Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • ARVUTIABI VÕRUS

    TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS! SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan@arvutiabi.eu NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE!

ERR -INFOTEHNOLOOGIA

  • Oliver Laas: vanusekontrollist operatsioonisüsteemides

    Laste kaitsmise ettekäändel massijälgimist süvendavad vanusepiirangud kehtestati esmalt Austraalias ja Ühendkuningriigis. Samamoodi võivad Ameerikas kehtestatud seadused inspireerida Euroopa poliitikuid vanusekontrolli laiendama, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: Moltbook ehk Inimesed botte mängimas

    Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud Moltbook. See on ainult tehisintellekti agentidele mõeldud sotsiaalmeedia platvorm, mida avalehe sõnul "inimesed on teretulnud pealt vaatama". Nüüdseks on selgunud, et üksjagu entusiasmi tekitanud platvormiga ei ole kõik nii, nagu esialgu paistis, märgib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Ants Vill: Eesti ei pea olema hea, vaid vältimatu

    Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaruajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse, kirjutab Ants Vill algselt portaalis Trialoog ilmunud kommentaaris.

  • Oliver Laas: käitumusliku reklaami vastu

    Käitumuslik reklaam tuleks keelustada, sest sellega seotud kahjud ja riskid ületavad potentsiaalse kasu nagu näiteks selle, et kasutajad näevad (võib-olla mõnikord) oma huvidele vastavaid turunduslikke pakkumisi, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Oliver Laas: 2025 oli privaatsuse jaoks halb aasta

    Oliver Laas annab Vikerraadio päevakommentaaris põgusa ülevaade privaatsuse käekäigust 2025. aastal Euroopas.

ERR – TEHNOLOOGIA

  • Emanuele Bardone ja Pirjo Mõttus: tehisintellekt on enamat kui tööriist

    Avalikus arutelus käsitletakse tehisintellekti peamiselt tööriistana, millega puututakse kokku vaid kasutamise hetkel. Jääb mulje nagu tehisintellekti saaks kasutusele võtta, piirata või vajadusel ka kõrvale jätta. Tegelikult on tehisaru muutumas osaks meie mõtlemise, suhtlemise ja otsustamise infrastruktuurist, kirjutavad Emanuele Bardone ja Pirjo Mõttus.

  • Oliver Laas: generatiivne tehisintellekt ja viirastuslik töö

    Postuumsed digitaalsed teisikud ning transhumanistlikud visioonid digitaalsest surematusest viitavad sellele, et kõrgtehnoloogiliste ilmalike ühiskondade liikmeid sümboolsed lahendused enam ei rahulda, nendib Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.

  • Soome kerkib üks Euroopa suurimaid tehisintellekti andmekeskusi

    Ettevõte Nebius rajab Soome miljardeid eurosid maksva andmekeskuse. Tegemist on ühe Euroopa suurima tehisintellekti andmekeskusega, mille elektrivõimsus on 310 megavatti ja mis peaks valmima 2028. aastal.

  • Christian Veske: mitte ainult inimesed ei diskrimineeri

    Rääkides diskrimineerimisest kujutame ette, kuidas värbaja jätab intervjuule kutsumata "liiga vana" kandidaadi, kuidas lapsehoolduspuhkuselt naasnud ema töötingimused on jäänud aastate tagusesse aega või kuidas keegi jäetakse teenuse saamisest kõrvale tema puude tõttu. Aga mis juhtub siis, kui otsuse teeb mitte inimene, vaid arvuti, küsib Christian Veske.

  • Merlin Liis-Toomela: me ei märganudki, millal me jälgimisühiskonda jõudsime

    Tehnoloogia areng ja nutikad lahendused on osa toimivast majandusest ja riigist. Siiski tuleb veenduda, et need lahendused on ka läbi mõeldud ja neid rakendades on kasutusel ka asjakohased tagatised, kirjutab Merlin Liis-Toomela.

PM – TARKVARA

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

PM – SEADMED

  • POCO F8 Ultra: Kas 2025. aasta tipptelefonide tapja?

    Inimesed veedavad järjest enam aega nutitelefonides. Sellest väikesest algselt helistamiseks mõeldud seadmest on saanud peamine ühendus igapäevaste tegevuste, kiirete tööasjade ning meelelahutuse vahel. Järjest vähem kasutame seda aga helistamiseks. Seega pole imestada, et vajadus võimsa telefoni järele on samuti kasvamas.

  • 49-tolline Philips Evnia ülilai monitor ehk Mulle rohkem polegi vaja

    Ma olen Ultrawide resolutsiooni ehk 21:9 suhtega monitoride kasutaja olnud pea 15 aastat. Siis oli tegemist väga väikese rühma fännidele suunatud tootega, sest sisu oli sellele ekraanisuhtele väga vähe. Nüüd, aastaid hiljem, jõuab see järjest enam massidesse, asendades ka näiteks kahe või enamagi monitoriga lahendusi.

  • See särtsuroller käib kohvrisuuruseks kokku – hea lahendus, aga vaadake korra selle kaalu

    Tänapäeval on elektrimootorrattaid igasuguse kuju ja suurusega, kuid vähesed võtavad väikese formaadi ideed nii sõna-sõnalt kui uus Icoma Tatamel Bike.

  • HINNAD LAKKE! Microsoft lööb Xboxi kirstukaane sisse veel ühe naela

    Aasta 2025 võib minna ajalukku, kui üks halvimaid, seda vähemalt Xboxi jaoks. Mainekahju on toonud arvukad hinnatõusud, mängud, millega on mindud lati alt läbi, kui ka põrumised uue tehnikaga.

  • Kui palju hakkab maksma Steam Machine? Rohkem, kui sa arvad!

    Hiljuti tutvustas arvutimängude gigant Valve uut riistvara, kui tõi avalikkuse ette mänguarvuti Steam Machine, puldi Steam Controller ja VR-seadme Steam Frame.

PM – ARVUSTUSED JA TESTID

  • ARVUSTUS ⟩ Kui tark ikkagi on IKEA nutikodu peale Matteri-pööret?

    Kujuta ette kodu, kus kardinad libisevad eest esimeste päikesekiirte peale (või saad voodis vedeledes neid äpist liigutada), kohvimasin ajab eluvaimu sisse just siis, kui vaja ning valgus maheneb õhtusöögi ajaks iseenesest merevaigukollaseks. See on IKEA targa kodu lubadus. Samas on nutikodu vidinad olnud tihti vaid entusiastide hobi, kes erinevaid tooteid kokku sobitavad ja tarkvaraga ühilduvustrikke teevad. Rootsi mööblihiid IKEA lubas aga korra majja lüüa: seda asuvad tõestama terve riiulitäis seadmeid, mis räägivad uut universaalset «keelt» nimega Matter, millele on pandud suuri lootusi.

  • ARVUSTUS ⟩ Galaxy S26 Ultra: privaatsusekraan ja tehisaru aitavad troonil püsida

    Samsung Galaxy S26 Ultra saabub ajal, mil piir tohutu nutikuse ja privaatsuse vahel on õhuke. Tundub, et just õigel ajal on välja tulnud privaatsusekraan, mida saab ise täpselt juhtida. Kuid ka tehisaru on samal ajal teinud hüppe edasi.

  • ARVUSTUS ⟩ Samsungi uued kõrvaklapid teevad head heli, aga on üks nupp, mis veidi häirib

    Kujuta ette, et astud keset elavat ristmikku üle tee, kus autode mürin ja linnakära peaksid mõtted lämmatama, kuid selle asemel valitseb kõrvades õnnis vaikus, millest kõlab puhtalt läbi vaid muusika mahe bassikäik. Samsungi uusimad lipulaev-kõrvaklapid Galaxy Buds4 Pro on mõistagi teinud parima helikvaliteedi ja tõhusaima mürasummutusega klapid, mis tootjal seni on olnud, kuid on ka mõni veidrus, mis võib osutuda maitseasjaks: mõnele meeldib, mõnele mitte klappe juhtida raskest nupust.

  • ARVUSTUS ⟩ Uus rahvatelefon Honor Magic8 Lite on akuhiiglane: peab kolm päeva vastu

    Nutitelefonide maailmas on viimasel ajal valitsenud paigaltammumine aku kestvuse osas, kus tehakse vaid kosmeetilisi parandusi. Kuid Honor Magic8 Lite on siin erandiks. Kuigi protsessor ja kaamerad ei hiilga eriti millegagi, on 7500 mAh aku teistest peajagu üle. Seda pikka aku tööaega toetab ka lahjem, kuid energiasäästlikum kiibistik.

  • ARVUSTUS ⟩ Kas uued «vabalthingavad» kõrvaklapid ongi igapäevaklappide tulevik?

    Kujuta ette olukorda: istud kohvikus, rüüpad jooki ja kuulad muusikat, aga samal ajal kuuled täpselt, kuidas naaberlauas räägitakse. See ongi lahtiste kõrvaklappide põhiline eelis, aga ka puudus. Huawei FreeClip sai teise põlvkonna – see seade ei roni nagu esimene põlvkondki sulle kõrva sisse, vaid embab hellalt kõrvalesta nagu futuristlik ehe.

PM – E-SPORT

  • Robin Kool nimetati aasta paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks

    Pärast üliedukat aastat nimetati Eesti parim e-sportlane Robin «ropz» Kool HLTV auhindade galal maailma paremuselt kolmandaks «CS2» mängijaks. Teise koha saavutas mullune võitja «donk» ja parimaks juba neljandat korda Kooli tiimikaaslane «ZywOo».

  • PODCAST ⟩ Konsoolisõda sai uue mõõtme: pornosõprade lemmik on selgunud

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann ja Andri Allas.

  • Robin Kool mängis karjääri parima mängu ja võitis Majori

    Oma karjääri absoluutses tipus olev Eesti e-spordi täht Robin «ropz» Kool võitis juba kolmandat korda «CS2» kõige olulisema turniiri – Majori.

  • Robin Kool ja Vitality jõudsid Majori poolfinaali

    Eesti parim CS2 mängija Robin «ropz» Kool ja tema kodumeeskond Vitality alustasid Budapesti Majori finaalvooru võidukalt. Poolfinaalis ootab neid aga äärmiselt tugev vastane – Spirit.

  • PODCAST ⟩ Kui mitu miljardit maksavad «Mortal Kombati» mängud?

    «Teine tase» on videomänguportaali Level1 iganädalane taskuhääling, milles räägitakse nii mängudest, tehnikast, popkultuurist kui ka kõigest muust, mis maailmas parasjagu toimub. Saatejuhid on Sten Kohlmann, Andri Allas ja Allan Albert.

Arvutiabi

  • Home

ARVUTIABI VÕRUS

TEIL ON MURE? MEIL ON LAHENDUS!

SAADA SÕNUM KOHE +372-52-75-236 või e-mail: vajan(ät)arvutiabi.eu

NB! KÜSIDA VÕIB KÕIKE! VASTAME ESIMESEL VÕIMALUSEL!
Vastuvõtt mis tahes seadme diagnoosiks on 10€

FB: https://www.facebook.com/arvutiabivorus

FB messenger: https://www.m.me/arvutiabivorus

 

 

ERR

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

AM

  • Telia avas Eestis tõelise 5G+ võrgu – mida see muudab?

    Telia avas Eestis tõelise 5G+ võrgu – mida see muudab? Pilt AM 8. aprill 2026 - 11:28 Keset laulupidu või suurt spordivõistlust võib küll ekraanil särada uhke 5G märk, kuid pilt ei liigu ja video ei lähe Facebooki või TikTokki üles. See on märk sellest, et me oleme seni elanud n-ö "pooliku" 5G ajastul. Kuid nüüd on sellel lõpp. Telia tegi Eesti mobiilsides ajaloolise sammu, paisates eetriühendustesse 5G+ ehk iseseisva (Standalone) võrgu, mis lubab lõpuks ometi vabastada uue põlvkonna tehnoloogia vanade põlvkondade kütketest. Mis on 5G+ ja miks see meile korda läheb? Kui seni on 5G toiminud piltlikult öeldes nagu kiire elektrimootor, mis on aga poltidega kinni vana diiselauto raami küljes (sõltudes 4G võrgu "ankrust"), siis 5G+ on täiesti iseseisev. See on puhas uue põlvkonna arhitektuur, mis ei pea enam vanematelt tehnoloogiatelt luba küsima, et oma täit potentsiaali kasutada. Kõige põnevam uuendus on aga võrguviilutamine (network slicing). Kujuta ette kiirteed, kus tipptunni ajal on kõik read ummikus. 5G+ loob sellele maanteele aga justkui eraldi kinnise raja, mis on reserveeritud ainult "eritranspordile". Andmeside liigub omaette "viilus" segamatult edasi. Telia tehnoloogiajuht Janno Kriiska kinnitab, et tegu on märgilise verstapostiga: „Esimest korda saavad meie kliendid kasutada 5G võrgus teenust, kus andme- ja kõneside jaoks on reserveeritud kindel võrguressurss. See tagab kiire ja stabiilse ühenduse isegi siis, kui võrgus on korraga palju kasutajaid ning seal toimub väga tihe andmeliiklus. 5G+ näol on tegu tulevikku suunatud mobiilivõrgu arhitektuuriga, mis loob aluse järgmise kümnendi mobiiliteenustele.“ Rohkem kui lihtsalt andmed: räägime VoNR-ist Lisaks välkkiirele internetile toob 5G+ kaasa olulise muudatuse ka selles, kuidas me helistame. Uus tehnoloogia nimega VoNR (Voice over New Radio) tähendab, et häälkõned ei "pudene" enam helistamise hetkel madalamasse võrku, vaid püsivad puhtas 5G kanalis. Tulemuseks on peaaegu hetkeline ühendamine ning heli, mis on nii selge ja loomulik, et teisel pool toru olev sõber tundub seisvat otse sinu kõrval. Tuleristsed Otepääl: 10 000 kasutajat ja null probleemi Uus võrk ei ole pelk teoreetiline lubadus.  Märtsis toimunud Otepää laskesuusatamise MK-etapil pandi süsteem esimest korda päris-elus tõelise pinge alla. Olukorras, kus tribüünidel oli ligi 10 000 Telia klienti, püsis 5G+ ühendus kiire ja sujuv. Side ei katkenud ega veninud. Kas minu telefon toetab uut võrku? Kuigi 5G+ on tulevikumuusika, on esimesed mobiilid selle kasutamiseks juba saadaval.  Kuna tegu on üsna uue standardiga, laieneb toetatud seadmete nimekiri järk-järgult. Praeguse seisuga saavad uut võrku mekkida järgmiste seadmete omanikud. Nutitelefonid: Xiaomi 15T Pro, Nothing Phone 4a, Nothing Phone 4a Pro. Tahvelarvutid: Lenovo Idea Tab (TB336ZU). Koduneti seadmed: Zyxel NR7305 ruuter. Koos uue võrgu avamisega värskendas Telia ka oma paketivalikut, pakkudes spetsiaalseid 5G+ lahendusi nii mobiilseks eluks kui ka koduseks internetiks. 5G+ plussid ja miinused Uue põlvkonna võrk toob kaasa selged eelised, kuid varajasele kasutajale on ka paar väikest "aga". PLUSSID Madal viide: videomängud ja reaalajas koostöö toimivad viivituseta. Garanteeritud stabiilsus: võrguviilutamine hoiab ühenduse kindlana ka rahvamassides. Parem aku vastupidavus: mobiiltelefon ei pea enam kahe võrgu (4G ja 5G) vahel pendeldama, säästes energiat. Kristalne helikvaliteet: VoNR tehnoloogia viib kõnede kvaliteedi uuele tasemele. MIINUSED Piiratud seadmetugi: esialgu toetab võrku vaid valitud arv uusi mudeleid. Vajadus uue paketi järele: 5G+ eeliste täielikuks nautimiseks tuleb üle minna uutele teenuspakettidele. Andmeside Mobiiltelefonid Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • 150 km elektriga ja 5 sekundit 100ni - Proovisõit GWM Wey 05-ga

    150 km elektriga ja 5 sekundit 100ni - Proovisõit GWM Wey 05-ga Pilt Marko Habicht 7. aprill 2026 - 13:55 GWM WEY 05 jätab paberil väga tugeva mulje: Suur pistikhübriid, millel on aku mahukam kui paljudel elektriautodel, 476 hobujõudu ja nelikvedu, mis suudavad selle üle 2tonnise mammuti viia 5 sekundiga 0st 100ni. Auto lubab kuni 146 km elektrilist sõiduulatust ning ja 50 kW laadimist, mis on pistikhübriidi kohta endiselt haruldane. Paberil on see kõik muljetavaldav. Päriselus on pilt huvitavam. Proovisõit üle riigipiiri ja mõned sajad kilomeetrid annavad sellest autost üsna ausa pildi. WEY 05 on mugav, võimas ja ruumikas, aga ta ei ole päris see luksusauto, mida tema välimus ja salong alguses lubavad. Pigem see hästi varustatud suur pistikhübriid, mille tugevused tulevad välja siis, kui sa kasutad teda just nii, nagu see auto tahab: laed akut, sõidad rahulikult ja hindad ruumi rohkem kui sportlikku täpsust. Salong jätab hea mulje, aga tõstab ka ootused kõrgele WEY 05 salong on selle auto üks tugevamaid külgi. Sisse istudes tekib tunne, et oled istunud millessegi kallimasse. Keskel on 14,6 tolline multimeediaekraan, juhi ees 9,2 tolline näidikuplokk ja all eraldi 9 tolline puutepaneel kliima, istmesoojenduse, ventilatsiooni ja massaažifunktsiooni jaoks, lisaks 7,5 tolline heads-up ekraan, andmete esiklaasile manamiseks. See teeb kasutamise loogilisemaks kui paljudes autodes, kus kõik on surutud ühe suure ekraani sisse. Helisüsteem on HARMAN Infinity ning vähemalt Luxury varustuses on olemas Alcantara sisu, 8-punktilise massaažiga esiistmed, juhiistme mälud, ventilatsioon ja avatav panoraamkatus. Premium paketi saad kirjutamise hetkel (pakkumine) alla 50 000€. Edevamate istmete ja klaasist katuse eest tuleb 15 000€ rohkem välja käia. Istmed on mugavad, kuigi suurema inimese jaoks võiksid need olla veidi laiemad. Samal ajal tekib siin ka selle auto suurim vastuolu. WEY 05 näeb seest kallim välja, kui ta sõites tundub. Vaikust on, aga mitte nii palju, kui sellise salongiga auto visuaalne pilt tõotab. Tootja räägib lamineeritud esiklaasist, eesmistest lamineeritud küljeakendest ning rehvidest, mille sees on müra vähendav vaht, aga päriselus tuleb maanteel tuulemüra siiski sisse.  Samuti arvestades kõiki kaameraid mis autole peale pandud, on tagurdamiseks mõeldu kahetsusväärselt halb. WEY 05 ei ole kaugeltki lärmakas auto, pigem isegi vaikne, kuid uksest sisse piiludes, esmamuljest, eeldaks veel vaiksemat. Tagareas on ruumi nagu suuremas klassis Kui sa sõidad tihti nelja või viie inimesega, siis WEY 05 üks suur pluss on tagaistme ruum. Kui täpsem olla siis 943 mm tagumise jalaruumiga nimetab tootja end klassi parimaks.  Seda on ka päriselt tunda. Tagumine rida on suur ja avar ning seal sõitmine meenutab kallimat autot. Sellel on aga oma hind. Pagasiruum ei ole auto välismõõtu arvestades klassi suurimate seas. Ausalt öeldes ei ole see tingimata halb otsus. Kui sinu jaoks on olulisem, et taga istuvad inimesed saaksid päriselt mugavalt sõita, siis on see loogiline kompromiss.Kui tahad diivanit vedada, võtad rendikaubiku või klapid istmed alla. Märkimisväärne on, et auto standardpaketti kuulub kärukonks, mille eest teised mitu tuhat eurot küsivad, ehk variant on diivan ka haagisele tõsta.  Jõudu on palju, aga sõidutunnet vähem WEY 05 üks selge trump on võimsus. Tehase andmetel käib kiirendus sajani 5,0 sekundiga ja tippkiirus on 235 km/h. Mootoriks on 2,0 liitrine turbo-bensiinimootor, millele aitavad kaasa kaks elektrimootorit. Esimene annab 120 kW ja tagumine 135 kW. Möödasõitudel jääb jõuvaru rohkem kui küll. Sportrežiimis liigub auto tõesti kiiresti. Reaalses liikluses ei mõju WEY 05 siiski sportliku autona. Pigem on tunne, et sõidad suure ja raske masinaga, millel on palju jõudu, aga mitte eriti kerget jalga. Seda on eriti hästi tunda kruusateel või ebatasasemal pinnal. Auto liigub edasi nagu suur tükk. Rattad teevad oma töö ära, aga tunnetust on vähe. Seda aitab seletada ka mass üle 2.3 tonni.Taaskord see ei ole halb, kuid tasub arvesse võtta, et ringrajale sellega ei ole ehk mõtet minna. Kui sa ootad suurt, stabiilset ja mugavat masinat, siis ta teeb selle töö ära.  Suur aku on päris eelis, aga ainult siis, kui sa seda kasutad WEY 05 üks olulisemaid tugevusi on tema suur aku ja päriselt kasutatav elektriline sõiduulatus. Tootja ise rõhutab, et 39,67 kWh aku on oma klassi üks suurimaid. Lisaks on siin 50 kW DC kiirlaadimine, mis teeb sellest teistsuguse pistikhübriidi kui paljud konkurendid.  Riia sõidu põhjal jäi pilt ausaks: Pärnust läbi sõitsime elektri najal ning kogu sõidu peale, elektriga kombineerituna, tuli bensiini kulu igati viisakas. Tagasi teel proovisime kiirlaadijat tankuri asemel ning kohe ei näidanud auto laadijas suuri numbreid. Ent ka 10 minutiga saadud umbes 10 kuni 15 kWh oli piisav, et koju jõuda. See annab hübriidi kohta päris arvestatava lisa. Maanteeserval võibolla on täna 50kW vähe, kuid näiteks poodi minnes, kus aega natukene rohkem kulub, saab auto aku märkamatult poole tunniga täis. Siin tulebki välja selle auto kasutusloogika. Kui sa laed, on WEY 05 mõistlik. Kui sa ei lae, muutub pilt kiiresti. Tühja akuga muutub see palju tavalisemaks autoks Kui aku on täis või enam-vähem täis, on WEY 05 sujuv, vaikne ja ökonoomsem. Kui aku saab tühjaks ning auto hakkab rohkem bensiinimootori toel liikuma, tõuseb kütusekulu märgatavalt. Täis akuga maanteel sai hakkama umbes 6,5 l/100 km kandis. Kui aku tühi, liikus näit pigem 8 kuni 8,5 liitri juurde. Arvestades auto suurust ja ligi 500 hobujõudu ei ole see šokeeriv, aga see ei ole ka väike number. Ega pilt konkurentidelgi palju parem ole: Volvo V90, mis on märksa väiksem auto kulutab samuti 7.5 L/100 kui aku tühi.  Selle auto mõte ei ole säästlik bensiinisõit. Selle auto mõte on laadimine ja võimalikult palju elektri peal sõitmine. Juhiabid on auto nõrgem pool Kui WEY 05 juures on üks asi, mis hakkab päriselt häirima, siis need on juhiabisüsteemid. Eriti täisautomaatne sõiduraja hoidmine. Püsikiiruse hoidja asub eraldi kangil suunatulekangi all, nagu vanematel Audidel. Sellega harjub ära. Probleem ei ole kangis. Probleem on selles, kuidas auto roolimisse sekkub. Reahoidmine tundub vanamoeline. Kui süsteem rooli mõjutab, siis teeb ta seda liiga jõuliselt ja liiga jäigalt. Kitsamal teel või olukorras, kus sina tahaksid hoida autot veidi tee välisservas, eriti vastutulevate veokite kõrval, kipub auto tahtma hoida oma ettekujutatud keskjoont. Tulemus ei ole loomulik ega sujuv. Tekib tunne, et auto tahab rooli endale, mitte ei toeta juhti.  Selge, on et tootja panustab tugevalt juhiabile, olemas on 360 kraadi kaamerad, 12 ultraheliradarit, esikaamera, automaatne parkimisabi (Luxury versioonil), kuni 50 meetrit tagurdamist mööda sama trajektoori ja reavahetuse abi (Luxury versioonil). Paberil on seda kõike palju. Päriselus võiks osa süsteeme olla pehmemalt häälestatud. Siia läheb ka juhi jälgimise süsteem. Selle väljalülitamine õigesti ei ole piisavalt lihtne. Kui süsteem häirib, tuleb hakata menüüdes sobrama. Õnneks on lahenduseks tükk teipi kaamera ees ja rohkem teema tähelepanu ei vaja.Kui kõik süsteemid töötaks korrektselt, ei olekski probleemi, igasugu piiksud ja prääksud hakkavad segama siis kui juht liikluskuulekalt käitub. Mõned detailid näitavad, et keegi on siiski mõelnud Kriitika kõrval on WEY 05 juures ka väikseid häid detaile, mida selles hinnas alati ei näe. Üks selline asi on ukse sisse suunatud ventilatsioonikanalid ja külgaknad said tänu sellele kiiremini puhtaks. Samuti on väga viisakas koht loodud mobiiltelefoni jaoks, mis paljudel tootjatel kahe silma vahele jääb. Sama võib öelda ka üldise tehnilise lahenduse kohta. Siin on 9-käiguline märgsiduriga topeltsidurkast, pidurdusenergia tagastus, kaks elektrimootorit ning tagumisel elektrimootoril lausa 2-käiguline reduktor, mis peaks parandama tõhusust suuremal kiirusel. Need on huvitavad ja oma klassis mitte päris tavalised lahendused. Kuna pool tagasiteed oli pimedas, siis tuli tõdemus et tuled on väga head ja ka valgustatud lõikudel kasutas auto täistulesid nii, et vastutulevaid ega eesolevaid autosid ei pimestanud ning isegi liiklusmärgid lõigati tuledevihust välja sedasi, et need juhti ennast ei pimestaks.  Kas see on luksusauto Aus vastus on, et mitte päris. See on auto, mis näeb luksuslik välja, pakub palju varustust, liigub jõuliselt ja suudab õigetes oludes olla väga meeldiv. Aga ta ei paku veel seda peensust, vaikust ja loomulikkust, mida päris luksusautolt ootaks. Siiski tuleb hinnale otsa vaadata. Just seal muutub WEY 05 oluliselt huvitavamaks. Selle raha eest saab väga palju autot, palju jõudu, palju ruumi ja pistikhübriidi kohta päriselt kasutatava elektrilise poole, mis praeguste kütusehindade juures väga suur argument. Lõppmulje GWM WEY 05 ei ole auto inimesele, kes otsib peent juhitavust või klassi vaikseimat salongi. Ta ei ole ka auto inimesele, kes tahab lihtsalt suurt bensiinimootoriga maasturit ja ei viitsi laadida. Aga see võib olla päris hea valik inimesele, kes tahab suurt ja mugavat autot, sõidab palju elektri peal, hindab väga avarat tagaistet ning on valmis leppima sellega, et tarkvara ja juhiabid ei ole veel sama küpsed kui Euroopa vanadel tegijatel. Lühidalt öeldes on WEY 05 suur, võimas ja kohati üllatavalt hea pistikhübriid. Ta ei ole päris premium, aga ta mängib selle piiri peal piisavalt veenvalt, et panna vähemalt korraks uskuma. Tegu on autoga mis pani siiralt mõtlema, et selles hinnaklassis oleks ilmselt WEY 05 minu jaoks väga tugevalt kaalumises.  Salvesta PDF! »

  • Käsitöö tegija lõi platvormi väiketootmise haldamiseks

    Käsitöö tegija lõi platvormi väiketootmise haldamiseks Pilt AM 5. aprill 2026 - 14:07 Uus kodumaine veebitööriist Meistriladu teeb väiketootmise haldamise lihtsamaks, arvestades toodete muutuvaid omahindu, uuendades laoseisu ning koostades arveid. "Väiketootja suurim valu on numbritega majandamine – omahind, marginaalid, arved ja segane laoseis," ütleb Martin Must, kes lõi lahenduse, kuna valmistab ise käsitöölisena nöörist praktilisi ja dekoratiivseid punutisi, "tegin valmis täpselt sellise tööriista, mis lubab edaspidi tabelite asemel keskenduda põhilisele." Käsitöömeistrite igapäevane haldus toetub sageli Exceli tabelitele, mis kipuvad muutuma üsna segaseks. Spetsiaalsed ressursside planeerimise süsteemid sobivad pigem suurettevõtetele ning ingliskeelsed nišiplatvormid mõistavad küll käsitööliste loogikat, kuid jäävad hätta kohalike integratsioonide, maksukeskkonna ja eestikeelse toega. Meistriladu arvutab vastavalt toorainete ostuhinnale automaatselt toodete omahinna, aidates näha, kas müügihind katab tegelikke kulusid, sealhulgas tööjõukulu. Samuti on lahendus käepärane tellimuste haldamiseks, luues klientidele standardseid e-arveid. Süsteem muudab toodete koostise sisestamise ja haldamise intuitiivseks ka kasutajale, kelle igapäevatöö ei toimu arvutis. Väiketootja saab testida uusi tooteideid ning näha enne tootmisse minekut prognoositavat omahinda ja potentsiaalset kasumit. Samuti uuendab süsteem nii toorme kui valmistoodangu laoseisu. Mobiilisõbraliku veebiliidese abil on aadressil Meistriladu.ee hea märkida müüke ka otse laadal, kontrollida laoseisu ja hallata uusi tellimusi. Lahendused Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Amazoni pilve serverikeskused Lähis-Idas said Iraani rünnakutes pihta

    Amazoni pilve serverikeskused Lähis-Idas said Iraani rünnakutes pihta Pilt AM 4. aprill 2026 - 19:42 Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega. Seda muidugi eriti just siis, kui need taristuobjektid ongi valitud esmasteks sihtmärkideks. Digitaalne vaikus keset kõrbe Olukord Lähis-Idas on eskaleerunud küberruumist otse lahinguväljale. Iraani Islamirevolutsiooniline Kaardivägi (IRGC) on alates märtsi algusest sihikule võtnud Amazon Web Servicesi (AWS) strateegilised punktid, kirjutab Tom's Hardware. Tulemus on tehnoloogiagigandi jaoks katastroofiline: Amazon on olnud sunnitud välja kuulutama "hard down" staatuse mitmele oma teenuspiirkonnale. Tehnilises keeles tähendab see täielikku pimedust, kirjutab Yle. Kui tavaliselt on andmekeskused ehitatud topeltkindlad, kus on mitmekordsed varusüsteemid, siis praegune rünnak on rebinud küljest mõlemad tiivad. Amazoni teatises tõdetakse karmilt: „Need kaks regiooni on jätkuvalt kahjustatud ning teenustelt ei tasu oodata tavapärast liiasuse ja vastupidavuse taset. Me tegeleme aktiivselt sellega, et vabastada ja reserveerida regioonis nii palju mahtu kui võimalik, ning kliendid peaksid oma jalajälge vähendama miimumumini, et toetada andmete migreerimist.“ Mis tegelikult juhtus? Iraani rünnak ei olnud lihtsalt akende purustamine. See oli nagu raamatukogu pommitamine süütepommidega, millele järgnes tuletõrjesüsteemide uputus. AWS-i teatel on droonide ja rakettide tabamused põhjustanud pilveteenustes selliseid kahjustusi. Struktuurseid kahjustusi: hoonete tugikonstruktsioonid on saanud pihta, muutes serveriruumid ohtlikuks. Energiakatkestusi: piirkonna elektrivõrk on rünnakute tõttu halvatud, jättes serverid "elektrinälga". Veekahjustusi: paradoksaalsel kombel on suur osa kahjustustest tekkinud serverikeskuses kustutustööde käigus. Iraani riiklik uudisteagentuur Fars teatas, et rünnakute eesmärk oli kaardistada ja hävitada andmekeskusi, mis toetavad Iraani vaenlaste sõjalist ja luuretegevust. Amazoni jaoks on aga kõige murettekitavam teadmatus. Nende ametlik seisukoht on lühike: „Meil puudub ajakava, millal DXB (Dubai) ja BAH (Bahrein) naasevad normaalse töörežiimi juurde.“ Pilveteenuste haavatavus reaalses maailmas See intsident on äratuskell kõigile ettevõtetele, kes loodavad vaid ühele geograafilisele asukohale. Kui rakett tabab serverikeskust, ei aita ükski tarkvaraline tulemüür ja serveriruumis sisemine dubleerimine. See on meeldetuletus, et digitaalne maailm püsib püsti tänu füüsilisele turvalisusele. Kuigi Amazon proovib kliente suunata teistesse regioonidesse, on ressursside nappus ja füüsiline purustustöö tekitanud olukorra, kus „pilv“ on konkreetses maailma osas paljude teenuste osas lihtsalt haihtunud. Serverid Turvalisus Võrguseadmed Salvesta PDF! »

  • Kia elektrikaubik - hetkega viiekohaliseks

    Kia elektrikaubik - hetkega viiekohaliseks Pilt Marko Habicht 3. aprill 2026 - 15:58 Kia tõi välja uue elektrilise töökaubiku PV5 Crew Van, mille suurim trikk on lihtne. Sama auto saab ühe liigutusega muuta kaheistmelisest kaubikust viiekohaliseks meeskonnaautoks ja tagasi. See tähendab, et hommikul saad viia objektile inimesed, päeval vedada tööriistu või kaupa ning õhtul jälle meeskonna peale võtta. Tööriistu selleks vaja ei ole ja ümberseadmine käib mõne sekundiga. Üks auto, kaks rolli PV5 Crew Van põhineb Kia PV5 Cargo Long mudelil. Auto on mõeldud ettevõtetele, kelle tööpäev ei püsi ühe mustri järgi. Ühel hetkel on vaja vedada inimesi, teisel hetkel kaupa. Istmete ja vaheseina lahendus käib lihtsalt. Ühe hoova liigutusega vabastatakse seljatugi, kallutatakse istmepadi ja nihutatakse vahesein. Nii muutub auto paigutus kiiresti viiekohalisest sõitjateruumist kaheistmeliseks kaubikuks või vastupidi. Kaubaruumi maht muutub koos paigutusega Praktiline kasu tulebki siit. Kui auto on viiekohalises paigutuses, on kaubaruumi pikkus 1278 mm ja maht 2,4 kuupmeetrit. Kui tagaistmed on kaubaruumi arvelt kokku pandud ja auto on kaheistmeline, kasvab kaubaruumi pikkus 1965 millimeetrini ning maht 3,7 kuupmeetrini. Maksimaalne kandevõime on 625 kilogrammi. See teeb PV5 Crew Vanist tööriista, mis sobib hästi näiteks ehitusse, hooldus ja remonditöödele, haljastusse või lennujaamateenustesse. Mõeldud tööautoks, mitte lihtsalt sõitmiseks Kia sõnul ehitatakse Crew Van tehases valmis nende Made-In-Plant lähenemise järgi. See tähendab, et tegemist ei ole hiljem kuskil töökojas ümber tehtud lahendusega, vaid tehasest tuleva tervikuga. Autosse on lisatud L-kujuline siinide süsteem, mille külge saab kaupa ja varustust kindlamalt kinnitada. Kaubaruumis on ka Vehicle-to-Load pistikupesad ning libisemiskindel põrand, mis teeb laadimise lihtsamaks ja turvalisemaks. Lisaks lubab Kia erinevatele turgudele ka kohalikke ümberehituse pakette. Nendega saab autot veel täpsemalt oma töö järgi kohandada. Elektriline töökaubik kuni 283 kilomeetri sõiduulatusega PV5 Crew Van kasutab 51,5 kWh akut. Kia hinnangul ulatub sõiduulatus kuni 283 kilomeetrini. Alalisvoolu kiirlaadijaga saab aku laadida 10 protsendilt 80 protsendini 30 minutiga. Hetkel suurema akuga variandist, mis Cargo või Passenger versioonidel valikus, juttu ei ole. Auto põhineb Kia E-GMP.S platvormil, mis on loodud just sellisteks elektrilisteks tarbesõidukiteks. Kia toob eraldi välja ka selle, et auto sobitub tänapäevaste autopargi haldussüsteemidega. Millal müüki jõuab PV5 Crew Vani tootmine on juba. Täpne turuletuleku aeg on hetkel ebaselge.Samuti puudub meie regiooni hinnainfo, kuid arvestades et kauba- ja inimesteveo kaaubikute hinnad on 46-49000 võiks eeldada et Crew Van hinnatase jääb samma territooriumi.  Paberil tundub idee igati loogiline. Kui üks tööauto suudab täita kahe eri sõiduki rolli, võib see mõne ettevõtte jaoks tähendada väiksemat autoparki ja paindlikumat töökorraldust. Päris elu otsus sõltub juba hinnast ja sellest, kui hästi see lahendus igapäevases kasutuses vastu peab.   Sõidukid Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • KÜSITLUS | Kas AI võtab üle ka juhtimise? “Kes ignoreerivad trendi, ilmselt varsti pole enam juhid”

    Kas tehisaru võtab üle ka juhtide funktsiooni ja pikas perspektiivis kaob vajadus juhtide järele?

  • Eesti.ai algatuse raames koolitatakse tehisaru teemal 18 kuuga 100 000 inimest

    Riiklikult juhitud Eesti.ai algatuse raames koolitatakse lähema pooleteise aasta jooksul Eestis 100 000 inimest tehisaru kasutama.

  • Telia avab uue põlvkonna võrgu. “Loob aluse järgmise kümnendi mobiiliteenustele”

    Telia kliendid saavad Eestis esimestena kasutada 5G võrgus teenust, kus andme- ja kõneside jaoks on reserveeritud kindel võrguressurss.

  • Sajad organisatsioonid vajavad riskianalüüsi. “Rünnak võib alata väiksemast teenusepakkujast”

    Näiliselt väikese mõjuga kübernõrkused võivad paisuda olukordadeks, mis mõjutavad otseselt kriitilist taristut.

  • AI NÄDAL 89 | Elon Musk sihib rekordilist IPO-debüüti, mahuks 1,75 triljonit dollarit

    Elon Musk plaanib SpaceXiga USAs esimest suurt AI-ajastu börsidebüüti, sihtides enam kui 1,75 triljoni dollari suurust väärtust.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes