Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • et
    • en
    • et
    • ru

Autor:

  • Home
  • Page 11

DOKUMENDID TUUMAPILVE ⟩ Microsoft plaanib kontoritarkvara jooksutada mikro-tuumareaktoritega

28. sept. 2023

USA tehnoloogiafirma Microsoft, mille kontoritarkvara ja operatsioonisüsteemi enamus arvutikasutajaid tarbib, ei ürita enam oma serverikeskuste energiavajadust täielikult päikese- ja tuuleenergiaga katta. Tööd pakutakse tuumaenergiainseneridele, et hakata kasutama peagi tootmisse jõudvaid mikrotuumareaktoreid ja moodulreaktoreid.

Loe edasi

Soomlased loovad tehisintellekti ChatGPT analoogi, mis oskab mõelda ka eesti keeles

26. sept. 2023

Turu Ülikool koos välispartneritega loob soome, eesti ja teistes väikekeeltes mõtleva ja nende kultuure tundva tehisintellekti, mis tagab väikekeelte kestmise ka ChatGPT järgsel ajastul.

Loe edasi

KOMMENTAAR ⟩ Kuidas olla valmis küberintsidendi seljatamiseks?

25. sept. 2023

Küberintsidentide puhul pole ammu enam küsimus selles, kas need toimuvad, vaid millal need toimuvad. KPMG rahvusvaheliste uuringute põhjal on 90 protsenti ettevõtetest läbi elanud vähemalt ühe küberrünnaku ning 26 protsenti neist juhtumitest pani firma tegevuse ajutiselt seisma.

Loe edasi

MILLEST KANA KAAGUTAB? ⟩ Tehisintellekt hakkas tõlgiks ja mõistab nüüd kanade keelt

22. sept. 2023

Jaapani teadlaste meeskond väidab, et on välja mõelnud viisi, kuidas kanade kaagutamist tehisintellekti abil tõlkida. Sellest on avaldatud ka teadustöö.

Loe edasi

600 tundi vähem tööd! Häkkerid näitasid Eesti firmadele, kuidas tehisaruga aega ja raha säästa

20. sept. 2023

Kaheksa Eesti tuntud ettevõtet osalesid Tallinna Tehisintellekti ja Automatiseerimise häkatonil, kus lahendati nende jaoks olulisi äriprobleeme tehisaru abiga. Üks Eesti firma säästab ettevõtmise tulemusena juba praegu üle 600 tunni käsitsitööd.

Loe edasi

Masinad hõivavad ametikohti: teadlased õpetasid roboteid vaid mõne tunniga inimeste töid üle võtma

20. sept. 2023

Autotootja Toyota on koostöös Columbia Engineeringi ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudiga (MIT) välja töötanud uue tehnoloogia, mis lubab robotitel ülikiiresti selgeks õppida mõne uue inimeste oskuse. Teadlaste rühm avaldas sel teemal ka teadustöö.

Loe edasi

Terviseäpid nuhivad nagu jaksavad: loe, mida kõike need sinust teada saavad!

18. sept. 2023

Kõige rohkem ei tea sinust mitte sotsiaalmeediaäpid, vaid terviserakendused, selgus väljaande Cybernews läbi viidud uuringust. Selgus, et andmeid, mida need saavad kasutaja kohta, on tohutult ja kokku annavad need inimese kohta palju enam infot, kui mistahes muud rakendused.

Loe edasi

UURING ⟩ Vaata, millist sotsiaalmeediat kasutavad Baltimaade noored kõige enam

18. sept. 2023

Uuringufirma Rait Group poolt Balti riikides läbi viidud ja Samsungi tellitud uuringust selgus, milliseid sotsiaalmeediaplatvorme nn Z põlvkonda kuuluvad noored kõige rohkem kasutavad.

Loe edasi

Relvastatuna konverentsile: Robloxi mängu arendajal paistsid olevat kurjad plaanid pärismaailmas

12. sept. 2023

Sel laupäeval San Franciscos toimuma pidanud mängudekonverentsil nabis politsei kinni mehe, kes arendab laste seas populaarset arvutimängu Roblox. Videomängude arendaja Mihhail Olson arreteeriti, kui üritas rünnata Fort Masoni keskuses auhindade üleandmise tseremooniat.

Loe edasi

Vastu tahtmist pornostaar? Küberpolitsei jahib inimestest tehisintellekti abiga tehtud intiimpilte

12. sept. 2023

Maailmas levib praegu uus pornotööstuse trend, kus päris inimestest tehakse tehisintellekti abiga intiimpilte ilma nende nõusolekuta. Need, kellel on originaalfoto ja kes on pildilt äratuntavad, saavad selle esitada tõestusmaterjalina rahvusvahelisele organisatsioonile, mis asub siis Internetti lekkinud intiimpilte tagasi kutsuma.

Loe edasi

Navigeerimine

Vanemad postitused
Uuemad postitused

ERR

    PM

    • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

      Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

    • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

      Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

    • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

      Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

    • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

      Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

    • LÜHIKE ÕPETUS ⟩ Kas häkker on sinu kontole sisse murdnud? Kontrolli kohe nende lihtsate nippidega

      Internet on imeline ja ühendab kogu maailm, kuid nagu igal medalil, on ka sel oma varjukülg. Digipättide eesmärk on justkui kassi-hiire mängus püüda kinni tavaliste inimeste kontoandmed. Ei pea ootama, kuni katastroof käes – olemas on lihtsad mõned tööriistad, millega saad ise detektiiviks hakata ja kontrollida, kas sinu digitaalsel uksel on soovimatute külaliste jälgi.

    ERR

      PM

      • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

        Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

      • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

        Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

      • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

        Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

      • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

        Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

      • LÜHIKE ÕPETUS ⟩ Kas häkker on sinu kontole sisse murdnud? Kontrolli kohe nende lihtsate nippidega

        Internet on imeline ja ühendab kogu maailm, kuid nagu igal medalil, on ka sel oma varjukülg. Digipättide eesmärk on justkui kassi-hiire mängus püüda kinni tavaliste inimeste kontoandmed. Ei pea ootama, kuni katastroof käes – olemas on lihtsad mõned tööriistad, millega saad ise detektiiviks hakata ja kontrollida, kas sinu digitaalsel uksel on soovimatute külaliste jälgi.

      ERR

        AM

        • Ekspertide kokkuvõte: Eesti idusektor siseneb uude ajajärku (video)

          Ekspertide kokkuvõte: Eesti idusektor siseneb uude ajajärku (video) Pilt AM 24. detsember 2025 - 0:16 eesti idusektori tulemusi kokku võtvas arutelus tõid siinsed eksperdid esile, et kuigi mööduv aasta oli asutajatele ja investoritele väljakutseterohke, on kohalik idusektor praegu heas seisus, olles maailma üks edukamaid ja efektiivsemaid.  Iduettevõtted panustavad tänavu Eesti SKP-sse kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi ning toodetav kasum asendab üha enam investorite rahastust. Iga-aastasel Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat paneeldiskussioonil nimetas Eesti Asutajate Seltsi president ja ettevõtja Allan Martinson lõppevat aastat kohaliku idusektori jaoks seni parimaks: "Kindlasti ei olnud see kerge aasta, kuid meie asutajad on teinud suurepärast tööd. Eesti idusektori lisandväärtus on tänavu 1,8 miljardit eurot ehk 4,3% Eesti SKP-st ning seda on kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi. Märkimisväärne on aga see, et viimased neli aastat pole sektoris töötajate arv kasvanud, seega oleme tänaseks loonud äärmiselt efektiivse sektori, mis loob 2,5 korda rohkem lisandväärtust töötaja kohta." Eesti idusektori käibeks prognoositakse tänavu üle 5,1 miljardi euro ehk viiendiku võrra enam kui mullu.  "Samal ajal on Eesti majandus kasvanud umbes 1% võrra ning erinevalt muust majandusest pole idusektor kordagi kahanenud," tõi Martinson välja. Välisinvesteeringute keskust esindanud Kärt Klein tõi positiivse trendina välja rahvusvaheliste investorite huvi Eesti iduettevõtete vastu: "Me töötame rahvusvaheliste investoritega iga päev ning näeme väga suurt huvi kaitsetööstuse ja süvatehnoloogiate vastu. Täna otsib 40–50 välisfondi võimalusi Eestisse investeerimiseks ning huvi tuleb meie jaoks uutest riikidest. Ehk oleme täna heas kohas ja liigume õiges suunas." Eesti ingelinvestoreid ühendav Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) näeb mööduvat aastat samuti positiivsena.  "Erainvestorid investeerivad aktiivselt nii otse kui ka sündikaatide ja fondide kaudu ning sel aastal oleme näinud rekordilist kolme inglisündikaadi väljumist, mis lisab optimismi ja toob turule raha tagasi," ütles EstBANi tegevjuht Karin Künnapas, "samas näeme, et ingelinvestorid on küpsemad ning väga varajast investeeringut on keerulisem saada. Kui varem piisas heast ideest ja tugevast tiimist, siis täna peaks esimese investeeringu kaasamiseks olema juba midagi reaalset ette näidata." Murekohana toodi välja, et Eesti idusektori arengut võib tulevikus pidurdada uute iduettevõtete väiksem arv. Põhjustena nimetati mitmeid tegureid alates majandusoludest ja lõpetades demograafiaga.  "Täna on meil palju vähem kolmekümnendates eluaastates inimesi kui viis aastat tagasi, kuid just nemad on ajalooliselt olnud kõige aktiivsemad iduettevõtete asutajad," nentis Martinson. Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse esimees Hendrik Reimand nõustus, et asutajate vähesus on mure, millega tuleb tegeleda: "Peame mõtlema, kuidas teha Eesti atraktiivsemaks välisasutajatele, meelitada idusektorisse vanema generatsiooni inimesi ja aktiveerida ülikoole, et teaduslikud avastused jõuaks kommertsväljundini." Diskussiooni juhtinud Startup Estonia juht Vaido Mikheim juhtis tähelepanu, et globaalselt on ettevõtlusaktiivsus suurem kui kunagi varem: "Iga päev asutatakse maailmas 137 000 uut iduettevõtet ehk ettevõtlikkus ei ole maailmast kuskile kadunud. See on globaalne kontekst, kus me täna oleme." Arutelus jäi kõlama, et kuigi era- ja riskikapitali investeeringud on viimasel kolmel aastal olnud mitu korda väiksemad kui rekordilisel 2022. aastal, on kaasatud kapitali mahud kukkunud nii Euroopas kui ka kogu maailmas.  "Euroopa fondid on sel aastal kaasanud kokku 9 miljardit eurot ning see on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Probleem ei ole kindlasti ainult Eestis. Tänane suurim väljakutse on tuua Eesti riskikapitalifondidesse  välisfondidest investoreid," lisas Kärt Klein. Numbrid näitavad, et Eesti iduettevõtted on õppinud kasvama ka ilma massiivsete rahastusvoorudeta.  "Eesti idusektor on täna kasumlik ning teenitav kasum asendab investorite rahastust. Tegemist on väga olulise ja dramaatilise muutusega, mis mõjutab tugevalt sektori arengut lähiaastatel. Eesti idusektor on sisenemas uude ajajärku," kommenteeris Martinson. Traditsioonilise paneeldiskussiooni Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat 2025 korraldasid Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA, Eesti Asutajate Selts, Eesti Äriinglite Assotsiatsioon EstBAN, Startup Estonia ja Invest Estonia. Üritust toetas Swedbank Eesti. Arutelu juhtis Startup Estonia juht Vaido Mikheim. Vaata videot vestlusest siit: Video URL Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

        • 5 nutikat nippi, kuidas raha säästa juba täna

          5 nutikat nippi, kuidas raha säästa juba täna Pilt AM 23. detsember 2025 - 20:58 Foto: Micheile Henderson. Unsplash.com (Sisuturundus) Paljud meist unistavad võimalusest endale midagi erilist lubada või koguda piisavalt raha meelerahufondi. Kuid elukalliduse tõusuga võib tunduda, et raha lihtsalt ei jätku. Seega otsitakse viise, kuidas suurendada sissetulekut või kuidas raha säästa kõigest hoolimata. Sageli piisab mõnest väikesest muudatusest igapäevastes harjumustes, et märgata positiivset mõju oma rahakotile. Jagame viit praktilist nippi, mida saad rakendada juba täna ja mis aitavad sul kuus kokku hoida kümneid või isegi sadu eurosid. 1. Kontrolli üle oma tellimused ja automaatmaksed Üks lihtsaimaid viise raha kokkuhoiuks on üle vaadata kõik oma korrapärased tellimused. Voogedastusplatvormid, spordiklubi liikmemaksud, ajakirjad, rakendused – kõik need väikesed summad liituvad kiiresti suureks kuluks. Võta mõni minut ja vaata läbi oma pangakonto väljavõte viimasest kolmest kuust. Märgi üles kõik korrapärased tellimused ja küsi endalt ausalt: kas ma tõesti kasutan seda teenust piisavalt? Kas ma vajan neid kõiki korraga? Võib-olla piisaks ühest või kahest? Ehk on isegi kahe silma vahele jäänud mõni veebitellimus, mille mõtlesid küll katkestada, kuid nüüd läheb raha ikka iga kuu maha. Populaarne lahendus on mõned tellimused jagada sõprade või pereliikmete vahel ära. Paljud teenused pakuvad pakette, kus on mitu kasutajakontot. Seega saate kulud jagada ja kõik säästaksid raha. 2. Planeeri oma ostud Emotsioonostud võivad olla üks suurimaid eelarve vaenlasi. Enne suuremat ostu tegemist võta aega maha ja mõtle, kas tõesti vajad seda kohe. Hea reegel on oodata 24-48 tundi enne ostu tegemist – sageli möödub soov iseenesest. Kui siiski vajad midagi suuremat osta ja plaanid selleks kasutada laenu, tasub kindlasti teha laenuvõrdlus. Erinevate pankade ja laenuandjate vahel võivad intressimäärad oluliselt erineda. Isegi 1-2% erinevus intressimääras võib pikema perioodi jooksul tähendada sadu eurosid kokkuhoidu. Samuti tasub jälgida erinevaid kampaaniaid ja sooduspakkumisi. Kui plaanid suuremat ostu, nagu elektroonikaseade või kodutehnika, võib ootamine end ära tasuda. 3. Lisaraha teenimine Tihtipeale pole ainult kulutuste vähendamine piisav, vaid on vaja hoopis sissetulekut suurendada. Lisaraha teenimine ei pea tähendama täiendava töökoha võtmist. On palju paindlikke võimalusi, kuidas teenida lisaraha: Müü asjad, mida sa enam ei vaja veebikeskkondades nagu Osta.ee või Facebook Marketplace. Paku oma oskusi vabakutselisena, näiteks tõlkimine, disain, fotograafia või  kodukoristus. Kui sul on vaba ruumi või lausa kinnisvara, üüri see välja. Osale  uuringutes või fookusgruppides, mis maksavad osalemise eest    Vahel aitab isegi paarikümnest lisaeurost, et palgapäevani kergemini hingata. Ning kui need paarkümmend lisaeurot muutuvad 100-200 euroks, on säästmine juba palju lihtsam. Foto: Jakub Żerdzicki. Unsplash.com 4. Kohanda oma harjumusi Inflatsioon mõjutab meid kõiki ja hinnad tõusevad pidevalt. Kuid see ei tähenda, et peaksime leppima suurenenud kuludega. Ole nutikam tarbija: Eelista oma ostukorvis hooajalisi tooteid. Näiteks on sügisesed juur- ja köögiviljad oktoobris kõige soodsamad ja värskeimad. Samuti tasub osta suuremates kogustes tooteid, millel on pikem säilivusaeg ja mis on pakkumises. Kasuta lojaalsuskaarte ja äppe. Need pakuvad personaliseeritud soodustusi ja kuponge, mis põhinevad sinu ostuharjumustel. Isegi 10-15% kokkuhoid iganädalastel ostudel võib kuus kokku hoida 30-50 eurot. Mõtle alternatiivsete lahenduste peale. Kas pead tõesti ostma uue eseme või sobiks kasutatud asi sama hästi? Kas saad seda laenata või rentida ostmise asemel? See on nutikas mõte, kuidas raha säästa. 5. Muuda säästmine automaatseks Üks parimaid viise, kuidas raha säästa, on teha see automaatseks. Kui ootad kogumiskontole raha kandmisega kuu lõpuni, et vaadata, mis üle jääb, siis tõenäoliselt ei jäägi midagi üle. Selle asemel seadista automaatne ülekanne kohe pärast palga saamist eraldi säästukontole. Mõnikord soovitatakse 10% oma palgast kanda säästukontole, kuid iga inimene on erinev. Isegi kui saad kõrvale panna vaid paarkümmend eurot, on see edasiminek. Võid ka summat järk-järgult suurendada. Mõned pangad pakuvad ka ümardamisteenust, kus iga ostu puhul ümardatakse summa ülespoole ja vahe kantakse säästukontole. Võib tunduda, et need on vaid sendid, kuid aasta jooksul võib koguda isegi sadu eurosid. Teine hea meetod on seada endale konkreetne eesmärk. Kas säästad puhkuseks, autoostuks või lihtsalt meelerahuks? Konkreetne eesmärk hoiab sind motiveerituna ja aitab kergemini vastu panna kiusatusele raha muule kulutada. Alusta juba täna ja tee arukaid finantsotsuseid Need viis nippi on lihtsad, kuid efektiivsed viisid, kuidas raha säästa ilma, et peaksid loobuma kõigest, mis sulle meeldib. Väikesed muudatused võivad kokku teha märkimisväärse tulemuse. Kui vajad abi laenuvõrdluse või finantsnõustamisega, pöördu Altero poole. Altero aitab leida parimaid laenulahendusi, mis sobivad sinu vajadustega, ja annab nõu, kuidas teha targemaid finantsotsuseid. Ära oota homseni, vaid alusta juba täna oma finantsolukorra parandamist! Sisuturundus Salvesta PDF! »

        • Veel üks mull kohe pärast tehisarumulli: humanoidrobotid

          Veel üks mull kohe pärast tehisarumulli: humanoidrobotid Pilt AM 20. detsember 2025 - 21:20 Alles see oli, kui kõik rääkisid, et tehisintellekti-mull on väga sarnane kunagisele dotcom-mullile ja küllap see varsti samasuguse pauguga lõhkeb. Kuid juba on investorite meelest paisumas järgmine buum, millel jälle samad tunnused.  Ekraanidel jooksevad, hüppavad ja teevad tagurpidisaltosid inimesesarnased masinad, justkui oleks ulmefilmid ellu ärganud. Kuid selle sätendava fassaadi taga, kuhu riskikapital praegu ojadena voolab, on jälle kuulda kogenud investorite hoiatavaid hääli. Kas seisame siis silmitsi järgmise suure mulli lõhkemisega või on taas kord tegu inimkonna uue kuldajastuga?  Värsked raportid maalivad tehnoloogiasektorist pildi, kus ratsionaalsus on asendumas eufooriaga. CB Insightsi ja teiste suurte analüüsimajade andmed näitavad, et investorite tähelepanu tehisintellekti (AI) turul on tegemas järsku ja otsustavat pööret tööstuslike inimesesarnaste robotite (humanoid robotics) suunas.  See kapitalitulv on lükanud robootika nüüd sellesse spekulatiivsesse tsooni, kus liiga paljud idufirmad lubavad tehnoloogilisi imesid, omamata tegelikku plaani, kuidas need imed rahaks pöörata, aga raha voolab sisse piiramatus koguses. Haip kütab ahju Viimase kvartali numbrid räägivad selget keelt: tööstuslikud inimsarnased robotid napsasid endale 17 suurt investeerimistehingut – rohkem kui ükski teine kategooria. AI on jätkuvalt investorite Meka, moodustades KPMG ja PitchBooki andmetel sel aastal üle poole kõigist investeeringutest, kuid raha liikumine "tarkvarast rauda" on märkimisväärne. Investorite isu nende kahejalgsete masinate järele on suuresti tingitud tehisintellekti arengust. Just AI on see võluvits, mis annab humanoididele kommertsliku potentsiaali, mis varem oli vaid kauge unistus. Kuid see on ka kahe teraga mõõk. Sektori plahvatuslik kasv on tekitanud murepilvi isegi Hiina majandusplaneerijate seas, kes on Bloombergile antud kommentaarides hoiatanud, et tööstus peab "tasakaalustama kiirust mullistumise riskidega". Õppetunnid minevikust: 2000ndate alguse kummitus Aneli Capitali partner ja juht Daiva Rakauskaitė, kes haldab 35 miljoni euro suurust fondi Kesk- ja Ida-Euroopa idufirmadele, tõmbab paralleele ajalooga.  Daiva Rakauskaite. Tema hinnangul on tänases AI-hulluses tugevaid sarnasusi 2000ndate alguse kurikuulsa dotcom-mulliga. "Paljud tehisintellekti idufirmad, mis ei suuda veel tulu teenida, kukuvad läbi, kuid turul oleme selles osas jõudmas konsensusele. Kuigi samad riskid püsivad inimsarnaste robotite puhul, kipuvad paljud investorid sellest mööda vaatama," selgitab Rakauskaitė karmi reaalsust. Rakauskaitė ennustab, et praegune AI-mull võib lõhkeda juba järgmise 2-3 aasta jooksul, jättes paljud ettevaatamatud investorid ja asutajad "alasti". Tsirkus vs tegelik töö Siinkohal on oluline teha selge vahe sisse: on robotid, mis teevad tööd, ja on robotid, mis teevad show'd. Rakauskaitė rõhutab: "On oluline eristada robootikat inimsarnasest robootikast; tööstus- ja logistikarobotid toodavad juba tulu ja suudavad pakkuda mõõdetavaid tulemusi, samas kui humanoidid ei suuda veel oma kommertsväärtust tõestada." Me näeme sotsiaalmeedias videoid robotitest, kes poksivad, jooksevad ja tantsivad. Need on tehnoloogilised ilutulestikud – ilusad vaadata, kuid lühiajalised. Reaalses maailmas, tolmuses tehases või kaootilises laos, jäävad need masinad hätta. CB Insightsi raport toob välja inimsarnaste robotite "Achilleuse kannad": Järeldusvõime (Inference): võime teha otsuseid reaalajas. Osavus (Dexterity): kui hästi suudab robot füüsiliselt objekte käsitseda ilma neid purustamata või maha pillamata. Usaldusväärsus ja hind: need on endiselt liiga kallid ja liiga altid riketele, et asendada lihtsamat, kuid lollikindlat automaatikat. Piltlikult öeldes püüavad paljud ettevõtted müüa meile vormel-1 autot künnitöödeks – see on kallis, keeruline ja jääb esimeses mudamülkas kinni, samas kui vana hea traktor (tavaline tööstusrobot) teeb töö ära poole odavamalt. Tagasi juurte juurde: "raha räägib" filosoofia Mida peaksid investorid ja asutajad tegema, et mitte haibi ohvriks langeda? Rakauskaitė soovitus on lihtne, kuid tänases eufoorias sageli unustatud: keskenduge tulule. "Investeeringud robootikasse ja tehisintellekti on inimkonna tuleviku arenguks hädavajalikud. Kuid investorid peaksid säilitama distsipliini ja toetama ettevõtteid, kellel on realistlikud, majandusloogikal põhinevad eesmärgid, mitte lihtsalt haip," ütleb Rakauskaitė. Idufirmad peaksid juba esimesest päevast alates sihtima varajasi sissetulekuallikaid litsentsimise või partnerluste kaudu. Kasv iga hinna eest on eilne päev; täna loeb jätkusuutlikkus, soovitab ta. Kesk- ja Ida-Euroopa varjatud võimalused Hoolimata hoiatustest inimsarnaste robotite ümber kerkiva mulli eest, on Rakauskaitė optimistlik laiema robootikasektori suhtes. Odavnev riistvara ja targem tehisaru kiirendavad robotite jõudmist pärisellu. Eriti soodsas seisus on Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) piirkond. Miks just siin? On kaks olulist põhjust. Lähedus Saksamaale: Euroopa suurim tööstusrobootika turg on kiviviske kaugusel, pakkudes eelist laienemiseks. Varjatud talent: piirkonnas on palju insenere ja arendajaid, kes suudavad luua maailmatasemel lahendusi. "Paljud haibist juhitud investorid tõmbuvad tagasi, kui eufooria vaibub. Kuid selleks, et luua tõelisi innovaatoreid, peavad riskikapitalistid toetama neid läbi terve nende teekonna. Just seda me kavatsemegi teha," võtab Rakauskaitė teema kokku. Seega, enne kui tormata ostma aktsiaid ettevõttelt, mis lubab ehitada hommikusööki serveeriva roboti, tasub küsida: kas see masin suudab teenida raha ka siis, kui telekaamerad on välja lülitatud? Lahendused Robotid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

        • Õpime selgeks veel ühe uue ekraanitehnoloogia: Micro RGB

          Õpime selgeks veel ühe uue ekraanitehnoloogia: Micro RGB Pilt AM 20. detsember 2025 - 1:28 OLED, QLED, Mini-LED... see akronüümide supp keeb iga aastaga üha tummisemaks. Nüüd, vahetult enne suurt tehnoloogiamessi CES 2026, on kaks Lõuna-Korea giganti – Samsung ja LG lükanud sellesse katlasse uue, huvitava koostisosa nimega Micro RGB.  Kuid mis peitub selle salapärase nime taga? Kas tegemist on tõelise hüppega tulevikku või on vana hea tehnoloogia lihtsalt uude, sädelevasse turundusrüüsse riietatud? Peamine küsimus jääb: kas need ekraanid on tõesti paremad kui praegused kuningad OLED-id ja muud lühendid ning kas peaksime hakkama raha koguma või ootama hinnasula?  Mida Samsung ja LG välja kuulutasid? Detsembri keskpaigas otsustasid mõlemad tehnoloogiahiiud ennetada saabuvaid meediasündmusi ja avalikustasid oma Micro RGB telerite seeriad veel enne, kui 2026. aasta CES-i uksed Las vegases avanevad. Samsung teatas, et 2026. aastal laiendavad nad oma Micro RGB telerite valikut suurelt. Kui varem (aastal 2025) toodi turule massiivne 115-tolline hirmuäratav hiiglane, siis nüüd lisanduvad "mõistlikumad" suurused: 55, 65, 75, 85 ja 100 tolli. See tähendab, et tipptehnoloogia hakkab vaikselt jõudma ka tavalistesse elutubadesse, mitte ainult luksusvillade kinosaalidesse. Samal ajal ei maga ka LG. Nemad lubavad CES 2026 messil eesriide tõmmata oma esimeselt lipulaevalt selles kategoorias – Micro RGB evo.  LG lubadusel peidab see teler endas kõigi aegade väikseimaid RGB LED-e, mida nende seadmetes nähtud. Nende mudelivalik pakkub 75-, 86- ja 100-tolliseid ekraane. Mis asi see Micro RGB siis ikkagi on? See vajab veidi "tõlkimist". Lihtne vastus on: need on tegelikult ikka endiselt LCD-telerid, kuid neile on tehtud korralik "steroidikuur". Et seda mõista, peame korraks ajas tagasi vaatama. LED telerid: need olid vedelkristallekraanid (LCD), mille taga särasid taustavalgustusena valgusdioodid (LED-id). See oli nagu taskulambiga läbi diafilmi pildi näitamine. Mini-LED: see oli järgmine evolutsiooni tase. Siin kasutati palju väiksemaid LED-mooduleid. Mida väiksemad lambid, seda täpsem valgus ja parem pilt läbi vedelkristallide kumas. Micro LED: tehnoloogia püha graal ehk siin on LED-id nii imetillukesed, et need moodustavad ise ühe piksli. Taustavalgustust pole enam vaja, sest pikslid ise säravad. Tulemuseks on täiuslik must ja uskumatu heledus. Ja nüüd jõuame Micro RGB juurde. See termin on pigem turunduslik kavalus kui täiesti uus tehnoloogia. Kujuta ette sellist hübriidi: erinevalt Mini-LED teleritest, mis kasutavad taustavalgustuseks valgeid või siniseid dioode, kasutab Micro RGB väga tillukesi LED-e, mis suudavad kiirata punast (Red), rohelist (Green) ja sinist (Blue) ehk RGB valgust. Kuid tähelepanu! – vaatamata sellele peenele valgusmängule luuakse pilt ikkagi LCD-paneelil. LG Micro RGB evo kohta on tabavalt öeldud: sellel on LCD teleri hing, aga OLED-i arukus. LED-id tekitavad täpse taustvalguse ja värvid, kuid lõplik kujutis vormitakse siiski vedelkristallpaneelil. Samsungi vaade: täppistehnoloogia ja tehisaru teevad pildi veel paremaks Samsung heidab oma hiljutises uudises uuele tootesarjale veidi valgust, rõhutades just detailide täpsust. Nende uus tehnoloogia kasutab erivärvilisi LED-e, mis on väiksemad kui 100 mikromeetrit (see on peenem kui inimese juuksekarv). Hun Lee, Samsung Electronicsi asepresident, kommenteeris uut suunda järgmiselt: „Samsungi uusim tehnoloogia võimaldab Micro RGB telerite puhul pakkuda seninägematult erksaid värve ja selgust, mis muudavad filmid, spordiülekanded ja telesaated kaasahaaravamaks. Laiendades 2026. aasta tootevalikut, loome uue esmaklassilise telerikategooria, kust leiab sobivas suuruses ekraani igasse tuppa, säilitades igal juhul meie kõrgeimad pildikvaliteedi standardid.“ Samsung Eesti koolitusjuht Alari Pennar lisas praktilisema vaatenurga: “Teleritelt oodatakse üha paremat pildikvaliteeti ning see on peamine põhjus, miks uut seadet ostma minnakse. Olenemata sellest, kas Micro RGB teler on suure elutoa keskpunktiks või kompaktseks ekraaniks magamistoas, on selles kasutusel Samsungi kõige arenenum ekraaniarhitektuur.” Mida see vaatajale annab? Samsungi lubaduste kohaselt toob see tehnoloogia kaasa mitu olulist hüpet. Värvitäpsus: kuna kasutatakse puhtaid punaseid, rohelisi ja siniseid valgusallikaid (mitte filtritega muudetud valget valgust), on värvid elutruumad. Seda toetab Micro RGB Precision Color 100 tehnoloogia. Tehisintellekti võlujõud: uus Micro RGB AI Pro pildimootor ja kiibistik töötlevad pilti kaader-kaadri haaval, siludes liikumist ja parandades selgust reaalajas. Peegeldusvaba ekraan: Samsungi patenteeritud tehnoloogia lubab säilitada kontrasti ka päikselisel südapäeval. Oodatavad plussid ja miinused Kuna tegemist on värske tehnoloogiaga, mida pole veel sõltumatutes laborites pikalt testitud, saame välja tuua teoreetilised tugevused ja nõrkused võrreldes olemasolevate tipp-teleritega (nagu OLED). PLUSSID (+) Ülim heledus: erinevalt OLED-ist ei karda see tehnoloogia "sissepõlemist" ja suudab pakkuda väga suurt heledust, mis sobib hästi valgustatud tubadesse. Värvide puhtus: RGB LED-ide kasutamine taustavalgustuses peaks tagama laiema ja täpsema värviruumi kui tavalistel Mini-LED teleritel. Energiatõhusus: väiksemad ja täpsemad LED-id tarbivad üldjuhul vähem energiat ja toodavad vähem soojust. Suuruste valik: Samsungi otsus tuua turule mudelid alates 55-tollisest muudab tipptehnoloogia kättesaadavamaks. MIINUSED (-) See on ikkagi LCD: vaatamata kõigele jääb alles LCD-paneelidele omane piiratus vaatenurkade ja musta värvi sügavuse osas võrreldes "päris" Micro LED või OLED ekraanidega (kuigi vahe väheneb). Hind: uus tehnoloogia tähendab alguses krõbedat hinnasilti. Üsna tõenäoliselt on need telerid kallimad kui tavalised Mini-LED mudelid. Segane turundus: termin "Micro RGB" võib tarbijat eksitada, pannes arvama, et tegu on "Micro LED" ekraaniga, kuigi tegelikult on see väga arenenud LCD. Samsung ja LG on võtnud seega endale eesmärgiks pigistada LCD-tehnoloogiast välja viimane võimalik piisk kvaliteeti, kombineerides seda mikroskoopiliste LED-ide täpsusega. Kuigi võib öelda, et tegemist pole "tõelise" Micro LED revolutsiooniga (kus iga piksel on ise valgusallikas), on see tavakasutaja jaoks siiski üsna suur samm edasi. Kui otsid telerit, mis pakub pimestavat heledust ja elutruusid värve ning ei soovi muretseda OLED-e võimaliku sissepõlemise pärast, võib 2026. aasta Micro RGB olla just see, mida oodata. Kas see on väärt kohe poodi tormamist või tasub oodata hindade langust, selgub juba siis, kui esimesed mudelid reaalselt lettide jõuavad. Komponendid Kuvarid ja telerid Lahendused Salvesta PDF! »

        • Eestis võetakse aina enam kasutusele 8-ga algavaid mobiilinumbreid

          Eestis võetakse aina enam kasutusele 8-ga algavaid mobiilinumbreid Pilt AM 17. detsember 2025 - 0:41 Viimastel kuudel on märgatud üsna palju uusi mobiilinumbreid, mis algavad numbriga 8. Telia selgitab, miks need numbrid on kasutusele võetud ja mida kliendid peaks teadma. Mobiilinumbrid on piiratud ressurss, mille kasutamist sätestab riiklik numeratsiooniplaan ja haldab TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Seni on mobiilinumbrid Eestis alanud tavaliselt numbritega 50–59, kuid mobiilside kiire areng ja uute seadmete (nt turvakaamerad, erinevad asjade interneti lahendused jms) lisandumine on toonud kaasa vajaduse laiendada numbrivahemikke. Sellepärast on täiesti tavapäraste mobiilinumbritena kasutusele võetud ka 81–84 algusega 8-kohalised numbrid. Need on samaväärsed seniste 50–59 algusega numbritega. Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti sõnul 81–84 algusega numbrid täiesti tavalised mobiilinumbri seeriad, mitte mõne eriteenuse numbrid, ning sellistelt numbritelt kõnede saamine muutub edaspidi järjest tavalisemaks: „Uue algusega numbreid saab kasutada kõigi tavapäraste teenustega nagu kõne- ja andmesideteenus või Mobiil-ID. Samuti saab neid sarnaselt kodumaale kasutada kõigi harjumuspäraste mobiiliteenustega ka välismaal.“  Evelin Neeroti kinnitusel väljastab Telia hetkel kõigis oma mobiilipakettides 7-8 kohalisi mobiilinumbreid vahemikust 50–59 ja 8-kohalisi mobiilinumbreid vahemikust 81–84. Ka Super kõnekaardid kasutavad samu numbrivahemikke. Riiklikus numbriplaanis ette nähtud numbrivahemikud ja nende kasutusotstarve on selline: 50-59 algusega 7- ja 8-kohalised numbrid on mõeldud mobiilisideteenuse osutamiseks; 81-84 algusega 8-kohalised numbrid on mõeldud mobiilisideteenuse osutamiseks ja on igati samaväärsed 50-59 algusega numbritega; 870-871 algusega 12-kohalised numbrid on mõeldud masinatevaheliseks sideks (M2M, IoT).  Andmeside Lahendused Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

        ITUUDISED

          © All right reserved 2069

          Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes