Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • et
    • en
    • et
    • ru

Rubriik: Määratlemata

  • Home
  • Määratlemata
  • Page 4

Advokaat: tehisintellekti kasutamisaktiivsus ületab oluliselt teadmisi selle riskidest

22. mai 2024

Ettevõtted, kus kasutatakse tehisintellekti, ei saa täielikult aru, millised ohud ja tagajärjed võivad kaasneda kogutud andmete jagamisel kolmandatele osapooltele, räägib advokaadibüroo RASK tehnoloogia valdkonna juht Timo Kullerkupp.

Loe edasi

Microsoft toob turule tehisintellektiga arvutid

20. mai 2024

Microsofti tegevjuht Satya Nadella avalikustas esmaspäeval uue arvutite kategooria, mis sisaldab Windowsi operatsioonisüsteemi integreeritud generatiivseid tehisintellekti tööriistu.

Loe edasi

UUS TEHISARU EUROOPAS ⟩ Tänasest on saadaval tehisintellekt Claude, mis mõistab ka eesti keelt

14. mai 2024

Tehisintellekti ohutus- ja uuringufirma Anthropic, mille asutajateks on Itaalia õde ja vend Dario ja Daniela Amodei, teatas täna oma tehisintellekti abilise Claude´i turule toomisest Euroopas, tehes selle kohe kättesaadavaks ka Eestis. Firmasse on investeerinud miljardeid tehnoloogiafirma Amazon.

Loe edasi

ROBOTSPIOONIDE TULEK ⟩ Microsoft töötas välja tehisaru luureagentuuridele

12. mai 2024

Microsoft sai sel neljapäeval valmis suurel keelemudelil GPT-4 põhineva tehisaru, mis loodud spetsiaalselt luureagentuuride jaoks ning töötab võrguühenduseta.

Loe edasi

Tehisintellekt on juba aru saanud, kuidas inimesi petta

12. mai 2024

Tehisintellekt võib suurendada tootlikkust, aidates meil kodeerida, kirjutada ja sünteesida tohutuid andmehulki. Nüüd võib see meid ka petta.

Loe edasi

TikTok kaebas USA kohtusse, et peatada äpi keelustamine

7. mai 2024

TikTok lubas võidelda selle keelustamise vastu USAs ja nüüd on sotsiaalmeedia hiiglane seda ametlikult kinnitanud.

Loe edasi

NEW SCIENTIST ⟩ Tehisaru haiglas osutus suureks elupäästjaks

3. mai 2024

Tehisaru on näidanud, et see võib päästa elusid, hoiatades arste ette, et nad kontrolliksid patsiente, kelle südametesti tulemused näitavad suurt surmaohtu. Randomiseeritud kliinilises uuringus, milles osales peaaegu 16 000 patsienti, vähendas kunstmõistus surmajuhtumite arvu kõrge riskiga haigete hulgas koguni 31 protsenti.

Loe edasi

TSENSUUR ⟩ Tehti kindlaks, millest tehisarud rääkida ei taha

12. apr. 2024

Kui küsid vestlusrobotilt midagi, siis selgub, et pärida ei võigi päris kõike: osadel teemadel tehisaru lihtsalt ei vasta. Väljaanne Gizmodo uuris, mida kõnerobotid end kõige enam tsenseerivad.

Loe edasi

Clevoni ja Tartu Ülikooli koostöös saab ülikooli isejuhtivat katseautot nüüd kaugjuhtida

8. apr. 2024

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut ja Clevon AS sõlmisid kolmeaastase koostöölepingu, millega saab TÜ isejuhtivate sõidukite labori katseautot kaugjuhtida. Tehnoloogiat tutvustaval üritusel said soovijad Delta õppehoonest eemalt juhtida autot, mis asus ligi kolme kilomeetri kaugusel Eesti Rahva Muuseumi parklas.

Loe edasi

VALEDEL JALAD LÜHEMAKS ⟩ Google pani «üliinimliku» tehisaru faktikontrolli tegema

3. apr. 2024

Google´i tehisaru arvuti DeepMind, mida nimetatakse ka «üliinimlikuks» tehisintellekti süsteemiks, kuna tuleb mõnede ülesannetega toime inimestest paremini, hakkab Internetist valesid välja rookima, tehes postitatud sisu üle faktikontrolli. Kõige paremini pidi see hakkama saama just teiste kunstmõistuste loodud valeinfoga.

Loe edasi

Navigeerimine

Vanemad postitused
Uuemad postitused

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

AM

  • Punane kuma vannitoas: kas tuleviku ilutehnoloogia ongi selline kergelt hirmuäratav?

    Punane kuma vannitoas: kas tuleviku ilutehnoloogia ongi selline kergelt hirmuäratav? Pilt AM 31. jaanuar 2026 - 15:33 Kujuta ette sellist stseeni: sisened õhtul hämarasse vannituppa ja vastu vaatab punaselt helendav, futuristlik ning kergelt ulmefilmi kurikaela meenutav mask. See pole järjekordne "Sae" seeria rekvisiit ega kutse salajasse küberklubisse. tegemist on ilumaailma hiiglase L’Oréali värskeima leiutisega tehnoloogiamessilt CES, mis vastab küsimusele, kuidas saada särav nahk ilma keemiat näole määrimata? Las Vegases toimunud messi järelkajana on jõudmas lettidele L’Oréali valgusetendus. On see ikka nii tõhus kui keemiaga möllamine või vana hea kurgimask? Tehnoloogiahuvilised võiksid siin kahelda. Aga tootja lubab, et sel on ikka mõju küll, eriti meie pimedas ja külmas kliimas. L'Oréal LED Face Mask. Kui tõesti on juba villand seerumite kihtidest ja kreemipurkidest, siis nüüd lubatakse, et tulevikus "värvitakse" näonahk kauniks hoopis infrapunakiirgusega. Kuid ettevaatust: selle maskiga siiski avalikku kohta sattudes võib kergelt paanikat tekitada. See näeb lihtsalt nii teistmoodi välja. Maskis on üle näo LED-tulukesed, mis väidetavalt pidid andma sama hea efekti, kui kreemid ja maskid. Ka juuksed sirgeks valgusega, mitte kuumaga Me kõik teame seda lõhna – kergelt kärsanud juuksed, kui sirgendaja on kogemata liiga kauaks salku kinni jäänud. Tavaline sirgendaja on nagu kuum pann: see kõrvetab juukse väliskihi (kutiikula) ära, et sisu ümber vormida. L’Oréal aga tõi CES-i messiboksi veel ühe lahenduse, mis taas pealtnäha tundub idufirmalik pettus: kuidas vaid valgusega seesama kärssav töö ära teha? L'Oréal - Light Straight + Multi-styler. Nende uus Light Straight + Multi-styler on juuksehoolduse uus lahendus. Selle asemel, et rünnata toore kuumusega (mis tavaliselt küündib üle 200 °C), kasutab seade taas võimsat lähi-infrapunavalgust. „Light Straight + Multi-styler tõstab juuksehoolduse taset, viies selle juuste seisundi parandamiselt ennetamisele. Piirates kumulatiivse kuumusega kokkupuudet, on võimalik säilitada juuste loomulikku terviklikkust algusest peale,“ selgitas Guive Balooch, L’Oréal Groupe’i asepresident. Kuidas see siis töötab?  Kujuta ette, et juuksekarva sisemuses on pisikesed sillad (vesiniksidemed). Tavaline sirgendaja peksab need sillad kuumusega segi. Infrapunavalgus aga hiilib delikaatselt sügavale juuksekiudu ja veenab need sillad ümber paiknema juba 160 °C juures. Tulemuseks on kolm korda kiirem töö ja juuksed, mis on kaks korda siledamad, ilma et peaks muretsema nende "söestumise" pärast. LED Face Mask: 10 minutit punast kuma näkku Kui juuksed on korras, on aeg näo käes. L’Oréali uus LED Face Mask on painduv, silikoonist ja üliõhuke "tark mask", mis on sündinud koostöös tehnoloogiaettevõttega iSmart. Mask kasutab kahte spetsiifilist valguse lainepikkust: punane valgus (630 nm) on nagu äratuskell naha pindmistele kihtidele, lähi-infrapunavalgus (830 nm) aga tungib sügavamale, et öelda kortsudele hüvasti ja paneb naha pingulduma. Protsess kestab vaid 10 minutit. Paned maski peale, näed välja nagu küberpunk-kummitus, ootad ja valmis. See on sobiv lahendus neile, kes eelistavad tehnoloogiat keemiale. L’Oréalis usutakse, et see mask on võimeline võitlema nii lõtvumise kui ka ebaühtlase nahatooniga, olles samal ajal täiesti valutu ja ohutu. Kas LED saab hakkama? Kuna tegemist on CES-i innovatsiooniauhinna võitjatega, on ootused lahendusele kõrged. Jah, disain võib olla küll hea, aga tõesti: kas ainult LED valgusega saab selle paljukiidetud tulemuse? Igal asjal on mõistagi plussid ja miinused. PLUSSID Juuste tervis: madalam temperatuur tähendab vähem murdunud otsi. Kiirus: kolm korda kiirem sirgendamine säästab hommikuti väärtuslikku aega. Nutikus: masinõpe ja andurid kohanduvad liigutustega. Mugavus: näomask on painduv ja kerge, mitte raske plastmassist kolakas. MIINUSED Välimus: maski kandmine nõuab teatavat julgust (või üksindust). Koduloomad ja väikelapsed võivad vajada harjumisaega. Pikk ooteaeg: mõlemad seadmed jõuavad poelettidele alles 2027. aastal. Hind: kuigi täpset hinda veel pole, viitab "tippklassi tehnoloogia" tõenäoliselt kopsakale hinnasildile. Efektiivsus: aastakümneid läbiproovitud ja kasutatud keemia või kuumuse vastu vaid infrapunakiirgusega astuda tundub natuke uskumatu, selle efektiivsust peab ise kogema.   Light Straight + Multi-styler LED Face Mask Tehnoloogia: Patenteeritud infrapunavalgus Punane (630nm) & Lähi-infrapuna (830nm) Maksimaalne temp.: 160 °C külm valgus Materjal: Klaasplaadid, nutiandurid Painduv silikoon, mikroahelad Kasutusaeg: Vastavalt vajadusele Automaatne 10-minutiline seanss Turule jõudmine: 2027 2027 Kodumasinad Lahendused Salvesta PDF! »

  • Ekspert: e-kirjadele vastamine kohvikus või konverentsil ei olegi nii turvaline kui arvatakse

    Ekspert: e-kirjadele vastamine kohvikus või konverentsil ei olegi nii turvaline kui arvatakse Pilt AM 30. jaanuar 2026 - 20:16 Inimesed kasutavad igapäevaselt oma telefoni ning arvutit avalikes kohtades nagu bussis, kohvikus, rongis või trennis. Kuigi see tundub pealtnäha süütu tegevus, võib ekraanilt nähtav info olla midagi, mida hiljem saab kasutaja vastu kurjalt ära kasutada.  Turvateadlikkuse platvormi Phisbite tootejuht Urmo Keskel rõhutab, et oma isiklike meilide, kontode ja sõnumite kuvamine avalikus kohas on reaalne ohutegur ning iga tehnoloogia kasutaja peaks oma ekraani võõraste silmade eest kaitsma.   Oht ei ole vaid ühistranspordis või avalikes ruumides  Keskeli sõnul võivad pahatahtlikud silmad saada infot ka näiteks konverentsilt.  “Just hiljuti juhtus minuga olukord, kus kahe rea tagant nägin kellegi arvuti ekraanil infot valitsusasutuse juriidiliste probleemide kohta ja nägin meilivahetust tarnijast, kes tegi kehva tööd. Lisaks isiklikke kirju ja e-teenuste statistikat,” meenutab Keskel ja lisab: “Kui keegi sellises olukorras sisestab parooli, eriti ilma kahefaktorilise autentimiseta, võivad tagajärjed olla väga tõsised.” Urmo Keskel. Kõige levinum on viga, et ei arvestata infoga, mis on ekraanil, võivad avalikus ruumis võõrad näha ja salvestada. “Tänapäeva telefonide kaamerad on nii head, et päris kaugelt tehtud pildi puhul on võimalik näha, mis on teise kasutaja ekraanil ning mida sisestatakse,” selgitab ta, et kui kohvikus istuda akna all, võib tundlikku infot näha ja salvestada isegi juhuslik möödakäija.  Eksperdi sõnul on olukord, kus kõrvalistuja suudab varastada andmeid lihtsalt ekraani vaadates,reaalne vaid ühel juhul: “See risk on reaalne ainult siis, kui sotsiaalmeedia kontole sisenetakse sisestades käsitsi parooli ja mitte kasutades kahefaktorilist autentimist. Sel juhul võib pahatahtlik toimingu pealtnägija filmida parooli sisestamist ning pärast kasutada saadud paroole kontole pääsemiseks.” Pangakonto puhul on oht väiksem. “Jällegi võib pahatahlik inimene näha teie panga kasutajatunnust ja ka isikukoodi ning pärast proovida teile saata autentimispäringu kasutades Smart-IDd või Mobiil-IDd,” selgitab Keskel ja toonitab, et sellise rünnaku puhul on oluline, et kui kasutajale hüppab telefonis ette Smart-ID või Mobiil-ID PIN sisestuse aken, siis mitte mingil juhul ei tohi seda toimingut kinnitada ja koode sisestada, kui pole ise toimingut algatanud.   Mis aitaks? Keskeli sõnul saab riske maandada udutatud klaasiga. “Sellised lahendused aitavad oluliselt ekraanilt kuvatavate andmete lekkimise riski maandada. Eriti just avalikus ruumis telefoni kasutamisel. Samas ka nende lahenduste puhul peab silmas pidama, et kui keegi on otse teie selja taga, siis ta võib ikkagi näha, mis teie ekraanil toimub,” räägib ta.   Tihti muudavad telefoniekraanide kaitse- ning pimendamiskiled vaadatavuse ka omanikule uduseks. Õnneks areneb tehnoloogia aina kasutajasõbralikumaks ning turvalisemaks. Tehnoloogiahiid Samsung teatas hiljuti, et tuleb peagi välja uue privaatsuse funktsiooniga, mis pimendab ekraani nii kavalalt, et kasutaja ise näeb oma telefoni ekraani selgelt, aga kõrvalolijale on pilt täielikult pime. Firma sõnul on nad funktsiooni arendanud viis aastat ning see annab kasutajale võimaluse ise otsustada, millal ja kus ekraani sisu pimedaks teha või teavitusi kõrvalolijate eest peita.  Alari Pennar. “Meie funktsiooni peamine eesmärk on teha seda, mida teised saavad osaliselt teha vaid füüsilise privaatsuse kilega,” sõnab Samsungi koolitusjuht Alari Pennar ja lisab: “Funktsioon teeb ekraani tumedaks, justkui oleks ekraan välja lülitatud.”  “Samsung on uurinud, kuidas inimesed telefone kasutavad ja ehitanud sellele toetuvalt lahenduse, mis töötab nii tarkvaras kui ka riistvaras. Arvestades kasutajaga, et funktsioon oleks turvaline, aga ei segaks igapäevast kasutamist,” selgitab Pennar. Kuidas sa mu kontole said? Sellest ei räägita palju, mis viisil on kellegi kontole ja isikuandmetele ligipääs saadud. Just hiljuti kajastas meedia juhtumit, kus riigikogu liikme Annely Akkermanni Facebooki konto võeti üle ning sellelt saadeti tema nimel sõnumeid. Annely ei osanud täpselt öelda, kuidas tema kontole ligi pääseti.  “Kõrvalt piilumise ja koodide salvestamise juhtumid on teemaks pigem lähedaste ringis, kus üks pereliige (nt. laps) püüab salaja teise pereliikme telefonile või sotsiaalmeedia kontodele ligi saada,” selgitab Keskel ja toonitab, et sageli kasutajad ei adu, milliseid telefonis olevaid andmeid nende rakendused töötlevad ning millistesse pilveteenustesse ja suurtesse tehisintellekti mudelitesse inimeste andmed töötlemiseks liiguvad.  Ekraanipilt Facebookist. “Üldine soovitus on, et avalikus ruumis telefoni ja teiste nutiseadmete kasutamisel tuleks eeldada, et keegi võõras võib ekraanil olevat näha ja salvestada nii, et ise ei pane seda tähelegi. Ka telefoni- või videokõnede puhul tasub mõleda, et kui tundlik on räägitav info ja mis juhtub kui sellest lähedal olevad inimesed kuuleva,” soovitab Keskel. “Kui avalikus ruumis on vaja ekraani vaadata, siis pigem teha seda nii et telefon on madalamal (nt. süles). Kui tõesti on konverentsil vaja arvuti ekraani kasutada ja sealt midagi tundlikku vaadata, siis teha seda viimases reas, kus kedagi ei ole selja taga. Kõrvalistujate osas aitab ekraanifiltri kasutamine,” lisab ta, et inimesed peaksid kindlasti kasutama ekraanilukku. Kui telefon kaob, ei saa võõras selle sisu näha. Kasutama kahefaktorilist autentimist, sest see lisab paroolile täiendava turvakihi. Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Varjust valgusesse: Linuxi mängunduse mässuline liit plaanib Windowsit troonilt tõugata

    Varjust valgusesse: Linuxi mängunduse mässuline liit plaanib Windowsit troonilt tõugata Pilt AM 30. jaanuar 2026 - 0:20 Vabavaraline Linux, mis on aastaid olnud mängurite silmis justkui eksootiline ja veidi nurgeline hobi-operatsioonisüsteem, on valmis kesta heitma. Pikka aega on Windows olnud arvutites mängumaailma monarh, kuid tasapisi on horisondile ilmumas uus ja näljane liit – Open Gaming Collective (OGC), mille eesmärk on suur: hakata Windowsi positsiooni mängumaailmas kõigutama. Kui seni on Linuxi maastik meenutanud killustatud vürstiriike, kus igaüks püüab oma jalgratast leiutada, siis nüüd on suurimad tegijad seljad kokku pannud. Nende eesmärk on muuta Linux mitte lihtsalt sobivaks, vaid eelistatud valikuks igale mängurile. Mis on Open Gaming Collective? Linuxi mängud on viimastel aastatel saanud sisse uskumatu hoo suuresti tänu Valve’i Steam Deckile ja selle taga peituvale SteamOS-ile. Kuid isegi selle edu varjus on arendajad rassinud sarnaste probleemide kallal eraldi tubades. OGC sünd on justkui hetk, mil erinevad superkangelased saavad aru, et koos suudetakse peatada ka suurim vaenlane – tehniline ebaefektiivsus ja killustatus. Asutajaliikmete nimekiri on muljetavaldav: Bazzite, Asus Linux, ShadowBlip, PikaOS ja Fyra Labs. Lisaks neile on strateegiliste partneritena pardal sellised raskekaallased nagu Nobara ja ChimeraOS. Nende visioon on lihtne: lõpetada topelttöö. Grupp nentis oma avalduses tabavalt: "Distrod saavad nüüd keskenduda omadustele ja kogemusele, mis teevad nad unikaalseks, selle asemel et korrata samu ülesandeid. Lühidalt öeldes: meil kõigil on rohkem aega mängida." Tehniline vundament: rohkem kui lihtsalt silt OGC ei ole pelgalt jututuba. Neil on juba töös ühised sambad, mis peaksid muutma Linuxi kasutuskogemuse sujuvamaks kui kunagi varem. OGC Kernel on spetsiaalselt mängimiseks optimeeritud süsteemituum, mida saavad kasutada kõik projektid. See on nagu ühine mootor, mis on timmitud tippkiirusele, jättes igale tootjale (distrole) vabaduse kujundada oma kere ja sisu. Gamescope’i laiendamisel on töös uus versioon populaarsest mikromanagerist Gamescope, mis toob laiema riistvaratoetuse veelgi enamatele seadmetele – olgu selleks siis pihuarvutid-tahvelarvutid või eksootilisemad konsoolid. Kõige olulisem on aga nende "Upstream First" poliitika. See tähendab, et nad ei loo omaette suletud aeda. Kõik parandused ja koodiread, mida luuakse, üritatakse sisse viia algsetesse projektidesse (näiteks Mesa graafikadraiveritesse). See tagab, et Linuxi tervis paraneb tervikuna, mitte ainult ühe konkreetse versiooni puhul. Miks see meile korda läheb? Tavakasutaja jaoks tähendab see, et barjäär "keerulise Linuxi" ja "mugava Windowsi" vahel mureneb. Kui Asus Linuxi meeskond töötab selle nimel, et riistvara ja süsteemituuma vaheline kuristik kaoks ja ShadowBlip lihvib pihuseadmete kasutajaliidest, võidab sellest lõpuks mängur, kes tahab lihtsalt nuppu vajutada ja mängima hakata. Fyra Labsi esindajad on seadnud endale suursuguse sihi: tuua Linuxi töölaud tavainimeseni. Nad usuvad, et just mängurluse populaarsus on see uks, mille kaudu Linux lõpuks massidesse murrab (kui Androidi mitte arvestada). Millal on Windowsi valitsusaeg läbi? Kas Linux suudab Windowsile tõesti koha kätte näidata? See ei juhtu kindlasti üleöö, kuid Open Gaming Collective on esimene tõeline märk sellest, et Linuxi kogukond on täiskasvanuks saanud. Nad ei võitle enam üksteisega, vaid töötavad ühise eesmärgi nimel. See võib olla just see puuduv lüli, mis teeb Linuxist mängumaailma uue standardi. Plussid ja miinused: Linuxi mängumaailm + Vähem korduvat tööd: arendajad saavad nüüd keskenduda uutele funktsioonidele, mitte vigade lappimisele mitmes kohas korraga. + Parem riistvaratugi: erinevad seadmed (Asuse pihuseadmed jm) saavad kiiremini ja kvaliteetsemat tuge. + Tulevikukindlus: "Upstream First" tagab, et projektid ei jookse tupikusse. - Killustatuse oht jääb: kuigi koostöö on tihe, on Linuxi maailmas endiselt palju erinevaid valikuid, mis võib algajat segadusse ajada. - Sõltuvus vabatahtlikest: suur osa arendusest tugineb endiselt kogukonna entusiasmile, erinevalt Microsofti ärilistest hiigelressurssidest. Mängud Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Elisa hoiatab: tänasest levib uus arvepettus, kus väidetakse, et arve on tasumata

    Elisa hoiatab: tänasest levib uus arvepettus, kus väidetakse, et arve on tasumata Pilt AM 28. jaanuar 2026 - 18:31 Elisa annab teada, et täna varahommikul hakkas levima uus petukirjade laine, kus petturid esinevad Elisa nimel ning väidavad, et kliendi arve on tasumata või makse viibib. Kirjade eesmärk on meelitada inimesi klõpsama lingile ja sisestama oma pangatunnuseid võltsitud makselehel. Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldusalast suhtlust ning kasutavad nii ettevõtte visuaali kui ka keelekasutust, et jätta võimalikult usutav mulje. Tavaliselt hoiatatakse kirjas lisatasude, viiviste või teenuse katkestamise eest, kui väidetavalt tasumata arvet kohe ei maksta. Elisa infoturbejuhi Mai Krafti sõnul töötab ettevõtte infoturbe meeskond järjepidevalt selle nimel, et tuvastada ja tõkestada klientidele suunatud pettusi. „Eelmisel aastal blokeerisime oma võrgus kõigi klientide kaitseks ligi 200 000 pahatahtlikku veebisaiti. Nende hulka kuulusid näiteks erinevad arvepettuste ja õngitsuskirjade lingid. Kui saame teada, et Elisa nimel liigub pettus, reageerib meie infoturbe tiim kohe ja blokeerib vastava lingi Elisa võrgus kõigi klientide jaoks,“ selgitas Kraft. Krafti sõnul on petturite aktiivsus viimastel nädalatel taas kasvanud. „Kui aasta algus on pettuste vaates olnud pigem rahulik, siis nüüd näeme, et petturid on taas aktiivselt tegutsema hakanud. Just arvetega seotud petuskeemid tabavad inimesi hetkel, mil valvsus on madalam. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed eelmisel aastal pettuste tõttu 29 miljonit eurot – see number näitab, kui ettevaatlik tuleb olla,“ ütles Kraft. Tema sõnul näevad petukirjad välja nagu päris Elisa arved või meeldetuletused tasumata makse kohta. „Kuigi oleme täna hommikul petturlikud lingid oma võrgus juba klientide jaoks blokeerinud, tekivad uued võltslehed väga kiiresti. Seetõttu on eriti oluline, et inimesed ei tegutseks kiirustades ega klõpsaks kahtlastel linkidel,“ lisas ta. Kraft rõhutas, et Elisa ametlikud arved saadetakse alati aadressilt arved@elisa.ee ning kõik maksetega seotud toimingud saab turvaliselt teha Elisa iseteeninduses. „Kui kiri saabub tundmatult saatjalt või tekitab kahtlust, tuleks see enne maksmist kindlasti üle kontrollida,“ ütles ta. Kuidas petukirjad toimivad? Pettuskirjas olev link suunab inimese võltsitud makseteenuse lehele, mis näeb välja nagu panga või tuntud maksevahendaja keskkond. Seal palutakse kinnitada arve tasumine. Tegelikkuses annavad kasutajad PIN1 sisestamisel petturile ligipääsu oma pangakontole ning PIN2 abil tehakse ohvri teadmata rahalisi ülekandeid. Elisa soovitab klientidel järgida järgmisi põhimõtteid kontrolli alati saatja e-posti aadressi ja veebilehe aadressi – isegi väike erinevus võib viidata pettusele; ära jaga kunagi PIN-koode, Smart-ID, Mobiil-ID ega pangateenuste paroole; väldi e-kirjadest avanevate linkide kaudu maksete tegemist ja eelista Elisa ametlikku iseteenindust; kasuta kaheastmelist autentimist ning hoia oma seadmed ja paroolid ajakohased; pettusekahtluse korral võta kohe ühendust oma pangaga ja teavita juhtumist ka ettevõtet, kelle brändi on ära kasutatud. Turvalisus Salvesta PDF! »

  • 30. jaanuaril toimub kaheksas üle-eestiline digikoristuspäev

    30. jaanuaril toimub kaheksas üle-eestiline digikoristuspäev Pilt AM 28. jaanuar 2026 - 0:02 Sel reedel, 30. jaanuaril 2026 tasub taas oma andmekandjad ja võrgukettad üle vaadata, et mittevajalikud andmed seal asjatult ruumi ei võtaks. Eestis toimub kaheksandat korda suur üleriigiline Telia digikoristuspäev, mille eesmärk on kutsuda inimesi ja ettevõtteid üles korrastama oma digikeskkondi ning tagastama kasutuna seisvaid elektroonikaseadmeid.  Digikoristus tähendab vanade failide, fotode, e-kirjade ja rakenduste kustutamist, mis pole enam vajalikud. Vähem salvestatud andmeid tähendab väiksemat energiakulu serverites ja pilveteenustes, mis omakorda aitab vähendada keskkonnakoormust.  Teine suurem digikoristuse fookus on aga vanade elektroonikaseadmete tagastamisel. Paljudel inimestel on kodudesse seisma jäänud vanu mobiiltelefone ja muid elektroonikaseadmeid, mis on mõistlik suunata kas uuele ringile või ümbertöötlemisele. Kasutuna seisvate seadmete kogumine aitab kaasa ringmajandusele ja materjalide taaskasutusele ning võimaldab anda vanade seadmetele uue elu.  Telia sotsiaalse mõju programmijuhi Laura Viilupi sõnul on digikoristuse aktsioon paisunud Eestis aasta-aastalt suuremaks ja mõjukamaks ning selles löövad kaasa sajad ettevõtted ja asutused ning tuhanded inimesed: "Meie digielu kasvab iga päevaga. Fotod, e-kirjad, rakendused – kõik see võtab ruumi ja energiat. Digikoristuspäev on hea võimalus alustada lihtsast: kustuta vanad failid ja vabasta ruumi nii seadmes kui pilves. Samuti on see hea võimalus vabaneda kasututest seadmetest." Uue ja täiendava väljakutse on digikoristuse aktsioonile andnud aga tehisintellekti ajastu, kuna tehisaru töötab suurte andmehulkadega, mis tähendab, et iga loodud pilt, video või tekstimudel vajab salvestusruumi ja arvutusvõimsust.  Telia digikoristusest on innustust saanud ka mitmed head partnerid. Näiteks Rohelise kooli võrgustik, kelle eestvedamisel toimub 26. jaanuarist kuni 1. veebruarini juba kuuendat korda Digikoristusnädal, mis kutsub peamiselt õppeasutusi ja õpilasi korrastama oma digikeskkonda. Rohelise kooli Digikoristusnädalal osaleja saab iga päev digikoristusülesande, mille peab sellel päeval ära lahendama.  Telia toetab Rohelise kooli osalejaid loosauhindadega. Selleks, et eraisiku, asutuse või ettevõttena digikoristusest osa võtta, saab end kirja panna Telia digikoristuspäeva veebilehel digikoristuspaev.telia.ee. Mälukaardid Öko Salvestusseadmed Võrguseadmed Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • EL toetab Eesti kaubamärkide, disaini ja leiutiste kaitset. Raha saavad kiiremad

    Täna avanes Euroopa Liidu toetusfond, mis aitab väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel kaitsta oma kaubamärke, disaini ja leiutisi, pakkudes märkimisväärset rahalist abi.

  • RIA täpsustus: SK ID Solutions tegi muutuse, digiallkirja saab anda ka edaspidi

    Riigi infosüsteemi amet (RIA) teatas, et nende varasem info digiallkirjastamise võimaliku mittetoimimise kohta alates 4. veebruarist pole enam asjakohane.

  • Petuskeemide geograafia: kuidas rünnakud kohandatakse Eesti keele ja kultuuriga?

    Tänased küberpettused on selgelt lokaliseeritud ja mõnikord ka konkreetse inimese jaoks loodud.

  • Eesti e-riigi akadeemia alustab Ukrainas 10 mln eurose digiriigi projektiga

    Eesti e-riigi akadeemia alustab Ukraina digiministeeriumiga suurt koostööprojekti, mis hõlmab digiriigi arendamise strateegilisi valdkondi.

  • sTARTUp Pitching lõppes ImpactPCB ja LifeGlue võiduga. “Tugev asutajate kompetents”

    sTARTUp Pitching lõppes mitmesaja tuhande euroni ulatuvate investeeringute ja ka eriauhindadega, millega tunnustati tugeva rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga iduettevõtteid.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes