistlik tume disain nagu Apple Vision Pro lehel. Lisa nupp uute harjumuste lisamiseks ja visualiseeri minu progressi pehmete graafikutega.“  Jälgi, kuidas koodiread hakkavad ekraanile tekkima nagu vihmapiisad klaasile – see on sinu idee esimene "füüsiline" kuju. Visionäär, mitte pealtvaataja Kuigi vibe-koodimine tundub maagiline, ei tähenda see, et võid jalad seinale visata. Sa oled nüüd peatoimetaja või vastutav väljaandja, mitte trükkal. Tehisintellekt võib vahel muutuda „laisaks“ või hakata nägema hallutsinatsioone, pakkudes välja lahendusi, mida tegelikult pole olemas. Sinu ülesanne on hoida kätt pulsil ja märgata loogikavigu – näiteks kui AI ehitab ilusa sisselogimisvaate, kuid unustab lisada koha, kus kasutaja saaks oma parooli taastada. Tõeline vibe-koodija teab, et parimad tulemused tulevad kiires tagasisides. Kui midagi läheb valesti, ära hakka viga ise parandama. Kopeeri veateade, paiska see tagasi tehisintellektile ja ütle rahulikult: „See ei tööta, paranda see ära ja muuda kood ühtlasi puhtamaks.“  Sa võid tegelikult isegi joonistada oma idee paberilehele, teha sellest foto ja sööta see masinale, öeldes: „Ehita täpselt nii.“ See on ülim vabadus – võime luua ilma barjäärideta, kus ainus piirang on sinu enda kujutlusvõime. Vibe Coding Põhitööriistad: Cursor (edasiarendatud VS Code), Replit Agent, Windsurf Metoodika: C.A.S.E. (Context, Action, Style, Example) Töövoog: kiire prototüüpimine -> Kohene testimine -> AI-põhine vigade parandus Kasutaja roll: toote visionäär ja „peatoimetaja“ (Editor-in-Chief) Peamine eelis: programmeerimisoskuse barjääri kadumine, arenduskiiruse kasv 10x PLUSSID + Võimaldab luua rakendusi ilma põhjaliku programmeerimisalase hariduseta.+ Prototüüpide loomine võtab tunde asemel minuteid.+ Keskendumine loovusele ja kasutajakogemusele, mitte süntaksile. MIINUSED - Risk AI hallutsinatsioonideks ja mittetöötava koodi tekkeks.- Vajadus kriitilise mõtlemise ja loogika kontrolli järele. Tarkvara Tee ise Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Kuidas noorteakadeemiad mõjutavad klubide pikaajalist edu?

    Kuidas noorteakadeemiad mõjutavad klubide pikaajalist edu? Pilt AM 18. märts 2026 - 1:43 (Sisuturundus) Kõrgetasemelise jalgpalli algust tähistavad harva säravad tuled. Selle asemel kasvab see rahulikel treeningväljakutel, kus noored mängijad pingutavad nagu veteranid, keskendunud ja teravad. Kui meeskonnad toetavad oma noorteprogramme, kujundavad nad koosseisu iseloomu, stabiilsuse ja pikaajalise mõtteviisiga. Mõelge Barcelonale, Ajaxile, Benficale – igaüks neist on kodumaise talendi abil saavutanud tugevad hooajad. Vähesed meeskonnad püsivad tugevad aastaid ilma pingutuse märkeid näitamata. Siiski tõusevad teatud meeskonnad vaikselt tööd tehes tagaplaanil. Vaadake tähelepanelikult ja te märkate, et noorteprogrammid toidavad stabiilset arengut. Need varjatud mootorid selgitavad sageli teiste poolt märkamata jäävat püsivust. Jätkusuutliku talendipipeliini loomine Miks mõned klubid jäävad konkurentsivõimeliseks? Nad kasvatavad oma talente tugeva noortesüsteemi abil. Selle asemel, et pidevalt osta kalleid staare, arendavad nad noori mängijaid, keda on kujundanud aastatepikkune klubis viibimine. Paljud akadeemiad keskenduvad ka haridusele ja distsipliinile – selline panustamine spordile ja noorte arengusse kannab vilja ka väljaspool professionaalset taset. Selle aluse tõttu mõistavad mängijad juba ootusi, meeskonna liikumisi ja taktikalisi põhimõtteid. Võtame näiteks Ajax. Igal hooajal ilmuvad uued akadeemia lõpetajad esindusmeeskonna mängudesse mitte juhuslikult, vaid hoolika planeerimise tulemusena. Paljud neist liiguvad hiljem välismaale suure üleminekutasu eest, olles oma väärtust tõestanud. Barcelona La Masia treeningväljakutel õppisid noored talendid nagu Lionel Messi, Xavi Hernández, Sergio Busquets ja Andrés Iniesta esmakordselt mängu. Sellelt pinnalt tõusis meeskonna tuum, mis viis klubi Euroopa meistritiitlini 2009. ja uuesti 2011. aastal. Kuna nende teed ristusid varakult noorte süsteemis, oli üksteise mõistmine loomulik – kaua enne tipptasemel mängude algust. Finantsiline stabiilsus mängijate arendamise kaudu Noortesüsteemid pakuvad enamat kui spordialast edu. Nad loovad finantsilist paindlikkust ja pikaajalist majanduslikku stabiilsust klubidele, kes tegutsevad konkurentsitihedal üleminekuturul. Klubid saavad akadeemia investeeringutest mitmel moel kasu: Vähendatud üleminekukulud meeskonna mängijate ja varumängijate peale; Kasumlikud müügid arenenud mängijate teistele klubidele; UEFA võistluste nõutavad kodumaise mängijate kvoodid; Koolitatud noorte mängijate kõrgem edasimüügiväärtus. Chelsea akadeemia demonstreerib seda strateegiat selgelt. Aastatel 2018–2023 teenisid akadeemia lõpetajad, nagu Mason Mount ja Tammy Abraham, sadu miljoneid üleminekutulusid. See tulu aitas rahastada meeskonna ulatuslikku ümberkujundamist, rikkumata finantsreegleid. Kuidas akadeemiad kujundavad klubi identiteeti ja stiili Need ei ole lihtsalt mängijate tehased. Need noorteorganisatsioonid juurutavad klubisse sügava mõtteviisi mängu kohta. Tipptasemel ideedest lähtuvad treeningharjutused levivad kõikidesse vanuserühmadesse. Lõpetajad astuvad esiliiga mängudesse, nagu oleksid nad alati sinna kuulunud. Juba aastaid enne särgi selga panemist liiguvad nad selle rütmis. Mänguväljak muutub teise loomulikuks, sest õppetunnid algasid juba ammu. Taktikaline haridus varasest east Kui teismelised liituvad akadeemiaga, hakkavad nad lahti harutama mitmekihilisi meeskonnastrateegiaid. Treeningud keskenduvad sellele, kus seista, millal sulgeda, kuidas kaoses kiiresti valida. Ajaxis kasutavad lapsed sama taktikat, mis juhib esindusmeeskonna mängu. Noored mängijad leiavad kohe oma jalgealuse, kui nad jõuavad profitasemele. Ruumi leidmine on selleks ajaks muutunud loomulikuks, samuti teadmine, kuhu liikuda ja millal sulgeda. Seetõttu annavad juhid neile tihti algkoosseisu koha varem kui uustulnukatele, kellel puudub taust. Oluline on see, kui sügavalt need harjumused on juurdunud juba ammu enne edutamist. Kultuuriline lojaalsus ja klubi mentaliteet Klubi akadeemiates loovad noored mängijad igapäevaste rutiinide kaudu sügavad sidemed. Lapsepõlvest saati klubi särki kandes kujuneb identiteet, samas kui minevikust pärit lood jäävad aja jooksul meelde. Need sidemed juhivad hiljem vaikselt käitumist, keskendumist ja vastupidavust. Lojaalsus ei teki reeglite järgi, vaid aastate jooksul ühes keskkonnas veedetud aja jooksul. Kunagi kujundas Manchester United oma kodumaise talendi abil terve põlvkonna. Võtame näiteks Ryan Giggs, Paul Scholes ja Gary Neville – igaüks neist tõusis karjääriredelil üles ilma klubist lahkumata. Kuna nad kasvasid üles süsteemis, oli nende side klubiga sügav. See ühine mõtteviis sai kütuseks pikaajalisele edule väljakul.  Sujuvam integreerumine esindusmeeskonda Akadeemia lõpetajad teavad juba esimesest päevast alates, kuidas klubis asjad toimivad, mistõttu kohanemine võtab peaaegu aega. Kuna nad on aastaid treeninud nagu esindusmeeskonna liikmed, tundub edasiliikumine loomulik, mitte sunnitud. Treenerite ideede selgitamine, oodatav positsioon, isegi treeningute raskusaste – kõik see klapib kohe. Kui mängupäevad kuhjuvad ja rotatsioon muutub vajalikuks, toetuvad juhid kõhklematult kodumaistele nimedele – nad sobivad lihtsalt otse rütmi. Täiesti ootamatult kerkis esile Phil Foden, täpselt nagu see plaan ette nägi. Manchester City kujundas tema oskusi algusest peale ja siis Guardiola juhtimisel lasi ta aeglaselt sisse elada. Vaid 18-aastasena ilmus ta esindusmeeskonna treeningutele ilma kutseta. Kuna ta omandas positsioneerimise nii kiiresti, sobis ta City koosseisu peaaegu automaatselt. Võtame näiteks Pedri Barcelonast – sama lugu, erinev särk; sama vaikne tõus noorte ridadest peaareenile. Siis on veel Bukayo Saka Arsenalist, kes astus varakult esile ja jäi paigale, kui talle võimalus anti. Pikaajaline konkurentsieelis Üks põhjus, miks klubid suudavad üle elada suurte lahkumiste? Nende noorte süsteemid toidavad esindusmeeskonda pidevalt uute nägudega. Võtame näiteks Benfica – raha voolab sisse, alates 2014. aastast üle poole miljardi euro, tänu kodumaistele mängijatele, kes edasi liiguvad. Nimed nagu João Félix, Rúben Dias, Bernardo Silva alustasid seal ja tõusid siis kaugele üle Portugali piiride. Ajaxis on lugu peaaegu sama, seda toetab tuntud treeningkompleks De Toekomst. Noored talendid nagu Matthijs de Ligt, Frenkie de Jong ja Ryan Gravenberch tõusid esile enne edasi liikumist Euroopa tippklubidesse. Selle tee tõttu muutub klubi rahaliselt tugevamaks, säilitab oma mängustiili ja jääb konkurentsivõimeliseks hoolimata teiste klubide suurematest eelarvetest. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Dongfeng Forthing U Tour M4 - lohiseva nimega, kuid huvitav Hiina ime

    Dongfeng Forthing U Tour M4 - lohiseva nimega, kuid huvitav Hiina ime Pilt Marko Habicht 17. märts 2026 - 0:48 Dongfeng Forthing U Tour M4 on 7 kohaline mpv, mis tahab pakkuda palju ruumi, palju varustust ja natuke kallima auto tunnet. Eesti hinnakirjas algab see umbes 31 000 euro juurest. Pikkust on 4850 mm ja teljevahet 2900 mm. See tähendab, et paberil on tegu päriselt suure pereautoga, mitte lihtsalt pikaks venitatud linnamaasturiga. Esimene mulje on hea. Kui ei vaataks nina peal olevat logo, siis ei arvaks tingimata, et tegu on meie maal tundmatu Hiina margiga. Salong jätab korraliku mulje, led esituled töötavad hästi ja pööramisel aitavad nurgatuled samuti kaasa. Kui selle auto hind jääb alla 40 000 euro, siis on esmamulje pigem tugev kui nõrk. Hiina päritolu teema tuleb selle auto puhul nagunii jutuks. Kui keegi ütleb, et tema Hiina autot ei osta, siis sama loogikaga peaks ta välistama ka Volvo. Seda ei ole vaja pikalt jahvatada, aga taustaks tasub see ära märkida. Tänane autoturg ei ole enam nii mustvalge, et päritoluriik üksi ütleb kogu tõe ära. Suur kere ja kolm päriselt kasutatavat rida U Touri peamine trump on ruum. See ei ole auto, kus kolmas rida on lisatud ainult brošüüri pärast. Kolmandasse ritta saab panna ka täiskasvanu nii, et sõit ei muutu kohe karistuseks. Just siin tuleb välja vahe näiteks Dacia Joggeriga. Jogger on hea ja mõistlik auto, aga U Tour on suurem, laiem ja rohkem klassikalise mpv loogikaga. Teises reas on kaks eraldi kapteniistet. See on lahendus, mida hindavad nii suure perega liikujad kui ka taksojuhid. Keskmine rida näeb hea välja, istmed on mugavad ja ruumi on piisavalt. Lisaks on istmete juures nupud, millega saab ruumi ümber sättida ka tagantpoolt. See on praktiline detail, eriti siis, kui autos käib pidev sisse-välja liikumine. Samas tuleb siin kohe välja ka üks auto suuremaid nõrkusi. Ligipääs kolmandasse ritta ei ole nii hea, kui istmeskeemi vaadates loodaks. Esiistme ette tõmbamine on vaevarikas ja keskmise rea vahelt läbi ronimine ebamugav. Keskmise rea elektriline mehhanism ei aita samuti palju. Nupp liigutab kas istmepõhja või seljatuge, mitte mõlemat korraga. See teeb kogu protsessi aeglaseks ja veidi kohmakaks. Siin on hästi näha üks U Touri põhiteema. Mõni asi näeb uhke välja, aga kasutuses ei ole päris lõpuni läbi mõeldud. Salongis on palju head, aga ka mõni arusaamatu valik Salongi üldmulje on selle auto tugev külg. Materjalid tunduvad hinna kohta korralikud, istmed on mugavad ja suur klaaspind annab avarust. Neli istet on korraga soojenduse ja ventilatsiooniga. See on asi, mida selles hinnas ei saa pidada enesestmõistetavaks ning oleks märkimisväärne ka kaks korda suurema hinnalipiku juures. Aga siis tuleb vastu järgmine kummaline otsus. Neljal istmel on soojendus ja ventilatsioon, kuid roolisoojendust sõiduk ei paku. Eesti kliimas on see puudus, mitte detail. Just sellised otsused tekitavad tunde, et auto on ehitatud lääne kliendile, kuid kõigist harjumustest ja ootustest ei ole lõpuni aru saadud. Ekraanide ja ühenduvuse pool jätab samuti kahetise mulje. Apple CarPlay ja Android Auto töötasid alguses hästi ja juhtmevabalt. Kõik tundus lihtne ja kaasaegne. Siis lakkas süsteem töötamast. Ühenduse taastamine ei olnud enam sirgjooneline ning menüü loogika jäi segaseks. Sama lugu oli helisüsteemiga. Tagumiste kõlarite helitaseme muutmise kohta ei õnnestunud lihtsalt loogilist menüüpunkti leida. See ei tähenda, et süsteem oleks täiesti halb, aga see nõuab rohkem harjumist, kui sellise auto puhul ootaks. Kliimaseadmega oli samuti omajagu janti. Temperatuur ei püsinud proovisõidul stabiilsena. Vahel läks liiga külmaks, siis jälle liiga soojaks. Pikemal sõidul tähendab see, et sa pead rohkem nuppe näppima, kui tahaksid. Üks huvitav detail oli telefonihoidja lahendus. Kahe ventilaatori vahel on koht spetsiaalse hoidiku jaoks. See on iseenesest nutikas mõte. Samas tuleb sobiv hoidik tellida tõenäoliselt sõiduki omaniku poolt Hiinast ja Eesti saadavus ei ole selge. Aliexpressis täitsa olemas kuid Jälle näide sellest, kuidas hea idee on olemas, aga kohalik lahendus jääb veel poolele teele. Ja siis veel üks ajast maha jäänud detail. Kõik pistikupesad on usb a. Usb c pesi ei ole ühtegi. See ei tapa kasutuskogemust ära, aga 2026. aasta auto kohta on see veider. Turvavarustus on paberil tugev, päris auto vajab kontrolli Paberil näeb U Tour turvalisuse poolest hea välja. Mudelil on 5 C-NCAP tärni ja ametlikes materjalides räägitakse pikast juhiabisüsteemide loetelust. See kõik kõlab hästi. Probleem on selles, et konkreetne demosõiduk ei kinnitanud kogu seda lubatud pilti. Proovisõidu autos puudusid adaptiivne püsikiirushoidja ja aktiivne reahoidja. Mõnes teises varustuses võivad need olemas olla, kuid ostja jaoks tähendab see üht lihtsat asja. Varustuse nimekiri tuleb enne ostu päriselt üle kontrollida. Ainult üldise mudelikirjelduse põhjal ei maksa eeldada, et kõik juhiabid on sinu autol olemas. Igapäevasest kasutusest rääkides on kõige kasulikumad asjad selles autos pigem parkimis- ja nähtavuslahendused. Suur kere tähendab, et hea kaamerapilt ja selge valgustus annavad päriselt juurde. Just siin tundub auto oma suuruse juures kõige loogilisem. Sõit on mugav, aga mõned küsimused jäävad õhku Mootori ja käigukasti poolel on turuti erinevusi ning eri lehtedel liiguvad erinevad numbrid. Eesti müügiinfo räägib bensiinist ja hübriidist, aga kõiki tehnilisi üksikasju ei ole ühtmoodi lahti kirjutatud. Seda tasub ostjal samuti tähele panna. Kui tahad täpselt teada, mis võimsus, mis käigukast ja milline varustus sinu konkreetsel autol on, tuleb seda kontrollida just selle versiooni põhjal, mida sulle pakutakse. Proovisõidu keskmine kütusekulu tuli 7,9 l/100 km. See ei ole halb tulemus, arvestades auto suurust ja bensiinimootorit. Samas ei ole see ka number, mis teeks sellest ilmse lemmiku taksosse või teenusveoks, kus kilomeetri hind on sageli kõige olulisem. Ertiti praeguste kütusehindade juures, seda enam et kodulehel suurelt number lubab kulu 6.6L/100 Sõidumugavus ise on korralik. Mitme tunni pikkune sõit ei olnud väsitav. Müratase jäi hinnaklassi arvestades täiesti talutavaks. See on oluline, sest just odavama otsa suurtel autodel kipub maanteemüra kiiresti tüütuks muutuma. U Tour siin päris alt ei vea. Küll aga tuli proovisõidus välja üks häiriv detail. Tagasillast kostis käginat, mille täpset põhjust ei saanud kohapeal diagnoosida. See võib olla konkreetse auto viga, mitte mudeli üldine probleem. Aga see on asi, mida ei saa lihtsalt kõrvale jätta. Tugevused ja nõrkused U Touri tugevused on selged. Auto on suur, kolm rida on päriselt kasutatavad, teise rea kapteniistmed on mugavad ja varustust on palju. Led esituled ja nurgatuled töötavad hästi. Salong jätab hinna kohta väga korraliku mulje. Kui hind püsib seal, kus ta praegu algab, siis pakub see auto ruumi ja varustust rohkem, kui paljud ostjad esialgu arvaksid. Sama selged on nõrkused. Kasutusloogika ei ole alati lõpuni läbi mõeldud. Ligipääs kolmandasse ritta on kohmakas. Keskmise rea mehhanism on aeglane. Roolisoojendus puudub, kuigi istmed on uhkelt varustatud. CarPlay ja Android Auto ei käitunud stabiilselt. Kliimaseade kõikus. Kõik pesad on usb a. Tagasillast tuli käginat. Ja kõige lõpuks tuleb kontrollida, kas sinu konkreetne auto sisaldab neid juhiabisid ja lisasid, mida brošüür lubab. Kellele see auto sobib Forthing U Tour M4 sobib inimesele, kelle jaoks on oluline ruum, mitte logo. Kui sul on suur pere, vajad päriselt kolme kasutatavat rida või tahad teenusveoks mugavat ja avarat salongi, siis tasub seda autot vaadata. Dacia Joggeriga võrreldes saad suurema kere, rohkem mugavust ja rohkem istmevarustust ning 7000€ kõrgema hinna. Chrysler Pacifica tüüpi autodega võrreldes saab U Tour-e osta seevastu lausa kaks ning ülejäänud mis valikus on kas kaubiku põhjale ehitatud või ei oma täiskasvanule kastutatavat kolmadat rida. See ei ole kindlasti auto inimesele, kes tahab uhke brändiga eputada või ei ole nõus tegema järeleandmiseid. Tegu on praktilise tööriistaga, konkurentsivõimelise hinnaga. Kui see auto sind huvitab, siis tee proovisõit rahulikult ja teadlikult. Vaid nii saad aru, kas need kummalised otsused on sinu jaoks tühised või hakkavad need sind iga päev häirima. Sõidukid Salvesta PDF! »

  • Uuring: 60% ettevõtete sõnul ohustavad kasvavad energiakulud nende kasumlikkust

    Uuring: 60% ettevõtete sõnul ohustavad kasvavad energiakulud nende kasumlikkust Pilt AM 16. märts 2026 - 17:53 ABB koostöös Sapio Research’iga läbi viidud mastaapne uuring, kuhu kaasati 2700 otsustajat 15 riigist, maalib pildi maailmast, mis on küll teadvustanud probleemi, kuid maadleb lahenduste elluviimisega. Kuigi 63% ettevõtetest on juba energiatõhususse investeerinud, seisavad paljud silmitsi kummalise takistusega. See pole raha- ega tahtepuudus, vaid suutlikkus pikaajalisi plaane järjepidevalt rakendada. „Energiatõhususest on saanud äritegevuse järjepidevuse ja pikaajalise väärtuse loomise alus. See on turulepääsu tingimus,“ selgitab olukorda ABB Baltikumi ärijuht Jukka Patrikainen. Tema sõnul on energia optimeerimine tänaste tööstusjuhtide laual prioriteet number üks, kuid komistuskiviks saab sageli pikaajaline fookus. Rohkem kui lihtsalt pirni vahetamine Energiatõhususest rääkides tehakse sageli viga, vaadeldes seda kui rida üksikuid projekte – nagu vahetataks kodus hõõglambid säästupirnide vastu ja loodetaks imet. Tööstuses see nii ei käi. Edu saavutavad need, kes vaatavad süsteemi kui tervikut. Patrikainen toob välja, et parimad tulemused sünnivad siis, kui energiatõhusust juhitakse süsteemselt: „Kõige edukamad ettevõtted vaatavad kogu süsteemi tervikuna: alates mootoritest ja muunduritest kuni digitaalsete juhtimis- ja optimeerimislahendusteni. Selline lähenemine aitab saavutada nii väiksemat energiakulu kui ka paremat tootlikkust.“ Eestis on meil juba ette näidata edulugusid, mis kõlavad peaaegu uskumatult. Näiteks ühes kohalikus puidutööstuses suudeti ABB SynRM-tehnoloogiaga (ülitõhusad sünkroon-reluktantsmootorid) ja digitaalsete "tarkade" lahenduste abil vähendada energiatarvet ligi poole võrra. Digitaalne revolutsioon ja elukaare kulud Uuringu kohaselt on digitaalsed energiajuhtimise lahendused tööstuses hoogu kogumas – umbes kaks kolmandikku ettevõtetest on need juba omaks võtnud. See on positiivne märk, sest andmed on uue ajastu "kütus", mis võimaldab teha kaalutletud otsuseid. Siiski on üks valdkond, kus ettevõtjad kipuvad veel silma kinni pigistama. Ainult 37% uuringus osalenutest hindab investeeringuid tehes seadme kogu elukaare kulusid. Tihti vaadatakse vaid ostuhinda, unustades, et odav seade võib kümne aasta jooksul "süüa" kordades rohkem energiat kui esmapilgul kallim, kuid säästlikum alternatiiv. Järgmine samm on süsteemne pööre Tööstuse energiapöörde järgmine etapp ei seisne enam uute tehnoloogiate ootamises – need on juba kohal. Küsimus on julguses ja oskuses viia strateegilised eesmärgid praktilisse kasutusse. Nagu märgib Patrikainen, määrab edu võimekus liikuda andmepõhiste otsuste ja süsteemse koostöö suunas. Kui soovid süveneda uuringu üksikasjadesse, on raport kättesaadav siit: "End-to-end energy intelligence. Closing the efficiency execution gap." Uuringu põhinäitajad Näitaja Tulemus / statistika Sihtgrupp: 2700 otsustajat, 15 riiki, 15 tööstusharu Energiakulu osakaal: keskmiselt 25% tegevuskuludest Investeerimisvalmidus: 92% (63% on investeerinud + 29% plaanib) Kasumioht: 60% näeb energiakulusid ohuna kasumlikkusele Digilahenduste kasutus: ~66% (kasutusel või juurutamisel) Elukaare kulude analüüs: ainult 37% rakendab järjepidevalt Lahendused Öko Salvesta PDF! »

  • Google Mapsi kümnendi suurim uuendus muudab nutitelefoni rohkem "selgeltnägijaks"

    Google Mapsi kümnendi suurim uuendus muudab nutitelefoni rohkem "selgeltnägijaks" Pilt AM 13. märts 2026 - 22:09 Google teatas eile, et kaardirakendus Maps on läbinud oma viimase kümnendi suurima uuenduskuuri, kus traditsiooniline kaart kohtub tehisintellekt Geminiga. Lisandub ka "immersiivne vaade", mis on nagu linnulennul või droonivaates navigeerimine kasutaja kohal kolmemõõtmelises ruumis.  Seega pole tegemist vaid pelga värvivärskendusega – see on hetk, mil kaart õpib rääkima, nägema ja mõtlema. Kuid meieni see kõik veel ei jõua. Esimesed, kes uut Google Mapsi kasutada saavad, on USA ja India kasutajad. Tere tulemast 3D-maailma Uue põlvkonna Google Mapsi südameks on "immersiivne navigatsioon". Kui varem oli navigeerimine justkui vaade läbi lukuaugu, siis nüüd saab "lennata". Ekraanile kuvatakse detailne 3D-maailm, kus hooned, maastikuvormid ja isegi ülesõidukohad on käegakatsutavalt tõepärased. See on nagu vaataksid maailma läbi droonikaamera, mis on ühtlasi varustatud ka röntgennägemisega. Google’i asepresident Miriam Daniel selgitab: „Google Maps muudab põhjalikult seda, mida üks kaart suudab korda saata. Tuues kokku maailma kõige värskemad kaardiandmed ja meie võimekaimad Gemini mudelid, muudame me kaardi kasutamise lihtsaks vestluseks ja juhtimise intuitiivsemaks kui kunagi varem.“ See visuaalne uuendus pole ainult silmailuks. Tehisintellekt analüüsib Street View´ ja aerofotode andmevoogu, et manada ekraanile täpsed sõidurajad, ülekäigurajad ning valgusfoorid. Enam ei pea viimasel sekundil üle kolme rea manööverdama, sest kaart „näeb“ takistusi juba ette. Ask Maps – sinu isiklik kohalik teadjamees Üks põnevamaid uuendusi on Ask Maps funktsioon. Enam ei pea märksõnu toksima ja arvustuste vahel ekslema, et näitejks sobivat restorani või kohvikut leida. Nüüd saab kaardiga vestelda. Näiteks kui su telefon on tühjaks saamas ja sa ei taha kohvi eest hiigelsabas seista, siis küsi otse Mapsilt, kus on lähim võimalus avalikuks laadimiseks.  Kas otsid õdusat vegantoiduga restorani, kus oleks täna õhtul kell seitse laud neljale? Gemini teab su eelistusi ja leiab täpselt sobiva koha. See on justkui digitaalne uksehoidja, kes on läbi lugenud üle 300 miljoni koha kirjelduse ja 500 miljoni kasutaja arvustuse, et serveerida sulle just see üks ja õige vastus. Sõidukogemus: robotlikud käsklused on minevik Google on aru saanud, et keegi ei taha kuulda kuiva ja monotoonset häält ütlemas „pööra 200 meetri pärast paremale“. Uus hääljuhtimine on loomulikum ja inimlikum. Kui pead maanteelt maha keerama, võib Maps sulle öelda: „Sõida sellest mahasõidust mööda ja võta järgmine, et jõuda Illinois 43 South suunale.“ See on nagu inimene istuks kõrvalistmel, mitte robot armatuurlaua all. Lisandunud on nutikas suum ja „läbipaistvad hooned“, mis aitavad keerulistel ristmikel paremini orienteeruda, hoides samal ajal fookust laiemal marsruudil. Olulised uuendused liikluses: on aga sellised. Alternatiivide võrdlus: Maps näitab sulle nüüd selgelt, millised on valikute kompromissid – kas soovid kiiremat teed koos tasuliste lõikudega või veidi pikemat, kuid rahulikumat teekonda. Reaalajas hoiatused: tänu hiiglaslikule autojuhtide kogukonnale jõuavad teated avariidest ja teetöödest sinuni kohe, midagi sarnast Waze´ile. „Viimase miili“ abi: sihtkohta jõudes näitab Maps sulle hoone täpset sissepääsu ja soovitab lähimaid parkimiskohti, et sa ei peaks ümber kvartali tiirutama. Kas kaart on nüüd valmis? Google Mapsi uusim uuendus on märgiline tähis, kuid meie peame nagu ikka seda viimaste seas ootama, sest kõigepealt jõuab uuendus USA,sse ja Indiasse, siis järk-järgult teistele turgudele. Kuigi Gemini pakutav täpsus vajab veel reaalsetes oludes proovilepanekut, lubab visuaalne ja funktsionaalne hüpe kaarti mugavamalt ja kiiremini kasutada. Plussid Miinused Immervsiivne 3D-vaade: muudab keerulised ristmikud arusaadavaks. Seadme koormus: 3D-graafika ja tehisintellekt võivad kulutada rohkem akut ja protsessoriressurssi. Loomulik hääljuhtimine: vähem eksitavaid käsklusi, inimlikum toon. Esialgne piiratus: Uuendus rullub esmalt lahti vaid USA-s ja Indias. Pole teada, millal see Eestisse tuleb. Ask Maps: võime lahendada keerulisi, kontekstipõhiseid küsimusi. AI hallutsinatsioonid: alati jääb väike risk, et tehisintellekt tõlgendab andmeid valesti. Parkimisabi: juhatab otse ukseni ja leiab autole vaba koha. Andmemaht: rikkalik visuaal nõuab kiiret ja stabiilset internetiühendust. Androidiblog Tarkvara Tehisintellekt Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • KULLAJAHT RÄNIORUS | Silicon Volli 7.0: Startupid, romantika ja tegelikkus

    Paljud usuvad, et oma iduettevõtte loojad töötavad 24/7 režiimis – ent kuivõrd vastab see päriselule?

  • Loe, milleks Eesti firmad tehisaru kasutavad ning millega eristume Lätist-Leedust

    Eesti ettevõtted on Läti-Leeduga võrreldes tänavu ettevaatlikumad välismaale laienemises, kuid keskenduvad üha enam tehisaru abil efektiivsuse otsimisele.

  • Eesti Raudtee tänasest tarkvararikkest: sellise mahu ja mõjuga riket pole varem esinenud

    ASi Eesti Raudtee tarkvararikke tõttu seisab täna varahommikust saati kogu läänesuuna rongiliiklus. Taristuomanik tegeleb rikke kõrvaldamisega.

  • Helmese infoturbejuht: küberkahju tekitab mitte vale tehniline otsus, vaid aeglus

    Eesti ettevõtted pole enamasti valmis küberrünnaku kahjude kiireks likvideerimiseks, kuigi just aeg on siis kõige olulisem tegur.

  • Koodikooli juht: AI-ajastul on eeliseks see, kas oskad kriitiliselt mõelda ja lahendusi luua

    AI-ajastul pole konkurentsieelis see, kas oskad üht või teist tööriista kasutada, vaid see, kas oskad kriitiliselt mõelda ja lahendusi luua, kinnitas programmeerimiskooli //kood juht.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes