Sorting by

×

Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

Esileht
Teenused
Kontakt
- Maksed

KAS MASINATE ÜLEMVÕIM? ⟩ Brasiilia linnavolinik kasutas ChatGPTd seaduse loomisel

Home
Määratlemata
KAS MASINATE ÜLEMVÕIM? ⟩ Brasiilia linnavolinik kasutas ChatGPTd seaduse loomisel

Lõuna-Brasiilia linn kehtestas riigi esimese õigusakti, mis on täielikult tehisaruga kirjutatud.

Navigeerimine

Meta krüpteerib nüüd Messengeri ja Facebooki vestlusi

PETTUS ⟩ Selgus, et Google võltsis oma tehisaru Gemini liiga ilusat tutvustust

ERR

PM

ERR

PM

ERR

AM

Claude Mythos ja Project Glasswing: miks AI-superhäkker on seadnud tehnoloogiamaailma häireseisundisse?
Claude Mythos ja Project Glasswing: miks AI-superhäkker on seadnud tehnoloogiamaailma häireseisundisse? Pilt AM 16. aprill 2026 - 8:14 (CC) The Conversation Uued ja võimekamad tehisintellekti mudelid on muutunud igapäevaseks: olgu selleks ChatGPT, Claude’i või Gemini uusim versioon – ikka lubatakse meile uusi funktsioone, mida kasutajad saaksid kohe proovile panna. Seekord on aga kõik teisiti. Tehisintellekti arendaja Anthropic teatas suure käraga uuest mudelist nimega Mythos, kuid tavakasutajatel sellele ligipääsu pole. Selle asemel on ettevõte käivitanud algatuse nimega Project Glasswing, et rakendada mudeli võimekust "hea, mitte kurja teenistusse". New York Times nimetab mudeli võimekust "hirmutavaks ohumärgiks". Miks on Anthropic nii ettevaatlik? Varajased raportid viitavad, et Mythos suutis suuniste andmisel väljuda suletud testimiskeskkonnast ehk nn liivakastist (sandbox) ja saata selle uurijale e-kirja. See on ehk vaid veidi murettekitav. Kuid olulisem on Anthropicu väide, et Mythos on tuvastanud tarkvaralisi haavatavusi ja vigu „kõikides suuremates operatsioonisüsteemides ja veebibrauserites“. Peidetud haavatavuste leidmine Ühe märkimisväärse näitena leidis mudel vea turvalisusele orienteeritud operatsioonisüsteemis OpenBSD, mida kasutatakse laialdaselt tulemüürides ja ruuterites. See viga oli jäänud märkamatuks tervelt 27 aastat. Anthropicu sõnul avastas Mythos ka 16 aastat vana haavatavuse FFmpeg-s – see on vähetuntud, kuid kriitiline tarkvarakomponent, mis aitab arvutitel ja rakendustel hallata audio- ja videofaile. Lisaks teatati, et Mythos leidis mitu haavatavust Linuxi tuumas (kernel) ning suutis need aheldada viisil, mis andis ründajale täieliku kontrolli seadme üle. Anthropicu sisekontroll (mis ei ole veel sõltumatut kinnitust leidnud) näitas, et Mythos on varasematest mudelitest oluliselt edukam tarkvaravigade muutmisel toimivateks rünnakukoodideks (exploits). Ettevõtte hinnangul on mudelil suur tehniline potentsiaal, kuid see nõuab äärmist valvsust. Raport järeldab, et kuigi mudel ei kipu iseseisvalt "mässama", võib see inimese juhiste järgi korda saata suurt kahju. Miks Anthropic Mythost luku taga hoiab? Anthropic otsustas mudelit mitte avalikustada just selle ohtliku võimekuse tõttu. Selle asemel kutsuti ellu Project Glasswing. See algatus koondab laia koalitsiooni tehnoloogiagigante (Microsoft, Amazon, Google, Apple, Cisco, NVIDIA), avatud lähtekoodiga organisatsioone (Linux Foundation) ja finantsmaailma suurtegijaid (JPMorgan Chase). Eesmärk on suunata Mythose võimekus küberkaitsesse, mitte kuritarvitustesse. Idee on lihtne: anda kaitsjatele edumaa kriitilise tarkvara nõrkuste leidmiseks ja parandamiseks enne, kui sarnased AI-võimekused muutuvad ründajatele laialdaselt kättesaadavaks. Lugedes ridade vahelt See ei ole esimene kord, kui AI-ettevõte leiab, et mudel on avalikustamiseks liiga võimas. 2019. aastal, ammu enne ChatGPT-ajastut, tegi OpenAI midagi sarnast mudeliga GPT-2 (toona oli Anthropicu praegune juht Dario Amodei üks OpenAI juhtivteadlasi). Anthropicu teadaannetesse tasub aga suhtuda tõsiselt. Ettevõte on avaldanud ebaharilikult üksikasjalikku materjali mudeli kohta, mida nad isegi ei lase välja. Raportite kohaselt kutsusid USA ametivõimud Washingtoni kokku suurpankade juhid, et arutada Mythosega seotud küberriske. Samas peab säilitama kriitilise meele, sest välised osapooled ei saa Anthropicu väiteid veel kontrollida. Ettevõte väidab, et üle 99% leitud haavatavustest on alles avalikustamata, kuna neile pole veel turvapaiku loodud. See on vastutustundlik käitumine, kuid see tähendab ka, et avalikkus peab Anthropicut pimesi usaldama. Mida Mythos küberjulgeoleku tuleviku jaoks tähendab? Küberturvalisuse ebaõnnestumistel on reaalsed tagajärjed. Austraalias paljastas Optuse andmeleke 9,5 miljoni inimese isikuandmed. Medibanki juhtumi puhul lekkisid tundlikud terviseandmed isegi dark web'i. Need ei olnud lihtsalt andmebaasi probleemid, vaid privaatsuse ja usalduse kriisid. Just seepärast on Mythos oluline. See võib muuta küberturvalisuse majanduslikku loogikat. Minevikus jäid tõsised haavatavused sageli peitu vaid seetõttu, et keegi ei leidnud neid üles – see nõudis haruldasi oskusi, kannatlikkust ja aega. Kui aga Mythose-sarnased mudelid suudavad skaneerida interneti "nähtamatut torustikku" (operatsioonisüsteeme, brausereid, ruutereid) enneolematus mahus, võib seni spetsiifilisi teadmisi nõudnud häkkimine muutuda rutiinseks ja automatiseeritud protsessiks. Ettevõtete jaoks on Mythos kahe teraga mõõk: see aitab kiirelt leida vead oma koodis, kuid tekitab hirmu, et ründajad võivad nendeni jõuda esimesena. See ei puuduta ainult tech-ettevõtteid, vaid kõiki teenuseid, millest me sõltume – elektrist ja veest kuni lennuliikluse, panganduse ja haiglateni. Mis saab edasi? Seni on küberturvafirmad olnud Mythose teemal avalikult märkimisväärselt vaiksed. Paljud näivad ootavat ja vaatavat, soovimata paljastada oma seisukohta juhuks, kui mudel peaks leidma nõrkusi just nende süsteemides. Kuid arengud nagu Mythos on põhjus lõpetada suhtumine küberturvalisusse kui "keegi teise probleemi". Tavakasutaja jaoks on vastus lihtne: baas-küberhügieen on olulisem kui kunagi varem. Uuendage oma telefone, sülearvuteid, brausereid ja ruutereid. Vahetage välja seadmed, mida tootja enam ei toeta. Kasutage paroolihaldurit ja lülitage sisse mitmetasemeline autentimine (MFA). Ärge ignoreerige turvapaikade teavitusi. Need on esimesed sammud. Nende taga peituvad aga keerulisemad küsimused: kellel peaks olema ligipääs võimsatele AI-mudelitele, kes teostab järelevalvet ja kes otsustab, millised on need "õiged käed", kuhu selline tehnoloogia usaldada? Autorid: Stan KaranasiosInfosüsteemide professor, Queenslandi Ülikool Saeed AkhlaghpourÄriinfosüsteemide dotsent, Queenslandi Ülikool Artikkel on algselt avaldatud väljaandes The Conversation ja taasavaldatud Creative Commonsi alusel. Eesti küberidu Phishbite kaasasutaja Urmo Keskeli kommentaar Phishbite’i kaasasutaja Urmo Keskel sõnul puudutab selline areng ka ettevõtteid, sest rünnatavad süsteemid on laialdaselt kasutusel just organisatsioonide igapäevatöös. „Esmalt sihitakse tavaliselt kõige levinumaid lahendusi: brausereid, operatsioonisüsteeme, VPN-e, suhtlusrakendusi ja e-posti. Kui sellise võimekusega tööriist jõuab kurjategijate kätte, satuvad suuremasse ohtu ka ettevõtete enda arendatud või tellitud lahendused, mis on sageli vähem testitud ja ebaühtlase turvatasemega,“ selgitas ta. Keskel lisas, et nullpäeva turvanõrkuste leidmine on juba täna kiirenev trend. „Näiteks Chrome’i puhul parandatakse igal aastal kümmekond sellist haavatavust ning tempo kasvab. Kui AI-võimekus laiemalt levib, ei kasva see enam lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt.“ Tema sõnul on paratamatu, et sellised tööriistad jõuavad varem või hiljem ka pahatahtlike osapoolte kätte. „Dzinni ei ole võimalik pudelisse tagasi panna. Maksimaalselt saab võita aega ja selle aja jooksul valmistuda, täpselt seda teevad praegu ka tehnoloogiaettevõtted.“ Samas rõhutab Keskel, et valmisolek ei ole ainult tehniline küsimus. „Praktika näitab, et esmane ligipääs süsteemidele saadakse sageli olukorras, kus töötajad kasutavad samu paroole ja seadmeid nii tööks kui ka isiklikuks tarbeks. Kui üks neist kompromiteeritakse, kandub risk kohe üle ka töökeskkonda.“ Eriti haavatavad on tema sõnul mobiiliseadmed. „Paljudes ettevõtetes puudub nende üle keskne haldus ja nähtavus – ei teata, kas seadmed on ajakohased või milliseid rakendusi kasutatakse. Kui samas seadmes on nii töö- kui erakontod, võib see kujuneda otseseks sissepääsuks ettevõtte süsteemidesse.“ Keskel rõhutab, et seetõttu on iga töötaja küberhügieen ja teadlikkus kriitilise tähtsusega. „Oluline on mõista ka seda, et Anthropicu mudeli puhul ei olnud turvanõrkuste leidmine algne eesmärk – see ilmnes kõrvalnähuna. See näitab, kui kiiresti võivad sellised võimekused tekkida ka mujal. Ühelt poolt aitab see leida vigu, mida inimesed pole aastaid märganud, kuid teisalt tähendab see, et neid saab ka enne parandamist ära kasutada.“ Tema hinnangul liigub küberturvalisus selgelt uude faasi. „Ründed muutuvad automatiseerituks ja skaleeritavaks. See tõstab lati mitte ainult tehnoloogiale, vaid ka inimeste käitumisele. Ettevõtted, kes ei suuda oma töötajate igapäevast digitaalset käitumist turvalisemaks muuta, jäävad kõige lihtsamateks sihtmärkideks.“ Tarkvara Tehisintellekt Salvesta PDF! »
Veebipetturid kasutasid aasta alguses peibutisena taliolümpiat, võltspoode ja kuulsuste nimesid
Veebipetturid kasutasid aasta alguses peibutisena taliolümpiat, võltspoode ja kuulsuste nimesid Pilt AM 15. aprill 2026 - 9:43 Esimeses kvartalis oli levinuimaks ohuks pahavara, kuid andmepüük püsis samuti peamiste riskide seas. Ohvreid meelitati spordiülekannete, tuntud brändide, kuulsuste, kiire rikastumise lubaduste ja tasuta allalaadimistega. Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul ei ole küberpettused enam massiline "õnge viskamine", vaid liiguvad üha enam sihitud rünnete suunas. “Kui varem loodi üks petuleht ja loodeti, et keegi sinna satub, siis nüüd kogutakse inimeste kohta infot ning luuakse selle põhjal skeeme, mis on kohandatud konkreetsele kasutajale,” ütles ta. Petturid analüüsivad kasutaja veebikäitumist, sealhulgas otsinguid, külastatud lehti ja sotsiaalmeedia aktiivsust, ning kasutavad seda sisendina, et genereerida usutav võltskeskkond. Nii võib inimene sattuda veebipoodi, mis näib müüvat just neid tooteid, mida ta on hiljuti otsinud, või pakkuda soodustusi brändidelt, mille vastu tal on juba huvi tekkinud. Esimese kvartali ohupilt näitab, et küberpättide peamine töövõte on siduda petuskeem millegagi, mis tundub inimesele tuttav, usaldusväärne või emotsionaalselt köitev. Selleks kasutati spordiülekandeid matkivaid lehti, tuntud brändide võltspoode, kuulsuste nimede ja nägudega loodud kasiinoportaale, kiiret teenistust lubavaid skeeme ning tasuta allalaadimisi pakkuvaid keskkondi. Eesmärk on tavaliselt sama: saada kätte isiku-, makse- või sisselogimisandmed, võtta ohvrilt kohe raha või levitada seadmesse pahavara. Ka taliolümpia eel ja ajal kasvanud huvi spordi vastu pakkus petturitele hea võimaluse kasutajate tähelepanu ärakasutamiseks. “Jaanuaris tuvastas Elisa Netivalvur võltsstreamingu saidi, mis matkiski tuntud spordiülekannete portaale, sihtis Eesti spordifänne ning oli tõenäoliselt AI abil tõlgitud. Taliolümpia muutis kogu kvartali petturitele eriti soodsaks ajaks spordihuvi ära kasutamise. Selliste lehtede eesmärk ei ole pakkuda päris otsepilti, vaid suunata kasutaja reklaamide, andmepüügi ja pahavara võrku,” selgitas Tennokese. Sarnast loogikat kasutati ka võltspoodides. Kvartali jooksul nähti nii sporditarbeid müüvat libapoodi kui ka võltsmüüjat, kes kasutas talvise ostuhooaja tuules soodsaid rõivaid ja aksessuaare. Veebruari juhtumi puhul viitasid pettusele muu hulgas võimalikud AI-genereeritud tootepildid. Just see teebki tänased pettused ohtlikumaks: kui varem võis libaleht paista kohmakas, kirjavigu täis või visuaalselt mannetu, siis nüüd aitab tehisaru luua korrektse keelekasutuse, usutavad pildid ja professionaalse mulje jätva veebilehe. See tähendab, et pelgalt “korralik välimus” ei ole enam usaldusväärsuse märk. „Kui varem jäid võltssaidid sageli silma kehva keele, katkise kujunduse või ebarealistlike piltidega, siis nüüd aitab tehisaru petturitel teha väga veenvaid veebilehti, tõlkeid ja visuaale. See tähendab, et inimesed ei saa enam lähtuda ainult sellest, et leht näeb professionaalne välja. Enne ostu, sisselogimist või faili allalaadimist tuleb alati kontrollida veebiaadressi, makselahendust ja seda, kas leht küsib põhjendamatult palju andmeid,“ ütles Tennokese. Lisaks kasutati usalduse võitmiseks tuntud nimesid ja nägusid. Jaanuaris sattus Netivalvuri vaatevälja Elon Muski nime ja kuvandiga kasiinosait ning samuti WhatsAppi nimel leviv rahaskeem, mis lubas kasutajale justkui lihtsat ja kiiret sissetulekut. “Selliste skeemide tugevus seisneb selles, et need ei müü inimesele ainult toodet või teenust, vaid lugu, mida on lihtne uskuda: tuntud inimene justkui soovitab võimalust teenida, tuntud bränd justkui pakub tavapärasest paremat hinda või päevakajaline sündmus justkui annab ligipääsu eksklusiivsele sisule,” avas Tennokese psühholoogilisi võtteid, millega kurjategijad ohvreid ründavad. Turvalisus Salvesta PDF! »
Aus ökopill - Dacia Sandero Stepway LPG Autom
Aus ökopill - Dacia Sandero Stepway LPG Autom Pilt Marko Habicht 14. aprill 2026 - 0:10 Dacia Sandero Stepway on üks neist autodest, mille puhul on lihtne nina kirtsutada enne, kui sellega päriselt sõidad. Paberil on see odav väikeauto, millele on pandud veidi kõrgem vedrustus, natuke maasturilikumad plastid ja LPG süsteem. Päriselus võib mulje olla petlik. See auto ei püüa jätta endast kallimat muljet, kui ta päriselt on. Just sellepärast mõjub ta ausalt. Uuendatud Stepway LPG-versioonil on mahlapakist natukene suurem, 1,2-liitrine 3-silindriline Eco-G mootor ning ka automaatkastiga, mis muudab kogu komplekti igapäevaelus palju loogilisemaks, kui mitte öelda paremaks. Minu jaoks oligi selle auto juures kõige tähtsam küsimus lihtne. Kas odav auto tundub odav ainult hinnasildil või ka sõidus. Stepway puhul on vastus pigem ei - hinnasilt on odav, aga kogemus ei ole piinlik. See auto on vaiksem, kui ootasin Linnas ja tavakiirustel on Stepway vaikne. Maanteel, eriti suvisel kiirusel, tuleb tuulemüra sisse, seda pole mõtet ilustada, aga ei muutunud kordagi nii häirivaks, et auto hind meelde tuleks. Auto püsib hästi teel ka maanteekiirustega ning kaasreisijatega on võimalik suhelda ilma häält tõstmata. LPG muudab loogikat Kui sa vaatad ainult liitreid saja kilomeetri kohta, siis võib LPG kulu tunduda esmapilgul suur. Minu sõidul jäi see umbes 8,6 liitri kanti sajale. See number hakkas mõistlikumaks minema alles pikema maanteesõiduga. Bensiiniga ma väga pikalt sõita ei saanud, seega ma ei hakka siin tegema suuri üldistusi selle kohta, mida ta bensiinil igas olukorras tarbib. Pealegi: miks peaks kui vahe on nii suur. Selle auto puhul on tähtsam päris elu rahaline loogika, mitte ainult tabeli number. Kui gaasiga kulub umbes 9 liitrit sajale, siis rahas tähendab see praeguste hindade juures ikka midagi muud kui sama suur bensiinikulu. Dacia enda ametlik sõnum ongi see, et Eco-G mõte on hoida kasutuskulu madalam, säästes 35€ iga tankimisega (seda 2025a soodsate kütusehindadega)Sh Bensiini ja LPG paakidega kokku on paberi peal võimalik sõita kuni 1450km mis tundub ebareaalne aga isegi 1200km on ulmeline tulemus. Salong on odav, aga mitte häbiväärne Salongi puhul on Dacia teinud õige valiku: Isegi kui materjalid on odavad, on see kohe näha ja kõva plastikut on tõesti palju. Mõni pind on karedam, mõni tükk mõjub üsna ühe suure vormitükina. Kallimal varustusel natuke pehmemaid kohti on ka, aga luksust siit otsima ei tasu. Samas ei teki tunnet, et keegi on üritanud mulle odavat asja kalli pähe maha müüa. See ausus on Stepway juures sümpaatne. Mõne kallima Saksa brändi odavama otsa autos näed tihti, et püütakse teha muljet, nagu oleks asi peenem, kui ta on. Selle nimel pannakse veidi läikivat liistu, õite rõlget piano blacki, natuke pehmemat vahtu ja paras ports turundusjuttu. Hinnale tuleb otsa, aga tulemus on ikka odav. Stepway on ehe, lihtne ja ütleb selle välja, kajastades seda selgelt ka hinnasildil. Vanamoodne võib olla täiesti hea Rooli taga olevad helinupud tunduvad vanamoodsad. Visuaalselt ei ole see just kaasaegseim lahendus. Samas töötavad need hästi ja intuitiivselt. Sama lugu on püsikiirusehoidjaga. See ei ole adaptiivne, aga vähemalt ei pea auto kasutamisks omama magistrikraadi või iga asja jaoks menüüs surfama. Selliseid lahendusi on Stepways veel. Need ei võida disainiauhinda, aga kasutuses on nad sageli isegi mõistlikumad kui mõnes palju kallimas autos. See auto on tehtud inimesele, kes tahab autot kasutada, mitte selle kasutusjuhendit õppida. YouClip on päriselt kasulik asi Üks koht kus disainiauhindu võidetakse on Dacia lisatarvikute kinnitussüsteem. Dacia Stepwayl on 3 standardset kinnituskohta ning lisaks 2 punkti saab tarvikutega juurde. Nende külge saab panna näiteks telefonihoidja, lambi, nagi või muid väikseid lahendusi. See sobib Stepway iseloomuga hästi. Väike auto, aga püüab olla nutikas seal, kus sellest päriselt kasu on. Samal ajal kui Škoda kütuseluukidelt jääkaabitsaid ära korjab, laseb Dacia lahti lisavarustuse joonised ja kasutaja võib endale printida mida iganes. Ainus nurin, et Integreeritud mobiilihoidja lahendus on vanemat tüüpi ja veidi "vedel". Hea on see, et laadimise loogika on läbi mõeldud ja hoidja asukoht ei ole juhuslik. Halb on see, et tugevama ja standardsema kinnituse puhul oleks seda lihtsam päriselt enda järgi kohandada, näiteks mõne korralikuma hoidiku või 3D-prinditud üleminekuga, RAM mountile vms. Väljast väike, seest suur. Stepway pagasiruum on selle auto mõõtu arvestades täiesti asjalik. Ametlik põhinumber on 328 liitrit ning tagaistmete allalaskmisel lubab Dacia kuni 1455 liitrit kogumahtu. 2026 aasta VW Golfi pakiruum on 380 liitrit ja istmed maas umbes 1250 liitrit. Igapäevaelus tähendab see lihtsalt, et toidukotid, nädalavahetuse kola ja tavaline linnaelu mahuvad ilma suurema draamata ära. Väikese auto kohta on see üks Stepway tugevamaid külgi. Tagumine rida on aga teine lugu. Kui roolis istub umbes 1,90 m pikk inimene, siis tema taha täiskasvanut ei istuta. Lapsed ei ole probleem aga kes käskis nii pikaks kasvada. 180 midagi pikkuseid mahub autosse hulgim. Siin tuleb ka aru saada, et see auto on napilt 4m pikkune. Meeldis Hind alates 16000 - Norm varustuses (lpg, autom) 19000 Juhil on palju ruumi Müratase Väga nobe juhtmevaba Android auto Ei meeldinud Prääksub tüütult, kui võtmega eemaldud ja seda vaigistada ei saa. Salongi valgustus kustub üsna kiiresti ja uuesti lülitamine ei aita. (akusääst) Kui kõik muu on uus Youclip, siis telefoni hoidja ei ole. Kellele see auto päriselt sobib Sandero Stepway LPG automaadiga inimesele, kes tahab uut autot, millega on linnas hea liikuda, millega saab teha ka 50 kuni 100 km otsi ilma väsimata, ja kelle jaoks kütusekulu rahaline pool on mõjuv argument. See ei ole auto sellele, kes otsib prestiiži, üritab olla naabrist parem või kompenseerida midagi. Neile, kes soovib ülivaikset maanteelendu või pidevalt tagapingile kolme pikka inimest. Samuti tuleb ausalt meeles pidada, et selle põlvkonna Euro NCAP tulemus oli 2 tärni, mis jääb tänaste mõõdupuude järgi tagasihoidlikuks. KUIGI sõitjateruumi ohutus on 4 tärni vääriline, lihtsalt kellelegi ei tasu otsa sõita. Aga kui sinu lähtekoht on lihtne, et auto peab olema mõistliku hinnaga, soodne pidada, mugav kasutada ja mitte rumalalt kokku hoitud, siis Stepway oskab ennast üllatavalt hästi õigustada. Sõidukid Salvesta PDF! »
Robloxi digitaalne liivakast saab uued piirid ja range vanusekontrolli
Robloxi digitaalne liivakast saab uued piirid ja range vanusekontrolli Pilt AM 13. aprill 2026 - 21:41 Roblox on platvorm, mis on ühtaegu nii loovuse oaas kui ka lapsevanemate õudusunenägu selle kontrollimatu sisu tõttu. Kuid nüüd on saabumas suured muudatused: Roblox tõmbab maha selged piirid, jagades oma kasutajad kolme rangelt eristatud maailma. Alates mai keskpaigast ei ole Roblox enam kõigile üks ja seesama. Platvorm võtab kasutusele kolmeastmelise kontosüsteemi, mis on justkui digitaalne filter, mis sõelub välja eakohase sisu. Roblox Kids (5–8-aastased) on turvaline "mull". Selles tsoonis on vestlusfunktsioon vaikimisi välja lülitatud ning ligipääs on vaid kõige leebematele mängudele (Minimal ja Mild). Roblox Select (9–15-aastased) on n-ö vahepealne tsoon teismelistele ja eel-teismelistele. Siin hakatakse järk-järgult tutvustama vestlusvõimalusi ja lubatakse ligipääs "mõõduka" (Moderate) reitinguga mängudele. Roblox (16+) on platvormi täisversioon, kus on avatud kõik funktsioonid. Siiski, päris "täiskasvanute sisu" ehk Restricted märgisega mängud avanevad alles siis, kui kasutaja on tõestatult 18-aastane. Roblox selgitab uut lähenemist piltlikult: laste kontodel on isegi teistsugune taustavärv, et vanemad saaksid vaid ühe pilguga ekraanile veenduda, et nende võsuke on "õiges kohas". See on nagu ujula, kus on eraldi madal lastebassein, hüppetornidega süvavesi ja radadega ujumisala – igaühele vastavalt tema oskustele ja pikkusele. Tehisintellekt ja "viiedollariline usaldus" Kuidas aga tagada, et sisu, mida arendajad üles laadivad, on päriselt turvaline? Roblox paneb siin mängu nii raha kui ka tehnoloogia. Arendajad peavad läbima isikutuvastuse ja maksma 5 dollarit kuus Roblox Plus´i tellimuse eest. See on justkui "turvatagatise" tasumine – ettevõte usub, et kui arendaja on valmis investeerima oma raha ja tuvastama oma isiku, suhtub ta ka mängude sildistamisesse vastutustundlikumalt. Kui aga arendaja siiski eksib, sekkub mängu Robloxi tehisintellekt. See jälgib reaalajas ekraanil toimuvat ja vestlusi, et veenduda: mängu sisu vastab sellele, mis sildil kirjas. Kui AI märkab midagi kahtlast, tõmmatakse "hädapidurit". Vanemlik kontroll saab uued tiivad Juunis lisanduvad uued tööriistad annavad vanematele seninägematu võimu. Kui varem said üle 13-aastased lapsed ise blokeeritud mänge avada, siis nüüd jäävad ohjad kindlalt vanemate kätte kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Samuti luuakse "juhtumipõhise heakskiidu" süsteem. Näiteks kui noorem laps soovib mängida konkreetset mängu koos vanema õe või vennaga, saab lapsevanem selleks ühekordse erandkorras loa anda, isegi kui mängu reiting on lapse vanuseklassist kõrgem. Kas süsteem on ikka lollikindel? Loomulikult on õhus ka skepsist. Hiljutised raportid on viidanud, et nutikad väikelapsed suudavad näotuvastusest ja vanusekontrollist "mööda hiilida". Robloxi turvajuhil Matt Kaufmanil on aga vastus olemas: "Kui me eksime... pakume kasutajatele mitmeid viise selle parandamiseks." Ta lisas, et platvorm mõõdab pidevalt kasutajate käitumist ja võrdleb seda nende esitatud vanuseandmetega. Kui käitumine ja andmed lähevad lahku (näiteks "viieaastane" käitub vestluses nagu täiskasvanu), sunnitakse kasutaja uuesti vanusekontrolli läbima. Robloxi uued kontotüübid Roblox Kids Roblox Select Roblox (täisversioon) Vanusegrupp: 5–8 aastat 9–15 aastat 16+ aastat Sisu reitingud: Minimal, Mild Minimal, Mild, Moderate Kõik (v.a Restricted) Vestlus (Chat): Vaikimisi väljas Piiratud/järk-järguline Vaikimisi sees Vanemlik kontroll: Täielik kontroll Täielik kuni 15. eluaastani Piiratud nähtavus (kuni 18) Isikutuvastus: Nõutud (vanema abi) Nõutud Kohustuslik Lahendused Mängud Tarkvara Salvesta PDF! »
Hüvasti, Windows! Prantsuse riigiaparaat vahetab ameeriklaste tarkvara kohaliku Linuxi vastu
Hüvasti, Windows! Prantsuse riigiaparaat vahetab ameeriklaste tarkvara kohaliku Linuxi vastu Pilt AM 11. aprill 2026 - 21:52 Kujuta ette, et elad majas, kus omanik võib igal ajal ukselukke vahetada, üüri tõsta või sinu tegemisi läbi akna jälgida, ilma et sul oleks selle üle mingit kontrolli. Just nii kirjeldab Prantsuse valitsus oma praegust olukorda digimaailmas. Tehnoloogiahiidude haardest vabanemine on seal praegu agressiivne riiklik strateegia. 2026. aasta aprillis teatas Prantsusmaa, et aeg on "digitaalsed ahelad" purustada ning võtta kontroll oma andmete ja taristu üle tagasi. Suurpuhastus riigiasutustes: Linux asendab Windowsi Tegelikult kinnitas Microsofti jurist Prantsusmaal, et USA valitsus pääseb tõesti ligi nende Euroopa andmekeskustele – ilma Euroopa ametivõime teavitamata. Seega varem pigem kuulujuttude ja vandenõuteooriatena levinud arvamus sai kinnituse, et ka tegelikult võib nii olla, et väliskliente saab luurata. Tõestuse selle kohta, et Ameerika suurtehnoloogiaettevõtted ei saa pakkuda suveräänseid pilveteenuseid – hoolimata turunduskärast, mida toodete ümber luuakse, esitas tegelikult Microsofti jurist ise. Pärast tema ütluste vaatamist YouTube'is nõustusid paljud, et iga suure tehnoloogiaettevõtte turvalisuse pakkumine on kahtlase väärtusega. Prantsusmaa valitsuse digidirektoraat (DINUM) viskas lauale tõelise pommuudise: riigiaparaat alustab laiaulatuslikku väljumist Microsofti ökosüsteemist. Kui seni on Windows olnud ametnike töölaudadel standardiks, siis edaspidi võetakse kasutusele Linuxi-põhised operatsioonisüsteemid. See ei ole lihtsalt tarkvaravahetus, vaid põhimõtteline muutus. Kui Windowsi kasutamine on nagu mugava, kuid suletud „kõik-hinnas“ kuurordi külastamine, kus reeglid dikteerib võõrustaja, siis üleminek Linuxile on kui oma kodu ehitamine – see nõuab alguses rohkem pingutust, kuid annab täieliku vabaduse otsustada, kes uksest sisse pääseb ja milliseid materjale kasutatakse. Esimesed suured sammud on juba astutud: Ravikindlustusamet (CNAM) on juba alustanud oma 80 000 töötaja suunamist riiklikele koostöötööriistadele nagu Tchap (suhtlus), Visio (videokonverentsid) ja FranceTransfert (failivahetus). Terviseandmete platvorm liigub täielikult usaldusväärsele Euroopa lahendusele hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Lisaks teatas Prantsuse valitsus jaanuari lõpus, et loobuvad Microsoft Teamsi videokoosolekute tarkvarast ning võtavad kasutusele kodumaise alternatiivi. Ministrid on karmisõnalised: "Me ei saa enam leppida sõltuvusega" Prantsuse valitsuse liikmed ei hoia end tagasi, kui jutt läheb USA tehnoloogiahiiudest vabanemisele. Riigieelarve ja avaliku halduse minister David Amiel on seisukohal, et riik peab lõpetama kõrvaltvaataja rolli: "Riik ei saa enam piirduda oma sõltuvuse tõdemisega, ta peab sellest väljuma. Me peame vabanema USA tööriistade mõjust ja võtma kontrolli oma digitaalse saatuse üle. Me ei saa enam aktsepteerida, et meie andmed, taristu ja strateegilised otsused sõltuvad lahendustest, mille reegleid, hindu, arenguid ega riske me ei kontrolli. Digitaalne suveräänsus ei ole valikuvõimalus." Talle sekundeeris tehisintellekti ja digivaldkonna minister Anne Le Hénanff, kelle sõnul on Prantsusmaa eeskuju suunanäitajaks kogu Euroopale: "Digitaalne suveräänsus ei ole valik, vaid strateegiline vajadus. Euroopa peab looma vahendid oma ambitsioonide elluviimiseks ja Prantsusmaa näitab teed, kiirendades üleminekut suveräänsetele, ühilduvatele ja kestlikele lahendustele." Koalitsioonid Ameerika pilve vastu Selle asemel, et iga ministeerium üritaks üksinda jalgratast leiutada, loob Prantsusmaa uue meetodi: avaliku ja erasektori koalitsioonid. See tähendab, et riigiasutused, suured avalikud teenusepakkujad ja kohalikud tehnoloogiaettevõtted seljatavad ühiselt probleeme, tuginedes avatud standarditele ja ühiskasutatavale tarkvarale (algatused nagu Open-Interop ja OpenBuro). Sügiseks 2025 peavad kõik ministeeriumid esitama konkreetsed kavad, kuidas nad vähendavad sõltuvust väljaspool Euroopat asuvatest pakkujatest seitsmes võtmevaldkonnas: arvuti töölauad, koostöötööriistad, viirusetõrje, tehisintellekt, andmebaasid, virtualiseerimine ja võrguseadmed. Prantsuse digipöörde plussid ja miinused Kuigi ambitsioon on imetlusväärne, ei ole tee täieliku digisuveräänsuseni okasteta. Siin on peamised plussid ja miinused, mida see suur muutus endaga kaasa toob: PLUSSID Andmeturve: riiklikud ja kodanike andmed ei liigu enam USA serveritesse või USA valitsuse salaja kontrollitavatesse serverikeskustesse, kus kehtivad teised seadused. Kulude kontroll: lõpeb litsentsitasude diktaat, kus tarkvarahiiud võivad suvalisel hetkel hindu tõsta. Kohaliku IT-sektori toetamine: riigihanked suunatakse Euroopa ja Prantsuse ettevõtetele, mis elavdab majandust. Paindlikkus: avatud lähtekoodiga tarkvara (Linux jm) võimaldab süsteeme täpselt riigi vajadustele kohandada. MIINUSED Ülemineku keerukus: 80 000 ja enama töötaja harjumuste muutmine on logistiline ja psühholoogiline väljakutse. Ühilduvusprobleemid: võib tekkida tõrkeid vanade (legacy) süsteemidega, mis on ehitatud spetsiaalselt Windowsi peale. Esialgne kulu: uute süsteemide juurutamine ja personali koolitamine nõuab suuri investeeringuid, enne kui sääst avaldub. Tarkvara Salvesta PDF! »

ITUUDISED

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes