Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: 2025 oli privaatsuse jaoks halb aasta

    Oliver Laas annab Vikerraadio päevakommentaaris põgusa ülevaade privaatsuse käekäigust 2025. aastal Euroopas.

  • Andri Rebane: küberkaitses on vajalik oskus tegutseda kiiresti ja ühiselt

    Praeguses julgeolekuolukorras peab ka riigi IT liikuma tsentraalse haldussüsteemi poole, mis tagab, et väiksema IT-võimekusega riigiasutuste küberturvalisuse tase oleks samaväärne kui suurtel ministeeriumitel, kirjutab Andri Rebane.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Karen K Burns: Eesti vajab paremat kui praegune tehisaru nõukogu

    Aastakümnete pikkune edukas digiüleminek on andnud Eestile kadestamisväärse positsiooni, kuid see eelis kaob, kui jätame strateegilised otsused kitsa ringi kätte, kirjutab Karen K Burns.

  • Hiina keelustab turvariskide tõttu autode peidetud ukselingid

    Hiina keelustab alates 2027. aastast autodel peidetud ukselingid. Tegemist on esimese riigiga, mis loobub Tesla juurutatud ja ka Hiina autotootjate seas levinud disainilahendusest.

  • Arstid hoidsid meest kaks ööpäeva ilma kopsudeta elus

    USA kirurgidel õnnestus hoida 33-aastast patsienti 48 tundi elus ilma kopsudeta, asendades elundi välise kunstkopsusüsteemiga.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Muistne retsept andis searasvaga võitud rauale terasest kooriku

    Tartu Ülikooli eksperimentaalarheoloogide värsked katsed tõestavad, et 12. sajandi benediktiini munga Theophiluse kummalisel soovitusel töödelda rauda searasvaga oli tõsiteaduslik alus. Hapnikule suletud keskkonnas muutis nipp odava raudseibi väliselt sama kõvaks kui kalli terase.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

  • ARVUSTUS ⟩ Honor Magic 8 Pro: tehisaru muskliga telefon, mis hakkab nüüd pettureid paljastama

    Aastal 2026 pole nutitelefoni tippmudel enam lihtsalt sidevahend, vaid taskus kantav superarvuti, mis püüab omaniku soove lennult ära aimata. Hiina mobiilitootja Honor on oma värske lipulaeva Magic 8 Pro turule toonud lubadusega, et nüüd on raud ja ajud ehk riistvara ja tehisaru põimunud kokku tihedamalt kui kunagi varem. Isegi eraldi nupp on targa mõtleja väljakutsumiseks külje peal olemas.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

PM – E-SPORT

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

  • Robin Kool ja Vitality jõudsid Majori poolfinaali

    Eesti parim CS2 mängija Robin «ropz» Kool ja tema kodumeeskond Vitality alustasid Budapesti Majori finaalvooru võidukalt. Poolfinaalis ootab neid aga äärmiselt tugev vastane – Spirit.

  • PODCAST ⟩ Kui mitu miljardit maksavad «Mortal Kombati» mängud?

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann, Andri Allas ja Allan Albert.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

AM

  • Filmi- ja multimeediakiirendi korraldab tasuta intensiivprogrammi

    Filmi- ja multimeediakiirendi korraldab tasuta intensiivprogrammi Pilt AM 21. veebruar 2026 - 0:55 Filmi- ja multimeediakiirendi kutsub filmi- ja meelelahutuskunsti ning startup-maailma huvilisi osalema tasuta kahepäevases intensiivprogrammis, mis pakub praktilist sissevaadet valdkonna võimalustesse. Parim tiim saab 1000-eurose rahalise auhinna. Filmi- ja multimeediakiirendi, mida veab Tehnopol Startup Inkubaator, alustas tänavu kolmandat hooaega ning programmijuht Olga Kurdovskaja sõnul ootab osalejaid ees palju põnevaid võimalusi ja tegevusi. „Märtsi alguses ootame loomeinimesi ja startup-maailma huvilisi kahepäevasele tasuta intensiivkoolitusele, kus saab praktilisi teadmisi ja enesekindlust oma ideede valideerimiseks või prototüübi loomiseks. Osaleda tasub kindlasti ka siis, kui huvi on olemas, kuid konkreetset ideed veel ei ole ning lisaks on see väga hea võimalus mõttekaaslaste leidmiseks või mõne olemasoleva tiimiga liitumiseks,“ ütles Olga Kurdovskaja. Kahepäevane intensiivprogramm ehk TECH bootcamp toimub 4. ja 5. märtsil kood/Jõhvis ning keskendub ideede praktilisele arendamisele algusest prototüübini. Programmi jooksul õpitakse ideede genereerimist ja valideerimist, toimiva meeskonna loomist, konkurentsiolukorra analüüsi ning iduettevõtte finantsloogika mõistmist. Samuti käsitletakse, kuidas oma ideed investoritele veenvalt esitleda. “Programmi kokku panemisel oleme mõelnud ka neile, kes täna juba töötavad loomevaldkonnas, näiteks heliinsenerid, heliloojad, DJ-d, muusikud, fotograafid aga ka näiteks programmeerijatele. TECH bootcamp sobib kõigile, kes mõtlevad uute võimaluste tundmaõppimisele või oma profiili laiendamise peale,“ julgustas Kurdovskaja. Kahepäevane bootcamp toimub Jõhvis 4. ja 5. märtsil ning on kõigile huvilistele tasuta, kuid osalemine eeldab eelnevat registreerimist Tehnopol Startup Inkubaatori kodulehel. Parim tiim saab 1000-eurose rahalise auhinna oma esimese prototüübi loomiseks ning parimatel avaneb võimalus liituda filmi- ja multimeediakiirendi programmiga.  TECH bootcamp on ühtlasi sissejuhatuseks filmi- ja multimeediakiirendisse ning sobib meeskondadele, kes soovivad valmistuda kuuekuulises inkubatsiooniprogrammis osalemiseks.  Olga Kurdovskaja sõnul said eelmise hooaja jooksul inkubatsiooniprogrammis osalenud ning praegu programmis jätkavad meeskonnad väärtusliku praktilise kogemuse ning selgema arusaama nii turu ootustest kui ka oma lahenduste arendamise kitsaskohtadest. “Mitmed tiimid jõudsid ka esimeste tunnustusteni. Näiteks programmis osalev FilmLink arendab filmitööstusele suunatud platvormi suhtluse, failide ja tööprotsesside haldamiseks ning nende lahendus pälvis investorite tähelepanu ja sai 3000 eurot rahastust Startup Day raames peetud loometööstuse pitching-konkursil,” tõi Kurdovskaja välja. Filmi- ja multimeediakiirendi inkubatsiooniprogramm kestab kuus kuud ning positiivsete tulemuste korral on võimalik programmi pikendada veel pooleks aastaks. Programmis osalejatele määratakse võtmemetor ning lisaks koolituspäevadele toimuvad regulaarsed kohtumised mentoritega. Inkubatsiooniprogrammi saab kandideerida kuni 4. märtsini Tehnopol Startup Inkubaatori kodulehel.  Filmi- ja multimeediakiirendi on osa innovatsioonikeskusest IDA Hub, mille asutajateks on IVEK, IVIA ja Tehnopol. Sügisel valmiva innovatsioonikeskuse eesmärk on toetada filmitalentide ja nutikate tulevikutegijate arengut ning aidata elavdada ja mitmekesistada Ida-Virumaa majandust. Tegu on mitmeotstarbelise keskusega, kuhu lisaks filmistuudiotele tuleb ka digi- ja multimeediainkubaator. Digifotokad Videokaamerad Salvesta PDF! »

  • Ennustus: 2026. aastast saab pöördepunkt tehisintellekti arengus ja kasutuses

    Ennustus: 2026. aastast saab pöördepunkt tehisintellekti arengus ja kasutuses Pilt AM 19. veebruar 2026 - 1:36 Tehisintellekti kasutuselevõtus algab tänavu teine laine, mida ei juhi suured AI-keelemudelid, vaid hoopis väiksemad ja täpsemad lahendused, prognoosib Telia ärikasvu juht Margus Vaino. Kuigi kellegi tööd tehisaju veel ära ei võta, muutub see järjest targemaks ning eksib üha harvem.  „Tehisintellekti maailmas on olnud viimased kaks aastat nagu kullapalavik – kõik kaevavad, keegi ei tea täpselt mida, aga raha voolab. Kui vaadata USA 500 suuremat börsiettevõtet, siis ligikaudu pool nende turuväärtusest tuleb firmadelt, mis tegelevad just tehisintellekti arendamise või kasutamisega,“ räägib Vaino.   2026. aastal toimub aga AI senises arengus fundamentaalne nihe: AI-võimekus ei ole enam ainult tehnoloogiagigantide nagu näiteks Google’i ja Microsofti pärusmaa, vaid tehisintellekti kasutuselevõttu hakkavad juhtima hoopis väiksemad ja täpsemad keelemudelid ja lahendused. „Ka USA telekommunikatsiooniettevõte AT&T on nentinud, et peenhäälestatud väikesed keelemudelid muutuvad 2026. aastal küpsete ettevõtete põhitööriistaks, sest kui need on korralikult häälestatud, vastavad need täpsuselt suurtele mudelitele, aga on märkimisväärselt odavamad ja kiiremad,” sõnab Vaino.  Samuti prognoosib ta, et tänavu vähenevad AI vead nii palju, et süsteeme saab hakata usaldama kriitilistes rakendustes, näiteks meditsiinis, õiguses ja infrastruktuuris pideva inimkontrollita.  „See on murrangupunkt. Alles siis, kui usaldus on paigas, saab AI tõeliselt autonoomseks. Sellega koos tulevad ka AI-agendid. Mitte lihtsalt vestlusrobotid, kes vastavad küsimustele, vaid autonoomsed süsteemid, mis suudavad iseseisvalt täita keerulisi mitmeetapilisi ülesandeid: hallata e-kirju, koordineerida projekte, kirjutada ja testida koodi. AI ei ole enam abistaja ega äpp. Sellest saab kaastöötaja,” selgitab Vaino.  Tööturul tähendab see, et väärtuslikumaks muutub töötaja, kes mitte ei oska kiiresti kirjutada, vaid teab, mida ja miks kirjutada. Samas hoiatab ta, et AI-agentidega kaasnevad ka ohud.  Vaino usub, et just tarkvaraarendus on valdkond, kus AI mõju on näha kõige selgemalt. See ei kao, kuid muutub põhjalikult. „Arendaja amet liigub käsitöölise ametist masina operaatoriks — visioon, õiged põhimõtted, seadistused, hooldus ja vigade parandamine. Koodi kirjutab masin vastavalt lahenduse visioonile. Programmeerija töö on see visioon luua,” selgitab Vaino. Eelisolukorras on siin kogenud arendajad, kelle jaoks on AI superjõud. „AI põhitõde on lihtne – ta muudab juunioroskused ebaoluliseks ja võimendab ekspertoskusi.”  Kui 2026 ei ole Vaino sõnul aasta, mil AI hakkab töötajaid asendama, tuleb siiski meeles pidada, et kuna tehisajul ei ole kogemusi, uskumusi ega maailmavaadet, jääbki see pakkuma keskpäraseid soovitusi.  „Läbimurre tuleb aga originaalsusest ehk spetsiifilisest teadmisest või kogemust konkreetse olukorra lahendamiseks,” räägib ta, et tööandja jaoks muutub järjest väärtuslikumaks inimene, kellel on valdkonna jaoks olulised teadmised ja kogemused juba olemas.    Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Digitaalne võti uude maailma: kas keeleõppe tulevik on lõpuks kohal?

    Digitaalne võti uude maailma: kas keeleõppe tulevik on lõpuks kohal? Pilt AM 19. veebruar 2026 - 0:27 (Sisuturundus) Me kõik teame seda tunnet: õppimise tuhin on alguses suur, aga esimene kokkupuude võõra keele keerulise grammatikaga on kui külm dušš, mis kustutab tahtmise kiiremini kui oskad arvatagi. Kuid mis siis, kui keeleõpe ei ole enam nagu ränk ülesmäge rühkimine, vaid pigem sujuv liuglemine nutikal algoritmidel põhineval kiirteel? Praeguses kiires maailmas, kus aeg on kallim kui raha, otsime me kõik just selliseid lahendusi, mis kohanduvad meiega, mitte vastupidi. Siinkohal astubki areenile Sõnasiht, mis lubab muuta keeleõppe piinarikkast vaevlemisest üheks mõnusaks seikluseks.  See pole lihtsalt järjekordne äpp sinu telefonis, vaid terviklik platvorm keeleõppeks, mis on disainitud tänapäeva inimese vajadusi silmas pidades. Hüvasti, igav tuupimine! Paljude jaoks seostub keeleõpe lõputute sõnalistide ja reeglitega, mis tunduvad sama loogilised kui hieroglüüfid asjatundmatule. Sõnasiht on aga selle kontseptsiooni pea peale pööranud. Selle asemel, et sundida sind pähe õppima ebareeglipäraseid tegusõnu ilma kontekstita, on sellel keeleõppe lahendusel olemas interaktiivsed keelekursused, mis haaravad sind kaasa kohe esimesest minutist. See on nagu nutikas treener, kes teab täpselt, millal sul on vaja väikest tõuget ja millal puhkust. Sõnasiht keeleõpe põhineb põhimõttel, et aju omandab uut infot kõige paremini siis, kui see on seotud emotsiooni ja tegevusega. Enam ei ole küsimust, kuidas kiiresti keelt õppida – vastus peitub järjepidevuses, mida toetab meelelahutuslik sisu. Sinu isiklik keelelabor koduseinte vahel Üks suurimaid takistusi uue keele omandamisel on aeg ja koht. Kes viitsib pärast pikka tööpäeva sõita teise linna otsa keeltekooli? Keeleõpe kodust on tänu kaasaegsele tehnoloogiale muutunud standardiks ning Sõnasiht viib selle kogemuse uuele tasemele. Platvormi intuitiivne kasutajaliides on nii lihvitud, et isegi tehnikavõõras inimene tunneb end seal nagu kala vees. Valikus on maailma populaarseimad keeled, mis avavad uksi nii äris kui reisimisel: Sõnasiht inglise keele kursus – neile, kes tahavad vallutada globaalse turu. Sõnasiht saksa keele kursus – täpsuse ja Euroopa majandusmootori fännidele. Sõnasiht itaalia keele kursus – kulinaaria- ja kultuurigurmaanidele. Sõnasiht hispaania keele kursus – neile, kes ihkavad päikest ja lõunamaist melu. Paindlikkus, mis austab sinu graafikut Meie elu on täis ootamatuid kurve. Ühel päeval on aega tundide viisi, teisel vaid kümme minutit kohvipausi ajal. Paindlik keeleõpe tähendabki seda, et kursus kohandub sinu, mitte sina kursusega. Sõnasiht võimaldab sul liikuda omas tempos, pakkudes samal ajal sisu, mis on relevantne ja kaasaegne. Kui tekib küsimus või takistus, siis on olemas kontakt keeleeksperdiga, mis tagab, et sa ei jää oma murega üksi. See on nagu kohandatud keelekursus, mis on rätsepmeistri poolt just sinu mõõtude järgi õmmeldud. Lisaks on saadaval põhjalikud inglise keele kursused veebis, mis katavad kõik oskustasemed. "Meie eesmärk oli luua keskkond, kus kasutaja ei tunneks survet, vaid põnevust. Sõnasiht on sild, mis ühendab tehnoloogia ja inimliku keelevaistu," selgitavad arendajad. Sõnasiht arvustused räägivad üht juttu, neist koorub välja ühine joon: kasutajad kiidavad just seda, et nad ei pea end sundima. Harjutused rääkimiseks, kuulamiseks ja kirjutamiseks on põimitud tervikuks, mis meenutab pigem mängu kui tõsist õppetööd. Sõnasiht töötab 24/7 Tegemist on ühe hetkel lihvituima lahendusega turul. See on suunatud neile, kes hindavad oma aega ja tahavad näha reaalseid tulemusi ilma liigse akadeemilise bürokraatiata. PLUSSID MIINUSED Äärmiselt lihtne ja intuitiivne liides Vajab distsipliini (nagu iga iseseisev õpe) Mitmekülgsed ja interaktiivsed harjutused Valikus võiks olla veelgi rohkem eksootilisi keeli Võimalus õppida igal ajal ja igas seadmes Nõuab stabiilset internetiühendust Väga hea hinna ja kvaliteedi suhe Puudub vahetu silmast silma kontakt õpetajaga, kuid seda asendab mänguline keskkond Sõnasiht on seega väga hea valik kaasaegsele õppijale. See lõhub barjäärid ja muudab uue keele omandamise loomulikuks protsessiks. Kui oled otsinud märki, et alustada, siis siin see on. Proovi Sõnasihti juba täna ja vaata, kuhu uus keel sind viia võib! Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Uued Canon RF objektiivid avavad veelgi laiema nurga 7-14mm

    Uued Canon RF objektiivid avavad veelgi laiema nurga 7-14mm Pilt Marko Habicht 17. veebruar 2026 - 16:48 Canon laiendas RF-süsteemi kahe uue professionaalse ülilainurgaga. Valikus on RF 7-14mm F2.8-3.5L FISHEYE STM ja RF 14mm F1.4L VCM. Mõlemad on mõeldud foto ja video tegijale, kes tahab laiemat vaadet ilma, et töövoog muutuks kohmakaks. RF 7-14mm F2.8-3.5L FISHEYE STM: kaks kalasilma ühes torus RF-kinnitusega suum 7–14 mm annab 7 mm peal 190° ringikujulise fisheye ja 14 mm peal 180° diagonaalse fisheye. Canon toob välja, et tegemist on vaatevälja poolest esimese 190° fisheye suumiga täiskaadri vahetatavate objektiivide seas. Praktiline lisa on tagumine drop-in filtrisüsteem, millega saad kasutada tagumisi filtreid, samad mis EF-RF adapteris näiteks muudetavat ND filtrit ja ringpolarisatsiooni. Komplektis on selge drop-in filter. Olulisemad numbrid: Ava arv F2.8–3.5, minimaalne ava arv 22–29. Lähim teravustamine 0,15 m, maksimaalne suurendus 0,35 14 mm peal kaadri keskel. Kaal 476 g, mõõdud 76,5 x 109,4 mm. STM automaatteravustus, tolmu ja niiskuse kaitse. Video poolel rõhutab Canon fookuse “hingamise” vähendamist ning võimalust teha 2D 180° VR sisu EOS VR Utility abil. Tugi EOS VR Utility versioonile 1.9 või uuem sh VR teisenduseks on vaja ühilduvat kaamerat, mis toetab open gate video salvestust. Lisaks on objektiivil eemaldatav varjuk, mis lubab soovi korral “täis” ringfishi välimust ja suumi piiraja, mis aitab hoida vahemikku, kui sul on kindel plaan, näiteks 9–14 mm. RF 14mm F1.4L VCM: lai, valgusjõuline ja videole sihitud RF 14mm F1.4L VCM on täiskaadri sirgjooneline ülilainurk. Diagonaalne vaatenurk on 114°, horisontaalne 104° ja vertikaalne 81°. Objektiivil on 11 labaga ava. Olulisemad numbrid: Ava arv F1.4, minimaalne ava arv 16. Optiline ehitus 18 elementi 13 grupis. Lähim teravustamine 0,24 m, maksimaalne suurendus 0,11. Kaal 578 g, mõõdud 76,5 x 112 mm. Teravustusmootor VCM, fookuse “hingamise” vähendamine, tolmu ja niiskuse kaitse. Filtrite teema on siin teistmoodi: tagumine želatiinfiltri koht mõõduga 36,7 x 29,4 mm. Objektiivil on ava muutmise jaoks eraldi rõngas näiteks video salvestuseks. Osadel EOS R seeria keredel ei saa fotorežiimis ava arvu rõngast seadistada enne firmware uuendamist. Konkreetne objektiiv oma sirge joonise tõttu võiks olla ideaalne sisearhitektuuri ja kinnisvara pildistamiseks.  Kellele need objektiivid sobivad RF 7-14mm FISHEYE sobib siis, kui tahad teadlikult moonutust. Ekstreemsport, loominguline video, eristuv portree ja efektne maastik kuuluvad siia. Lähedale teravustamine 0,15m, mis peaaegu makro, aitab teha “liiga lähedalt” kaadreid, kus perspektiiv töötab sinu kasuks. RF 14mm F1.4 sobib siis, kui vajad sirgete joontega ülilainurka ja palju valgust. Canon seob selle astrofotoga, maastikega, arhitektuuri ja kitsaste interjööridega. F1.4 aitab hoida säriaega lühemana ja ISO madalamana. Kellele need ei ole Fisheye suum ei ole “üks toru kõigeks”. Seda kasutad kindla võtte jaoks, mitte igal jalutuskäigul. 14 mm F1.4 ei ole mõistlik valik, kui kasutad palju filtreid. Tavalise keermega filtreid ei saa kasutada ja geelidega mässamine on tüütu ning pildikvaliteet kannatab. Saadaval alates märtsist Canon RF 7-14mm F2.8-3.5L FISHEYE STM, €1959 Täpsem info Canoni lehel. Canon RF 14mm F1.4L VCM, €2729 Täpsem info Canoni lehel. Digifotokad Salvesta PDF! »

  • Hakka ise kokkama: köögisimulaator 2 on väljas

    Hakka ise kokkama: köögisimulaator 2 on väljas Pilt AM 14. veebruar 2026 - 0:47 Restorani pidamine pole tänapäeval mingi meelakkumine: riik nöögib, kliendid on valivad ja konkurents tihe. Miks mitte siis sellesse ärisse hoopis virtuaalselt siseneda? Siin on hea võimalus käsi valgeks saada. Kujuta ette kööki, kus säriseva või lõhn seguneb kergelt närvilise adrenaliiniga. Sinu käes on ideaalselt küpsetatud antrekoot, mis ootab vaid viimast rosmariinioksa, kui äkitselt lendab üle tagatoa paarilise poolt „kogemata“ valla päästetud tulekustuti vaht. See on peenike piir kulinaarse kunsti ja täieliku anarhia vahel – maailm, kus virtuaalsed kokamütsid on taas ausse tõstetud.  Cooking Simulator 2: Better Together on lõpuks oma kattevarju kergitanud ning värske treiler lubab meile elamust, mis on korraga nii gurmeeroog kui ka naerust kõveraks kiskuv tsirkus. Video URL Rohkem käsi, rohkem segadust: koostöö jõud Kui seeria esimene osa oli pigem üksildase harrastuskoka võitlus füüsikaseaduste ja lendavate tomatite vastu, siis järje alapealkiri Better Together pole lihtsalt tühja kesta täitev lubadus. Mängu keskmes on seekord online koostöörežiim, mis muudab köögi sotsiaalseks ellujäämiskursuseks. Arendajad on rõhutanud, et koostöö ei ole pelgalt lisafunktsioon, vaid mängu selgroog. "Mängijad saavad jagada vastutust, spetsialiseeruda konkreetsetele rollidele või lihtsalt improviseerida keset teenindust," seisab ametlikus tutvustuses. See on nagu hästi õlitatud kellavärk – kuni keegi otsustab hammasrataste vahele visata pangetäie fritüüriõli. Kuigi mäng pakub endiselt võimalust nautida kööki rahuliku erakuna, on uue osa tõeline sära just dünaamilises ja striimitavas kaoses, mis tekib mitme koka vahelise suhtlusega. Tehnoloogia, mis kõnetab Unustage igavad numbrid ja ekraanil vilkuvad edenemisribad. Cooking Simulator 2 astub sammu lähemale intuitiivsele kogemusele. Uus süsteem kasutab visuaalseid vihjeid, mis on inspireeritud päriselu meeltest: sa ei vaata enam kella, vaid jälgid liha pruunistumist ja kuuled selle särina tooni muutumist. See on nagu õppida jalgrattaga sõitma ilma abiratasteta – alguses hirmutav, kuid hiljem kirjeldamatult rahuldustpakkuv. Siin on mõned olulisemad uuendused, mis Poolas Lodzis asuva arendaja poolt on menüüsse lisatud: Üle 200 koostisosa alates eksootilistest vürtsidest kuni tavalise kartulini. Blueprint-süsteem, mis on koka "mustandite märkmik", kus võib järgida klassikalisi retsepte või luua oma autoritöid, neid aja jooksul lihvida ja lõpuks oma restorani menüüsse lisada. Elav klientuur tähendab, et külalisi juhtiv tehisintellekt on saanud põhjaliku uuenduskuuri ehk nad ei oota enam tuimalt oma taldrikut, vaid reageerivad kõigele – serveerimiskiirusest kuni selleni, kui graatsiliselt on see kaste sinna taldrikule tilgutatud. Restoran kui elusorganism Mäng ei piirdu vaid panni liigutamisega. See on täiemahuline simulatsioon restorani operatiivsest poolest. Sa pead haldama tooraine saadavust, reageerima klientide tujudele ja säilitama külma närvi ka siis, kui tellimuste masin hakkab väljastama tšekke kiiremini kui neid lugeda jõuab.  See on strateegiline malemäng, kus nupud on asendatud nugade ja kahvlitega. Kas tasub oodata? Cooking Simulator 2: Better Together tundub olevat küpsenud just nii, nagu fännid soovisid. See on säilitanud oma eelkäija koomilise "füüsilise fiasko" elementid, kuid lisanud sinna peale kihi tõsiseltvõetavat sügavust ja strateegiat.  Kui olete otsinud põhjust sõpradega virtuaalselt tülli pöörata (või koos maailma parimat parti serveerida), siis märgi kalendrisse 31. märts 2026. Ja siis juba saad otsustada, kas restorani pidamine on sinu jaoks või siiski mitte. Kui on, siis astu aga julgelt edasi päris-maailma, sest karm kogemus mängu najal on seljataga. Mängu (eelvaate põhjal) võimalikud plussid ja miinused on järgmised: PLUSSID MIINUSED Sügav koostöörežiim: muudab mängu korduvmängitavuse peaaegu lõputuks. Kaose oht: vähem kogenud mängijate jaoks võib koostöö muutuda liiga kiiresti frustreerivaks. Blueprint-süsteem: pakub loovhingedele piiramatuid võimalusi. Riistvara nõudlus: uue põlvkonna süsteemid võivad vajada võimsamat arvutit. Intuitiivne tagasiside:vähem ekraanimüra, rohkem puhast kogemust. Õppimiskõver: realistlikum lähenemine võib alguses tunduda liiga keeruline. Mängud Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Stebby saab esimese suure konkurendi, mille juht tuleb samuti Stebbyst

    Enam kui 20 riigis tegutsev töötajate kaasamise platvorm laieneb Eestisse, millega siinne Stebby saab esimese suure konkurendi.

  • Latitude59 võtab sihiks meie regiooni ning Aafrika ja Aasia idusektori koostöö

    Mais Tallinnas toimuv tehnoloogiakonverents Latitude59 võtab tänavu sihiks siinse regiooni ning Aafrika ja Aasia idusektori koostöö.

  • Uue drooniakadeemia juht Ott Pärna: lõpetajaid ootavad juba ka kindlad töökohad

    Tehnoloogiakolledž Techno TLN avab sügisel Mustamäel regiooni suurima, 1500ruutmeetrise drooniakadeemia, mis ühendab drooniehituse ja -simulatsiooni laborit, droonilennutamise areeni ning maa- ja veedroonide arenduse-treenimise keskust.

  • Riiki teenindades gaselliks kerkinud IT-firma asutaja: järgmine etapp on erasektor ning eksport

    Gasellfirma Askend valmistub kolmandaks arengufaasiks, kaasates uusi juhtivtöötajaid järgmiste ärisuundade ehitamiseks, kinnitas tarkvaraettevõtte asutaja Vassili Ljahhovets.

  • KULLAJAHT RÄNIORUS | Silicon Volli 1.0: Eesti startupper USAs äriideed testimas

    Milline on alustava Eesti startupperi elu tehnoloogiamekas Räniorus, selgub järgmise 1,5-2 kuu jooksul Äritehnoloogias ilmuvas blogis.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes