Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Eesti, Rootsi ja Soome vahele rajatakse uus sidekaabel

    Rootsi ettevõte rajab Rootsi, Eesti ja Soome vahele uue kiudoptilise sidekaabli, mis võetakse juba järgmisel aastal kasutusele. Eesti riigi hinnangul on tegemist vajaliku uue ühendusega, arvestades viimastel aastatel Läänemeres juhtunut.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Kaimar Karu: TI riskid on päriselt olemas, aga mitte need, mida te arvate

    Kiire automatiseerimine on nii võimalus kui ka risk. Pahatahtlikud tegutsejad on selle juba kasutusse võtnud. Kuritegusid sooritavad aga nimelt need tegutsejad, mitte peaaegu et müstilistena olenditena kujutatud TI-agendid ehk tarkvara, kirjutab Kaimar Karu.

  • Doris Põld: sideandmete eelnõu vajab lihtsamat ja selgemat lahendust

    Uus sideandmete seaduseelnõu pidi muutma senise korra selgemaks ja vähendama inimeste privaatsuse riivet. Valitsusse saadetud tekst pakub hoopid lihtsate reeglite asemel raskesti mõistetavat erandite süsteemi, mis ei kaitse oluliselt paremini inimeste privaatsust, kuid kasvatab kulusid ja halduskoormust, kirjutab Doris Põld.

  • Oliver Laas: algokraatia ohust

    Sarnaselt ettevõtetele ajavad ka riigid efektiivsust taga. Selleks otsivad nad viise oma funktsioonide ja protsesside automatiseerimiseks. Riikide puhul võib tõhususe hinnaks olla kahanenud poliitiline legitiimsus, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Dauri Kivipuur: kas loovutame oma isiku- ja tahtevabaduse algoritmidele?

    Kui me võtame inimeselt ära tema agentsuse ja delegeerime enda elu juhtimise algoritmidele, mis jääb üldse inimese ülesandeks selles elus, küsib riigihalduse ekspert Dauri Kivipuur.

  • Johann-Christian Põder: digitaalsete terviseandmete eetikast

    Meditsiinis on usaldus ravi üks põhilisi eeldusi. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseandmeid kasutatakse üksnes õigustatud eesmärkidel ja piisava kontrolli all, võib ta jätta olulist infot avaldamata, lükata arstivisiiti edasi või ravist üldse loobuda, kirjutab Johann-Christian Põder.

  • Laura Kurs: tehnoloogia edukuse mõõdupuu on inimene

    Väga sageli arutletakse meil selle üle, mil määral hakkab tehnoloogia inimest asendama, aga peame rääkima enam sellestki, kuidas tagada inimestele võimalus muutustega kaasa tulla, kirjutab Laura Kurs.

  • Eleri Lillemäe: tehnoloogia võimekus üksi ei taga tõhusat riigikaitset

    Kaitsetehnoloogia tegelik väärtus ei sõltu üksnes selle tehnilisest võimekusest, vaid ka inimeste usaldusest, hoiakutest ja oskusest uusi lahendusi kasutada, kirjutab Kaitseväe akadeemia militaarsotsioloogia teadur Eleri Lillemäe.

  • Harri Tiido: taibude tõus ja rünnak demokraatia vastu

    Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Gil Durani abil vaatluse all tehisaru ja tehnooligarhid. Durani sõnul tuleb muuta tehnoloogia üle valitsemist, tehnomonopolid tuleks jagada osadeks ja taastada valitsuse kontroll nende üle, märgib Tiido.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ASUS ExpertBook Ultra - Inteli uut jõudu näitav ülikerge tööloom

    ASUS ExpertBooki nimetus on siiani koondanud enda alla eelkõige praktilisi äriklassi sülearvuteid. See tähendab korraliku ehituskvaliteeti, erinevaid turvafunktsioone ning kõiki vajalikke ühendusi. Kui seni oli antud seeria süleritel kõik vajalik olemas, siis nüüdne värske põlvkond lisab tõeliselt silmapaistvaid täiendusi.

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

PM – E-SPORT

  • VAATA VIDEOT ⟩ Kuidas parandavad MSI uued Nvidia graafikakaardid mängukogemust?

    Nvidia 4000- ja 5000-seeria graafikakaardid on toonud endaga kaasa olukorra, kus mängude jõudlust ei mõõdeta enam ainult videokaardi võimsuse järgi – üha olulisemaks on muutunud tehisintellekti abil loodud lisakaadrid, pildi üleskaleerimine ning väiksem ajavahe hiireklõpsu ja ekraanil toimuva vahel. Kõik loetletud tehnoloogiad on koondatud ühiseks nimetajaks Nvidia DLSS.

  • Eesti e-sportlane Robin Kool jõudis ajaloolise tähiseni

    Eesti parimast «Counter Strike’i 2» mängijast Robin Koolist alias ropz sai esimene mängija maailmas, kes on võitnud kolm ESLi Grand Slami. Pärast eestlase liitumist on Vitality saanud aegade parimaks «Counter-Strike’i» võistkonnaks.

  • Võimas! Järjekordse turniiri võitnud Robin Kool tegi ajalugu

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti parim e-sportlane Robin Kool alias Ropz võitis koos meeskonna Team Vitalityga Rio de Janeiros toimunud tippturniiri. Eestlane tegi ajalugu, sest temast sai ajaloo esimene Counter-Strike’i mängija, kes on võitnud kolm suure slämmi tiitlit.

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada. Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Vene sõjaväele elektroonikat hankinud Eesti kodanik tunnistas end USA-s süüdi

    Eesti kodanik Andrei Ševljakov tunnistas USA kohtus end süüdi ligi kümne aasta jooksul Venemaa relvajõududele eriotstarbelise elektroonika hankimises. Süüdimõistmise korral ootab teda ees kuni 40-aastane vanglakaristus.

  • Tehisarubuum kergitab elektroonikaseadmete hindu

    Apple tõstis äsja sülearvutite ja tahvelarvutite hinda umbes 20 protsendi võrra. Põhjus on mälukiipides, mida vajavad korraga nii tavalised arvutid kui ka kiiresti kerkivad tehisaruandmekeskused.

  • Tallinn planning separate bike paths along Tehnika tänav

    Tallinn is planning to build separate and safe bicycle paths along the entire length of Tehnika tänav and to fully reconstruct the Endla tänav and Paldiski maantee intersections.

  • Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu ulatuses rattateed

    Tallinn kavandab Tehnika tänavale kogu tänava ulatuses eraldatud ja ohutud rattateed ning rekonstrueerib täielikult Endla ja Paldiski maantee ristmikud.

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

AM

  • Nüüd ka Samsungil: lahtised kõrvaklapid Galaxy Buds On jätavad kõrvaaugud vabaks

    Nüüd ka Samsungil: lahtised kõrvaklapid Galaxy Buds On jätavad kõrvaaugud vabaks Uudised AM 28. oktoober 2026 - 15:19 Pilt Oleme harjunud kasutama kõrvaklappe, mis topitakse sügavale kuulmekäiku, et lõigata sind aktiivse mürasummutuse (ANC) abil muust maailmast täielikult ära. Aga mis saab siis, kui lähed linnatänavale jooksma või soovid avatud kontoris kuulda, kui kolleeg räägib? Samsungi uued Galaxy Buds On klapid hüppavadki nüüd sellele tihedalt konkurente täis reele, et avatud klappidega lasta kõike kuulata ümbritsevast elust ilma jäämata. Huawei, Xiaomi ja paljud teised on oma avatud kõrvaklappidega juba mõnda aega turul olnud. Kui tõsiseks süvenemiseks ja mürarikkal lennureisil vaikusmulli loomiseks sobivad endiselt traditsioonilised kõrvasisesed mudelid nagu Galaxy Buds4 Pro, siis Galaxy Buds On on loodud liikuvale inimesele. Need toetuvad kõrvalestale, haarates sellest nagu pehmed näpitsad ning jätavad kuulmekäigu vabaks, pakkudes samal ajal selget heli ja sujuvat suhtlust tehisaruga. Sada miljonit kõrva Kõrva külge käiva klamberdisaini puhul on alati suurimaks ohuks see, et klapp kas pigistab kõrvalesta nagu väike pesulõks või kukub esimese kiirema sammu peale asfaldile. Selle vältimiseks võttis Samsung appi tehisaru ja füüsikasimulatsioonid, söötes arvutisse enam kui 119 miljoni kõrva andmed. Arvutuslik modelleerimine aitas sättida kõlari ja aku kuju täpselt selliseks, et raskuskese püsiks paigal ja surve kõrvale oleks vaevumärgatav. Tulemuseks on painduva sangaga konstruktsioon, mis kaalub vaid 6,65 grammi klapi kohta. Vaatamata kergele kaalule ei ole aku arvelt koonerdatud: ühe laadimisega mängivad klapid muusikat kuni 9,5 tundi ning õhukese laadimiskarbiga kombineerides pikeneb kuulamisaeg kuni 38 tunnini. Kõik põhilised käsklused saab kätte otse klapi pinda puudutades. Heli, mis ei kosta naabrile Avatud disainiga klappide põline häda on helileke – keegi ei taha ju bussis sõites, et terve pingirida kuuleks sinu taskuhäälingu- või muusikavalikut. Samsung on selle lahendanud helilekke vähendamise tehnoloogiaga (Audio Leakage Reduction), mis suunab kõlari tagaküljelt välja vastandfaasis helilained. See toimib nagu nähtamatu helikardin, mis püüab pagevad helivõnked kinni enne, kui need kõrvast kaugemale jõuavad, hoides kuulamise privaatsena. Muusika eest hoolitseb 11,3-millimeetrine TwinBoosti kõlar, mis reguleerib helitugevust automaatselt vastavalt ümbritsevale mürale. Sisemuses tuksub Snapdragon S7 Gen 1 heliplatvorm koos energiasäästliku D-klassi võimendiga, mis lubab ka valjema heliga pikalt muusikat kuulata. Kõnede jaoks on klappidesse peidetud kolm mikrofoni ja spetsiaalne häälekorjeüksus (VPU), mis registreerib kõnelemise ajal lõualuu ja naha vibratsioone. Masinõppel põhinev kõnelahendus on treenitud ära tundma tüütuid taustahelisid, nagu autode tuututamine või ehitusmüra. Süsteem töötab nagu range turvamees ööklubi uksel: sinu hääle laseb ta puhtalt läbi, aga tänavamüra jätab ukse taha, vaigistades mikrofoni kohe, kui sa parasjagu ei räägi. Käed-vabad elu: nooguta helin vaikseks Kuna jooksurajal või poekottidega žongleerides on telefoni haaramine tüütu, on Samsung sidunud klapid tihedalt oma ökosüsteemi ja tehisaruga. Otse klappidest saab hallata nii muusikat, teavitusi kui ka seadeid, ning kui sul tuleb keset tänavat hea mõte, piisab klapi puutepinna (milleks on sang) pikast allhoidmisest, et Quick Voice Memo abil kiire häälmärkus salvestada. Hiljem aitab Bixby need salvestised (samuti häälkäsklusega) häälkäsklusega üles leida. Päris vestluseks tehisaruga saab käivitada Gemini Live'i, öeldes lihtsalt: „Hey Google, let's talk live“ (Hei Google, räägime otse). Veelgi mugavamaks teevad elu pealiigutused (Head Gestures) – saad pead noogutades või raputades mitte ainult kõnesid vastu võtta ja tagasi lükata, vaid ka hommikust äratuskella vaigistada või lasta teavitusi ette lugeda. Galaxy seadmete kasutajatel pole seadistamiseks vaja eraldi Galaxy Wearable'i äppi alla laadida: ava lihtsalt laadimiskarp ning klapid ühenduvad telefoni või tahvliga automaatselt, lubades ekvalaiserit ja helitugevust sättida otse telefoni kiirpaneelilt. Teised peavad lisaliigutuse tegema. Millal uued klapid Eestisse jõuavad? Kuigi Lõuna-Koreas jõudsid klapid müügile 27. oktoobril (hinnaga 299 000 vonni) ja USA-s stardib müük novembri alguses 229 dollari eest, peame meie siin Euroopas veel kannatust varuma. Samsungi globaalne turuletoomine toimub millegipärast nende klappidega pikkade vaheaegadega etapiti ning kuigi varasemad lekked Euroopa jaemüüjate lehtedel vihjasid detsembri esimesele poolele, viitab värskeim info sellele, et jõuluvana kingikotti need veel ei jõua. Praeguste plaanide kohaselt algab müük Euroopas 2027. aasta alguses. Täpset Eesti saadavust ja ametlikku hinda pole Samsung lukku löönud, kuid Šveitsi kaupmeeste juurest lekkinud hinnasildid (179–199 Šveitsi franki) annavad aimu, et hind võiks jääda ligikaudu 195 ja 215 euro vahele. Esialgu tuleb Galaxy Buds On müügile vaid mustas värvitoonis. PLUSSID Kerge ja ergonoomiline klamberdisain, mis jätab kuulmekäigu vabaks ega väsita kõrva. Väga võimekas aku: kuni 9,5 tundi kuulamist ühe jutiga (koos karbiga kuni 38 tundi). Helilekke vähendamise tehnoloogia hoiab ära heli kostmise kõrvalseisjateni. Mugav käed-vabad juhtimine pealiigutuste ja tehisaru abil, puudub vajadus eraldi äpi järele (Galaxy seadmetel). MIINUSED Laadimiskarp ei ole vee- ega pritsmekindel ning märgade klappide karpi panemine võib neid kahjustada. Mürarikkas keskkonnas ei asenda avatud disain aktiivset mürasummutust (ANC). Kõik nutifunktsioonid ja parimad helikoodekid töötavad täies mahus vaid Samsungi enda seadmetega. Euroopa ja Eesti ostjad peavad ootama 2027. aasta alguseni ning valikus on vaid must värv. Samsung Galaxy Buds On Värvus: Must (Black) Mõõtmed: Klapp: 21,4 x 24,2 x 27,1 mm / Laadimiskarp: 51 x 51 x 28,3 mm Kaal: Klapp: 6,65 g / Laadimiskarp: 41,0 g Kõlar: 11,3 mm TwinBoost kõlar Mikrofonid: 3 digitaalset mikrofoni + häälekorjeüksus (VPU) Aku mahtuvus: Klapp: 61 mAh / Laadimiskarp: 530 mAh Muusika kuulamise aeg: Kuni 9,5 tundi (koos laadimiskarbiga kuni 38 tundi) Kõneaeg: Kuni 5,5 tundi (koos laadimiskarbiga kuni 25 tundi) Ühenduvus: Bluetooth 6.2 Helikoodekid: SSC (Samsung Seamless Codec), SSC UHQ, AAC, SBC, LC3 Bluetoothi profiilid: A2DP, AVRCP, HFP, PBP, TMAP Andurid: Häälekorjeüksus (VPU), puuteandur, infrapunaandur (IR), kiirendusmõõtur, güroskoop, Halli andur Ühilduvus: Android 12 või uuem (vähemalt 1,5 GB muutmälu) Vee- ja tolmukindlus: IP54 (ainult klapid, laadimiskarp ei ole veekindel) Hind ja saadavus: USA-s 229 dollarit (november 2026); Euroopas eeldatavalt ~195–215 eurot (2027. aasta algus) Kõrvaklapid ja kõlarid Salvesta PDF! »

  • Austraalia teadlased lammutasid Eesti e-valimiste koodi algosadeks: mida leiti?

    Austraalia teadlased lammutasid Eesti e-valimiste koodi algosadeks: mida leiti? Uudised AM 28. oktoober 2026 - 13:43 Pilt Mis juhtub siis, kui teisel pool maakera istuvad tippteadlased võtavad meie rahvusliku uhkuse ehk e-valimiste süsteemi ette, harutavad selle avaliku lähtekoodi rida-realt lahti ning hakkavad sealt teadlikult nõrku kohti otsima? Just seda tegidki Austraalia Rahvusülikooli (ANU) uurijad Tingfeng Yu ja Thomas Haines, kelle värske ja mahukas teadustöö toob päevavalgele kümme seni teadmata teoreetilist haavatavust. Enne kui haarata paaniliselt fooliummütsi või paberhääletuse järele, tasub siiski sügavalt sisse hingata. Kuigi teadustöö pealkiri ja leitud vigade arv võivad esmapilgul kõlada ehmatavalt, kinnitavad nii ookeanitagused uurijad kui ka meie oma Riigi valimisteenistus (RVT) ja Riigi Infosüsteemi Amet (RIA): ühtegi neist nõrkustest pole Eesti valimistel kunagi ära kasutatud. Veelgi enam, selline "valge mütsi" häkkerite ja teadlaste torkimine ongi täpselt see põhjus, miks Eesti oma e-valimiste lähtekoodi avalikuna hoiab. E-hääletus kui keeruline Šveitsi kellavärk Austraalia teadlaste peamine etteheide Eesti e-hääletuse süsteemile (mille tehniline nimi on IVXV ja mis on sellisel kujul kasutusel 2017. aastast) ei seisne selles, et süsteem oleks läbinisti katkine, vaid selles, et seda on väljastpoolt raske kontrollida. Kuigi kood ja üldine dokumentatsioon on GitHubis kõigile vabalt saadaval, puudub süsteemil üks täpne, matemaatiliselt formaliseeritud "emajuhend". Olukorda võib võrrelda sellega, kui sulle antakse kätte tuhandest hammasrattast koosnev ülikeeruline Šveitsi käekell ja karbitäis varuosi, kuid täpset joonist selle kohta, kuidas iga pisimgi vedru ekstreemses olukorras käituma peab, pole. Nii pididki Yu ja Haines tegema ära suure pöördprojekteerimise töö. Nad ehitasid avaliku koodi ja konfiguratsioonifailide põhjal üles tervikliku, 181-leheküljelise mudeli, mis katab kõik valimiste etapid: seadistamise, hääletamise, häälte kokkulugemise ja auditeerimise. Teadlased märgivad oma töös otsekoheselt: "Eesti IVXV süsteem on üks maailma pikima ajalooga ja suurima mahuga internetihääletuse rakendusi, kuid sellel puudub teostatud protokolli täpne avalik spetsifikatsioon või turvaväited, mis on teinud selle sõltumatu auditeerimise keeruliseks." Samuti lisavad nad oma leidude kohta: "Me avastame mitmeid seni teadmata haavatavusi – mis hõlmavad hääletussedeli salajasust, individuaalset kontrollitavust ja universaalset kontrollitavust, millest paljud tulenevad ebajärjekindlast valideerimisloogikast komponentide vahel, kodeerimiserinevustest ja kontrollimata krüptograafilistest parameetritest – ning valideerime valitud leiud kontseptsioonitõestuse (PoC) testidega, mis panevad proovile tegeliku rakenduse." Kümme teoreetilist rünnet: pahavarast süleris kuni ajatemplite trikitamiseni Kui teadlased olid oma mudeli valmis saanud ja seda Šveitsi (Swiss Post) ning Prantsuse päritolu (Belenios) e-valimiste süsteemidega võrrelnud, leidsid nad kümme uut teoreetilist ründevektorit ning neliteist väiksemat kooditaseme tähelepanekut. RVT vaatas need leiud koos arenduspartneriga hoolikalt läbi ning selgitas, et kriitilisi turvanõrkusi nende seas ei ole – kõik kümme stsenaariumi eeldavad väga spetsiifilisi eeltingimusi. Laias laastus jagunevad teadlaste leitud "augud" järgmiselt: Nakatunud süler või nutiseade (leiud IV-V1, IV-V4, IV-V5, IV-V6): pea pooled leidudest eeldavad, et ründaja on saanud täieliku kontrolli sinu arvuti (valijarakenduse) või allkirjastamisseadme üle. Näiteks kirjeldavad teadlased olukorda, kus pahavara laseb sul küll hääle ära anda ja näitab nutitelefoni kontrolläpis, et kõik on korras, kuid saadab taustal teele hoopis varem salvestatud häälekonteineri või kasutab ära seda, kuidas erinevad süsteemi osad tõlgendavad negatiivseid arve krüptogrammis. Selle tulemusel visatakse sinu viimane hääl hiljem lugemisel kui "vigane" lihtsalt kõrvale. Kuri ajatempliteenuse pakkuja (leid IV-V3): Eesti e-valimistel saad oma häält muuta nii mitu korda, kui soovid – arvesse läheb vaid viimasena antud hääl. Teadlased tõid välja, et kui väline registreerimisteenuse pakkuja (kes väljastab häälele ajatempli) oleks pahatahtlik, saaks ta teoreetiliselt 60-sekundilise akna sees sinu häälte kellaaegu nihutada nii, et peale jääb hoopis sinu varasem, mitte viimane hääl. RVT rõhutab siinkohal, et seda teenust pakub SK ID Solutions, mis vastab maailma rangeimatele eIDAS ja ISO turvastandarditele, kuid sellegipoolest võetakse ajatemplite rangem kontroll töösse. Kontrolläpi pimesi usaldamine (leid IV-V2): uurijad leidsid, et kui hääle vastuvõtja (kogumisteenus) rikub meelega ära hääle ajatempli räsialgoritmi klappivuse, siis sinu nutitelefoni kontrolläpp seda viga ei märka ja ütleb, et hääl on korras. Hiljem, kui hääli kokku loetakse, praagib keskseade selle hääle aga välja. See on üks neist praktilistest leidudest, mille RVT lubas kohe järgmisteks valimisteks ära parandada, täiendades kontrolläpi loogikat. Häälte salajasus ja "mitu küsimust" (leiud P-V1, P-V2): teadlased avastasid koodist ohtliku vea (P-V2), kus mitme küsimusega valimiste puhul kasutab süsteem sama juhuarvu (randomness), mis võimaldaks krüptogramme kõrvutades valija eelistused lahti muukida. Õnneks on siin lihtne konks: Eesti seadused ei luba nagunii korraldada valimisi, kus ühel sedelil on korraga mitu küsimust, seega pole seda funktsiooni kunagi kasutatud. RVT kaalub nüüd selle "uinunud" koodijupi täielikku eemaldamist. Teine krüptograafiline leid puudutas vanemat algoritmi loogikat, mille Eesti vahetas uue vastu välja juba 2025. aastal. Kas kontrolläpp peaks teadma, kes sa oled? Üks põnevamaid filosoofilisi ja tehnilisi vaidlusi Austraalia teadlaste ja Eesti e-valimiste arhitektide vahel tekkis leiu IV-V4 ümber. Teadlased tõid välja niinimetatud identiteedi asendamise ründe: kui sinu süler on pahavaraga nakatunud, võib see sind petta kontrollima hoopis kellegi teise (näiteks ründaja kaasosalise) antud häält, kus on kirjas sinuga sama kandidaat. Kuna kontrolläpp näitab sulle õiget kandidaadi nime, jääd sa rahule, kuid tegelikult sinu häält süsteemis polegi. Lahendusena pakkusid austraallased välja, et nutitelefoni kontrolläpp võiks olla isikustatud – näiteks nõuda sisselogimist või isikukoodi kinnitamist. RVT lükkas selle soovituse aga kindlalt tagasi, viidates Eesti e-hääletuse ühele alustalale. Kui muuta kontrolläpp isikustatuks, kaoks ära seadmete sõltumatus. Praegune loogika on ehitatud nii, et nutiseade, millega sa arvutiekraanilt QR-koodi skannid, on täiesti "tumm" ja anonüümne vaatleja. Kui pahavara või ründaja teaks täpselt, kes kontrolläppi kasutab, tekiks oht, et ka kontrollimise protsessi ennast hakatakse sihitult manipuleerima. Siin kehtib vana hea küberturvalisuse kuldreegel: oma seadmes tuleb kasutada ametlikku tarkvara ja hoida viirusetõrje ajakohasena. Parem karta kui kahetseda: pilk 2027. aasta Riigikogu valimistele Mida see teadustöö siis kokkuvõttes näitab? Esiteks seda, et ükski tarkvara pole kunagi lõplikult "valmis". Isegi 20 aastat lihvitud süsteemis tekib komponentide uuendamisel ebakõlasid – näiteks kontrollib üks moodul andmeid veidi teisiti kui teine. Yu ja Haines kasutasid teadustöös muudetud koodiga lokaalseid mudeleid ega rünnanud kordagi päris valimiste servereid. Oma avastustest andsid nad Eesti poolele teada juba alates 2025. aasta sügisest ja 2026. aasta kevadest, jättes piisavalt aega süsteemi lappimiseks. Teadlased ise võtavad oma töö eetika ja mõju kokku nii:  "See töö raporteerib haavatavustest IVXV süsteemi protokollis; kas neid oleks saanud kasutusel olevas süsteemis ära kasutada, ei ole võimalik meile kättesaadava teabe põhjal hinnata. Meil ei ole põhjust arvata, et neid oleks ära kasutatud. Lisaks ei kasutata meie analüüsitud versiooni tulevastel valimistel." Uurijate luubi all oli 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kasutatud tarkvaraversioon (KOV2025). Praegu käib RVT-s ja arenduspartnerite juures töö uue versiooni kallal, mis läheb käiku 2027. aasta märtsis toimuvatel Riigikogu valimistel. Tarkvara Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Uus hiir Super Mouse on puuteekraaniga ja muidugi ka tehisaruga

    Uus hiir Super Mouse on puuteekraaniga ja muidugi ka tehisaruga Uudised AM 28. oktoober 2026 - 0:33 Pilt Üks seade sinu töölaual on viimased pool sajandit püsinud peaaegu muutumatuna. Sel ajal kui sinu sülearvuti ja nutitelefon on teinud läbi peadpööritava arengu, oskab truu arvutihiir endiselt vaid kursorit liigutada, klõpsatada ja lehekülgi kerida. Kas poleks juba aeg, et see lihtne lihtne abiline õpiks selgeks mõne uue triki ja võtaks osa klaviatuuri tööst enda kanda? Hiirekuulist vabanemine on olnud viimane suurem revolutsioon valdkonnas, kuid nüüd pressivad nutiekraanid ja tehisaru ka hiiremaailma sisse. Ühisrahastusplatvormil Kickstarter on laineid löömas projekt nimega Super Mouse, mis on juba esimeste päevadega oma tagasihoidliku 5000-dollarilise eesmärgi enam kui kolmekordselt ületanud. USA idufirma Arctic Fox Technologies on võtnud nõuks ehitada tavalise hiire sisse nutikellast suurema puuteekraani, mikrofonid ja liikumisandurid, et muuta see sinu igapäevase töövoo keskseks juhtpuldiks. Ettevõtte asutaja Sridhar Thirunakara, kes on aastaid suurte IT-firmade jaoks klaviatuure ja hiiri tootnud, leiab, et praegused tööriistad on ajale jalgu jäänud. „Viis, kuidas inimesed töötavad, on täielikult muutunud, kuid hiir on püsinud aastakümneid peaaegu samasugusena,“ ütleb Arctic Fox Technologiesi asutaja ja tegevjuht Sridhar Thirunakara, „tahtsime luua seadme, mis säilitab inimestele juba tuttava lihtsuse ja mugavuse, andes neile samal ajal otsese ligipääsu tööriistadele, mida nad iga päev kasutavad.“ Sinu peopesa alla peidetud juhtimiskeskus: Super Mouse püüab asendada tülikaid klahvikombinatsioone ühe puudutusega. Kuidas mahub terve juhtpult ühe hiire sisse? Uue seadme keskseks osaks on 3,1-tolline ruudukujuline puuteekraan (eraldusvõimega 720 × 720 pikslit), mis asub täpselt peopesa all.  Ekraan suudab töötada viies erinevas režiimis ning kohandub automaatselt sellega, millist äppi sa parasjagu oma arvutis kasutad. Kui avad fototöötlusprogrammi, ilmuvad hiire ekraanile liugurid pildi heleduse või pintslisuuruse muutmiseks; kui lülitud ümber tabelarvutusse või koodiredaktorisse, tervitavad sind seal hoopis teised otseteed ja makrod. Lisaks saad ekraanile kuvada kuni 16 kiirvalikut äppide käivitamiseks või piiluda otse hiire pealt oma Google'i kalendri päevakava, ilma et peaksid sülearvutis uut brauseriakent avama. Topeltpuudutusega muutub ekraan aga mitmikpuutega puuteplaadiks, kus saad sõrmeliigutustega suumida ja kerida või joonistada ekraanile kujundeid. Näiteks võid seadistada hiire nii, et sõrmega ekraanile ringi joonistades võetakse viimane tegevus tagasi, kolmnurk aga salvestab käsiloleva dokumendi. Kui soovid seadet kasutada vaid tavalise hiirena, saad ekraani spetsiaalsest nupust täielikult välja lülitada – ning muidugi hämardub pilt automaatselt kohe, kui käe hiirelt tõstad. Kas klaviatuuri võib sahtlisse visata? Tootja küsib oma kampaanialehel provokatiivselt: miks üldse sirutada käsi klaviatuuri järele iga kord, kui on vaja midagi kirjutada? Nende hinnangul on meil kõigil hulk olukordi, kus lühikese vastuse või käskluse sisestamiseks on tüütu kätt hiirelt klaviatuurile tõsta. „Miks me kasutame ikka veel tööriistu, mis on loodud tehisaru-eelse maailma jaoks?“ küsib Sridhar Thirunakara ettevõtte saamisloos, „oleme alati uskunud, et hiir suudab enamat. Tehnoloogia on teinud läbi pika arengu, kuid igapäevane hiir pole kuigi palju muutunud. Seega võtsime eesmärgiks toetuda kõigele, mida oleme õppinud, ja luua midagi, mis annab inimestele oma töö üle suurema kontrolli, ohverdamata tavalise hiire tuttavat tunnetust.“ Selleks on hiirel kaks tekstisisestuse viisi. Esiteks saab väikesel ekraanil sõrmega üle tähtede libistades sõnu moodustada täpselt nii, nagu oleme harjunud tegema nutitelefonis. Teiseks ilmselt palju praktilisemaks lahenduseks on sisseehitatud mikrofonid ja tehisaru toel töötav kõnetuvastus, mis mõistab enam kui 90 keelt. Mis kõige parem: sinu dikteeritud e-kirjad ja märkmed töödeldakse lokaalselt otse seadmes ning arvutis jooksvas Flow-nimelises äpis. Mitte ühtegi helifaili ei saadeta kuskile kaugele pilveserverisse, mis teeb sellest privaatsust hindavale kasutajale vägagi ahvatleva lahenduse. Õhus vehkimine ja kainestav reaalsuskontroll Lisaks puuteekraanile leiab kerge, vaid 95-grammise hiire rulliku kõrvalt kaks füüsilist seadistatavat nuppu, mida tootja kutsub Hyper Keydeks. Nende alla saab peita terve tegevuste ahela: üksainus vajutus võib avada korraga mitu tööks vajalikku äppi, vaigistada teavitused ja panna käima fookustaimeri. Seadme sees peitub ka güroskoop ehk liikumisandur, mis lubab hiirt kallutades ja pöörates esitluste ajal slaide vahetada, videoid edasi-tagasi kerida või arvutimängudes tegelast liigutada. Kõik see kõlab paberil nagu iga tehnikafänni märg unenägu, kuid tõmbame siinkohal korraks hoogu maha ning vaatame asja kaine pilguga. Kuigi tootja kinnitab, et hiire kuju hoiab peopesa ekraanist eemal ja nutikas tarkvara välistab juhuslikud puudutused, on ergonoomika siiski suur küsimärk. Kui ekraan jääb pidevalt kämbla alla peitu, pead sa ikkagi kätt kergitama, et sinna pilku heita või sõrmega pisikesi ikoone tabada – ja see võib pikal tööpäeval randmele üsna väsitavaks muutuda. Samuti tasub tähele panna, et kogu see nutikus vajab omajagu voolu (5V / 2A), mistõttu on Super Mouse vanakooli kombel sabaga ehk ühendub arvutiga USB-C kaabli abil. Juhtmevaba vabadust siit paraku ei leia. Lisaks on seadme letihinnaks plaanitud üsna krõbedad 398 dollarit (ligi 360 eurot), kuigi varajased toetajad saavad selle Kickstarterist kätte poole soodsamalt ehk 199 dollariga. Esimesed hiired peaksid tellijateni jõudma 2027. aasta veebruaris, kuid nagu ühisrahastuses ikka, tasub meeles pidada, et prototüübi testimisest eduka masstootmiseni on pikk ja käänuline tee. PLUSSID Häälkäskluste ja dikteerimise töötlemine toimub lokaalselt arvutis ilma pilveserverite abita. Ekraan vahetab automaatselt otseteid ja tööriistu vastavalt sellele, milline äpp on arvutis avatud. Vaatamata sisseehitatud ekraanile ja sensoritele kaalub hiir vaid 95 grammi. Lai seadistatavus: füüsilised lisaklahvid, güroskoop ja Flow äpp lubavad automatiseerida pikki töövooge. MIINUSED Ainult juhtmega ühendus: suure voolutarbe tõttu puudub aku ja juhtmevaba kasutamise võimalus. Küsitav ergonoomika: peopesa all asuva ekraani vaatamiseks ja kasutamiseks tuleb kätt pidevalt hiirelt tõsta. Lisaks on korpus kandiline nagu eelmise sajandi hiirel. Krõbe hind ja ooteaeg: ligi 200-dollariline soodushind (ja 400-dollariline tavahind) koos ühisrahastusega kaasnevate riskidega. Ekraaniga hiir Super Mouse Mudel: AFSM2601 (Super Mouse) Ekraan: 3,1-tolline puuteekraan, 720 × 720 pikslit Ühenduvus: Juhtmega, USB Type-C Toide: 5V / 2A (otse USB-kaabli kaudu) Lisafunktsioonid: 2 seadistatavat Hyper Key nuppu, güroskoop, sisseehitatud mikrofonid, kõnetuvastus (90+ keelt) Tarkvara ja tugi: Flow töölaua-äpp, Windows ja macOS Mõõtmed: 109 × 91 × 29 mm Kaal: 95 g Värvivalik: Kollane (Devine Yellow), valge (Cloud White), tumehall (Drone Gray) Hind ja saadavus: Kickstarteri soodushind alates 180 eurost (oodatav jaehind ~360 eurot), tarne veebruaris 2027 Arvutihiired Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Rootsi tehisaru Strawberry aitab AI-tiimikaaslasi "palgata"

    Rootsi tehisaru Strawberry aitab AI-tiimikaaslasi "palgata" Uudised AM 27. oktoober 2026 - 0:15 Pilt Oleme Arvutimaailmas viimasel ajal kuulnud üha sagedamini kummalist paradoksi: nii mõnedki ettevõtted on ehmatusega avastanud, et inimtöötajate asendamine iseseisvate tehisaru-agentidega neelab nii meeletus koguses tokeneid, et kokkuvõttes läheb see firmale kallimaks maksma kui lihtsalt inimese palgal hoidmine. Lisaks kipuvad senised lahendused jääma iga töötaja isiklikku sülearvutisse lukku. Nüüd on aga lauale löödud uus AI-kaart ja saame näha, kas Rootsi idufirma on siin ulatanud abikäe, et muuta tehisaru inimeste asendajast hoopis päriselt kasulikuks inimeste kolleegiks. Stockholmis tegutsev 12-liikmeline idufirma Strawberry, mis on kaasanud riskikapitalifondidelt EQT ja General Catalyst (ning teiste seas ka Lovable'i, Supabase'i ja Hugging Face'i asutajatelt) kuus miljonit dollarit, tõi 26. oktoobril 2026 ehk eile välja oma platvormi täisversiooni Strawberry 1.0. Kui tuntud juturobotid nagu ChatGPT ja Claude on seni hiilanud eelkõige tarkvaraarendajate ja inseneride töölaual, siis rootslaste värske tööriist on ehitatud kõigile teistele – müügi-, värbamis-, klienditoe- ja turundustiimidele. Selle asemel et pakkuda järjekordset eraldiseisvat vestlusakent, läheneb Strawberry asjale teisiti: see on juba ise oma olemuselt veebibrauser. Kuna enamiku kontoritöötajate igapäevane töövoog, sisselogimised ja vajalik taustainfo elavad niikuinii brauseri vahekaartidel, toob platvorm virtuaalsed kolleegid (nn AI companions ehk tehisaru-kaaslased) otse sinna, kus töö päriselt toimub. „Tehnoloogia on juba kohal: agendid suudavad nüüd töötada nädalaid järjest. Ometi näeme, et nii paljud ettevõtted on hädas nende kasutuselevõtuga. Me ehitasime toote, mis on nii nauditav, et tiimid võtavad selle omaks loomulikul teel – koos kaaslastega, kelle tood oma meeskonda nagu kolleegid,“ selgitab Strawberry tegevjuht ja kaasasutaja Charles Maddock. Miks tavaline juturobot enam kontorisse ei passi? Et mõista, mida rootslased teisiti teevad, tasub vaadata praegust tehisaru-maastikku. Ühes servas on isiklikud abilised nagu Grok Bot, Muse ja Dots, mis elavad eraldi vestlusäppides või virtuaalmasinates. Nendega töötamine on sageli nagu hajameelsele praktikandile iga päev ettevõtte sisekorraeeskirjade uuesti üle seletamine – iga uue ülesande alguses pead sa konteksti lahti rääkima ja tööriistad ühendama. Teises servas on küll ülivõimsad kodeerimisagendid nagu Claude Code ja Codex, kuid need töötavad terminalis ja nõuavad teadmisi, mis käivad keskmisele turundajale või müügijuhile kaugelt üle jõu. Strawberry püüab selle tühimiku täita töölauaäpi ja brauseriga, kus kogu vajalik ekraanitaju ning sisselogimised on vaid ühe kliki kaugusel. Investorid usuvad, et just veebilehitseja ongi see koht, kus järgmine suur tehnoloogiline hüpe toimub. „Brauserist on kiiresti saamas tehisaru eesliin ja Strawberry meeskond on selle muutuse keskmes,“ märgib General Catalysti partner Yuri Sagalov. Ühe süleri saladusest kogu tiimi ühiseks ajuks Seni on tehisaru kasutamine kontorites olnud valdavalt üsna sooloprojekt: üks inimene, üks vestlusaken ja heal juhul mõni nutikas viip, mis kaob kohe, kui brauseri vahekaart kinni klõpsatakse. Isegi kui mõni kolleeg on suutnud juturoboti enda jaoks filigraanselt tööle timmida, ei saa ülejäänud ettevõte sellest enamasti väga palju osa. „Täna hoiab inimene, kes on Claude'i kasutamises suurepärane, seda kõike omaenda arvutis. Strawberrys treenid sa kaaslase välja üks kord ja kõik tiimiliikmed saavad selle endale koos kõigega, mida see on õppinud,“ toob Charles Maddock välja platvormi peamise trumbi – mitmikmängija-režiimi (Multiplayer AI). Praktikas tähendab see, et kui keegi õpetab virtuaalsele kaaslasele selgeks uute klientidega ühenduse võtmise, nende andmete kandmise kliendihaldustarkvarasse (CRM) või ürituste planeerimise, saab ta seda tehisaru-abilist jagada kogu osakonnaga. Lisaks saab igale sellisele abilisele anda oma nime, välimuse ja iseloomu, et see sobituks konkreetse tiimi töökultuuriga. Rööpne töö ja koosolekud ilma kutsumata külalisteta Versioon 1.0 toob endaga kaasa ka hulga automatiseeritud rutiine ja rööptöötluse. Tehisaru-kaaslased saavad toimetada kindla ajakava alusel või reageerida sündmustele – näiteks sorteerida postkasti ja koostada vastuste mustandeid kohe, kui saabub uus müügivihje, broneerida automaatselt kohtumisi või panna kokku iganädalasi turundusraporteid. Mahukamate ülesannete puhul (nagu 200 kliendikonto taustauuring või 100 tööotsija profiili läbivaatamine) jagab peamine kaaslane töö korraga mitme alamagendi vahel ära ning koondab hiljem tulemused. Samuti oskab platvorm salvestada Google Meeti, Zoomi ja Teamsi videokõnesid otse sinu arvutist, vormistades neist kokkuvõtted ja edasised tegevusplaanid. Mis kõige parem – kõnesse ei ilmu enam seda veidrat ja kohmetust tekitavat „salvestusrobotit“, mis kõigile osalejatele tummalt kuklasse hingab. Kas Euroopa andmed jäävad ikka Euroopasse? Kuna virtuaalsed kolleegid pääsevad ligi ettevõtte töövoogudele, tekib paratamatult küsimus turvalisuses ja kontrollis. Erinevalt puhtalt pilvepõhistest süsteemidest jooksevad Strawberry agendid kasutaja enda seadmes ja brauseris, mis tähendab, et saad nende toimetamist reaalajas oma silmaga jälgida. Ühtegi parooli ega sisselogimist kasutaja brauserist välja ei viida ning enne iga tundlikku liigutust peatub agent ja küsib inimeselt luba. Kuna lõviosa tehisaru-platvormidest pärineb Ameerika Ühendriikidest, rõhutavad rootslased tugevalt ka Euroopa Liidu andmeresidentsust ning SOC 2 Type I ja II turvasertifikaate. „Euroopa suveräänsus ei tohiks minna meile maksma tehisaru kasutuselevõttu ja tehisaru kasutuselevõtt ei tohiks minna meile maksma Euroopa suveräänsust,“ võtab Charles Maddock turvalisuse teema kokku. Neile, kes tahavad omal käel järele proovida, kas brauseris elav abiline suudab päriselt tiimi aega ja tokeneid säästa, on platvormil olemas tasuta prooviversioon, samas kui mahukamat tööd võimaldavad tasulised paketid algavad 20 dollarist kuus. PLUSSID Kontekst on kohe olemas: kuna tegu on brauseriga, ei pea tehisarule iga kord tööriistu ja taustainfot uuesti ühendama ega selgitama. Ühe töötaja välja õpetatud virtuaalset kolleegi saab jagada kogu meeskonnaga, vältides oskuste jäämist vaid ühe inimese kätte. Paroolid ei lahku brauserist, andmed püsivad Euroopa Liidus ning tundlike tegevuste (nt kirja saatmine) eel küsib süsteem alati kinnitust. Salvestab videokõned otse arvutist ilma kõnesse lisanduva häiriva robot-osalejata. MIINUSED Nõuab harjumuste muutmist: kasutuselevõtt eeldab, et tiim on valmis oma igapäevase töö kolima uude, Strawberry-nimelisse brauserisse ja töölauaäppi. Järjekordne püsikulu: kuigi proovimine on tasuta, tähendab tõsisem töövoogude automatiseerimine taas ühte igakuist tarkvaratellimust (alates 20 dollarist kuus). Tokenikulu ja jõudlus suure koormuse all on veel lahtine: pressiteate põhjal jääb veel selgusetuks, kui ressursinõudlikuks kujuneb sadade alamagentide rööpne jooksutamine kasutaja enda süleris ja rahakotis pikema aja vältel. Tiimikontol (35 dollarit koht) on küll 10 000 krediiti, aga kui kiiresti need kuluvad? Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Huawei Watch 6 Pro: kallis nutikell suudab ka ilma telefonita hakkama saada?

    Huawei Watch 6 Pro: kallis nutikell suudab ka ilma telefonita hakkama saada? Testid Marko Habicht 25. oktoober 2026 - 23:10 Pilt Huawei Watch 6 Pro on tootja üks tehnoloogiliselt võimekamaid nutikellasid. Titaankorpus, safiirklaas, väga ere ekraan ja põhjalikud tervisefunktsioonid teevad sellest esmapilgul üsna täiusliku seadme. Lisame veel eSIM-i, Wi-Fi 6 ja võimaluse kellaga maksta ning paberil on olemas peaaegu kõik, mida ühelt korralikult nutikellalt oodata. Aga mida see kõik igapäevases kasutuses tähendab? Watch 6 Pro suurim konkurent ei pruugi tulla Apple'ilt ega Samsungilt, vaid Huawei enda valikust. Watch GT 7 Pro pakub samuti kvaliteetseid materjale, täpseid tervise- ja spordiandureid ning oluliselt pikemat akukestvust. Eestis maksab see ligikaudu 350–380 eurot, Watch 6 Pro eest tuleb aga välja käia umbes 550–630 eurot. Ligi 200-eurone hinnavahe pole enam pisiasi. Selle raha eest peaks kallim kell pakkuma midagi enamat kui paar täiendavat menüüd. Titaan, keraamika ja safiirklaas. Välimuse arvelt pole kokku hoitud Watch 6 Pro on saadaval kahes üsna erinevas suuruses. Suurem, 46 mm mudel kasutab titaansulamist korpust. Väiksem, 43 mm versioon on saadaval keraamilise korpusega. Meie testis on 46 mm Space Edition, millel on titaansulamist korpus ja käevõru, must nanokeraamiline võru ning kullatud detailid. Kell kaalub ilma rihmata ligikaudu 60 grammi. See pole vähe, kuid sellise suurusega metallkorpuse puhul ka midagi üllatavat. Ekraani kaitseb kumer safiirklaas. Selle all on 1,5-tolline LTPO AMOLED-ekraan, mille maksimaalne heledus ulatub tootja andmetel 3500 nitini. Ekraan on hästi loetav ka otsese päikese käes, kuid kumer klaas võib teatud nurga alt häirivaid peegeldusi tekitada. See on hea näide sellest, kuidas tehniliselt väga ere ekraan ei pruugi olla igas olukorras täiuslik. GT 7 Pro pakub samuti titaani ja safiirklaasi. Seega ei ole kallima Watch 6 Pro eelis ainult materjalides. Pigem on küsimus disainis, viimistluses ja lisafunktsioonides. X-TAP 2.0: kas terviseandmed muutuvad lõpuks ka kasulikuks? Huawei Watch 6 Pro üks huvitavamaid omadusi on kella küljel asuv X-TAP 2.0 andur. Tavaliselt mõõdab nutikell pulssi ja teisi näitajaid randmelt. X-TAP lisab võimaluse kasutada sõrmeotsa, kus optilist signaali saab mõõta teistsugustes tingimustes. Uuel anduril on 12-kanaliline optiline mõõtesüsteem, 20 rõhutaseme tuvastamine ja EKG-andur. Huawei sõnul aitab see parandada mõõtmiste täpsust ja stabiilsust. Kasutaja jaoks on kõige nähtavam funktsioon Health Glance. Hoides sõrme umbes minuti jooksul anduril, koostab kell ülevaate kuni 11 tervisenäitajast.  Lisaks jälgib Watch 6 Pro pulssi, vere hapnikusisaldust, naha temperatuuri, südame löögisageduse varieeruvust ehk HRV-d, und ja taastumist. Olemas on ka EKG ning arterite jäikuse hindamine. Mõõtmised on üldiselt täpsed ning nii pulsisensor kui ka GPS annavad häid tulemusi. Kuid siin on üks oluline nüanss. Ükski neist funktsioonidest ei muuda nutikella arstiks. Terviseandmed võivad aidata muutusi märgata, kuid riskihinnangud ei ole diagnoosid.   Minu jaoks on huvitavam hoopis küsimus, mida kell nende andmetega peale hakkab. Kui pulss on kõrgem, HRV madalam ja uni kehv, on sellest vähe kasu, kui kell lihtsalt näitab kolme punast numbrit. Palju kasulikum oleks teada, mida need näitajad koos tähendavad. Selleks on Huawei lisanud Health Insightsi ja Readinessi. Esimene analüüsib tervisenäitajate muutusi ning teine hindab organismi valmisolekut füüsiliseks koormuseks. Hommikune ülevaade koondab eelmise päeva aktiivsuse ja terviseandmed. Healthy Living aitab omakorda jälgida und, liikumist, stressi, toitumist ja veetarbimist. Mõte on muuta mõõtmised igapäevasteks harjumusteks, mitte koguda lihtsalt rohkem statistikat. Just nende funktsioonide pikaajaline kasulikkus väärib põhjalikumat testimist. Ühekordne mõõtmine on tore, aga väärtus tekib siis, kui kell aitab märgata muutusi, mida inimene ise ei pruugi tähele panna. GPS, sport ja matkamine. Siin on Watch 6 Pro rohkem kui iluasjake Watch 6 Pro kasutab kahesageduslikku satelliitpositsioneerimist ning toetab mitut navigatsioonisüsteemi. See peaks aitama asukohta täpsemalt määrata linnas, metsas ja muudes keerulisemates tingimustes. GPS-i täpsus on üldiselt väga hea ning võrreldav teiste kallima klassi nutikelladega. Ligikaudu 9,3 kilomeetri pikkusel rattasõidul mõõtis kell teekonna pikkuseks 9,38 kilomeetrit ja Garmin Venu 2 9,33 kilomeetrit. Vahe oli kõigest 50 meetrit ehk umbes 0,5 protsenti. Samas erines märgatavalt mõõdetud kogutõus. Huawei näitas 81 ja Garmin 36 meetrit. Pole selge, kumb tulemus oli tegelikkusele lähemal, kuid see näitab, et GPS-i täpsus ei taga automaatselt kõigi treeninguandmete täpsust. Sportimisvõimaluste hulka kuuluvad jooksmine, rattasõit, ujumine, suusatamine ja golf. Kokku pakub Huawei üle saja spordirežiimi, millest 20 on tootja määratluses professionaalsed. Matkajale on aga eriti huvitav just Watch 6 Pro mudelile mõeldud Outdoor Expedition rakendus. See võimaldab kasutada võrguühenduseta värvilisi kaarte, importida marsruute, jälgida teekonnapunkte ja leida tagasitee. Olemas on täiendatud kompass koos asimuudi ja magnetvälja tugevuse näiduga ning ka tormihoiatus. GPX-marsruudi importimine käib Huawei Healthi kaudu. Telefonis tuleb valida My Route, importida GPX-fail ning saata marsruut kellale. Seejärel saab seda kasutada sobivas treeningu- või navigeerimisrežiimis. Protsess on üsna lihtne ning ei nõua eraldi tasulist marsruuditeenust. Marsruudi võib koostada näiteks Komootis või mõnes muus GPX-faile toetavas rakenduses. GPS-signaal leitakse kiiresti ning marsruudijälgimine on üldiselt täpne. Suuremad kõrvalekalded võivad tekkida järskudes kurvides. Võrguühenduseta kaardid ja tagasitee funktsioon töötavad ka mobiililevita. See on oluline, sest metsas ei saa alati loota telefonile või mobiilsele internetile. Samas on üks oluline küsimus veel vastuseta. Pideva GPS-navigeerimise ja aktiivse kaardikasutuse akukestvuse kohta pole piisavalt selgeid mõõtmisi. Seetõttu ei tasu Watch 6 Pro mitmepäevasele matkale kaasa võttes lähtuda tavakasutuse akulubadusest. Matkakellana on selle võimalused huvitavad, kuid pika navigeerimise akukestvus vajab eraldi mõõtmist. eSIM teeb kella iseseisvaks. Vähemalt osaliselt Watch 6 Pro üks suuremaid erinevusi GT 7 Pro kõrval on eSIM. Testis kasutasime Telia MultiSIM-i, mis võimaldab kellal töötada telefoniga sama numbriga. Lahendus toimib ning telefonita saab kellaga kõnesid teha ja vastu võtta. Huawei toetab kahte eSIM-i kasutusviisi. One Number jagab telefoniga numbrit, Independent Number võimaldab kasutada eraldi numbrit. Telia MultiSIM kuulub esimesse kategooriasse. See kõlab nagu üsna hea põhjus rohkem maksta. Kujutame ette olukorda, kus lähed jooksma, rattaga sõitma või lihtsalt jalutama. Telefoni pole vaja kaasa võtta, kuid oled endiselt kõnede jaoks kättesaadav. Probleem tekib siis, kui soovid kasutada tavapäraseid suhtlusrakendusi. Watch 6 Pro ei paku ametlikku WhatsAppi rakendust. Kui telefon pole ühendatud, ei saa kell eSIM-i abil tavapäraseid WhatsAppi sõnumeid iseseisvalt vastu võtta. Sama piirang puudutab mitut teist populaarset teenust. Seega on kell mobiilside poolest iseseisev, kuid rakenduste poolest sõltub endiselt suuresti telefonist. Rakendused: Huawei suurim lahendamata probleem Watch 6 Pro kasutab HarmonyOS 7.0 operatsioonisüsteemi. Kasutajaliides töötab kiiresti ja sujuvalt. Menüüde avamine, treeningute käivitamine ning erinevate näitajate vaatamine ei valmista probleeme. Kuid tarkvara sujuvus ja rakenduste valik on kaks erinevat asja. Huawei AppGallery pakub kellale näiteks Curve Payd, Go – Navigationit, Mini Translatorit, myTuner Radiot, Voice Recorderit ja kolmanda osapoole Spotify juhtimisrakendust.  See pole sugugi tühi valik. Navigeerimine, helimärkmed, tõlkimine ja maksmine on igapäevaselt täiesti kasutatavad funktsioonid. Samas puuduvad ametlikud Spotify, WhatsAppi ja Google Mapsi kellarakendused. Spotify juhtimine ei tähenda, et saaksid tingimata muusikat otse kellast voogedastada või esitusloendeid võrguühenduseta kuulamiseks alla laadida. Strava ja Komootiga saab andmeid Huawei Healthi kaudu vahetada, kuid see ei võrdu nende teenuste täisrakendustega kellas. Eriti oluline on see eSIM-i puhul. Kui kellal on mobiilne internet, kuid soovitud rakendus puudub, jääb osa selle ühenduvuse väärtusest kasutamata. Androidi kasutajal tuleb Huawei Health alla laadida Huawei enda veebilehelt või AppGallery kaudu, sest seda ei pakuta tavapärasel viisil Google Play poes. iPhone'iga töötab kell samuti, kuid sõnumitele vastamine ja mõned muud võimalused on piiratud. Kellaga maksmine on lõpuks võimalik, kuid mitte päris nii lihtsalt Watch 6 Pro toetab NFC-makseid Curve Pay kaudu ning Eesti kuulub ametlikult toetatud riikide hulka. Curve võimaldab ühendada olemasolevaid pangakaarte ühe teenusega ning kasutada seda maksmiseks. Nii ei pea Huawei kell tingimata toetama iga Eesti panka eraldi. Curve on sisuliselt pank nagu seda on Revolut, Wise või SEB ja kaardi seadistamisega on see võimeline makseid vahendama. Pärast seadistamist töötab maksmine korralikult. Esmane seadistamine on aga Google Walleti või Apple Payga võrreldes keerulisem.  Kui kõik toimima saada, on tegemist väga praktilise funktsiooniga. Eriti siis, kui telefon on koju jäänud. Aku kestab mitu päeva, aga mitte nädalat 46 mm Watch 6 Pro kasutab 867 mAh akut. Huawei lubab tavakasutuses kuni 4,5 päeva ning alati aktiivse ekraaniga umbes kolm päeva tööaega. Praktilises kasutuses on võimalik saavutada ligikaudu kolme kuni viie päeva pikkune akukestvus. Alati aktiivse ekraaniga jääb see sageli kolme päeva juurde, säästlikumal kasutamisel võib ulatuda viie päevani. Mõnel juhul võib aku vajada laadimist juba kahe päeva järel. Seega on realistlik oodata kolme kuni nelja päeva pikkust akukestvust, sõltuvalt GPS-i, eSIM-i, teavituste ja tervisejälgimise kasutamisest. See on täisfunktsionaalse nutikella kohta korralik tulemus ning laadimisvälp ei olnud kordagi segav. Kuid Huawei enda GT 7 Pro lubab tavakasutuses kuni 12 päeva. Vahe on märkimisväärne ja GT 7 Pro kellaga võis kenasti 5% akuga terve päeva hakkama saada, trenniski käia; Watch 6 Pro läheb säästurežiimi. Ergiasäästurežiimis suudab kell kauem töötada, kuid siis tuleb loobuda osast funktsioonidest, mille pärast see kell üldse ostetakse. Siin peitubki nutikellade vana vastuolu. Mida rohkem nad suudavad, seda sagedamini vajavad nad laadimist.Õnneks ei tule seda siiski päris iga päev laadida: mis kasu on kella une mõõtmise funktsionaalsusest, kui selle iga õhtu käelt võtad ja laadima pead panema, et järgmine päev kasutatav oleks.... Huawei GT7 pro   Kas Watch 6 Pro on oma hinda väärt? Huawei Watch 6 Pro on riistvara poolest väga tugev nutikell. Selle materjalid, ekraan, GPS, terviseandurid ja ühenduvus on tasemel, millele on raske suuri etteheiteid teha. Kõige huvitavam on aga Huawei katse muuta nutikell tõsiseltvõetavaks tervise jälgimise vahendiks. X-TAP 2.0, Health Glance, Health Insights ja Readiness on sammud selles suunas, et kell ei koguks lihtsalt numbreid, vaid aitaks neid ka mõista. Samas ei saa mööda vaadata rakendustest. Watch 6 Pro suudab mobiilsidega iseseisvalt töötada, mida kinnitas ka Telia MultiSIM-i kasutamine. Kuid paljud teenused, mida inimesed iga päev kasutavad, pole kellas täielikult saadaval. Eriti kui selles hinnaklassis on täielikuma funktsionaalsusega kellad samuti saadaval.  GT 7 Pro pakub väiksema raha eest suurepärast akut, kvaliteetseid materjale ning suurt osa samadest spordi- ja tervisefunktsioonidest. Watch 6 Pro õigustab kõrgemat hinda eelkõige inimese jaoks, kes kasutab päriselt eSIM-i, hindab X-TAP-i tervisemõõtmisi ja soovib võimalikult mitmekülgset Huawei nutikella. Kui peamine eesmärk on jälgida sporti, und ja tervist ning laadida kella võimalikult harva, võib GT 7 Pro olla mõistlikum ost. Nutikellad Tarkvara Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Asutused peavad tunnistama isikutuvastusel Eesti äppi. Turvalisust tagab tehisaru

    Riigikogu võttis täna vastu isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatuse, mis kohustab riigiasutusi 1. märtsist 2028 tunnustama Eesti äppi inimeste isikutuvastamise vahendina.

  • Austraalia teadlased analüüsisid Eesti e-valimisi. RIA: neid nõrkusi pole ära kasutatud

    Austraalia rahvusülikooli teadlased analüüsisid Eesti elektroonilise hääletamise süsteemi ülesehitust, turvaomadusi ning võimalikke haavatavusi.

  • Andmekonverents Big Data toob fookusesse AI-agendid ja andmepõhise juhtimise

    Tehisaru areng muudab põhjalikult seda, kuidas organisatsioonid andmeid kasutavad, otsuseid langetavad ja oma äriprotsesse korraldavad.

  • Leht: IT-TOPi tippfirma teenib ebaseaduslike veebikasiinode heaks töötades miljoneid

    Korduvalt Eesti IT-ettevõtete TOPi esikolmikusse jõudnud firma teenib ebaseaduslike veebikasiinode heaks töötades miljoneid eurosid kasumit, selgus uuriva ajakirjanduse artiklist.

  • PALGA TOP 262 | Vaata, kui suurt palka Eesti IKT-äri tipud oma töötajaile maksavad

    Eesti tuhande parema palgamaksja seas on rohkem kui iga neljas infotehnoloogia valdkonna ettevõte. Otsi edetabelist oma firma, äripartner või konkurent.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes