Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

    ERR – TEHNOLOOGIA

      PM – TARKVARA

      • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

        Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      PM – SEADMED

        PM – ARVUSTUSED JA TESTID

          PM – E-SPORT

            Arvutiabi

            • Home

            ARVUTIABI VÕRUS

            TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

            SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

            NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
            Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

            FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

            FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

             

             

            ERR

            • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

              Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

              Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            PM

            • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

              Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

            • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

              Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

            • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

              Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

            • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

              Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

            • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

              Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

            ERR

            • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

              Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

            • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

              Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

            • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

              Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

            • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

              Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

            • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

              Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

            AM

            • Mõlemad kodumaised veebimajutuse hiiglased kolisid väliskapitali rüppe

              Mõlemad kodumaised veebimajutuse hiiglased kolisid väliskapitali rüppe Uudised AM 11. august 2026 - 0:50 Pilt Aastaid on Eestis digitaalset kinnisvara hallanud põhiliselt kaks suurt kodumaist tegijat, Veebimajutus.ee ja Zone.eu. Tänaseks on aga pilt muutunud. Vaikselt, ent sihikindlalt on mõlemad turuliidrid vahetanud omanikku ning andnud ohjad üle tugevatele välismaistele tegijatele. Kui varem kuulus Veebimajutus.ee (juriidiliselt Elkdata OÜ) kohalikele tegijatele – osalused jagunesid peamiselt Code Owners OÜ (45%), NIC.ee OÜ (45%) ja Risto Eriku (10%) vahel –, siis eelmise aasta lõpust puhusid serveriruumides juba uued tuuled. See on nagu kohaliku kaubanduskeskuse ostaks ära suur Skandinaavia jaekett. Keskuse nimi jääb samaks, lemmikpoed on endiselt alles, isegi keskuse juhataja jalutab sama rõõmsalt koridorides ringi, kuid omanikutulu voolab nüüd üle Läänemere. Täpselt nii läkski: juba 2025. aasta novembris sõlmiti ostuleping Rootsi kontserniga group.one (juriidiliselt One.com Group AB). Tänaseks, 2026. aastaks, näitavad andmed, et Elkdata kuulub 100% rootslastele. Omanikuvahetus ei toonud kaasa tuttava Veebimajutus.ee kaubamärgi kadumist ega kohest teenuste ümberkorraldamist. Kõik jätkub vanaviisi, lihtsalt suurema rahvusvahelise seljatagusega. Zone.eu: Eesti digimootorile lisati Hollandi turbo Kui Veebimajutus.ee tehing on juba kaugem ajalugu, siis Zone Media OÜ müük on värskemast värskem – tehing avalikustati alles äsja, 2026. aasta augusti alguses. Zone on olnud aastaid Eesti veebimajutuse lipulaev, mille taga seisid kodumaised omanikud. Ettevõtet hoidsid oma portfellides sellised holding-firmad nagu Vive Invest, Waffa, Das Mega Invest, Andorian Ventures ja Makai Invest. Nende taga peitusid tuntud Eesti IT- ja äritegelased: Villu Veling, Martti Varik, Silver Asu, Ardi Jürgens, Margus Kaidja ning väikese osalusega ka Jaanus Putting. Nüüd müüsid asutajad oma elutöö pikaajalistele Hollandi partneritele. Uueks omanikuks on Hollandi veebiteenuste kontsern Your.Online, mis omakorda kuulub Your.World struktuuri. Kogu selle rahvusvahelise ahela finantsseljataguseks on Hollandi pereinvesteerimisettevõte Strikwerda Investments. Ettevõte jätkab Eesti-põhise tegevusega, säilitab oma tugeva kaubamärgi ja juhiistmel istub edasi asutaja ning tegevjuht Martti Varik. PLUSSID Mõlemad ettevõtted saavad ligipääsu suurte Euroopa kontsernide innovatsioonile ja uutele tehnoloogiatele. Suurem finantsvõimekus tähendab sageli paremat kaitset küberrünnakute vastu ja riistvara kiiremat uuendamist. Kohalik juhtimine säilib: nii Veebimajutus kui Zone jätkavad Eesti juhtidega. Kliendi jaoks ei muutu arvelduses ega harjumuspärases kasutajaliideses esialgu midagi. MIINUSED Pikas plaanis tehakse strateegilised suurandmete ja serveriparkide otsused nüüd Rootsis või Hollandis, mitte Eestis. Varasemalt kohalikele ettevõtjatele liikunud dividendid suunatakse nüüd ilmselt välismaiste suurkontsernide taskusse. Võimalik teenuste standardiseerimine tulevikus: suured ettevõtted armastavad ühtlustamist. Aastate pärast võib see tähendada teatud lokaalsete ja spetsiifiliste lisateenuste kadumist kulude optimeerimise eesmärgil. Serverid Lahendused Salvesta PDF! »

            • AI ajas Linuxi uue versiooni lõhki, aga juhtimine on kindlalt inimeste käes

              AI ajas Linuxi uue versiooni lõhki, aga juhtimine on kindlalt inimeste käes Uudised AM 10. august 2026 - 22:19 Pilt Väsimatu tehisaru on Linuxi tuuma ehk kerneli seest leidnud sadu vigu. Uue versiooni 7.2 eelversioon (Release Candidate) on paisunud enneolematult suureks, kuna tehisintellekt on asunud koodiridu läbi valgustama ja leiab sealt ridamisi aastatepikkuseid apsakaid. Kuid kas see tähendab, et robotid kirjutavad nüüd inimeste loodud süsteemi üle? Kaugeltki mitte, tarkvara isa Linus Torvalds hoiab rooli endiselt kindlalt inimeste käes ja masinaid ligi ei lase. Linuxi looja Torvalds tõdes oma tavapärases postituses arendajatele, et koodiuuenduste maht on üllatavalt suur. Tavaliselt peaks tarkvara enne ametlikku väljalaset "maha rahunema", et viimistleda viimaseid üksikasju. Linux 7.2 puhul meenutab pilt aga hiiglaslikku ehitusplatsi. "Hmm. See rc on tohutu. Isegi 'uue normaalsuse' standardite järgi on see väga suur eelversioon ja ma arvan, et see on commit’ide ehk koodimuudatuste arvu poolest suurim rc6, mis meil aastate jooksul on olnud," kirjutas Torvalds. Eelversioonis sisaldub üle 400 paranduse, millele on käe alla pannud rohkem kui 230 arendajat. Parandusi tuleb igast ilmakaarest: graafikadraiveritest ja helisüsteemist kuni võrgukoodi ja failisüsteemini. Torvalds tõdes hiljem ka järgmise eelversiooni juures, et maht ei näita raugemise märke: "Ma ei saa öelda, et kogu see maht mind vaimustaks, aga nii see on: uus normaalsus – palju parandusi, millest paljud pärinevad erinevate AI-tööriistade tehtud ülevaatustest." AI ei kirjuta koodi, vaid töötab digitaalse luubina Sotsiaalmeedias tõusis uudise peale kiiresti paanika: kriitikud kartsid, et tehisintellekt on kutsutud otse operatsioonisüsteemi koodi ümber kirjutama. Torvalds ja projekti hooldajad lükkasid selle arusaamatuse aga kärmelt ümber. Tehisintellekti ei kasutata Linuxis mitte uue koodi genereerimiseks, vaid olemasoleva koodi ülevaatamiseks (code review). Tehisaru käib tuhandeid koodiridu läbi ja näitab näpuga kohtadele, kus võib peituda turvaoht või viga. Kuid klaviatuuri haarab kätte ikkagi kogenud programmeerija. AI teeb auditi, aga parandavad ja koodi toimimise tagavad inimesed. Kaks ilmekat näidet tehisintellekti tööst Kaheksa aastat peidus olnud turvaauk: automaatne testimisrobot Syzbot tõi lagedale kriitilise vea mäluhalduse moodulis ptdump, mis oli koodis vaikselt pesitsenud juba 2018. aastast (alates versioonist Linux 4.16). Arendaja David Carlier kasutas tehisintellektimudelit Claude Opus 4.8, et vea tegelik põhjus üles otsida, misjärel mäluhalduse ekspert Lorenzo Stoakes kirjutas sellele lõpliku ja turvalise paranduse. Vana kraami minema viskamine: tuntud Linuxi arendaja Greg Kroah-Hartman viskas operatsioonisüsteemist minema 1999. aastast pärineva Moxa Intellio draiveri ligi 2200 rida vananenud koodi. Seda keegi ei kasuta, tehisaru poolne torkimine aga sunnib meeskonda koodibaasi liigsest koormast puhastama. Mündi teine pool: müra ja hallutsinatsioonid Kuigi tehisintellekt aitab süsteemi turvalisemaks muuta, kaasnevad sellega ka omad ohud. Torvalds on varemgi hoiatanud, et turbetiimide postiloendid on sattunud AI tekitatud prügilaine alla. Kui kogenematud kasutajad saadavad süsteemi hooldajatele tehisaru genereeritud "veateateid" ilma neid ise üle kontrollimata, nii tekib hallutsinatsioonidest ehk tehisintellekti luuludest tingitud müra, mis halvab päris töö. Kuid seni, kuni Linuxi tuumal on kogenud hooldajad, kes mõistavad koodi detaile ja täidavad filtri funktsiooni, hoiab see tehnoloogiline uuendus süsteemi pigem tervena. Nagu Torvalds on varem märkinud: "Linux ei ole üks neist AI-vastastest projektidest." Millal uut tuuma oodata saab? Kui kõik läheb plaanipäraselt ja täiendavat eelversiooni vaja ei lähe, ilmub Linux 7.2 lõplik versioon juba 16. augustil. Uus tuum saab olema vundamendiks sügisel ilmuvale Ubuntu 26.10 operatsioonisüsteemile ja paljudele teistele populaarsetele Linuxi distributsioonidele, tuues miljonite kasutajateni märgatavalt puhtama ja turvalisema koodibaasi. Tarkvara Tehisintellekt Salvesta PDF! »

            • Nähtamatuse kuub: disainerid loovad mustreid, mida kaamerad ja AI ei märka

              Nähtamatuse kuub: disainerid loovad mustreid, mida kaamerad ja AI ei märka Uudised AM 9. august 2026 - 20:08 Pilt Kesklinnas võib iga kolme meetri tagant jälgida sind mõni turvakaamera. Näojooned skaneeritakse, tehisintellekt raporteerib täpselt, kuhu edasi suundud. Sa ei ole andnud selleks nõusolekut, sind ei ole hoiatatud, kuid sinu nägu on juba süsteemis jälgimisel. Aga mis saaks siis, kui tavaline T-särk või kaelasall toimiks digitaalse nähtamatuse kuuena? Just sellise lahendusega on lagedale tulnud ühisrahastusplatvormil Kickstarter laineid lööv projekt noRecognition, mis lubab privaatsuse ihalejatele tagasi anda mingisuguse kontrolli oma isikuandmete üle. Digitaalne panoptikon: sa pole klient, sa oled toode USA-s on politsei näotuvastusvõrgustikes juba üle 117 miljoni inimese – umbes iga kolmas täiskasvanu.  Kaamerate tihedus mõnes piirkonnas on absurdne: näiteks Kansas Citys asub ühel ainusal ruutmiilil üle 125 nutika tänavavalgusti, kümned topeltkaameratega kioskikohad ja sajad hoonekaamerad. "Sa ei ole ühegi selle süsteemi klient. Sa oled toode," nendib projekti autor. Mure pole aga ainult jälgimises endas, vaid ka süsteemide ebatäpsuses. Sõltumatud auditid näitavad pidevalt, et tumedama nahatooniga inimeste puhul teevad algoritmid valevasteid 10 kuni 100 korda sagedamini. Tarkvara eksib kõige rohkem just seal, kus politseikontroll on kõige rangem. Miks varasemad "nähtamatud" riided ebaõnnestusid? Mõte algoritmide eksitamisest riietuse abil pole täiesti uus, kuid senised katsetused on meenutanud pigem pusle kokkupanekut suletud silmadega. Näotuvastuse petmine ei ole üks lihtne ülesanne, vaid jaguneb kolmeks eraldi etapiks: Isiku kohalolu tuvastamine (kas kaadris on inimene?) Näo leidmine (kus asub nägu?) Näo kokkuviimine isikuga (kellega on tegu?) Enamik turul olevaid vaenulike ehk adversarial-mustritega riideid üritab lahendada vaid esimest sammu, kuid neid reklaamitakse kolmanda sammu vältimiseks. Veelgi hullem – laboritingimustes saadud 57-protsendiline edu tõhususes kukkus tegelikus elus ja väljaspool katseklaasi kolinal kuni 64 protsenti. Testimata kaitse müümine inimesele, kes võib sellele panustada oma turvalisuse, on ohtlik valelootuse andmine. 31,7 miljonit katsetust: tehisaru vs tehisaru noRecognition taga seisab pikaajalise kogemusega küberturvalisuse ekspert – endine suurkontserni turvajuht (CISO) ja NSA lepingupartnerite niinimetatud punaste tiimide (red team) juht, kes on esinenud mainekatel konverentsidel DEF CON ja Black Hat. Selle asemel et oletada, panustas tema tiim teaduslikku lähenemisse: Üks sülearvuti kasvas 40 vabatahtliku graafikakaardi (GPU) sõlmega hajutatud võrgustikuks. Mustreid söödeti simuleeritud riietel otse reaalsetesse videovalve mudelitesse. Läbi viidi 31,7 miljonit testi, mille käigus tuvastati 534 000 anomaaliat. "Privaatsus on õigus, mitte privileeg neile, kellel pole midagi varjata." Märtsis koondati 82 gigabaiti katsandmeid 5,7 miljoniks sildistatud näiteks. Nende põhjal treeniti süva-sarrusõppe (deep reinforcement learning) mudelit. See ei ole pildipank, kust mustreid otsitakse, vaid tehisintellekt, mis genereerib geomeetrilisi mustreid, mis mõjuvad kaamerate algoritmidele nagu hallutsinogeenid. Iga loodav muster peab läbima 11 tootmises oleva tehisintellekti mudeli tuleproovi (sh YOLOv8n, ArcFace, RetinaFace jpt). Tulemus? Katsealuse tuvastamise kindlus langeb algselt 88 protsendilt praktiliselt nullini. Kuidas kangamuster algoritmi ära petab? Kujuta ette, et tehisintellekt on nagu ülikiire pildiraamatu vaataja, kes otsib teatud kujundeid – näiteks kahte silma, nina ja suujoonestikku või inimese kehakuju. noRecognition riietele trükitud geomeetria toimib kui visuaalne mürasüst. See "söödab" kaamerale ette visuaalseid konksu- ja kurvikombinatsioone, mis panevad algoritmi arvama, et tegemist on hoopis taustamüra, seina või määratlemata objektiga. Muster töötab eri riideesemetel erinevalt: T-särk ja pusa: nende suur pindala halvab eelkõige inimese tuvastamise mudelid. Mudel ei saa aru, et kaadris on keha. Kaelasall (buff): see on liiga väike kehatuvastuse murdmiseks, kuid lõhub selgelt näotuvastuse. Kui nägu ei leita, pole midagi välja lõigata ega andmebaasiga võrrelda. Praeguaseks on kickstarteri 5000-dollarine eesmärk juba ammu ületatud ja kogutud on üle 13 000 dollari lahenduse arenamiseks. PLUSSID Testitud 11 reaalselt kasutusel oleva tehisintellekti mudeli vastu. Arendajad avaldavad nii edukad tulemused kui ka ebaõnnestumised (negatives published). Mudelit treeniti vaid enda katseandmetel; teiste kunstnike loomingut ega veebist kaabitud pilte pole kasutatud. Vähendab tuvastuse tõenäosust 88%-lt olematule tasemele. Dye-sublimation trükk: muster trükitakse otse kanga kiududesse, mitte ei kleebita peale. MIINUSED Kui trükk nihkub kas või paari millimeetri võrra suuremaks või väiksemaks, kaotab see oma toimivuse (kuigi näeb ikka kena välja). Avalikkusele näidatavad pildid on tahtlikult nõrgemate näitajatega, et turvafirmad ei saaks algoritme nende vastu enne müüki treenida. Kuigi kangaproovid ja simulatsioonid on edukad, on laiaulatuslikud tänavakatsed alles käimas. Turvalisus Salvesta PDF! »

            • Logitechi uus Combo MK880: randmed puhkavad pehmetel patjadel

              Logitechi uus Combo MK880: randmed puhkavad pehmetel patjadel Testid AM 9. august 2026 - 14:51 Pilt Mida uut on veel teha klaviatuuri ja hiire juures? Logitech kui arvuti lisaseadmete tootja peab siiski iga aasta midagi värsket välja mõtlema. Seekordne töölauakomplekt Logitech Signature Comfort Plus Combo MK880 pakub randmepehmendusi nii hiirele kui klaviatuurile. Kui klaviatuuri oma tundub nagu varemgi isegi hea ja mugav, siis hiire pehmenduspadi kippuis kasutamisel kasutuks jääma, sest ranne harjumuspärases asendis selleni ei ulatunudki. Siiski lepime me tihti veelgi ebamugavate ja jäikade töövahenditega, mis muudavad pika tööpäeva lõpuks randmed valulikuks ja sõrmed kangeks. Logitechi uus Signature Comfort Plus Combo MK880 lubab sellele lõpu teha, pakkudes natuke leevendust. Klaviatuuril aga tundus kõige mugavam tööasend hoopis siis, kui kallet tõstvad jalad täiesti kokku klappida. Üks asi on uuel klaviatuuril veel, mis saab olema ilmselt ka kõigil tulevastel trendikatel töölauakomplektidel: Ai nupp. See on turundustrikk, millest tootjad ei saa üle ega ümber, aga kas see nupp ka praktilist kasutust leiab, on järgmine oluline küsimus. 110-eurone hinnasilt on päris kõrge. Kas see õigustab end? Võtsime uue kombo luubi alla. Hoolitseb randmete eest, aga mitte alati Komplekti kõige silmatorkavam omadus on klaviatuuri (K880) kumer kuju. Klahvistik pole tasane, vaid kulgeb lainekujuliselt, mis peaks trükkides käsi loomulikult väljapoole suunama. Tavaline lame klaviatuur sunnib sinu käsi ebaloomulikult sissepoole pöörduma, justkui seisaksid tunde varbad sissepoole. MK880 laseb kätel puhata nende anatoomiliselt loomulikumas asendis. Seda mugavust rõhutab lai ja pehme randmetugi, millel on kergelt sooniline, kergesti puhastatav tekstuur. See on otsekui mäluvahust madrats. Klaviatuuri all on kahte asendisse tõstetavad jalad (4- ja 8-kraadise nurga all). Ehkki kõrgem asend võib tunduda liialdusena ja viia randmed pigem pingesse, pakub täiesti madal, jalgadeta asend kergelt sinust eemale suunatud kallet, mis on randmetele tegelikult isegi kõige sõbralikum. Klahvide käik on sügav, kuid väga pehme. Sülearvuti madalate klahvidega harjunud kasutajal, kes on siiani sõitnud justkui madala sportautoga, võtab selle luksusliku linnamaasturi rooli istumine veidi harjumist ning alguses võib sisse lipsata trükivigu. Samas on vajutus niivõrd kerge, et pikad trükkimissessioonid on tõeline nauding. Mehaanilise klaviatuuri austajatele on samuti need klahvid esialgu harjumatult pehmed ja vähese vajutustunnetusega. Hiir, millel on oma "diivanipadi" Hiir (M850L) näeb esmapilgul välja nagu tavaline Logitechi keskmise hinnaklassi tööloom. Odavamapoolne välimus petab aga ära, sest täpsus ja kiirus on Logitechile omaselt tipptasemel. Libisemiskleepsud põhja all sõidavad pehmelt nii siledal laual kui hiirepadjal (kuid klaasi peal see hiir ei tööta). Tõeline uuendus peitub aga hiire seljal. "Comfort Plus hiir toob sisse ühe uue funktsiooni pehme, švammise 'peopesapadja' näol, mis peaks toetama teie kätt pikkade kasutustundide jooksul," selgitab tooteülevaade. See on huvitav lähenemine, kuid praktikas on selle asukoht veidi harjumatu. Suurema kämblaga kasutajate jaoks võib see padjake jääda peopesast veidi liiga ülespoole, pakkudes tuge vaid siis, kui klõpsid hiirenuppe päris eesmise serva pealt.  Sellegipoolest räägib Logitechi statistika enda eest: "93% küsitletud kasutajatest tundis end hiirt kasutades mugavalt isegi pärast täispikka tööpäeva." Võimalik, et käe asendit harjutades ja väiksema kämblaga on tõesti randmeüpadjake täpselt õige koha peal,m samas Logitechi enda tootepildid näitavad ka, et käsi võib sellele pehmele maandumisele mitte alatiu pihta saada: Ühenduvus, tarkvara ja erinevad patareid Klahvistik ja hiir toetavad Bluetooth Low Energy (BLE) tehnoloogiat ja on ühendatavad paljude operatsioonisüsteemidega (Windows, macOS, Linux, ChromeOS, Android, iPadOS). Easy-Switch funktsioon on siin tõeline staar – see on nagu universaalpult. Ühe nupuvajutusega saad lülituda oma töösülearvuti, isikliku arvuti ja isegi tahvelarvuti vahel, ilma et peaksid seadmeid uuesti siduma. Vahetada saab kolme seadme vahel. Logitechi tarkvara Logi Options+ teeb sellest komplektist tõelise jõujaama. Tarkvara tunneb automaatselt ära, kas töötad parasjagu Photoshopis, Excelis või Teamsis, ja kohandab hiire nuppude funktsioone vastavalt. Uue ajastu märgina on klaviatuuril spetsiaalne AI-nupp (tehisintellekti nupp). Vaikimisi avab see Microsoft CoPiloti, kuid seda saab seadistada tegema mida iganes. Kasutades nutikaid makrosid, võid panna selle nupu näiteks avama brauserit, looma uue vahelehe ja avama sinu lemmik AI-tööriista (olgu selleks Gemini või ChatGPT). Ehkki akukestvus on muljetavaldav - 36 kuud klaviatuuril ja 24 kuud hiirel, kasutavad need erinevaid patareisid. Hiir vajab ühte AA patareid, klaviatuur aga kahte AAA patareid. See on tüütu, sest varuiks peab kodus olema erinevaid suurusi. Samas kestavad patareid aastaid ja nende pärast pole vaja muretseda. Lisaks ei ole komplektis kaasas Logi Bolt USB vastuvõtjat, mis nii kalli komplekti puhul võiks olla. Kui aga oled varemgi Logitechi kasutanud, siis on see USB adapter sul juba olemas ja ei pea uut ostma. Kellele see sobib? Logitech Signature Comfort Plus Combo MK880 on hea valik valik profile, kes istub arvuti taga pikki tunde ja hindab ergonoomikat üle kõige. Vaiksed, pehmed klahvid teevad sellest üsna mugava tööriista. Küll aga ei pruugi see sobida mehaaniliste klaviatuuride fännidele, kes otsivad iga nupuvajutusega konkreetset tagasisidet ja klõbinat, samuti kipüub hiire pehmenduspadi olema tarbetu uuendus, kui see ei jää hiirt haarates randme alla. Võib-olla pikemal harjumisel saab enda käe haaret ja asendit padja jaoks sobivamaks sättida. Klaviatuuri pehmenduspadi siiski satub kohe sobivalt randmete alla. PLUSSID Hea ergonoomika: lainekujuline disain ja pehme, integreeritud randmetugi klaviatuuril. Easy-Switch võimaldab kiirelt lülituda kuni kolme seadme vahel. Pikk patareide eluiga (kuni 3 aastat). MIINUSED Komplektis puudub Logi Bolt USB vastuvõtja (tuleb osta eraldi). Hiirel olev peopesapadi ei pruugi asukoha tõttu sobida suurtele kätele. Klahvivajutused võivad tunduda ebajärjekindlad ega sobi mehaaniliste klaviatuuride austajatele. Taustavalgustus puudub. Tehnilised andmed Logitech Signature Comfort Plus Combo MK880 Hiire sensor: Pluto ONE Hiire nupud: 6 (vasak/parem klikk, rulliku keskmine klikk, küljenupud, DPI nupp) Kerimine: SmartWheel Hiire toide ja kestvus: 1 x AA (leelispatarei), kuni 24 kuud Klaviatuuri toide ja kestvus: 2 x AAA (leelispatarei), kuni 36 kuud Ühenduse tüüp: Bluetooth Low Energy (tööraadius kuni 10 meetrit) Klaviatuuri klahvitüüp: Plunger (membraan) Spetsiaalsed klahvid: Kohandatavad F-rea klahvid, spetsiaalne AI nupp Klaviatuuri kaldenurk: Reguleeritav (4 ja 8 kraadi) Tarkvara tugi: Logi Options+, Logi Tune Toetatud operatsioonisüsteemid: Windows 10/11+, macOS 12+, Linux, ChromeOS, iPadOS 15+, Android OS 12+ Hind Eestis: ca 110 eurot Klaviatuurid Arvutihiired Logitechi nurk Salvesta PDF! »

            • Lekked: kas uued Googlebookid on lõpuks sülerid, mida vajame?

              Lekked: kas uued Googlebookid on lõpuks sülerid, mida vajame? Uudised AM 8. august 2026 - 13:08 Pilt Selles uues saabuvas (Google´i) maailmas on sinu nutitelefon ja sülearvuti sulanud üheks tervikuks, mille mördiks on Android ning mida dirigeerib tehisintellekt. Interneti mitte just nii väga hämaratest nurkadest on päevavalgele ilmunud esimesed põnevad pildid uutest Asuse ja Lenovo sülearvutitest.  Need ei ole enam vanad tuttavad Chromebookid. Google on teinud ajaloolise kannapöörde, saates Chrome OS-i väljateenitud pensionile (või prügikasti) ning toonud lavale uue, Androidiga superplatvormi. Alates maikuust on tehnoloogiamaailmas liikunud jutud, et Google asendab senise Chromebooki nime uue ja uhkema "Googlebookiga", mille vihjepilt on selle loo avapildiks. Nüüd aga ei pea me enam ainult kuulujuttudele toetuma, sest Asuse ja Lenovo uute lipulaevade lekkefotod räägivad enda eest. Hüvasti, jalgratas! Tulekul on hübriid-sportauto Kõige suurem revolutsioon toimub masinate sisemuses. Lekete kohaselt jooksevad uued Googlebookid operatsioonisüsteemil, mille koodnimeks on „Aluminium OS“. Kui varasem Chrome OS oli justkui lihtne ja töökindel jalgratas, tegi oma töö ära ja viis sind soodsalt punktist A punkti B (ehk internetti), siis uus Aluminium OS on aga kui hübriidmootoriga sportauto, millesse on juba tehases sisse ehitatud isemõtlev navigatsioonisüsteem. Google on ühendanud Androidi ja Chrome OS-i üheks võimsaks töölauasüsteemiks. Selle praktiline tulemus on see, et sinu sülearvuti suudab nüüd käivitada Androidi nutitelefoni äppe naturaalselt, otsekui oleks telefon sirgunud suureks arvutiks. Lisaks ulatuvad sülearvuti "kombitsad" otse sinu taskus oleva telefoni failideni. Asuse CX9406: tume rüütel helendusega Esimesed lekked pärinevad iF Designi veebilehelt (kust need küll kiiresti eemaldati) ja paljastavad uue Asus Googlebook CX9406 mudeli. 9to5Google sai siiski infole küüned taha ja kirjutab, et söehall ja elegantne seade peidab oma kaanel põnevat Glowbar´i ehk helendavat LED-riba, mis hakkab eeldatavasti sarnaselt nutitelefonidele märku andma saabuvatest teavitustest. See ongi ka Google´i esimestes vihjetes üks efektsematest Googlebookide välistest tunnustest.   Here's the first Asus Googlebook as the floodgates start to open https://t.co/bCDVTb5Dcs by @chaosromero — 9to5Google (@9to5Google) August 4, 2026   Lekkinud turundustekst, kuigi kohati veidi poolik ja kirjavigadega, maalib seadmest imalalt lennuka pildi: "ASUS Chromebook CX9406 on loodud edasijõudnud digispetsialistidele, ühendades ratsionaalse harmoonia uue põlvkonna Google Aluminium OS-iga, et defineerida uuesti kergus ja intelligentsus. Kasutades uuenduslikku Ultra-Ceramic Light Alloy kergmetallist sulamit, saavutati alla ühe kilogrammi kaaluv ülikerge korpus, samas kui Super Liq-Crea Tech parandab vastupidavust – 34% kergem ja 13% tugevam, tasakaalustades mobiilsust ja tugevust. Oma õhukese profiili, suurepärase praktilisuse ja igakülgse ärikasutaja toe abil pakub see lipulaeva tasemel kasutajakogemust." Lenovo Googlebook 15: pilvevalge tööloom Kui Asus rõhub tumedale ja müstilisele disainile, siis Lenovo Googlebook 15 toob lauale pehme, heledast alumiiniumist (või lausa pilvevalge) korpuse, mille allosa kaunistab ainulaadne ribaline tekstuur. Lekkest kirjutas Digital Citizen. Klaviatuuri vaadates selgub kogu tõde. Windowsi klahvi asemel ilutseb seal uhke Google'i "G". Seda võib võrrelda Aladdini lambi "hõõrumisega" - vajutad seda klahvi ja sinu isiklik digitaalne džinn, tehisintellekt Gemini, hüppab välja, olles valmis kirjutama tekste, otsima infot või looma pilte. Google ei ole koonerdanud ka hiirekursoriga, tuues mängu uue funktsiooni nimega Magic Pointer. See on nagu nähtamatu ülemteener: kui raputad kursorit mõne elemendi kohal, analüüsib Gemini konteksti ja pakub kohe sobivaid tegevusi – näiteks meilis olevale kuupäevale osutades saad kohe kalendrisse uue kohtumise kirja panna. Tõsisemaks tööks annab lootust aga lekkinud tarkvaravaade, kus uuel Androidilikul tegumiribal ilutseb Adobe Premiere Pro ikoon. See on selge märk, et Google soovib võistelda samas kaalukategoorias päris "päris" sülearvutitega, meelitades enda poole ka sisuloojaid ja videotöötlejaid. Kui vanasti sundusid kasutajaid platvormi valima seal leiduvad äpid ja tarkvara, siis nüüd on niikuinii enamus tegevusi veebi ja pilve koondunud, kuid näiteks Premiere´i kasutajatele võib see tugi olla oluline otsustamiskoht. PLUSSID Spetsiaalne Gemini "G"-klahv tehisaru jaoks ja nutikas hiirekursor (Magic Pointer) muudavad töö kiiremaks. Nutitelefoni äppide ja failide sujuv, viivituseta kasutamine tänu uuele Aluminium OS arhitektuurile. Mõlemad tootjad, nii Asus kui Lenovo pakuvad rikkalikku ühenduste valikut. Õhukeses korpuses on säilinud nii USB-A, HDMI kui ka kõrvaklapipesa. Sisseehitatud füüsiline veebikaamera kate (ThinkShutter) ja nelja kõlariga Dolby Atmos helisüsteem Lenovol. MIINUSED Sisemus on suuresti veel tume maa: protsessorite, akukestvuse ja salvestusmahu kohta puuduvad igasugused andmed. Uued Googlebookid on suunatud premium-segmenti. Odavate "kahesajaeuroste" masinate ajastu tundub olevat jäädavalt möödas. Androidiäpid küll töötavad, aga pole teada, kui paljude desktopi-programmide ja spetsiifilisema tarkvara tuge saab Androidis tulevikus. Googlebook - mida teame? Operatsioonisüsteem: Google Aluminium OS (Androidi ja Chrome OS-i ühendatud baas). Uued spetsiaalklahvid: Gemini tehisintellekti nupuke ("G") ja ühine Kiirkäivitus/Caps Lock klahv. Nutikas kursor: "Magic Pointer" süsteem koos Gemini soovitustega. Ekraani suurus (Lenovo): 15 tolli. Pordid (Asus CX9406): 2x USB-C, 2x USB-A, 1x HDMI, 3,5 mm audiopesa. Pordid (Lenovo 15): 2x USB-C, 1x USB-A, 1x HDMI, mälukaardilugeja, 3,5 mm audiopesa. Erilised lisad (Asus): Helendav "Glowbar" teavituste LED-riba seadme kaanel. Erilised lisad (Lenovo): Nelja kõlariga helisüsteem (Dolby Atmos), sälku ehitatud füüsiline kaamerakate. Korpuse materjal (Asus): Ultra-Ceramic Light Alloy (kaal alla 1 kg). Ekraanihinged (Lenovo): Avaneb laialt kuni 157,5 kraadi ulatuses. Sülearvutid Salvesta PDF! »

            ITUUDISED

            • Riik toetab avaliku sektori tehisaru 1,3 miljoniga, vaata esimest seitset projekti

              Riik toetab tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus sektoris enam kui 1,3 miljoni euroga ning selgunud on esimesed seitse projekti.

            • MarkeDroid läbis Eleringi testi, akusalvestite omanikele avaneb kolmas tuluallikas

              Energiajuhtimise tarkvara arendav Eesti iduettevõte MarkeDroid läbis Eleringi kvalifitseerimistesti, mis annab neile võimaluse siseneda uuele turule.

            • Ekspert: ettevõtete suurim küberrisk ei pruugi olla häkker, vaid töötajate isiklikud kontod

              Reaalset turvalisust on võimatu tagada, kui tähelepanuta jäetakse üha haavatavamaks muutuv valdkond: töötajate isiklike kontode kasutamine ja sellega kaasnevad turvariskid.

            • Elisa ostab pikaajalise kogemusega IT-teenuste ettevõtte

              Elisa omandab Eestis ja Lätis tegutseva IT-lahenduste pakkuja, et laiendada oma äriklienditeenuste portfelli ning tugevdada ka IT-teenuste ja ärikriitiliste võrgulahenduste suunda.

            • AI NÄDAL 104 | Jensen Huang usub, et suuri AI ettevõtteid võiks piirama hakata

              Nvidia asutajast tegevjuht Jensen Huang ootab, et suuri AI ettevõtteid võiks piirama hakata, mis oli temast üsna enneolematu arvamusavaldus.

            © All right reserved 2069

            Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes