ARVUTIABI VÕRUS

Ekspertide kokkuvõte: Eesti idusektor siseneb uude ajajärku (video) Pilt AM 24. detsember 2025 - 0:16 eesti idusektori tulemusi kokku võtvas arutelus tõid siinsed eksperdid esile, et kuigi mööduv aasta oli asutajatele ja investoritele väljakutseterohke, on kohalik idusektor praegu heas seisus, olles maailma üks edukamaid ja efektiivsemaid.  Iduettevõtted panustavad tänavu Eesti SKP-sse kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi ning toodetav kasum asendab üha enam investorite rahastust. Iga-aastasel Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat paneeldiskussioonil nimetas Eesti Asutajate Seltsi president ja ettevõtja Allan Martinson lõppevat aastat kohaliku idusektori jaoks seni parimaks: "Kindlasti ei olnud see kerge aasta, kuid meie asutajad on teinud suurepärast tööd. Eesti idusektori lisandväärtus on tänavu 1,8 miljardit eurot ehk 4,3% Eesti SKP-st ning seda on kolm korda rohkem kui viis aastat tagasi. Märkimisväärne on aga see, et viimased neli aastat pole sektoris töötajate arv kasvanud, seega oleme tänaseks loonud äärmiselt efektiivse sektori, mis loob 2,5 korda rohkem lisandväärtust töötaja kohta." Eesti idusektori käibeks prognoositakse tänavu üle 5,1 miljardi euro ehk viiendiku võrra enam kui mullu.  "Samal ajal on Eesti majandus kasvanud umbes 1% võrra ning erinevalt muust majandusest pole idusektor kordagi kahanenud," tõi Martinson välja. Välisinvesteeringute keskust esindanud Kärt Klein tõi positiivse trendina välja rahvusvaheliste investorite huvi Eesti iduettevõtete vastu: "Me töötame rahvusvaheliste investoritega iga päev ning näeme väga suurt huvi kaitsetööstuse ja süvatehnoloogiate vastu. Täna otsib 40–50 välisfondi võimalusi Eestisse investeerimiseks ning huvi tuleb meie jaoks uutest riikidest. Ehk oleme täna heas kohas ja liigume õiges suunas." Eesti ingelinvestoreid ühendav Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) näeb mööduvat aastat samuti positiivsena.  "Erainvestorid investeerivad aktiivselt nii otse kui ka sündikaatide ja fondide kaudu ning sel aastal oleme näinud rekordilist kolme inglisündikaadi väljumist, mis lisab optimismi ja toob turule raha tagasi," ütles EstBANi tegevjuht Karin Künnapas, "samas näeme, et ingelinvestorid on küpsemad ning väga varajast investeeringut on keerulisem saada. Kui varem piisas heast ideest ja tugevast tiimist, siis täna peaks esimese investeeringu kaasamiseks olema juba midagi reaalset ette näidata." Murekohana toodi välja, et Eesti idusektori arengut võib tulevikus pidurdada uute iduettevõtete väiksem arv. Põhjustena nimetati mitmeid tegureid alates majandusoludest ja lõpetades demograafiaga.  "Täna on meil palju vähem kolmekümnendates eluaastates inimesi kui viis aastat tagasi, kuid just nemad on ajalooliselt olnud kõige aktiivsemad iduettevõtete asutajad," nentis Martinson. Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse esimees Hendrik Reimand nõustus, et asutajate vähesus on mure, millega tuleb tegeleda: "Peame mõtlema, kuidas teha Eesti atraktiivsemaks välisasutajatele, meelitada idusektorisse vanema generatsiooni inimesi ja aktiveerida ülikoole, et teaduslikud avastused jõuaks kommertsväljundini." Diskussiooni juhtinud Startup Estonia juht Vaido Mikheim juhtis tähelepanu, et globaalselt on ettevõtlusaktiivsus suurem kui kunagi varem: "Iga päev asutatakse maailmas 137 000 uut iduettevõtet ehk ettevõtlikkus ei ole maailmast kuskile kadunud. See on globaalne kontekst, kus me täna oleme." Arutelus jäi kõlama, et kuigi era- ja riskikapitali investeeringud on viimasel kolmel aastal olnud mitu korda väiksemad kui rekordilisel 2022. aastal, on kaasatud kapitali mahud kukkunud nii Euroopas kui ka kogu maailmas.  "Euroopa fondid on sel aastal kaasanud kokku 9 miljardit eurot ning see on viimase kümne aasta madalaim näitaja. Probleem ei ole kindlasti ainult Eestis. Tänane suurim väljakutse on tuua Eesti riskikapitalifondidesse  välisfondidest investoreid," lisas Kärt Klein. Numbrid näitavad, et Eesti iduettevõtted on õppinud kasvama ka ilma massiivsete rahastusvoorudeta.  "Eesti idusektor on täna kasumlik ning teenitav kasum asendab investorite rahastust. Tegemist on väga olulise ja dramaatilise muutusega, mis mõjutab tugevalt sektori arengut lähiaastatel. Eesti idusektor on sisenemas uude ajajärku," kommenteeris Martinson. Traditsioonilise paneeldiskussiooni Estonian Startup Ecosystem Annual Fireside Chat 2025 korraldasid Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon EstVCA, Eesti Asutajate Selts, Eesti Äriinglite Assotsiatsioon EstBAN, Startup Estonia ja Invest Estonia. Üritust toetas Swedbank Eesti. Arutelu juhtis Startup Estonia juht Vaido Mikheim. Vaata videot vestlusest siit: Video URL Lahendused Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »

5 nutikat nippi, kuidas raha säästa juba täna Pilt AM 23. detsember 2025 - 20:58 Foto: Micheile Henderson. Unsplash.com (Sisuturundus) Paljud meist unistavad võimalusest endale midagi erilist lubada või koguda piisavalt raha meelerahufondi. Kuid elukalliduse tõusuga võib tunduda, et raha lihtsalt ei jätku. Seega otsitakse viise, kuidas suurendada sissetulekut või kuidas raha säästa kõigest hoolimata. Sageli piisab mõnest väikesest muudatusest igapäevastes harjumustes, et märgata positiivset mõju oma rahakotile. Jagame viit praktilist nippi, mida saad rakendada juba täna ja mis aitavad sul kuus kokku hoida kümneid või isegi sadu eurosid. 1. Kontrolli üle oma tellimused ja automaatmaksed Üks lihtsaimaid viise raha kokkuhoiuks on üle vaadata kõik oma korrapärased tellimused. Voogedastusplatvormid, spordiklubi liikmemaksud, ajakirjad, rakendused – kõik need väikesed summad liituvad kiiresti suureks kuluks. Võta mõni minut ja vaata läbi oma pangakonto väljavõte viimasest kolmest kuust. Märgi üles kõik korrapärased tellimused ja küsi endalt ausalt: kas ma tõesti kasutan seda teenust piisavalt? Kas ma vajan neid kõiki korraga? Võib-olla piisaks ühest või kahest? Ehk on isegi kahe silma vahele jäänud mõni veebitellimus, mille mõtlesid küll katkestada, kuid nüüd läheb raha ikka iga kuu maha. Populaarne lahendus on mõned tellimused jagada sõprade või pereliikmete vahel ära. Paljud teenused pakuvad pakette, kus on mitu kasutajakontot. Seega saate kulud jagada ja kõik säästaksid raha. 2. Planeeri oma ostud Emotsioonostud võivad olla üks suurimaid eelarve vaenlasi. Enne suuremat ostu tegemist võta aega maha ja mõtle, kas tõesti vajad seda kohe. Hea reegel on oodata 24-48 tundi enne ostu tegemist – sageli möödub soov iseenesest. Kui siiski vajad midagi suuremat osta ja plaanid selleks kasutada laenu, tasub kindlasti teha laenuvõrdlus. Erinevate pankade ja laenuandjate vahel võivad intressimäärad oluliselt erineda. Isegi 1-2% erinevus intressimääras võib pikema perioodi jooksul tähendada sadu eurosid kokkuhoidu. Samuti tasub jälgida erinevaid kampaaniaid ja sooduspakkumisi. Kui plaanid suuremat ostu, nagu elektroonikaseade või kodutehnika, võib ootamine end ära tasuda. 3. Lisaraha teenimine Tihtipeale pole ainult kulutuste vähendamine piisav, vaid on vaja hoopis sissetulekut suurendada. Lisaraha teenimine ei pea tähendama täiendava töökoha võtmist. On palju paindlikke võimalusi, kuidas teenida lisaraha: Müü asjad, mida sa enam ei vaja veebikeskkondades nagu Osta.ee või Facebook Marketplace. Paku oma oskusi vabakutselisena, näiteks tõlkimine, disain, fotograafia või  kodukoristus. Kui sul on vaba ruumi või lausa kinnisvara, üüri see välja. Osale  uuringutes või fookusgruppides, mis maksavad osalemise eest    Vahel aitab isegi paarikümnest lisaeurost, et palgapäevani kergemini hingata. Ning kui need paarkümmend lisaeurot muutuvad 100-200 euroks, on säästmine juba palju lihtsam. Foto: Jakub Żerdzicki. Unsplash.com 4. Kohanda oma harjumusi Inflatsioon mõjutab meid kõiki ja hinnad tõusevad pidevalt. Kuid see ei tähenda, et peaksime leppima suurenenud kuludega. Ole nutikam tarbija: Eelista oma ostukorvis hooajalisi tooteid. Näiteks on sügisesed juur- ja köögiviljad oktoobris kõige soodsamad ja värskeimad. Samuti tasub osta suuremates kogustes tooteid, millel on pikem säilivusaeg ja mis on pakkumises. Kasuta lojaalsuskaarte ja äppe. Need pakuvad personaliseeritud soodustusi ja kuponge, mis põhinevad sinu ostuharjumustel. Isegi 10-15% kokkuhoid iganädalastel ostudel võib kuus kokku hoida 30-50 eurot. Mõtle alternatiivsete lahenduste peale. Kas pead tõesti ostma uue eseme või sobiks kasutatud asi sama hästi? Kas saad seda laenata või rentida ostmise asemel? See on nutikas mõte, kuidas raha säästa. 5. Muuda säästmine automaatseks Üks parimaid viise, kuidas raha säästa, on teha see automaatseks. Kui ootad kogumiskontole raha kandmisega kuu lõpuni, et vaadata, mis üle jääb, siis tõenäoliselt ei jäägi midagi üle. Selle asemel seadista automaatne ülekanne kohe pärast palga saamist eraldi säästukontole. Mõnikord soovitatakse 10% oma palgast kanda säästukontole, kuid iga inimene on erinev. Isegi kui saad kõrvale panna vaid paarkümmend eurot, on see edasiminek. Võid ka summat järk-järgult suurendada. Mõned pangad pakuvad ka ümardamisteenust, kus iga ostu puhul ümardatakse summa ülespoole ja vahe kantakse säästukontole. Võib tunduda, et need on vaid sendid, kuid aasta jooksul võib koguda isegi sadu eurosid. Teine hea meetod on seada endale konkreetne eesmärk. Kas säästad puhkuseks, autoostuks või lihtsalt meelerahuks? Konkreetne eesmärk hoiab sind motiveerituna ja aitab kergemini vastu panna kiusatusele raha muule kulutada. Alusta juba täna ja tee arukaid finantsotsuseid Need viis nippi on lihtsad, kuid efektiivsed viisid, kuidas raha säästa ilma, et peaksid loobuma kõigest, mis sulle meeldib. Väikesed muudatused võivad kokku teha märkimisväärse tulemuse. Kui vajad abi laenuvõrdluse või finantsnõustamisega, pöördu Altero poole. Altero aitab leida parimaid laenulahendusi, mis sobivad sinu vajadustega, ja annab nõu, kuidas teha targemaid finantsotsuseid. Ära oota homseni, vaid alusta juba täna oma finantsolukorra parandamist! Sisuturundus Salvesta PDF! »

Veel üks mull kohe pärast tehisarumulli: humanoidrobotid Pilt AM 20. detsember 2025 - 21:20 Alles see oli, kui kõik rääkisid, et tehisintellekti-mull on väga sarnane kunagisele dotcom-mullile ja küllap see varsti samasuguse pauguga lõhkeb. Kuid juba on investorite meelest paisumas järgmine buum, millel jälle samad tunnused.  Ekraanidel jooksevad, hüppavad ja teevad tagurpidisaltosid inimesesarnased masinad, justkui oleks ulmefilmid ellu ärganud. Kuid selle sätendava fassaadi taga, kuhu riskikapital praegu ojadena voolab, on jälle kuulda kogenud investorite hoiatavaid hääli. Kas seisame siis silmitsi järgmise suure mulli lõhkemisega või on taas kord tegu inimkonna uue kuldajastuga?  Värsked raportid maalivad tehnoloogiasektorist pildi, kus ratsionaalsus on asendumas eufooriaga. CB Insightsi ja teiste suurte analüüsimajade andmed näitavad, et investorite tähelepanu tehisintellekti (AI) turul on tegemas järsku ja otsustavat pööret tööstuslike inimesesarnaste robotite (humanoid robotics) suunas.  See kapitalitulv on lükanud robootika nüüd sellesse spekulatiivsesse tsooni, kus liiga paljud idufirmad lubavad tehnoloogilisi imesid, omamata tegelikku plaani, kuidas need imed rahaks pöörata, aga raha voolab sisse piiramatus koguses. Haip kütab ahju Viimase kvartali numbrid räägivad selget keelt: tööstuslikud inimsarnased robotid napsasid endale 17 suurt investeerimistehingut – rohkem kui ükski teine kategooria. AI on jätkuvalt investorite Meka, moodustades KPMG ja PitchBooki andmetel sel aastal üle poole kõigist investeeringutest, kuid raha liikumine "tarkvarast rauda" on märkimisväärne. Investorite isu nende kahejalgsete masinate järele on suuresti tingitud tehisintellekti arengust. Just AI on see võluvits, mis annab humanoididele kommertsliku potentsiaali, mis varem oli vaid kauge unistus. Kuid see on ka kahe teraga mõõk. Sektori plahvatuslik kasv on tekitanud murepilvi isegi Hiina majandusplaneerijate seas, kes on Bloombergile antud kommentaarides hoiatanud, et tööstus peab "tasakaalustama kiirust mullistumise riskidega". Õppetunnid minevikust: 2000ndate alguse kummitus Aneli Capitali partner ja juht Daiva Rakauskaitė, kes haldab 35 miljoni euro suurust fondi Kesk- ja Ida-Euroopa idufirmadele, tõmbab paralleele ajalooga.  Daiva Rakauskaite. Tema hinnangul on tänases AI-hulluses tugevaid sarnasusi 2000ndate alguse kurikuulsa dotcom-mulliga. "Paljud tehisintellekti idufirmad, mis ei suuda veel tulu teenida, kukuvad läbi, kuid turul oleme selles osas jõudmas konsensusele. Kuigi samad riskid püsivad inimsarnaste robotite puhul, kipuvad paljud investorid sellest mööda vaatama," selgitab Rakauskaitė karmi reaalsust. Rakauskaitė ennustab, et praegune AI-mull võib lõhkeda juba järgmise 2-3 aasta jooksul, jättes paljud ettevaatamatud investorid ja asutajad "alasti". Tsirkus vs tegelik töö Siinkohal on oluline teha selge vahe sisse: on robotid, mis teevad tööd, ja on robotid, mis teevad show'd. Rakauskaitė rõhutab: "On oluline eristada robootikat inimsarnasest robootikast; tööstus- ja logistikarobotid toodavad juba tulu ja suudavad pakkuda mõõdetavaid tulemusi, samas kui humanoidid ei suuda veel oma kommertsväärtust tõestada." Me näeme sotsiaalmeedias videoid robotitest, kes poksivad, jooksevad ja tantsivad. Need on tehnoloogilised ilutulestikud – ilusad vaadata, kuid lühiajalised. Reaalses maailmas, tolmuses tehases või kaootilises laos, jäävad need masinad hätta. CB Insightsi raport toob välja inimsarnaste robotite "Achilleuse kannad": Järeldusvõime (Inference): võime teha otsuseid reaalajas. Osavus (Dexterity): kui hästi suudab robot füüsiliselt objekte käsitseda ilma neid purustamata või maha pillamata. Usaldusväärsus ja hind: need on endiselt liiga kallid ja liiga altid riketele, et asendada lihtsamat, kuid lollikindlat automaatikat. Piltlikult öeldes püüavad paljud ettevõtted müüa meile vormel-1 autot künnitöödeks – see on kallis, keeruline ja jääb esimeses mudamülkas kinni, samas kui vana hea traktor (tavaline tööstusrobot) teeb töö ära poole odavamalt. Tagasi juurte juurde: "raha räägib" filosoofia Mida peaksid investorid ja asutajad tegema, et mitte haibi ohvriks langeda? Rakauskaitė soovitus on lihtne, kuid tänases eufoorias sageli unustatud: keskenduge tulule. "Investeeringud robootikasse ja tehisintellekti on inimkonna tuleviku arenguks hädavajalikud. Kuid investorid peaksid säilitama distsipliini ja toetama ettevõtteid, kellel on realistlikud, majandusloogikal põhinevad eesmärgid, mitte lihtsalt haip," ütleb Rakauskaitė. Idufirmad peaksid juba esimesest päevast alates sihtima varajasi sissetulekuallikaid litsentsimise või partnerluste kaudu. Kasv iga hinna eest on eilne päev; täna loeb jätkusuutlikkus, soovitab ta. Kesk- ja Ida-Euroopa varjatud võimalused Hoolimata hoiatustest inimsarnaste robotite ümber kerkiva mulli eest, on Rakauskaitė optimistlik laiema robootikasektori suhtes. Odavnev riistvara ja targem tehisaru kiirendavad robotite jõudmist pärisellu. Eriti soodsas seisus on Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) piirkond. Miks just siin? On kaks olulist põhjust. Lähedus Saksamaale: Euroopa suurim tööstusrobootika turg on kiviviske kaugusel, pakkudes eelist laienemiseks. Varjatud talent: piirkonnas on palju insenere ja arendajaid, kes suudavad luua maailmatasemel lahendusi. "Paljud haibist juhitud investorid tõmbuvad tagasi, kui eufooria vaibub. Kuid selleks, et luua tõelisi innovaatoreid, peavad riskikapitalistid toetama neid läbi terve nende teekonna. Just seda me kavatsemegi teha," võtab Rakauskaitė teema kokku. Seega, enne kui tormata ostma aktsiaid ettevõttelt, mis lubab ehitada hommikusööki serveeriva roboti, tasub küsida: kas see masin suudab teenida raha ka siis, kui telekaamerad on välja lülitatud? Lahendused Robotid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

Õpime selgeks veel ühe uue ekraanitehnoloogia: Micro RGB Pilt AM 20. detsember 2025 - 1:28 OLED, QLED, Mini-LED... see akronüümide supp keeb iga aastaga üha tummisemaks. Nüüd, vahetult enne suurt tehnoloogiamessi CES 2026, on kaks Lõuna-Korea giganti – Samsung ja LG lükanud sellesse katlasse uue, huvitava koostisosa nimega Micro RGB.  Kuid mis peitub selle salapärase nime taga? Kas tegemist on tõelise hüppega tulevikku või on vana hea tehnoloogia lihtsalt uude, sädelevasse turundusrüüsse riietatud? Peamine küsimus jääb: kas need ekraanid on tõesti paremad kui praegused kuningad OLED-id ja muud lühendid ning kas peaksime hakkama raha koguma või ootama hinnasula?  Mida Samsung ja LG välja kuulutasid? Detsembri keskpaigas otsustasid mõlemad tehnoloogiahiiud ennetada saabuvaid meediasündmusi ja avalikustasid oma Micro RGB telerite seeriad veel enne, kui 2026. aasta CES-i uksed Las vegases avanevad. Samsung teatas, et 2026. aastal laiendavad nad oma Micro RGB telerite valikut suurelt. Kui varem (aastal 2025) toodi turule massiivne 115-tolline hirmuäratav hiiglane, siis nüüd lisanduvad "mõistlikumad" suurused: 55, 65, 75, 85 ja 100 tolli. See tähendab, et tipptehnoloogia hakkab vaikselt jõudma ka tavalistesse elutubadesse, mitte ainult luksusvillade kinosaalidesse. Samal ajal ei maga ka LG. Nemad lubavad CES 2026 messil eesriide tõmmata oma esimeselt lipulaevalt selles kategoorias – Micro RGB evo.  LG lubadusel peidab see teler endas kõigi aegade väikseimaid RGB LED-e, mida nende seadmetes nähtud. Nende mudelivalik pakkub 75-, 86- ja 100-tolliseid ekraane. Mis asi see Micro RGB siis ikkagi on? See vajab veidi "tõlkimist". Lihtne vastus on: need on tegelikult ikka endiselt LCD-telerid, kuid neile on tehtud korralik "steroidikuur". Et seda mõista, peame korraks ajas tagasi vaatama. LED telerid: need olid vedelkristallekraanid (LCD), mille taga särasid taustavalgustusena valgusdioodid (LED-id). See oli nagu taskulambiga läbi diafilmi pildi näitamine. Mini-LED: see oli järgmine evolutsiooni tase. Siin kasutati palju väiksemaid LED-mooduleid. Mida väiksemad lambid, seda täpsem valgus ja parem pilt läbi vedelkristallide kumas. Micro LED: tehnoloogia püha graal ehk siin on LED-id nii imetillukesed, et need moodustavad ise ühe piksli. Taustavalgustust pole enam vaja, sest pikslid ise säravad. Tulemuseks on täiuslik must ja uskumatu heledus. Ja nüüd jõuame Micro RGB juurde. See termin on pigem turunduslik kavalus kui täiesti uus tehnoloogia. Kujuta ette sellist hübriidi: erinevalt Mini-LED teleritest, mis kasutavad taustavalgustuseks valgeid või siniseid dioode, kasutab Micro RGB väga tillukesi LED-e, mis suudavad kiirata punast (Red), rohelist (Green) ja sinist (Blue) ehk RGB valgust. Kuid tähelepanu! – vaatamata sellele peenele valgusmängule luuakse pilt ikkagi LCD-paneelil. LG Micro RGB evo kohta on tabavalt öeldud: sellel on LCD teleri hing, aga OLED-i arukus. LED-id tekitavad täpse taustvalguse ja värvid, kuid lõplik kujutis vormitakse siiski vedelkristallpaneelil. Samsungi vaade: täppistehnoloogia ja tehisaru teevad pildi veel paremaks Samsung heidab oma hiljutises uudises uuele tootesarjale veidi valgust, rõhutades just detailide täpsust. Nende uus tehnoloogia kasutab erivärvilisi LED-e, mis on väiksemad kui 100 mikromeetrit (see on peenem kui inimese juuksekarv). Hun Lee, Samsung Electronicsi asepresident, kommenteeris uut suunda järgmiselt: „Samsungi uusim tehnoloogia võimaldab Micro RGB telerite puhul pakkuda seninägematult erksaid värve ja selgust, mis muudavad filmid, spordiülekanded ja telesaated kaasahaaravamaks. Laiendades 2026. aasta tootevalikut, loome uue esmaklassilise telerikategooria, kust leiab sobivas suuruses ekraani igasse tuppa, säilitades igal juhul meie kõrgeimad pildikvaliteedi standardid.“ Samsung Eesti koolitusjuht Alari Pennar lisas praktilisema vaatenurga: “Teleritelt oodatakse üha paremat pildikvaliteeti ning see on peamine põhjus, miks uut seadet ostma minnakse. Olenemata sellest, kas Micro RGB teler on suure elutoa keskpunktiks või kompaktseks ekraaniks magamistoas, on selles kasutusel Samsungi kõige arenenum ekraaniarhitektuur.” Mida see vaatajale annab? Samsungi lubaduste kohaselt toob see tehnoloogia kaasa mitu olulist hüpet. Värvitäpsus: kuna kasutatakse puhtaid punaseid, rohelisi ja siniseid valgusallikaid (mitte filtritega muudetud valget valgust), on värvid elutruumad. Seda toetab Micro RGB Precision Color 100 tehnoloogia. Tehisintellekti võlujõud: uus Micro RGB AI Pro pildimootor ja kiibistik töötlevad pilti kaader-kaadri haaval, siludes liikumist ja parandades selgust reaalajas. Peegeldusvaba ekraan: Samsungi patenteeritud tehnoloogia lubab säilitada kontrasti ka päikselisel südapäeval. Oodatavad plussid ja miinused Kuna tegemist on värske tehnoloogiaga, mida pole veel sõltumatutes laborites pikalt testitud, saame välja tuua teoreetilised tugevused ja nõrkused võrreldes olemasolevate tipp-teleritega (nagu OLED). PLUSSID (+) Ülim heledus: erinevalt OLED-ist ei karda see tehnoloogia "sissepõlemist" ja suudab pakkuda väga suurt heledust, mis sobib hästi valgustatud tubadesse. Värvide puhtus: RGB LED-ide kasutamine taustavalgustuses peaks tagama laiema ja täpsema värviruumi kui tavalistel Mini-LED teleritel. Energiatõhusus: väiksemad ja täpsemad LED-id tarbivad üldjuhul vähem energiat ja toodavad vähem soojust. Suuruste valik: Samsungi otsus tuua turule mudelid alates 55-tollisest muudab tipptehnoloogia kättesaadavamaks. MIINUSED (-) See on ikkagi LCD: vaatamata kõigele jääb alles LCD-paneelidele omane piiratus vaatenurkade ja musta värvi sügavuse osas võrreldes "päris" Micro LED või OLED ekraanidega (kuigi vahe väheneb). Hind: uus tehnoloogia tähendab alguses krõbedat hinnasilti. Üsna tõenäoliselt on need telerid kallimad kui tavalised Mini-LED mudelid. Segane turundus: termin "Micro RGB" võib tarbijat eksitada, pannes arvama, et tegu on "Micro LED" ekraaniga, kuigi tegelikult on see väga arenenud LCD. Samsung ja LG on võtnud seega endale eesmärgiks pigistada LCD-tehnoloogiast välja viimane võimalik piisk kvaliteeti, kombineerides seda mikroskoopiliste LED-ide täpsusega. Kuigi võib öelda, et tegemist pole "tõelise" Micro LED revolutsiooniga (kus iga piksel on ise valgusallikas), on see tavakasutaja jaoks siiski üsna suur samm edasi. Kui otsid telerit, mis pakub pimestavat heledust ja elutruusid värve ning ei soovi muretseda OLED-e võimaliku sissepõlemise pärast, võib 2026. aasta Micro RGB olla just see, mida oodata. Kas see on väärt kohe poodi tormamist või tasub oodata hindade langust, selgub juba siis, kui esimesed mudelid reaalselt lettide jõuavad. Komponendid Kuvarid ja telerid Lahendused Salvesta PDF! »

Eestis võetakse aina enam kasutusele 8-ga algavaid mobiilinumbreid Pilt AM 17. detsember 2025 - 0:41 Viimastel kuudel on märgatud üsna palju uusi mobiilinumbreid, mis algavad numbriga 8. Telia selgitab, miks need numbrid on kasutusele võetud ja mida kliendid peaks teadma. Mobiilinumbrid on piiratud ressurss, mille kasutamist sätestab riiklik numeratsiooniplaan ja haldab TTJA (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet). Seni on mobiilinumbrid Eestis alanud tavaliselt numbritega 50–59, kuid mobiilside kiire areng ja uute seadmete (nt turvakaamerad, erinevad asjade interneti lahendused jms) lisandumine on toonud kaasa vajaduse laiendada numbrivahemikke. Sellepärast on täiesti tavapäraste mobiilinumbritena kasutusele võetud ka 81–84 algusega 8-kohalised numbrid. Need on samaväärsed seniste 50–59 algusega numbritega. Telia ühendusteenuste osakonna juhataja Evelin Neeroti sõnul 81–84 algusega numbrid täiesti tavalised mobiilinumbri seeriad, mitte mõne eriteenuse numbrid, ning sellistelt numbritelt kõnede saamine muutub edaspidi järjest tavalisemaks: „Uue algusega numbreid saab kasutada kõigi tavapäraste teenustega nagu kõne- ja andmesideteenus või Mobiil-ID. Samuti saab neid sarnaselt kodumaale kasutada kõigi harjumuspäraste mobiiliteenustega ka välismaal.“  Evelin Neeroti kinnitusel väljastab Telia hetkel kõigis oma mobiilipakettides 7-8 kohalisi mobiilinumbreid vahemikust 50–59 ja 8-kohalisi mobiilinumbreid vahemikust 81–84. Ka Super kõnekaardid kasutavad samu numbrivahemikke. Riiklikus numbriplaanis ette nähtud numbrivahemikud ja nende kasutusotstarve on selline: 50-59 algusega 7- ja 8-kohalised numbrid on mõeldud mobiilisideteenuse osutamiseks; 81-84 algusega 8-kohalised numbrid on mõeldud mobiilisideteenuse osutamiseks ja on igati samaväärsed 50-59 algusega numbritega; 870-871 algusega 12-kohalised numbrid on mõeldud masinatevaheliseks sideks (M2M, IoT).  Andmeside Lahendused Mobiiltelefonid Salvesta PDF! »

Briti pärandi või Hiina sisuga Eesti talves - MG S5 proovisõit Pilt Marko Habicht 16. detsember 2025 - 22:54 Elektriautode turg on muutumas tihedamaks kui hommikune tipptund. Euroopa müügiedetabelitesse jõuliselt sisse murdev MG (Morris Garages) on oma uue mudeliga S5 teinud selge avalduse – hea elektriauto ei pea maksma hingehinda. See ligi 41 000 eurot maksev linnamaastur lubab paberil muljetavaldavad numbrid, mida tahaks reaalsuses ka Eesti heitlikes ilmaoludes näha.   Et asi oleks aus ja natukene huvitavam, ei piirdunud me tiirutamisega ümber Ülemiste keskuse. Võtsime ette korraliku Lõuna-Eesti ringreisi marsruudil Tallinn-Võru (Vastseliina)-Otepää-Tartu-Tallinn. Kokku 668 kilomeetrit, mis hõlmas nii maanteed, pimedust, vihma kui ka kuulsat Eesti "suusailma". Reaalsuskontroll: Sõiduulatus ja energiakulu MG S5 tehnilises passis seisab aku mahutavusena 64 kWh ja WLTP sõiduulatuseks lubatakse optimistlikud 480 kilomeetrit. See on number, mis paneb ostja silma särama ja konkurendid värisema. Reaalses elus, eriti kui temperatuurid langevad nulli lähedale ja teekatteks on märg asfalt, tuleb matemaatika ümber teha. Minu ligi 700-kilomeetrise testi keskmiseks energiakuluks kujunes 20,8 kWh/100 km. See tähendab, et täis akuga on reaalne läbisõit maanteetingimustes pigem 300 kilomeetri ringis. Kas seda on vähe? Kui võtta aluseks tehaselubadus, siis on kukkumine märgatav. Samas, olgem ausad – ka 300 kilomeetrit on enamiku igapäevaste toimetuste ja isegi Eesti-siseste reiside jaoks täiesti piisav.  Samuti tasub vaadata ka suurt pilti – rahvusvahelised testid on näidanud märksa leebemaid numbreid, pakkudes kombineeritud keskmiseks kuluks umbes 17 kWh/100 km ja linnasõidul isegi 15 kWh kanti. See tähendab, et suvises linnarütmis on 400 kilomeetrit täiesti reaalne eesmärk ning kombineeritult võiks arvestada umbes 370 kilomeetriga. See on seda tüüpi linnamaasturi kohta tegelikult igati ootuspärane ja tubli tulemus, isegi kui reklaammaterjalides ilutsev 480 km jääb pigem laboritingimuste helesiniseks unistuseks. Tuleb tunnistada, et osa suurest energiakulust võib kirjutada ka minu kui "diiselautoga harjunud" juhi sõidustiili ning raskete ilmaolude arvele. Suvises linnaliikluses on need numbrid kindlasti hoopis teised ja tehaselubadusele lähedasemad. Üllatavalt hea sõidumugavus Kui sõiduulatus tekitas alguses kerget ärevust (range anxiety), siis sõidumugavus oli selle auto vaieldamatult tugevaim külg. Tihti kipuvad moodsad autod olema jäikade ja kitsaste sportistmetega, kuid MG S5 istmed on laiad, pehmed ja toetavad, mis sobivad ka üle 100kg kaaluvale 2m pikkusele mehele. Pärast pikka päeva ja sadu kilomeetreid roolis olemist ei andnud selg tunda, mis on selles ja ka kallimas hinnaklassis suur kompliment. Ka üldine ergonoomika on paigas – nupud on loogilistes kohtades ja kabiin on avar. See on auto, kus on hea olla. Olgugi, et auto ei loe alati kiiruspiirangu märke päris õigesti, käivad Piiksud prääksud välja ja nobedalt. Korra ära seadistades, läbi menüü umbes kahe vajutusega. Tarkvaralised "nüansid" vajavad lihvimist Auto riistvara on solidne, kuid tarkvara poolel on tunda, et arendajatel on veel tööd teha. Siin on mõned tähelepanekud, mis potentsiaalset ostjat huvitada võiksid: Sõiduraja hoidja: Süsteem kipub teel "ujuma", põrkudes n-ö joonest jooneni, selle asemel et hoida autot kindlalt raja keskel. Keerulistes oludes lülitasin selle pigem välja, usaldades oma käsi rohkem kui andureid. Ekraani heledus: Pimedal maanteel sõites on keskekraan isegi madalaima heleduse juures liiga ere, häirides silmi. See on ilmselt lihtsa tarkvarauuendusega (OTA) parandatav viga, mida võimalik et Hiina bränd isegi teeb, samas kus Lääne markidel on kombeks asjad jätta nii nagu on. Helisüsteem ja käed-vabad: Testi käigus esines olukordi, kus Spotify (Android Auto kaudu) hakkis ning telefonikõnedes kadus mikrofoniga ühendus umbes 20 sekundit peale kõne algus. Need on klassikalised tarkvaralised bugid, mis on tüütud, kuid loodetavasti parandatakse esimesel võimalusel. Laadimiskogemus: Taristu ja auto koostöö Elektriauto omamine on endiselt väike seiklus ja mitte alati auto süül. Kui Terminali kiirlaadijad toimisid laitmatult, olgugi et vihma käes, siis Olerexi ja Elektrumi äpi koostöö pakkus parajat peavalu. Laadimissessiooni lõpetamiseks ja auto vabastamiseks oli vajalik, et klienditugi motiveeriks laadijat restardiga. See on meeldetuletus, et elektriautoga pikemaid distantse planeerides tasub varuda veidi aega ja kannatust – taristu areneb, aga viperusi tuleb ette. Kokkuvõte: Tugev tegija alla 50 000 € klassis Kas MG S5 väärib kaalumist? Kindlasti. Vaadates tervikpilti, on tegemist väga konkurentsivõimelise autoga. Alla 50 000-euroste (täpsemalt ca 41 000 €) elektriautode seas on see üks ruumikamaid ja parema varustusega mudeleid.Väiksema akuga, lihtsama versiooni saab kätte juba 34000ga, mis võiks olla iga päev linna vahet sõitmiseks täiesti piisav. Jah, tal on oma "lastehaigused" ja tarkvaralised veidrused, kuid need on enamasti lahendatavad uuendustega. Sõidumugavus ja hinna-kvaliteedi suhe on aga paigas. Kui otsite elektriautot, mis on praktiline, mugav ja ei maksa luksusauto hinda, siis MG S5 on tugev kandidaat, mis selgitab ka brändi kasvavat edu Euroopa müügitabelites. Plussid: Suurepärased, mugavad ja laiad istmed Avar ja hästi planeeritud salong Konkurentsivõimeline hind ja hea varustus Miinused: Suur energiakulu maanteekiirustel ja talvistes oludes Tarkvara vajab optimeerimist (ekraani heledus, multimeedia stabiilsus) Sõiduraja hoidja ebakindel töö MG Esindaja on Eestis United Motors. PS: Kliendi õpetamine – ehk miks "üle põlve" müük rikub hea auto Lõpetuseks üks mõte, mis selle proovisõiduga tekkis. Elektriauto ei ole lihtsalt „uus mootoriga auto“. MG S5 või üldse iga elektriauto puhul sõltub sinu kogemus tohutult sellest, kui hästi sa mõistad laadimist, sõidurežiime ja neid samu piiksuvaid juhiabisid. Kui müügiesindaja viskab sulle võtmed ja ütleb "head teed", jääb pool auto võimekusest kasutamata. Klient peab teadma, mis vahe on AC ja DC laadimisel (ja miks "kiirlaadija" alati kiire pole), kuidas töötab One Pedal sõit ja millal tasub regenereerimist kasutada (ja energiat säästaks) või maha keerata, et auto vabalt veereks (ja energiat säästaks). Sama kehtib MG Piloti ja adaptiivse püsikiirushoidja kohta. Üks asi on lugeda manuaali, teine asi on see, kui keegi teeb sinuga esimese ringi kaasa ja näitab, kuidas see päriselt töötab. Kui see selgitustöö on tehtud "üle põlve", tundubki auto keeruline, tülikas ja piiksuv nuhtlus. Hea elektriauto kogemus algab prooviringist, mis on ühtaegu sõit ja lühike koolitus. Kui sa tead, mida auto teeb, võib (peaaegu) iga auto olla loogiline ja usaldusväärne tööriist. Nii et esindused – võtke end kokku ja see oma südameasjaks!Täna ei tee siiani pooled müügimehed vahet Type2, CCS ja jõupesas toimival laadijal. PS PS ei ole kuidagi seotud kogemusega United Motorsis vaid pigem üldisem tähelepanek Sõidukid Salvesta PDF! »

Öö, mil mänguajalugu kirjutati ümber: tundmatu debütant purustas rekordid ja haaras aasta parima arvutimängu tiitli Pilt AM 14. detsember 2025 - 1:44 Los Angeleses rullus hollywoodilikes prožektorite vihkudes reede öösel lahti vaatemäng, mida videomängutööstus on hinge kinni pidades oodanud terve aasta. Reaalsus paindus ja mõnede ootused purunesid kildudeks. Kui tseremooniameister Geoff Keighley lavale astus, oli selge, et mingid traditsioonilised lood seekord karikaid ära ei korja. Tuhkatriinulugu varjutas hiiglased Õhtu üheks suurimaks üllatuseks ja paljude jaoks ka ootuste täitjaks tõusis stuudio Sandfall Interactive oma debüütmänguga "Clair Obscur: Expedition 33". Kujuta ette olukorda, kus väikese paadiga mindakse ookeanile tormi trotsima ja naasetakse mitte ainult elusalt, vaid vedades järel vaala. Just midagi sarnast tegigi "Expedition 33". See käigupõhine rollimäng (RPG), mis põimib endas Prantsuse Belle Époque’i esteetikat ja fantaasiaelemente, pühkis auhinnalaua puhtaks. Video URL Mäng oli nomineeritud lausa 12 kategoorias (või isegi 13, kui arvestada mõlemat peaosatäitjat) ning viis koju üheksa auhinda. See on saavutus, mis paneb kahvatuma isegi varasemad legendid. "See on läbi aegade suurim võitude arv, ületades "The Last of Us: Part II", mis kogus kunagi seitse võitu." See on märgiline hetk. Varasem rekordiomanik, Naughty Dogi suurteos, pidi oma tiitli loovutama stuudiole, kelle jaoks oli see esimene katsetus üldse suures mängumaailmas.  Auhindade sadu jätkub Loomulikult pärjati "Clair Obscur: Expedition 33" õhtu ihaldatuima tiitliga – Aasta Mäng (Game of the Year). Kuid see oli vaid jäämäe tipp. Teos noppis võidud ka parima narratiivi, parima kunstilise suuna, parima mängudisaini (Game Direction) ja parima RPG kategoorias. Erilist tähelepanu väärib Jennifer English, kes viis koju parima osatäitmise auhinna oma rolli eest Maellena, tõestades taaskord, et videomängude näitlejatöö on jõudnud kinolinaga samale emotsionaalsele tasemele. Hoolimata "Expedition 33" suurest domineerimisest jagus siiski tiitleid ka teistele.  Näiteks sai paljude jaoks oodatult Hideo Kojima omapärane "Death Stranding 2: On the Beach" tunnustuse parima Action-Adventure mängu kategoorias. Võitjate nimekiri kategooriate kaupa Et tuua selgust sellesse tohutusse auhinnasajusse, reastasime peamised võitjad kategooriate kaupa. Suured kategooriad Aasta Mäng (Game of the Year): Clair Obscur: Expedition 33 Parim Mängudisain (Game Direction): Clair Obscur: Expedition 33 Parim Narratiiv: Clair Obscur: Expedition 33 Parim Kunstiline Suund (Art Direction): Clair Obscur: Expedition 33 Parim Muusika: Clair Obscur: Expedition 33 Parim Helidisain: Battlefield 6 Parim Osatäitmine: Jennifer English (Clair Obscur: Expedition 33) Žanripõhised ja muud auhinnad Kategooria Võitja Parim indie-mäng Clair Obscur: Expedition 33 Parim indie-debüüt Clair Obscur: Expedition 33 Parim Märulimäng (Action) Hades II Parim seiklusmärul Death Stranding 2: On the Beach Parim RPG Clair Obscur: Expedition 33 Parim võitlusmäng Mortal Kombat: Legacy Collection Parim peremäng Donkey Kong Bananza Parim strateegia/simulatsioon Final Fantasy Tactic: The Ivalice Chronicles Parim sport/ralli Mario Kart World Parim mitmikmäng Arc Raiders Parim mobiilimäng Umamusume: Pretty Derby Parim VR/AR mäng Midnight Walk Kogukond ja ootused Oodatuim mäng: Grand Theft Auto VI (väheüllatav valik, arvestades hiiglaslikku ootust) Mängijate Hääl (Publiku lemmik): Expedition 33 Parimad uuendused (Ongoing Game): No Man's Sky Parim kogukonnatugi: Baldur's Gate 3 The Game Awards 2025 jääb ajalukku kui aasta, mil Taavet võitis Koljatit – ja tegi seda stiilselt. "Clair Obscur: Expedition 33" tõestas, et videomängumaailmas ei maksa alati kõige suurem eelarve või tuntuim frantsiis, vaid lugu, stiil ja hingestatud teostus. Kui te pole seda teost veel proovinud, siis nüüd on tagumine aeg – tegemist on ametlikult ajaloo enim auhinnatud mänguga ühel õhtul. Vaata kogu auhinnagaala ülekannet siit, mida peetakse mujuseas üheks vaadatuimaks mänguteemaliseks otseülekandeks üldse Internetis: Video URL Mängud Salvesta PDF! »

AI agent sinu arvutis: Opera tõi välja oma esimese tehisaru-brauseri Pilt AM 13. detsember 2025 - 17:30 Kas oled valmis maksma veebilehitseja eest, mis lubab olla targem kui sina ise? Norra päritolu veebilehitseja ehk brauser Opera on heitnud kinda internetimaailma hiiglastele, tuues avalikkuse ette esimese eksperimentaalse ja päris futuristliku brauseri Neon. Kuid selle digitaalse imelooma taltsutamine ei ole alati odav lõbu. See veebilehitseja pole enam lihtsalt tuim aken maailma, vaid nutikas, ent veidi ettearvamatu isiklik assistent, mis istub sinu kõrval, kui veebis surfad, valmis iga soovi täitma. Just sellist visiooni püüab müüa Opera oma uusima projektiga Opera Neon. Video URL Pärast kuudepikkust testimist suletud ringis on "digitaalne eesriie" langenud ja 11. detsembril 2025 avati ligipääs kõigile huvilistele.  Kuid erinevalt tavalisest internetiukse avamisest nõuab Neon sissepääsuks piletit. Tasuta lõunate lõpp Me oleme harjunud, et brauser – olgu selleks Chrome, Safari või tavaline Opera – on justkui õhk, mida hingame: eluliselt vajalik, kuid täiesti tasuta. Opera Neon raputab seda arusaama, küsides kasutajalt 19,90 dollarit kuus (ehk ligikaudu 17 eurot). Miks peaks keegi maksma millegi eest, mida on seni tasuta saadud? Vastus peitub sõnas "AI agent", mis on hetkel tõeline moesõna.  Neon ei ole lihtsalt tööriist veebilehtede kuvamiseks, vaid agentne brauser. Kui tavaline brauser on nagu raamatukoguhoidja, kes juhatab sind õige riiuli juurde, siis agentne veebilehitseja on nagu uurija, kes loeb raamatud sinu eest läbi, kirjutab kokkuvõtte ja vajadusel broneerib sulle lennupiletid raamatus mainitud sihtkohta. Kapoti all on tõeline "mootorite" paraad Neoni peamine müügiargument on see, et ühe kuutasu eest saab kasutaja ligipääsu tehnoloogiamaailma kõige teravamatele pliiatsitele.  Selle asemel, et maksta eraldi erinevatele teenustele, on Neoni sisse integreeritud tipptasemel keele- ja pildimudelid: Gemini 3 Pro - tekst GPT-5.1 - tekst Veo 3.1 - video Sora 2 - video Nano Banana Pro - pildid See on justkui "kõik hinnas" luksushotell tehisintellekti fännidele. Opera Neon võimaldab luua pilte, analüüsida faile, teha YouTube'i videotest kokkuvõtteid ja saada vastuseid enam kui 50 keeles. Kuidas see töötab? Kaardid ja agendid Opera Neon üritab muuta viisi, kuidas me internetti tajume. Sarnaselt konkurentidele nagu Perplexity Comet või OpenAI Atlas, on Neoni südames juturobot.  See kasutab sinu sirvimisajalugu kontekstina – justkui hea mäluga vestluskaaslane. Sa võid paluda tal leida detaili videost, mida vaatasid eelmisel nädalal, või artiklist, mida lugesid eile. Erilist tähelepanu väärivad Kaardid (Cards) ja Ülesanded (Tasks). Kaardid on mõeldud korduvateks tegevusteks, kus saad luua kindlaid käsklusi (prompte), mis on alati käepärast. Ülesanded on aga uutmoodi vahekaartide organiseerimise süsteem – justkui eraldiseisvad tööruumid, mis hoiavad sinu AI-vestlused ja avatud lehed organiseeritult koos. See meenutab veidi Arc brauseri Spaces funktsiooni, kuid on vürtsitatud tehisaruga. Lisaks on olemas ODRA – süvauuringute agent. See on tööriist, mis suudab teha "ühe minuti uuringu", kogudes ja sünteesides infot keerulistel teemadel ning varustades need viidetega. Turvalisus: kas hiilgav tulevik või õudusunenägu? Kuid igal medalil on teine pool. Kuigi funktsioonide loetelu on muljetavaldav, on varajased testid olnud vastuolulised. Kui tehnoloogiaajakirjanikud oktoobris Neonit proovisid, ei vastanud see päriselt ootustele ("Neon didn’t live up to the hype"). Veelgi murettekitav on turvalisuse osa. Agentne AI, mis omab ligipääsu sinu ajaloole ja suudab sinu eest veebis tegutseda, on potentsiaalne küberturvalisuse miiniväli. Kui Google ja Brave lähenevad agentidele ettevaatlikult, ehitades turvamüüre ja isoleeritud keskkondi, siis Opera on valinud kiirema ja riskantsema tee.  See on tööriist varajastele kasutuselevõtjatele, kes on nõus progressi nimel riskima "toore" tehnoloogiaga. Opera juhtide sõnum Opera brauserite asepresident Krystian Kolondra ei tee saladust, et tegemist on tootega neile, kes tahavad olla eesliinil: "Opera Neon on toode inimestele, kellele meeldib olla esimene uusima AI-tehnoloogia kasutamisel. See on kiiresti arenev projekt, kuhu lisandub olulisi uuendusi igal nädalal. Oleme seda kujundanud koos oma asutajate kogukonnaga ja meil on nüüd hea meel jagada varajast juurdepääsu sellele suuremale publikule." Tehnilisem ülevaade: Opera Neon Opera Neon ei ole tavakasutajale, kes soovib lihtsalt uudiseid lugeda. See on power user tööriist – võimas, kallis ja kohati veel veidi nurgeline. PLUSSID MIINUSED Tippkeelemudelite arsenal: ligipääs GPT-5.1, Gemini 3 Pro jt ilma eraldi tellimusteta. Kõrge hind: 19,90 $ kuus on brauseri eest märkimisväärne väljaminek. Agentne võimekus: oskab ise tegutseda (broneerida, uurida, luua), mitte ainult vastata. Turvariskid: agentidele antud vabadus ja ligipääs ajaloole on potentsiaalne turvarisk. Süvauuringud: ODRA agent säästab aega keerulise info otsimisel ja analüüsimisel. Toorevõitu olek: tegemist on eksperimentaalse tootega, mis võib olla ebastabiilne. Kontekstitundlikkus: mõistab just sinu varasemat tegevust veebis paremini kui konkurendid. Konkurents: tasuta alternatiivid (Google, Brave) muutuvad samuti üha targemaks. Tehnilised andmed Opera Neo Tüüp: Agentne tehisintellekti-brauser AI mudelid: Gemini 3 Pro, GPT-5.1, Veo 3.1, Nano Banana Pro Hind: 19,90 USD / 17 eurot kuu Platvorm: Desktop (Windows, Mac, Linux) Põhifunktsioonid: Neon Chat, "Make" agendid, ODRA uuringuagent, Tasks tööruumid Saadavus: Avalik (alates 11.12.2025) Tarkvara Tehisintellekt Salvesta PDF! »

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi pälvis TalTechi doktorant Junaid Sajid Pilt AM 13. detsember 2025 - 14:36 Fotol vasakult: ITLi juhatuse liige Andre Visse, stipendiumisaaja Junaid Sajid ja ITLi president Ats Albre.  Foto: Joanna Jõhvikas   Haridus- ja Noorteamet (Harno) ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutasid välja tänavuse tehnikateadlase Ustus Aguri nimelise stipendiaadi. Stipendiumi pälvis Junaid Sajid silmapaistva ja Eesti ühiskonna vajadustega tihedalt seotud doktoritöö eest, mis käsitleb tehisintellektil põhinevat pahatahtlike droonide tuvastamist mobiilsidevõrkude abil.   Droonide kasutus on kiiresti laienemas nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas – alates põllumajandusest ja logistikast kuni linnaplaneerimise ja riigikaitseliste rakendusteni. Nende kasvav roll toob aga kaasa uusi turvariske. Traditsioonilised tuvastusmeetodid, nagu radarid või kaamerad, ei pruugi töötada tihedalt asustatud piirkondades, madalal lendavate droonide või varjatud stsenaariumide puhul.  Junaid Sajidi doktoritöö pakub sellele väljakutsele uudset lahendust. Tema loodud raamistik analüüsib mobiilivõrgu signaalimõõdikuid ja drooni liikumismustreid, suutes reaalajas tuvastada ning klassifitseerida droonide pahatahtlikku käitumist. Lahendus kasutab juba olemasolevat 5G infrastruktuuri, mis muudab selle energiasäästlikuks, kuluefektiivseks ja kiiresti rakendatavaks. Doktoritööd juhendas Muhammad Mahtab Alam TalTechist.  “Mul on suur au saada Ustus Aguri stipendium ning olen siiralt tänulik selle tunnustuse eest. Eesti on üks maailma eesrindlikumaid digiriike ning minu eesmärk on panustada sellesse, et siinne ühiskond oleks turvaline ja tehnoloogiliselt vastupidav,” sõnas Junaid Sajid. “Minu uurimistöö näitab, kuidas olemasolevat mobiilsideinfrastruktuuri saab kasutada drooniohtude varajaseks avastamiseks ja maandamiseks tehisintellektil põhinevate meetodite abil. Loodan, et selle tulemused aitavad tugevdada nii Eesti julgeolekut kui ka ohutute autonoomsete süsteemide arengut. Teen oma uurimistööd koostöös kahe juhtiva tehnikaülikooliga: Milano polütehnikumi ja Pakistani Riikliku teadus- ja tehnoloogiaülikooliga. Oleme tänulikud toetuse eest ka NATO teadusprogrammile, mis toetab rahu ja julgeolekut,” lisas Sajid.  Lisaks julgeolekuvaldkonnale aitab uurimistöö edendada nutikat linnaruumi, kiiret kriisireageerimist ja uute droonipõhiste teenuste turvalist kasutuselevõttu. Lahendus toetab Eesti ambitsiooni arendada digitaalset iseseisvust, võimekat IKT-ökosüsteemi ja innovatsioonil põhinevat majandust.  ITL-i juhatuse liige Andre Visse (Telia Eesti AS) ütles, et Ustus Aguri stipendium on pika traditsiooniga tunnustus, millega soovime esile tõsta doktorante, kes loovad teadustööga lisandväärtust Eesti majandusele ja ühiskonnale: „Doktorikraadiga spetsialistid on meie tehnoloogiasektori selgroog – nad toovad ettevõtetesse uut teadmist, kasvatavad innovatsioonivõimet ja aitavad Eestil püsida digiriikide esirinnas. Junaidi töö on suurepärane näide sellest, kuidas kõrgetasemeline teadus aitab lahendada reaalseid ja päevakajalisi julgeoleku- ja ühiskonnaküsimusi ning loob aluse uutele tehnoloogilistele võimalustele.” Harno IT Akadeemia arendusjuht Eeva Vakker lisas, et konkurss tõi tänavu esile uurimisteemad, mis on olulised nii Eesti digiriigi kui ka tehnoloogiasektori arengule: “Selleaastasel konkursil oli tase väga kõrge ning kandidaatide tööd pakkusid hästi põhjendatud ja rakenduslikke lahendusi Eesti ühiskonna ees seisvatele tehnoloogilistele väljakutsetele.”  ITL-i Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi toetamiseks, kelle uurimistöö on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna või selle rakendustega. Stipendiumi eesmärk on austada Eesti infoühiskonna teerajaja Ustus Aguri pärandit ja tunnustada doktorante, kes panustavad Eesti digitaalsesse tulevikku. Stipendiumit antakse välja alates 2003. aastast ning see on osa IT Akadeemia programmist, mida koordineerib Harno koostöös ülikoolide ja IKT-sektori ettevõtetega. Ustus Agur asutas 1993. aastal ajakirja Arvutimaailm. Lahendused Salvesta PDF! »

VIDEO: Humanoidrobot võttis TalTechi Arengufondi aktusel päevajuhi rolli üle Pilt AM 12. detsember 2025 - 20:41 Tavaliselt seostub akadeemiline aktus väärikate talaaride ja pikkade kõnedega. Seekord aga tervitas TalTechi aulas olijaid midagi hoopis teistsugust – helkiv tulevik, mis pilgutas digitaalset silma: lavale astus mitte harjumuspärane päevajuht, vaid tehisintellekti juhitav humanoidrobot. Toimus TalTechi Arengufondi stipendiumiaktus. Kui robotid teevad ukse lahti Juba sisenemisel tabas külalisi esimene üllatusmomemnt. Tulijaid ei tervitanud mitte tavaline administraator, vaid TEMI teenindusrobotid. Need ratastel abilised kasutasid külaliste tuvastamiseks näotuvastustehnoloogiat, libisedes sujuvalt rahva seas ringi nagu kogenud hotellitöötajad. Kuid õhtu nael saabus lavale hiljem. Humanoidrobot, mis oma olemuselt meenutab segu tipptasemel inseneeriast ja lapsekingades tehisintellektist, võttis sisse koha kõnepuldis. Tema ülesanne oli luua sobiv meeleolu 293 000 euro väärtuses stipendiumite jagamiseks. Video URL TalTechi Arengufondi juhataja Elinor Toming selgitas, et see "raua ja tarkvara" paraad polnud juhuslik trikk, vaid osa pikaajalisest traditsioonist tuua rambivalgusesse ülikooli kõige teravamad pliiatsid ja keerukamad masinad. „Oleme varasematel aastatel toonud punasele vaibale nii maailma tippu kuuluva tudengivormeli kui ka autonoomse mudelauto – tänavu astus päevajuhi asemel ette humanoidrobot,“ sõnas Toming. Ta lisas lootusrikkalt: „Robot ei ole küll veel valmis kogu aktust juhtima, kuid sellised vahepalad pakuvad põnevat vaheldust ja näitavad, kui laiaulatuslikku innovatsiooni TalTechis tehakse.“ Laval oli Hiina päritolu Unitree G1, mis maksab ligi 22 tuhat eurot. Unitree G1 Robotil on 23-43 astmeline liikumisvabadus. Unitree G1 toetab ROS, Pythoni ja C++ programmeerimist koos API-dega liikumise ja suhtlemise juhtimiseks. Aku on 9000 mAh, mis tagab kuni 2 tundi pidevat tööd ühe laadimisega. Konkurents tihedam kui tipptunnil Efektse sissejuhatuse taga peitus aga teine, kaalukam reaalsus – armutu konkurents Eesti helgeimate peade vahel. Numbrid räägivad enda eest: 475 kandidaati, ligi 900 avaldust, keskmiselt 12 tahtjat ühele stipendiumile. Välja jagati 293 700 eurot. Võitjateks osutusid 117 tudengit bakalaureusest doktorantuurini. Huvi stipendiumite vastu oli suur. Arengufondi veebilehte külastas konkursi ajal ligi 4000 inimest. Nagu oodata võis, käis suurim trügimine IT-, energeetika- ja inseneeriavaldkonna stipendiumite ümber. Samas toodi esile ka varjatud pärl, mis vajaks rohkem lihvimist: loodusteaduskond ja rakendusfüüsika. Need on erialad, mis toimivad tehnoloogiamaailma vundamendina – ilma nendeta ei toimiks ei pangad ega kõrgtehnoloogiline kaitsetööstus, kuid tudengite tung sinna on veel tagasihoidlikum. Rahasüst või usaldusavaldus? Tehnikaülikooli Arengufondi Nõukogu liige ja IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan rõhutas, et stipendium pole pelgalt pangaülekande tegemine, vaid tõsisem investeering. „Stipendium ei ole valmislahendus, vaid usalduse avaldus tudengitele – võimalus, mis loob paremad tingimused keskendumiseks, õppimiseks ja oma arengutee leidmiseks,“ märkis Jervan. Rõõmustav on näha, et ka erasektor on mõistnud: kes täna ei külva, see homme ei lõika. Ettevõtete huvi on kasvanud plahvatuslikult. Mõned näited heldusest ja ettenägelikkusest: NOBE ehitusettevõte osales esmakordselt ja otsustas pärast kandidaatidega tutvumist anda plaanitud ühe asemel välja viis lisastipendiumi. ETS NORD jätkas tugevat panustamist, tunnustades ka teise ja kolmanda koha kandidaate. Merko Ehitus, EERO Canada fond jt ei suutnud valida vaid ühte kandidaati ja andsid välja mitmeid lisatoetusi. Robotid Tehisintellekt Tehnoloogiamessid Salvesta PDF! »