Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Doris Põld: kas digiriik on mugava ülikonna asemel kitsas latekskostüüm?

    Digiriigi teenused on ebamugavad või kulukad siis, kui Eesti riik kasvatab meie globaalselt kogenud IT-ettevõtete usaldamise asemel endale konkureerivaid IT-maju või tellib teenuste asemel koodiridu. Edulood kinnitavad, et targalt tellides sünnivad Eestis riigi ja erasektori koostöös jätkuvalt maailma parimad innovaatilised digiriigi lahendused, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Alar Karis: õhus on liiga palju agressiivsust, aga koos me võidame

    Ajad muutuvad üha ärevamaks. Õhus on liiga palju rahulolematust, liiga palju vihkamist, liiga palju agressiivsust. Tundub, et seni kindlalt püsinud sõjajärgne maailmakord on kõikuma löönud, ütles Leedus Kaunase Vytautas Magnuse ülikooli audoktoriks promoveeritud Alar Karis audoktori loengus.

  • Emanuele Bardone ja Pirjo Mõttus: tehisintellekt on enamat kui tööriist

    Avalikus arutelus käsitletakse tehisintellekti peamiselt tööriistana, millega puututakse kokku vaid kasutamise hetkel. Jääb mulje nagu tehisintellekti saaks kasutusele võtta, piirata või vajadusel ka kõrvale jätta. Tegelikult on tehisaru muutumas osaks meie mõtlemise, suhtlemise ja otsustamise infrastruktuurist, kirjutavad Emanuele Bardone ja Pirjo Mõttus.

  • Oliver Laas: generatiivne tehisintellekt ja viirastuslik töö

    Postuumsed digitaalsed teisikud ning transhumanistlikud visioonid digitaalsest surematusest viitavad sellele, et kõrgtehnoloogiliste ilmalike ühiskondade liikmeid sümboolsed lahendused enam ei rahulda, nendib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Soome kerkib üks Euroopa suurimaid tehisintellekti andmekeskusi

    Ettevõte Nebius rajab Soome miljardeid eurosid maksva andmekeskuse. Tegemist on ühe Euroopa suurima tehisintellekti andmekeskusega, mille elektrivõimsus on 310 megavatti ja mis peaks valmima 2028. aastal.

  • Christian Veske: mitte ainult inimesed ei diskrimineeri

    Rääkides diskrimineerimisest kujutame ette, kuidas värbaja jätab intervjuule kutsumata "liiga vana" kandidaadi, kuidas lapsehoolduspuhkuselt naasnud ema töötingimused on jäänud aastate tagusesse aega või kuidas keegi jäetakse teenuse saamisest kõrvale tema puude tõttu. Aga mis juhtub siis, kui otsuse teeb mitte inimene, vaid arvuti, küsib Christian Veske.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

PM – E-SPORT

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

AM

  • Nutikell, nuputelefon või nutitelefon – kuidas valida lasteaia lõpetajale sobiv seade

    Nutikell, nuputelefon või nutitelefon – kuidas valida lasteaia lõpetajale sobiv seade Pilt AM 28. aprill 2026 - 10:13 Kohe on käes maikuu ning lasteaialõpetamiste aeg, mil paljude vanemate mõtted keerlevad selle ümber, milline kingitus peagi kooliteed alustavale lapsele valida. Üha tihedamini jõuab nimekirja ka esimene nutitelefon. Telia kaubamüügi ja finantseerimisteenuste juht Siim Tammesalu soovitab enne poodi minekut võtta hetkeks aega ja küsida endalt üks lihtne küsimus: milleks laps seda seadet tegelikult vajab? Siim Tammesalu selgitas, et paljud vanemad planeerivad lasteaia lõpukingiks telefoni pigem harjumusest või sellepärast, et teised ka kingivad. Aga kui laps läheb sügisel kooli, kus telefone niikuinii ei kasutata, ja tuleb pärast kooli otse koju, siis tasub mõelda, kas ta tegelikult vajab nutitelefoni? Nutikell, nuputelefon või nutitelefon? Tammesalu toob välja kolm levinud varianti ja millal erinevaid seadmeid kaaluda. Nutikell sobib lapsele, kelle peamine vajadus on vanematega ühenduses püsimine. Kui eelkõige soovitakse seade soetada selleks, et vanemad saaksid vajadusel lapsega ühendust, siis tegelikult ei pea see olema alati just telefoni. Nii näiteks võib paremaks lahenduseks olla hoopis nutikell. Kell on randmel, kaob ära harvem kui telefon ja võimaldab helistada ilma, et laps satuks sotsiaalmeedia või mängude küüsi. Hea valik esimeseks iseseisvaks suveperioodiks. „Mõnikord on lapsevanematel lihtsam ja turvalisem alustada just nutikellast. See täidab peamise eesmärgi: laps saab helistada, vanem näeb asukohta, aga ei ava kogu internetimaailma ühekorraga,“ selgitas Tammesalu. Lihtsam telefon ehk nuputelefon sobib, kui vanem soovib, et lapsel oleks side olemas, kuid ei soovi, et ta veedaks aega ekraani taga. Nuppudega telefonidel on enamasti ka vastupidavam ja pikema elueaga aku, mis võib kesta mitu päeva. See tähendab, et kui laps unustab öösel telefoni laadida, siis järgmisel päeval on tal veel piisavalt akut, et vanematega ühendust saada. Nutitelefon sobib siis, kui laps on küps vastutuseks, perel on selged kokkulepped ekraaniaja kohta ja on konkreetne vajadus, näiteks kaugem kooliteekond, trennid erinevates kohtades või vanem, kes soovib jälgida lapse asukohta rakenduse kaudu.  „Esimene nutitelefon ei pea olema kõige uuem mudel, kuna lastel ikka juhtub õnnetusi, seade kukub maha või ununeb kuskile ja läheb kaotsi. Kui on soov valida lapsele just nutitelefon, siis soovitan esimesena vaadata üle kontrolli läbinud uuskasutatud seadmete pakkumised. Need on täiesti töökindlad, garantiiga ja märksa soodsamad valikud. Samas on oma võimekuse ja funktsionaalsuse pooles kooliealisele lapsele igati piisavad,“ ütles Tammesalu ning lisas, et nutitelefoni puhul tasuks kindlasti kaaluda ka seadmekindlustuse lisamist. „Seadmekindlustus aitab maandada riske ja aitab lapsel tema esimesest nutiseadmest rõõmu tunda ka siis, kui sellega midagi juhtuma peaks. Ja lastel ikka juhtub – telefonid libisevad käest või nutikell saab kukkudes viga.” Siim Tammesalu rõhutas, et ükskõik milline seade lõpuks valitakse, on kõige tähtsam samm see, mis järgneb ostmisele. „Selged peresisesed kokkulepped, millal tohib seadet kasutada, millised rakendused on lubatud, kui palju on ekraaniaega päevas, on sama olulised kui seadme valik ise. Seade on kingitus, aga harjumused kujunevad vanema toel,“ sõnas Tammesalu. Mille järgi valida lapsele nutitelefoni? Suurus: kompaktsem mudel sobib väikesele käele paremini kui suur lipulaev. Vastupidavus: laste telefonid kukuvad, see on paratamatu. Tasub valida tugeva korpusega seade ning kaitsta seda kvaliteetse ümbrise ja ekraanikaitsega. Aku kestvus: lapsel ei ole alati meeles oma seadmeid laadida. Telefon peab vastu pidama koolipäeva lõpuni ka siis, kui see öösel laadimata jäeti. Lihtsus: eestikeelne menüü ja intuitiivne liides muudavad iseseisva kasutamise peatsele koolilapsele palju lihtsamaks. Mobiiltelefonid Nutikellad Salvesta PDF! »

  • Lekkisid võimalikud Samsungi uued nutiprillid

    Lekkisid võimalikud Samsungi uued nutiprillid Pilt AM 28. aprill 2026 - 1:03 (Pilt on ülimalt illustreeriv ja ei vasta tegelikkusele) Samsungi järgmine Android XR toode on Android Headlinesi avaldatud lekke kohaselt paar nutiprille koodnimega "Jinju" (korea keeles "pärl"). Erinevalt konkurentidest on Samsung valinud strateegia, kus esimene mudel tuuakse turule ilma integreeritud ekraanita. Oodatavalt sel aastal debüteeriv "Jinju" peaks asetuma hinnavahemikku 350 kuni 460 eurot (379–499 dollarit). See on ettevõtte teine Android XR platvormil põhinev toode pärast eelmise aasta lõpus välja kuulutatud Galaxy XR seadet. Kuid see on alles algus. Teine, oluliselt premium-taseme mudel koodnimega "Haean" ("rannik" või "ookean"), peaks turule jõudma 2027. aastal. See mudel hakkab sisaldama mikro-LED ekraani ning selle hind võib ulatuda 555 kuni 835 euroni (600–900 dollarit). Huvitava detailina oli "Haean" algselt esimese mudeli koodnimi, kuid see määrati hiljem ümber võimekamale, ekraaniga versioonile. Android XR ja Gemini: rohkem kui lihtsalt läätsed Sarnaselt suuremale vennale Galaxy XR-ile hakkavad ka uued nutiprillid jooksutama Android XR platvormi. Sellest ökosüsteemist oodatakse rohkem teavet järgmisel kuul toimuval Google I/O konverentsil ning tõenäoliselt ka üritusel The Android Show | I/O Edition. Google ise on samuti arendamas oma nutiprille, mida on viimase aasta jooksul erinevatel üritustel demonstreeritud. Nende prillide tõeline süda on aga Gemini tehisintellekt. Integreeritud Gemini võimaldab kasutajal paluda abi siltide tõlkimisel, fotode tegemisel, ilmateate küsimisel või juhiste hankimisel rakenduse Google Maps kaudu. Tehisintellekti võimekus on siinkohal kriitiline tegur, andes Samsungile võimaliku eelise praeguste turuliidrite ees, pakkudes sujuvamat ja intelligentsemat kasutajakogemust otse kandja vaateväljas. Stiil kohtub funktsionaalsusega Nutiprillide suurim väljakutse on alati olnud välimus – keegi ei soovi kanda näol seadet, mis näeb välja nagu ulmefilmi rekvisiit. Samsung on sellest õppinud ning teatas möödunud aasta oktoobris koostööst tuntud prillitootjatega Warby Parker ja Gentle Monster. See on nutikas käik, mis järgib Meta ja Ray-Bani emafirma edukat koostöömudelit. Kui tehnoloogia suudetakse peita ikoonilistesse ja populaarsetesse raamidesse, muutuvad nutiprillid igapäevaseks tarbeesemeks, mitte ainult tehnikahuviliste mänguasjaks. Väliselt meenutavad Samsungi uued prillid Meta Ray-Bane või Google'i Gemini prille, kuid nende sisemus peidab endas Google'i ja Samsungi ühist tarkvaralist visiooni. Kuigi paljud tehnilised andmed on veel ametlikult kinnitamata, annavad varajased lekked aimu "Jinju" mudeli võimekusest. Tegemist on kergkaallasega, mis kaalub vaid umbes 50 grammi, muutes selle kandmise mugavaks ka pikema päeva vältel. Tehnilised andmed (oletuslikud) Protsessor: Qualcomm Snapdragon AR1 Aku: 155 mAh Kaamera: 12 MP Sony IMX681 Ühenduvus: WiFi, Bluetooth 5.3 Kaal: ~50 g Heli: Suunatud kõlarid; patentides kirjeldatud ka luujuhtivuse tehnoloogiat Läätsed: Fotokroomsed (iseeneesest tumenevad) klaasid Platvorm: Android XR koos Gemini AI-ga Androidiblog Komponendid Kõrvaklapid ja kõlarid Lahendused Salvesta PDF! »

  • Kuidas valida turvaline online-kasiino Eestis?

    Kuidas valida turvaline online-kasiino Eestis? Pilt AM 28. aprill 2026 - 0:49 (Sisuturundus) Turvalise online-kasiino valik Eestis eeldab läbimõeldud metoodikat, mis kombineerib regulatiivset kontrolli, tehnilist hügieeni ja rahavoogude realistlikku hindamist. Praktikas tähendab see, et enne kontoloomist vaadeldakse loaandjaid, juhtelemente ning väljamaksekorraldust sama põhjalikult kui mänguvalikut. Just sellise kontrollkäigu saab teha ka platvormil Fugu Casino, kus otsused tuleks langetada tõendite, mitte reklaamlubaduste põhjal. Hästi koostatav kontrollnimekiri vähendab ohtusid, hoiab ära üllatused isikutuvastusel ja aitab vältida viivitusi väljamaksetel. Lisaks tasub eelistada läbipaistvat tingimuste struktuuri ning jälgida, kas klienditugi annab järjepidevalt kirjalikke vastuseid ja juhib tähelepanu vastutustundliku mängu tööriistadele. Mida detailsem on esimene kontroll, seda sujuvamaks kujuneb hilisem kasutuskogemus. Määra isiklikud turvanõuded ja piirid  Enne konto registreerimist aitab kindla raami loomine hoida riske kontrolli all. Selgeks tuleks teha, millise mahuga sissemakseid talub isiklik eelarve, kui kiiresti on vaja juurdepääsu väljamaksetele ning millised tehnilised standardid (nt krüptimine ja kaheastmeline autentimine) on miinimumtasemel vastuvõetavad. Samuti on mõistlik hinnata, kas platvormil on selged KYC- ja AML-protseduurid ning kas limiitide kehtestamine on koheselt saadaval ja tagasipööramatute viivitustega kaitstud. Eeltöö: tehniline ja finantsiline hügieen  Seadista seadmesse PIN/biomeetria, uuenda operatsioonisüsteem ja brauser, aktiveeri 2FA autentimisrakendusega. Kasuta eraldi maksekaarti või e-rahakotti hasartmängukulude jaoks, et hoida igapäevakulud lahus. Määra igakuine sissemakse-, kaotus- ja seansiajalimiit ning dokumenteeri valikud finantsplaanis. Kontrolli, et tingimustes oleks selgelt kirjas väljamaksete töötlusajad, võimalikud tasud ja KYC järjekord. Planeeri isiklik “jahtumine”: vähemalt üks pausipäev nädalas ja reeglid öisteks seanssideks. Kontrolli Fugu Casino litsentse  Eestis tegutsev kaugkasiino peab omama Maksu- ja Tolliameti väljastatud korraldus- ja tegevusluba, mille kehtivust on võimalik kinnitada ametlike registrite kaudu. Tähelepanu väärib ka ettevõtte taust: juriidiline nimi, kontaktandmed, kaebuste kanal ning T&A dokumendid. Legitiimse korraldaja puhul on juriidiline info avalik, blokeeringute vältimiseks kasutatakse kohalikke domeene ning maksekanalid asuvad kooskõlas Euroopa Liidu maksedirektiividega. Kui teenus pakub rahvusvahelisi litsentse, on oluline, et kohalik õigusraamistik oleks siiski täidetud ja Eesti residentidele pakutav teenus vastaks kohalikele normidele. Kust ja mida kontrollida Regulaator/Allikas Mida kontrollida Kus näha Eesti Maksu- ja Tolliamet Kaugkasiino tegevusluba, kehtivus, korraldaja nimi Ametlik register ja veebilehe jaluse juriidiline info Privaatsustingimused Andmetöötluse alus, säilitustähtajad, riigiülene edastus Privaatsuspoliitika leht Reeglid ja tingimused Väljamakse kriteeriumid, KYC etapid, konto sulgemise juhised Tingimuste dokument, kampaaniate lisatingimused Vaata RNG tõendeid ja testijaid  Aus mäng tugineb sertifitseeritud juhuarvugeneraatorile (RNG) ja avalikule RTP-infolle. Usaldusväärse platvormi jaluses või mängukirjeldustes on viited sõltumatutele testijatele, nagu eCOGRA, iTech Labs, GLI, QUINEL või BMM Testlabs. Testimisaruannetes kirjeldatakse valimimahtu, metoodikat ja kontrollisagedust; ajakohasus on sama oluline kui olemasolu. Erinevate pakkujate näidismängude RTP annab orientiiri: Dragon's Fire Megaways (Red Tiger), Book of Ra Deluxe (Novomatic), Sweet Bonanza (Pragmatic Play), Vikings Go Berzerk (Yggdrasil), Big Bad Wolf (Quickspin) ja Lightning Roulette (Evolution) on laialt tuntud ning nende õiglus sõltub platvormi integreerimise korrektsusest ja sõltumatu testimise järjepidevusest. Mängupakkujate kvaliteedinäitajad  Selge RTP kuvamine mänguinfost ja kampaanialehtedelt, sh boonusmängude erisused. Regulaarne audit: testijate logod lingivad kehtivatele sertifikaatidele või aruannetele. Serveripoolne turve: TLS 1.3 krüptimine, minimiseeritud ühenduse korduskatsete lekkeoht. Integreerimisvigade vältimine: päringulogid ja katkestuste läbipaistev kommunikatsioon mänguseansside ajal. Hinda makseviise ja töötlemisaegu  Maksekeskkonna kvaliteet määrab suure osa kasutuskogemusest. Kaardimaksed (Visa, Mastercard) on laialt levinud, kuid väljamaksetel võivad esineda 1–5 tööpäeva pikkused viited. Kohalikud pangalingid ja SEPA-ülekanded pakuvad stabiilsust; Trustly võib toetada kiireid väljamakseid, kui KYC on lõpuni kinnitatud. E-rahakotid (Skrill, Neteller) võimaldavad sageli sama päeva laekumist, kuid neile võivad kehtida eraldi limiidid ja kampaaniate tingimuste erandid. Krüptoraha puhul tuleks jälgida regulatiivset sobivust ning läbipaistvaid konverteerimiskursside reegleid, kui sellist kanalit pakutakse. Tüüpilised väljamakseaken ja piirangud Meetod Sissemakse Väljamakse Tasu Min/Max Visa/Mastercard Kohene 1–5 tööpäeva Tavaliselt 0%, mõnel juhul kaarditasu 10–4000 € seansi kohta (näide) SEPA pangaülekanne 0–1 tööpäev 1–3 tööpäeva 0% platvormipoolselt, panga tasud võimalikud 20–10 000 € (näide) Trustly Kohene Minutid kuni 24 h 0% enamasti 10–5000 € (näide) Skrill/Neteller Kohene Minutid kuni 24 h 0% platvormipoolselt, rahakoti tasud võimalikud 10–5000 € (näide) Oluline on ka läbipaistvus KYC sammude järjekorras: isikutuvastus, elukoha kinnitus ja maksevahendi omandi tõendamine peaksid toimuma enne suuremate väljamaksete taotlemist. Reaalsed töötlemisajad sõltuvad koormusest, pühadest ja täiendavast kontrollist, kuid ettearvatav poliitika ning staatuse nähtavus kontomenüüs annavad usaldusväärse maamärgi. Loe kasutajate arvustusi ja kaebusi  Kasutajakogemused aitavad tuvastada mustreid, mida ametlik dokumentatsioon ei ava. Arvustustes tuleks tähele panna, kas väljamaksete viivitused korduvad teatud maksekanalite või summade juures, kas tingimuste muudatusi kommunikeeritakse ette ning kuidas lahendatakse tehnilisi katkestusi. Üksikemotsioon ei anna lõplikku pilti, kuid korduvad, ajas püsivad teemad viitavad protsessiprobleemidele. Tasakaalus pilt tekib, kui võrrelda mitut allikat ja jälgida kuupäevi, päritoluriiki ning konkreetseid tõendeid (ekraanipildid, toetusvestluste väljavõtted). Signaalid, mis vajavad täpsustust  Korduvad KYC taotlused pärast varasema kinnituse lõpetamist ilma selge põhjuseta. Väljamaksete osadeks tükeldamine ja järjekindlad viivitused piirsummade ületamisel. Ebamäärased boonusreeglid, mis muudavad netoväljamaksed ebatõenäoliseks (näiteks segunevad panustamisnõuded). Kommunikatsiooni ebajärjepidevus: erinevad vastused sama teema kohta eri kanalites. Kontrolli vastutustundliku mängu tööriistu  Kindel ohutusraamistik tugineb sisseehitatud piirajatele ja läbipaistvale statistikale. Sissemakse-, kaotus- ja panustamislimiitide rakendamine peab olema kohene või hilinemiskaitsega (tõstmisel jõustub viivitus). Ajalised piirajad, reaalsuskontrolli teated ning pausid võimaldavad katkestada hoogsa seansi enne impulsiivseid otsuseid. Enesevälistus erinevateks perioodideks, konto täieliku sulgemise lihtne protsess, mänguajalugu ekspordivormingus ning turvefunktsioonid (2FA, seadmete loend, aktiivsete sessioonide haldus) moodustavad tervikpildi. Mida nähtavamad on need valikud konto seadetes, seda tõenäolisem on, et need ka päriselt kasutust leiavad. Püsiva ohutusrežiimi kontrollnimekiri  Aktiveeritud 2FA, piiratud sisselogimine uute seadmete korral ja nähtavad aktiivsed sessioonid. Sissemakse-, kaotus- ja ajapiirangud kehtestatud; nende tõstmisel rakendub 24–168 h viide. Reaalsuskontroll iga 30–60 minuti järel, selgete kokkuvõtetega panustest ja netotulemusest. Võimalus taotleda enesevälistust vähemalt 24 tunniks, 7 päevaks, 30 päevaks ja tähtajatult. Mänguajaloo, sissemaksete ja väljamaksete ekspordi võimalus CSV/PDF-formaadis finantsjälgimiseks. Kui eelnevad punktid on süstemaatiliselt läbi vaadatud ja tõendatud, väheneb oluliselt riski, et kriitiline otsus tehakse puuduliku info najal. Turvanõuete, litsentsi ja auditi, makseprotsessi ning kasutajate tagasiside ühendamine loob tasakaalustatud pildi ning aitab suunata tähelepanu sinna, kus reaalsed erinevused platvormide vahel ilmnevad: protseduuride selgus, reageerimiskiirus ja vastutustundliku mängu tööriistade praktiline rakendatavus. Selline raamistik ei garanteeri võite, kuid maandab ebaselgusest tulenevaid kulusid ja muudab digikasiino kasutamise prognoositavamaks. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Kas graafikakaartide kuningas toob kaose? NVIDIA uus kiip N1 ähvardab sülearvutite maailma pea peale pöörata

    Kas graafikakaartide kuningas toob kaose? NVIDIA uus kiip N1 ähvardab sülearvutite maailma pea peale pöörata Pilt AM 28. aprill 2026 - 0:09 Aastaid on tehnoloogiamaailmas kehtinud kindel hierarhia: Intel ja AMD jagavad omavahel arvutite protsessorituru, samas kui NVIDIA valitseb raudse rusikaga graafikakaartide üle. Viimasel ajal on kaarte segi löönud ka Qualcomm oma kiipidega, mis sülearvutites energiatõhuselt ja parajalt kiiresti tegutsevad. Nüüd aga näib, et see vana kord on tõsisemalt murenemas. Pärast kuudepikkusi sahistamisi ja lekkeid on NVIDIA lõpuks kinnitanud, et nende ambitsioonid ulatuvad videokaartidest palju kaugemale.  Tulemas on midagi, mis võib muuta sülearvutite olemust sarnaselt sellele, kuidas nutitelefonid neelasid endasse fotoaparaadid ja GPS-navigaatorid. Roheline hiiglane astub areenile Pärast kuudepikkusi kuulujutte Nvidia N1X ja N1 kiipide kohta on Nvidia tegevjuht Jensen Huang lõpuks kinnitanud koostöös MediaTekiga valmivate ARM-põhiste protsessorite olemasolu. Need kiibid on loodud spetsiaalselt tehisintellekti võimekusega personaalarvutitele (AI PC) ning need on juba võtnud sihikule Intel Core Ultra Series 3 ja AMD Ryzen AI 400 seeriad. Taiwanis toimunud NVIDIA aastalõpupeol antud intervjuus kommenteeris Huang koostööd MediaTekiga kauaoodatud järgmise põlvkonna N1X ja N1 kiipide kallal, mis on mõeldud vastavalt laua- ja sülearvutite toiteallikaks. Taiwani väljaande UDN andmetel märkis Nvidia tegevjuht Jensen Huang, et need protsessorid on suunatud just "võimsate tehisintellekti võimekustega" arvutitele. Graafikakaardi jõudlus ühes pisi-kiibis Raportid viitavad, et koostöö MediaTekiga toob turule süsteemikiibi (SoC), millel on "madal energiatarve, kuid suurepärane jõudlus". Lekkinud info kohaselt on N1X tihedalt seotud DGX Spark süsteemist leitud GB10 Superchip´iga, samas kui sülearvutitele mõeldud N1 võib olla selle veidi kärbitud versioon. NVIDIA DGX Spark. NVIDIA ja MediaTeki ühisprojekt tõotab protsessorite turul kaardid seega põhjalikult laiali lüüa. Kuulduste kohaselt suudab N1 seeria pakkuda RTX 4070 graafikakaardiga varustatud sülearvutiga sarnast jõudlust, kuid teeb seda märgatavalt säästlikumalt. See tähendab, et tuleviku sülearvuti võib olla õhuke nagu paberileht, kuid jooksutada mänge, mis seni nõudsid rasket ja mürarikast jahutussüsteemi. Võrdluseks võib tuua Inteli: ilma XeSS-i ja selle kaadrite genereerimise tehnoloogiata on Inteli protsessorite jõudlus lähemal RTX 4050 kaardile. See on küll muljetavaldav integreeritud Arc B390 graafika kohta, kuid kui NVIDIA N1 seeria jõuab tõesti RTX 4070 tasemele, on vahe mäekõrgune. Kiip peaks pakkuma 120 W tarbiva RTX 4070 graafikakaardiga võrdset rammusust vaid 65 W juures. Ootamatud viivitused Kuigi Huang ei täpsustanud täpset ilmumisaega, olid varasemad teated viidanud 2026. aasta algusele. Uuemad kõlakad on aga juba pessimistlikumad, sest on juba 2026 omajagu edasi läinud ja suvigi kohe käes. Tehnoloogiaportaal SemiAccurate on märkinud, et Nvidia N1X protsessori debüüt on lükatud 2026. aasta lõppu. Teadaolevalt põrkas NVIDIA kokku takistustega, mis algselt pidid lahenema 2026. aasta alguseks, kuid nüüd on ilmnenud uued tõkked. See võib tähendada, et ametlikku teadaannet näeme alles 2027. aasta jaanuaris toimuval CES messil. Olukorra muudab veelgi põnevamaks asjaolu, et sündimas on üllatav Nvidia ja Inteli partnerlus. NVIDIA investeerib 5 miljardit dollarit Intelisse, et arendada ühiselt uus Intel x86 RTX kiipide seeria. See tooks Inteli protsessoritesse NVIDIA graafika otse n-ö kiibi sisse raiutuna. Huang kinnitas aga selgelt, et see ei peata NVIDIA enda kiibiplaane. Tarkvaralised karid Miks peaks maailma võimsaimate graafikakiipide tootja üldse vaeva nägema protsessoritega? Vastus peitub Blackwelli arhitektuuris. See tähendab, et uued arvutid peaksid ühilduma NVIDIA DLSS 4.5 tehnoloogiaga ilma eraldiseisva videokaardita. See on nagu kingitus mänguritele – parim saadaolev pildiparandustehnoloogia on juba kiibi sisse ehitatud. Kuid medalil on ka teine pool. N1X põhineb tõenäoliselt ARM-arhitektuuril, mis erineb Inteli ja AMD kasutatavast x86 süsteemist. Oleme seda näinud juba Snapdragon X2 Elite Extreme kiibi puhul. Peamine mure on see, et enamik mänge ei ole tehtud ARM-arhitektuuri jaoks ja ka muud programmid pole selleks loodud. Need kõik peavad töötama läbi emulaatori, mis tekitab jõudluse pudelikaelu ja kipub nullima saelle tohutu jõudluse, mida NVIDIA plaanib pakkuda. Lisaks on liikvel murettekitavaid sõnumeid arendusprotsessist endast. YouTube'i kanal Moore’s Law is Dead tsiteeris anonüümset allikat, kelle sõnul on NVIDIA-l hetkel suur tegu, et kiip Windows 11 keskkonnas stabiilselt tööle saada. See allikas kirjeldas vigade parandamise protsessi kui "üht õudusunenägu". Kas NVIDIA suudab oma mõjuvõimuga mängutööstuses panna arendajad massiliselt ARM-platvormile mänge looma? Või jääb N1X vaid võimsaks unistuseks, mis takerdub tarkvaralisse takistuste rägastikku? Vastust peame ootama vähemalt 2026. aasta lõpuni, või toob mingit selgust juba 1. juunil algav Computex Taipei, kus Huang avakõnega lavale astub. Kuid üks on selge: protsessorite sõda pole kunagi olnud nii tuline kui praegu. Kui just praegune RAM-mälu puudus plaane ei riku, ootab meie järgmist arvutit ees suur hüpe tundmatusse. Komponendid Lahendused Sülearvutid Salvesta PDF! »

  • Snaige külmikud: miks see nimi on paljudele ostjatele endiselt tuttav ja usaldusväärne

    Snaige külmikud: miks see nimi on paljudele ostjatele endiselt tuttav ja usaldusväärne Pilt AM 27. aprill 2026 - 19:10 (Sisuturundus) Kui räägime kodutehnikast, otsime sageli uusimaid funktsioone, nutikaid lahendusi või kaasaegset disaini. On aga kaubamärke, mis püsivad ajakohased mitte moe, vaid usaldusväärsuse ja pika kogemuse tõttu. Üks selline näide on Snaige külmikud, mis on paljudes kodudes tuntud juba aastakümneid. Kuigi turg pakub üha rohkem valikuid, on tuttaval nimel endiselt oma kaal. Miks see nii on? Miks paljud ostjad valivad ka täna just Snaige tooteid? Selles artiklis vaatleme, mis annab sellele kaubamärgile püsiva väärtuse ja miks seda peetakse endiselt usaldusväärseks valikuks. Snaige külmikud: pikaajaline kogemus ja Leedu päritolu nimi Rääkides usaldusväärsusest, loevad mitte ainult lubadused, vaid ka tegelik kogemus. Snaige külmikud on toodetud Leedus juba alates 1963. aastast, mistõttu seostub see nimi paljude jaoks pikaajalise praktika ja järjepideva tööga jahutusseadmete valdkonnas. Enam kui poole sajandi jooksul kogutud teadmised lubavad Snaiget julgelt nimetada tõelisteks külmaekspertideks. Tänapäeval on Snaige rahvusvaheline kodu- ja professionaalse jahutustehnika tootja: nende tooted jõuavad enam kui 30 riiki Euroopas, Aasias ja Aafrikas. See näitab, et Leedu päritolu kaubamärki hinnatakse mitte ainult kohalikul turul, vaid ka rahvusvaheliselt. Kõige olulisem on aga see, et Snaige külmikud arenevad koos ajaga – luuakse kaasaegseid, energiasäästlikke ja lihtsasti kasutatavaid seadmeid, mis vastavad tänapäeva vajadustele. Samal ajal jääb püsima keskendumine kvaliteedile ja usaldusväärsusele, mis on aidanud kaubamärgil laialt tuntuks saada. Miks Snaige külmikud on ka täna hea valik? Kuigi kodutehnika turg pakub pidevalt uusi lahendusi, eelistavad paljud ostjad endiselt järeleproovitud valikuid. Snaige populaarsus ei ole juhuslik – nende kasuks räägivad mitmed olulised tegurid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval. Usaldusväärsus ja vastupidavus. Üks peamisi põhjuseid, miks tarbijad selle tootja juurde tagasi pöörduvad, on usaldusväärsus. Paljudel inimestel on olnud või on siiani kasutusel vanemad mudelid, mis töötavad edukalt aastaid. Selline vastupidavus loob usaldust ja julgustab sama kaubamärki uuesti valima. Lihtne kasutamine. Kõik ei otsi keerulisi tehnoloogialahendusi. Paljude jaoks on oluline, et seade oleks selge ja kergesti kasutatav. Selles osas paistavad Snaige külmikud silma oma lihtsusega – nende funktsioonid on arusaadavad ning igapäevakasutus mugav. Hea hinna ja kvaliteedi suhe. Võrreldes mõne muu rahvusvahelise kaubamärgiga pakuvad Snaige tooted sageli konkurentsivõimelist hinda, säilitades samal ajal korraliku kvaliteeditaseme. See on eriti oluline neile, kes otsivad mõistlikku lahendust ilma liigsete lisafunktsioonide eest üle maksmata. Lihtsam hooldus ja remont. Praktilisus tuleb esile ka siis, kui seadet on vaja hooldada või parandada. Baltikumis asuva tootja mudelite puhul on sageli lihtsam leida varuosi ja teenindust, mis pikas perspektiivis säästab nii aega kui ka raha. Snaige retrokülmikud: stiil, millel on iseloomu Disainist rääkides tasub eraldi esile tuua eriline suund – retrostiilis Snaige külmikud. Need mudelid täidavad lisaks põhifunktsioonile ka silmapaistva sisekujunduselemendi rolli. Retroseeria paistab silma ümarate vormide, erksate või pastelsete värvide ning detailidega, mis meenutavad eelmise sajandi kodutehnikat. Vanades filmides nähtud erksavärvilised külmikud – punased, rohelised või kollased – annavad köögile iseloomu; just selliseid pakub ka Snaige. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole ainult disainilahendusega. Snaige retroseeria ühendab erilise ilme kaasaegsete tehniliste lahendustega – näiteks Low Frost tehnoloogia, mis vähendab jääteket ja lihtsustab hooldust. Just see kombinatsioon – nostalgiline disain ja praktilisus – muudab retromudelid atraktiivseks neile, kes otsivad nii funktsionaalset seadet kui ka silmapaistvat sisekujunduselementi. Selliseid külmikuid valitakse sageli hubasema ja isikupärasema köögikeskkonna loomiseks, kus tähtis on nii mugavus kui ka esteetika. Seega ühendavad Snaige külmikud retroseerias kaks olulist aspekti: nostalgilise disaini ja kaasaegse kasutusmugavuse, mis selgitab nende populaarsuse kasvu omanäolisust hindavate ostjate seas. Sisuturundus Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Eesti idufirma sisenes Rootsi energiaturule. “Tagame klientidel maksimaalse tootluse”

    Aprilli lõpus alustas energiajuhtimise lahendust pakkuv Eesti idufirma MarkeDroid koostööd Rootsi ettevõttega, oodates sealsel turul suuremat ärikasvu.

  • Eesti süvatehnoloogia idud pääsesid kiirendisse ja said 3,4 mln. “Kiirtee investorite juurde”

    Seitse Eesti süvatehnoloogia iduettevõtet sai kokku 3,4 miljoni euro suuruse rahastuse Euroopa Innovatsiooninõukogu eelkiirendi programmist.

  • RIA: hiinlased lõid Claude Mythosele sarnase süsteemi, mis tuvastas tuhat uut haavatavust

    Viimase nädala jooksul ilmus mitu Claude´i salapärase AI-mudeliga Mythos seotud uudist, seda nii volitamata ligipääsu kui ka hiinlaste sarnase toote kohta.

  • TOP | Kuni 17 500 eurot kuus. Vaata kõrgemaid palgapakkumisi IT-valdkonnas

    Tehnoloogiasektoris on mitu ametikohta, kus pakutakse palka üle 10 000 euro kuus, seejuures tuleb ka Eesti kõige kõrgem palgapakkumine just IT-alalt.

  • AI NÄDAL 92 | Pea poole kõikidest uutest muusikapaladest loob juba AI

    Nimeka muusikaportaali tegevjuhi kinnitusel on juba pea pool kõikidest nende platvormile üles pandavatest muusikapaladest loodud tehisaru poolt.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes