Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • et
    • en
    • et
    • ru

Soodsad kasutatud sülearvutid

  • Home
  • Soodsad kasutatud sülearvutid

 

 

 

 

Soodsaid kasutatud sülearvuteid leiate:

https://www.bitboard.ee/et/54-kasutatud-sulearvutid

https://1it.ee/tootekategooria/kasutatud-sulearvutid/

 

 

 

 

 

 

 

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

  • LÜHIKE ÕPETUS ⟩ Kas häkker on sinu kontole sisse murdnud? Kontrolli kohe nende lihtsate nippidega

    Internet on imeline ja ühendab kogu maailm, kuid nagu igal medalil, on ka sel oma varjukülg. Digipättide eesmärk on justkui kassi-hiire mängus püüda kinni tavaliste inimeste kontoandmed. Ei pea ootama, kuni katastroof käes – olemas on lihtsad mõned tööriistad, millega saad ise detektiiviks hakata ja kontrollida, kas sinu digitaalsel uksel on soovimatute külaliste jälgi.

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

PM

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

  • LÜHIKE ÕPETUS ⟩ Kas häkker on sinu kontole sisse murdnud? Kontrolli kohe nende lihtsate nippidega

    Internet on imeline ja ühendab kogu maailm, kuid nagu igal medalil, on ka sel oma varjukülg. Digipättide eesmärk on justkui kassi-hiire mängus püüda kinni tavaliste inimeste kontoandmed. Ei pea ootama, kuni katastroof käes – olemas on lihtsad mõned tööriistad, millega saad ise detektiiviks hakata ja kontrollida, kas sinu digitaalsel uksel on soovimatute külaliste jälgi.

ERR

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

  • Kallas: Vana-Vigala kutsekool võib uute erialade avamisel tegevust jätkata

    Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas peab võimalikuks, et kui Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool leiab omale uued erialad, mille järele on tööjõuturul suur nõudlus, võib ministeerium kaaluda seal uute erialade avamist ja kooli tegevuse jätkamist.

  • Riik kaalub autoerialade õppe jätkamist Vana-Vigalas

    Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli täieliku sulgemise asemel kaalub haridusministeerium nüüd ka kooli osalist sulgemist, nii et Vana-Vigalas jätkuks autoerialade õpe. Nii lubati kohtumisel kohaliku rahvaga.

AM

  • Euroopa digiregulatsioonid 2025–2027: mida toob „Digital Omnibus“ ettevõtetele ja kasutajatele

    Euroopa digiregulatsioonid 2025–2027: mida toob „Digital Omnibus“ ettevõtetele ja kasutajatele Pilt AM 4. detsember 2025 - 3:51 (Sisuturundus) Euroopa digitaalse maailma regulatsioonide osas on alustatud sel aasta väga olulise pöördepunktiga, mis ei jäta külmaks ei ettevõtteid ega ka kasutajaid, kuna mõjutavad kõiki digitaalse tehnika, aga ka teenuste kasutajaid ning pakkujaid. Euroopa Komisjoni uue ettepaneku kohaselt on plaanis lihtsustada ja edasi lükata osade reeglite jõustumist, mis puudutavad tehisintellekti, privaatsust ning andmetöötlust. Euroopa Liidu digiregulatsioonid on selleks aastaks jõudnud sellisesse etappi, kus enam ei ole lihtsalt üksikuid seadusi, vaid nende asemel on tekkinud terviklik raamistik. Selline üleminek ei ole aga toimunud üleöö, vaid selle juured ulatuvad tagasi varasematesse aastatesse. Euroopa Komisjoni uus, aga ka mahukas kavand nimega Digital Omnibus on selline reeglite pakett, mis muudab väga olulisel määral varasemaid tehnoloogia- ja andmekaitsenõudeid.  Nüüd, 2025. aasta lõpuks, on suur osa uuenenud seadustest ja reeglitest juba käivitunud, kuid veelgi olulisemad muudatused muutuvad kohustuslikuks 2026. ning 2027. aastal. Euroopa tehisintellekti määrus, digiteenuste määrus ning digitaalturgude määrus moodustavad koos süsteemi, mis suunab Euroopat maailma kõige rangema, samas ka kõige läbipaistvama tehnoloogilise regulatsiooni poole. Mida tähendab see kõik aga ettevõtetele ja tavakasutajatele? Mida uued reeglid toovad kaasa igapäevasele kasutajale? Euroopa Komisjoni mahukas kavand nimega Digital Omnibus on selline reeglite pakett, mis ei ole lihtsalt jutt ja suur hulk reegleid, vaid toob päriselt kaasa nähtavaid ning tuntavaid muutusi. Tavakasutaja jaoks võivad mõned järgnevad aastad tuua muudatuste osas siiski päris reaalseid muutusi. Näiteks eeldatavasti hakkab olema vähem tüütuid küpsiste nõusolekute hüpikaknaid ning selgemad tingimused andmete kasutamiseks. Veelgi enam, selgemaks, aga ka läbipaistvamaks muutub info selle kohta, kas ning kuidas tehisintellekti kasutamisega seonduvaid otsuseid tehakse. Seda võib kogeda näiteks siis, kui kasutatakse veebiteenuseid, mis nõuavad andmete töötlemist nagu krediiditaotlused, tööintervjuud ning teenuste soovitused. Kui inimene soovib näiteks otsida teavet või võrdlusi online teenuste kohta võiks ta leida sellise teabe portaalist, mis pakub objektiivset ülevaadet. Näiteks võiks inimene enne mängukonto loomist võrrelda Eesti kasiinosid lehel CasinoBernie, et kontrollida, kas platvorm järgib läbipaistvuse ja turvalisuse standardeid, mis võivad tulevikus muutuda Euroopa regulatsioonide tõttu selgemaks ja usaldusväärsemaks. See ei tähenda, et Digital Omnibus tooks kuskilt nurgast lagedale lihtsamad teenused, vaid pigem suunab see sellele, et ettevõtted oleksid korrektsemad ning rohkem läbipaistvamad.  Aga milliseid muudatusi uued reeglid siis täpsemalt kaasa toovad? Digital Omnibus’i pakett sisaldab mitmeid huvitavaid ettepanekuid: Nüüd on rangemate ehk kõrge riskiga tehisintellekti süsteemide reeglite täitmise tähtajaks määratud 2027. aasta detsember senise 2026. aasta augusti asemel. Andmete kasutamise reeglid muutuvad lihtsamaks: anonüümseks muudetud andmete kasutamine tehisintellekti treenimiseks võib muutuda lihtsamaks. See aga teeb nii avalikele kui erasektori ettevõtete jaoks andmete kasutamise paindlikumaks. Veebilehtede küpsiste nõusoleku reeglid: plaan on muuta need mugavamaks, mis näiteks tähendab, et vähendatakse sagedust, mille jooksul kasutajatelt küsitakse küpsiste nõusolekut. Vähendatakse väikeste ja keskmiste ettevõtete halduskoormust: dokumentatsioon, aruandlus ja teadud andmete ümberkorraldamised võivad muutuda senisest oluliselt lihtsamaks.  Kokkuvõttes tähendab see seda, et Euroopa üritab joondada ambitsioonid reaalsusega ehk siis anda ettevõtetele aega kohanemiseks ning samal ajal olla siiski avatud uuendustele.  Mida toovad uued regulatsioonid aastaks 2026? Algselt oli kavandatud, et 2026. aastal jõustuvad mõned kõrge riskiga tehisintellekti puudutavad reeglid. Küll aga nüüd näeb Digital Omnibus ette, et sellised reeglid jõustuvad alles 2027. aastal. Põhjus on väga lihtne. Ajaline varu annab arendajatele, aga ka ettevõtjatele võimaluse kohanemiseks ning nad ei pea koheselt uuel aastal kohe täitma kõige karmimaid nõudeid.  Reeglite jõustumise edasilükkamine tähendab sisuliselt seda, et tehisintellektipõhiste rakenduste turule toomine saab jätkuda, kuid vastutuse ning dokumenteerimisega soetud nõuded täidetakse 2027. aastaks. Siia alla kuuluvad näiteks avalike teenuste hindamise, laenutaotluste ja biomeetri abil indentifitseerimisega tegelevad tehisintellektipõhised rakendused ning teenused. Samas ei tähenda see, et 2026. aastal ei toimuks mingeid reforme. Digital Omnibus kavandab ka üldiste andmekaitse- ja privaatsusreeglite leevendamist, mis võivad muuta andmete kogumise ja töötlemise lihtsamaks, kuid seda tingimusel, et ettevõtted järgivad uusi standardeid.Selline üleminekufaas on tegelikult väga oluline. Euroopa seadusandjad püüavad vältida situatsiooni, kus tähtajad tulevad liiga ruttu ja ettevõtted ei ole valmis, kuid samal ajal annavad võimaluse säilitada õigused ning kaitse. Mida toob 2027 aasta: regulatsioonide areng ning selge raamistik Kui Digital Omnibus saab liikmesriikide ja parlamentide heakskiidu, peaks jõustuma 2027. aastaks täielik reeglite pakett. Sealhulgas ka rangemad nõuded kõrge riskiga tehisintellektisüsteemidele.  See tähendab, et selleks ajaks peavad kõik arendajad, aga ka teenusepakkujad olema valmis: Vastama selgetele igakülgsetele auditinõuetele. Dokumenteerima tehisintellekti andmekasutust, mudelite treeningandmeid ja otsuste loogikat. Tagama läbipaistvuse ning kasutajate õiguse oma andmete üle. Järgima uuenenud privaatsus ja turvastandardeid, mis sisaldavad nii andmete anonüümsust, nõusolekut ning töötlemist. Selline raamistik aitab luua turvalist keskkonda, kus tehisintellekti looming ja rakendused saavad areneda omas tempos, kuid sealjuures vastutustundlikult. Täielik regulatiivne raamistik annab kasutajale suurema selguse ning õiguse oma andmetele.  Kas tegemist on tasakaaluga reformi ja kaitse vahel? Digital Omnibus, olenemata selle kummalisest nimest, on märk sellest, et Euroopa püüab leida tasakaalu. On soov säilitada ranget regulatsioonid, mis kaitseb kasutajate õigusi ja privaatsust, kuid samal ajal soovitakse pakkuda ettevõtjatele paindlikkust ning aega kohanemiseks. See aasta tõi sellele mahukale raamistikule alguse, 2026 on justkui ülemineku- ja testimise periood ning 2027 võib tuua täie vastavuse uutele nõuetele.  Selline poliitiline ja regulatiivne suund aitab luua tugeva vundamendi digitaalsele tulevikule, kus tehisintellekt, andmekasutus ja tehnoloogia arendamine saavad koos kulgeda. Sealjuures on ühiseks osaks vastutus, läbipaistvus ja loomulikult kaitse kasutajate jaoks. Kusjuures, tundub, et uute reeglite kohaselt on kasutajatel võimalik hoopis selgemini ja paremini aru saada, millega nad üldse täpsemalt nõustuvad, kui lubavad küpsised külastataval veebilehel.  Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Skeleton laieneb: Leipzigis avati 220 miljoni eurone superkondensaatorite tehas

    Skeleton laieneb: Leipzigis avati 220 miljoni eurone superkondensaatorite tehas Pilt AM 28. november 2025 - 23:38 Eesti ettevõte Skeleton Technologies avas Markranstädtis Leipzigi lähistel uue 220 miljoni eurose superkondensaatorite tehase. Firma esimene tehas asus kunagi Viimsis. Uus tehas tarnib juba praegu lahendusi Siemensile, General Electricule ja Hitachi Energy’le Euroopa elektrivõrkude stabiliseerimiseks ning juhtivatele Ameerika tehisintellekti andmekeskustele taristu rajamiseks. Skeletoni superkondensaatorid tuginevad täielikult Euroopa tarneahelale ega sisalda liitiumi, koobaltit, mangaani ega muid kriitilisi tooraineid. Tehnoloogia keskmes on ettevõtte patenteeritud kumergrafeen, mis annab seadmetele nende erakordsed omadused. Aastal 2026 investeerivad USA suurandmekeskuste rajajad tehisintellekti taristusse hinnanguliselt 330 miljardit USA dollarit, samal ajal kui Euroopa investeeringud jäävad vaevu 10 miljardi dollari kanti. Euroopa peab oma investeeringuid märkimisväärselt suurendama, kuid sellega kaasneb kaks suurt väljakutset. Esiteks kasvavad elektriarved veelgi, kuna energiamahukad tehisintellekti andmekeskused suurendavad nõudlust. Teiseks toodetakse Euroopas vaid väike osa tehisintellekti andmekeskuste taristu tegelikust väärtusest. Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk ütles: „Leipzigi tehases hakatakse tootma Skeletoni uue põlvkonna superkondensaatoreid ja süsteeme, sealhulgas GrapheneGPU (graafikaprotsessorite) lahendust. Meie toode aitab tehisintellekti andmekeskustel vähendada tipukoormusi ja elektrikulu kuni 44%. Vähendades ülekuumenemist ja võimsuse kõikumist, saab kuni 40% rohkem arvutusvõimsust.” Tehase avamisel osalenud Eesti peaminister Kristen Michal sõnas, et tegemist on lähiajaloo suurima tööstusinvesteeringuga Eestist Saksamaale. Kuid tähtis pole üksnes investeeringu maht – Skeletoni Leipzigi tehas on oluline verstapost nii Eesti, Saksamaa kui ka kogu Euroopa jaoks, kuna seal toodetakse ainulaadset tehnoloogiat, mis toetab tehisintellekti andmekeskuste arengut ning aitab Euroopa elektrivõrkudel üle minna taastuvenergiale. “Skeleton on näide, et Eesti ettevõtted mitte ainult ei suuda omandada uusi tehnoloogiaid, vaid ka ise arendada ja toota järgmise põlvkonna tehnoloogiat – tehisintellekti ja puhta energia lahendusi.“  Skeletoni tehnoloogial on oluline roll ka Saksamaa ja Euroopa elektrivõrgu töökindluse tagamisel. Superkondensaatorid reageerivad millisekundite jooksul ja toimivad viimase kaitseliinina olukordades, kus võib tekkida oht ülekoormuseks ja suuremahulise elektrikatkestuse tekkeks sarnaselt suvisele Hispaania-Portugali juhtumile. Tuule- ja päikeseenergia osakaalu kasvades muutub ülikiire  elektrivõrgu stabiliseerimine järjest olulisemaks, et vältida katkestusi. „Elektrivõrgu töökindluse osas on meie missioon lihtne: hoida Euroopas tuled põlemas. Saksa elektrivõrguoperaatorid kasutavad Skeletoni süsteeme juba viimase kaitseliinina – turvavöö elektrivõrgule, kus on aina rohkem taastuvenergiat,“ lisas Madiberk. Komponendid Salvestusseadmed Serverid Salvesta PDF! »

  • Skype’i vaimus edulugu: Läti tehnoloogiajuveel liitus USA miljardihiiglasega

    Skype’i vaimus edulugu: Läti tehnoloogiajuveel liitus USA miljardihiiglasega Pilt AM 28. november 2025 - 23:01 Kaks endist Skype’i inseneri Lätist on aastaid arendanud idufirmat TestDevLab, mis on nüüd püüdnud tähelepanu teiselt poolt ookeani. Tehnoloogiamaailmas on kvaliteedikontroll tihti nagu nähtamatu vundament – keegi ei märka seda enne, kui midagi kokku variseb. Just selle vundamendi ehitamisele pühendunud Läti ettevõte TestDevLab teatas, et ühendab jõud USA digitaalinseneeria gigandi Xoriantiga. Skype’i koolkond on endiselt +kõrgelt hinnatud valuuta. Kes liitus kellega? Et mõista tehingu kaalu, tuleb vaadata numbreid ja nimesid. TestDevLab on n-ö bootstrap-firma ehk üles ehitatud täielikult omavahenditega, ilma riskikapitali süstideta. Nende klientide nimekiri on võimas: Zoom, Pinterest, Discord. Nende teenuseid kasutavad tooted jõuavad igapäevaselt viie miljardi inimeseni. Xoriant on aga USA-s Sunnyvales baseeruv tehnoloogiahiiglane, mille aastane tulu ületab miljard dollarit ja mis kuulub investeerimisfirmale ChrysCapital. Mida see tehing tähendab? Lihtsustatult öeldes ostab suur inseneeriafirma Xoriant endale sisse maailmatasemel testilabori. Xoriant saab ligipääsu TestDevLabi 14 aasta pikkusele kogemusele tarkvara testimises – olgu selleks siis heli ja video kvaliteet (mõelge näiteks Zoomi kõnedele), jõudlustestid või üha olulisemaks muutuv tehisintellekti (AI) kontrollimine. TestDevLabi kaasasutaja ja kaasjuht Ervins Grīnfelds selgitas sammu tagamaid: "Seda ülevõtmist kaaluti põhjalikult, pöörates suurt tähelepanu sellele, mida see tähendab meie meeskonnale ja klientidele. TestDevLab soovis laiendada oma ülemaailmset haaret, samas kui Xoriant otsis võimalust tugevdada oma kvaliteediinseneeria võimekust. See klapp tegi sellest loomuliku järgmise sammu mõlema ettevõtte jaoks.") Skype’i pärand elab edasi TestDevLabi edulugu on tihedalt seotud Eestiga või vähemalt meie regiooni suurima tehnoloogilise uhkuse, Skype’iga. Ettevõtte asutajad Andrejs Frišfelds ja Ervins Grīnfelds on mõlemad endised Skype’i insenerid. Just seal, VoIP (interneti-kõnede) revolutsiooni keskel, õppisid nad, kui kriitiline on reaalajas toimivate rakenduste kvaliteet. Kui Skype’is pidi heli ja pilt jõudma ühest maailma otsast teise ilma "hakkimata", siis täna rakendavad nad samu teadmisi Zoomi ja Discordi puhul. Mis saab edasi? Neile, kes pelgavad, et järjekordne kohalik pärl kaob suure korporatsiooni kõhtu, on uudised rahustavad. Nimi jääb alles: TestDevLab jätkab oma nime ja brändi all. Juhid jätkavad:. Asutajad jäävad tüüri juurde. Töökohti tuleb juurde: kuna Xoriantil on hiiglaslik müügivõrgustik USA-s, Euroopas ja Aasias, ennustatakse suurt töömahu kasvu. See tähendab, et TestDevLab, mis täna annab tööd 500 inimesele (peamiselt Baltikumis ja Põhja-Makedoonias), asub tõenäoliselt veelgi agaramalt värbama. Xorianti tegevjuht Rohit Kedia rõhutas eriliselt tehisintellekti rolli: "TestDevLabi liitumisega toome intelligentsuse ja kvaliteedi teineteisele veelgi lähemale. See tugevdab meie juhtpositsiooni intelligentsete süsteemide kvaliteedikontrollis läbi mudelite valideerimise, õigluse ja eelarvamuste testimise, seletatavuse ning ohutushinnangute AI ja keelemudelite valdkonnas." TestDevLab pakub tarkvara testimise ja kvaliteedi tagamise teenuseid, sealhulgas testide automatiseerimist, jõudluse, audio-video, turvalisuse, ligipääsetavuse ja kasutajakogemuse testimist. Firma on asutatud 2011. aastal, peakorter asub Riias. Vaata lisaks www.testdevlab.com. Lahendused Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Bolt hakkab koos Hiina tehnoloogiafirmaga Pony.ai Euroopas isejuhtivaid autosid arendama

    Bolt hakkab koos Hiina tehnoloogiafirmaga Pony.ai Euroopas isejuhtivaid autosid arendama Pilt AM 25. november 2025 - 15:08 Bolt sõlmis koostöölepingu maailma juhtiva autonoomsete sõidukite tehnoloogiafirma Pony.ai-ga, et tuua isejuhtivad sõidukid Euroopasse. Esimesi isejuhtivaid masinaid katsetatakse aasta jooksul, pärast seda jõuab teenus ka klientideni.  Partnerluse eesmärk on tuua 4. taseme (level 4) autonoomsed sõidukid Bolti platvormile. Esmalt keskendub ettevõte isejuhtivate autode liikluses testimisele, turvalisusküsimuste lahendamisele ja kasutajakogemusele, seejärel on eesmärk tuua liiklusesse täielikult autonoomsed juhita sõidukid, mida saab Bolti platvormil kasutama hakata. Esimesed testid viiakse läbi Euroopa riikides, kasutades erinevate tootjate autosid. “Autonoomsed sõidukid muudavad täielikult seda, kuidas inimesed ja kaubad tulevikus liiguvad, selleks teeme koostööd Pony.ai-ga, et arendada isejuhtivate autode võimekust. Euroopa suurima sõiduteenust pakkuva platvormina on Boltil on ainulaadne võimekus Euroopas autonoomsete sõidukite arendamiseks nii, et need on kooskõlas Euroopa turvalisus- ja andmekaitsestandarditega,” ütles Bolti asutaja ja tegevjuht Markus Villig. „Partnerlus Boltiga on oluline samm meie globaalsetes laienemisplaanides. Ühendades Pony.ai autonoomse sõidutehnoloogia ja Bolti kogemused mobiilsusteenuste pakkumisel, saame kiirendada turvaliste ja usaldusväärsete robottaksode kasutuselevõttu Euroopas. Euroopa on autonoomsete sõidukite jaoks kiiresti kasvav ja paljulubav turg ja usume, et see koostöö annab meile edasiseks kasvuks hea aluse,” sõnas Pony.ai asutaja ja tegevjuht Dr. James Peng. Hiina tehnoloogiafirma Pony.ai on loodud 2016. aastal ja arendab robottaksosid üle maailma. Ettevõte tegutseb partnerluste kaudu kaheksas riigis ja firmal on avalikel teedel oma tehnoloogiaid testinud 55 miljoni kilomeetri ulatuses. Ettevõtte kasutatava tehnoloogia eeliseks on see, et nende välja töötatud lahendust saab paigaldada ükskõik millisele autole, seega saab selle mugavalt integreerida Bolti sõidujagamisteenuse ja autorendi masinatega ning autonoomse auto turuletoomine ei eelda eraldiseisva auto väljatöötamist. Firma pakub Virtual Driver lahendust, mis on täisfunktsionaalne autonoomse sõidu tehnoloogia. See ühildub sujuvalt autoga, sõltumata selle tootjast või tüübist. Pony.ai tegutseb Hiinas, Euroopas, Ida-Aasias, Kagu-Aasias, Lähis-Idas ja teistes piirkondades. Firmale kuulub 720 robottaksot ja umbes 200 robotveokit. Lahendused Sõidukid Tehisintellekt Salvesta PDF! »

  • Synology tõi välja 4K valvekaamera, mis loendab inimesi ja avastab suitsu

    Synology tõi välja 4K valvekaamera, mis loendab inimesi ja avastab suitsu Pilt AM 25. november 2025 - 0:15 Taiwanist pärit tehnoloogiafirma Synology, mis meil tuntud kõigepealt väikeste ja turvaliste kodu- ja kontoriserveritega (NAS), tõi välja uue tippvalvekaamera BC800Z – üsna keeruka seadme, mis pole lihtsalt tavaline passiivne IP kaamera, vaid tehisaruga varustatud digivalvur, mis näeb seal, kus inimsilm hätta jääb ja peab veel lisaks päris mitut ametit. Synology uusim 4K eraldusvõimega bullet-tüüpi kaamera BC800Z analüüsib videopilti ja leiab sealt inimesed, autonumbrid, aga ka suitsu ja muud ohud, millest märku anda. Synology on kaamerasse pakkinud tehnoloogia, mis muudab videovalve "targaks" juba otse seadmes endas. Josh Lin, Synology seiregrupi direktor, selgitas uue mudeli tagamaid: "BC800Z tugineb Synology kümneaastasele kogemusele tehisintellektil põhineva arvutinägemise vallas, tuues täiustatud analüütikafunktsioonid, nagu numbrimärkide tuvastamine, suitsu tuvastamine ning inimeste ja sõidukite loendamine, kõike seda kiiremaks ja täpsemaks jälgimiseks." Kuna Synology serveritarkvara hulka kuulub ka valvekeskus Surveillance Station, siis saab seda kaamerat kasutada kogu turvalahenduse nutika osana. See toob keeruka analüütika otse "servale" ehk kaamerasse endasse, tagades kiirema jälgimise. Kogu infot ei pea töötlema enam serveris, mis vähendab keskuse koormust. Lin lisas, et 4K eraldusvõime ja hea hämaras nägemisega pakub BC800Z tipptasemel valvet ka kõige keerulisemates kohtades. Kui tavaline kaamera saadab lihtsalt pilti serverisse, siis BC800Z on varustatud sisemise ajuga, mis töötleb infot kohapeal. Tehnilises mõttes on tegemist seega üsna tipptaseme seadmega, millele vihjab ka krõbe hind. "Silmaks" on 8-megapiksline (4K) sensor, mis suudab jäädvustada 30 kaadrit sekundis. Kasutusel on varifocal ehk muudetava fookuskaugusega objektiiv, mis sarnaneb fotokaamera suumobjektiiviga, mis laseb kasutajal valida, kas ta tahab näha laia panoraami (kuni 112 kraadi) või suumida sisse kindlale detailile (47 kraadi), ilma et pilt muutuks uduseks. 1/1.8-tolline "tähevalguse sensor" (starlight sensor) suudab aga hübriidse valgustusega (segu infrapunalaternast ja valgest valgusest) näha selget pilti ka kõige hämaramates oludes. IP67 sertifikaat tähendab, kaamera võib olla lageda taeva alla ja paduvihm ega tolm liiga ei tee. IK10 reiting tähistab vandaalikindlust (sisuliselt kannatab välja 5 kg raskuse eseme kukkumise 40 cm kõrguselt). Uus lähenemine litsentsidele Synology valvekaamerate kasutamisel Surveillance Stationis on litsentsitasu tavaliselt juba iga Synology kaamera hinna sees, kuid selle uue kaameraga litsentsitasu ei ole. Huvitava lükkena muutis Synology just selle kaamera tulekuga oma ärimudelit. Alates BC800Z-st pakub ettevõte kaameraid ja seadmelitsentse eraldi. See annab kasutajale natuke suurema vabaduse – kui sul juba on Synology NAS või DVA seade, kus on kaamera litsentsid olemas (paar tükki on tavaliselt tasuta), ei pea neid enam topelt kinni maksma. See muudab kaamera enda hinna konkurentsivõimelisemaks ja süsteemi laiendamise paindlikumaks, kuigi sellest hoolimata on BC800Z ikkagi üsna kallis. Turvalisuse poolelt on samuti kõik "viimasepeal". Andmed krüpteeritakse otsast lõpuni ja kui võrguühendus peaks kaduma, salvestab kaamera pildi automaatselt sisemisele mälukaardile, et ükski sekund kaduma ei läheks. Lisaks on seade NDAA/TAA nõuetele vastav, mis on kriitilise tähtsusega riigiasutustele ja suurkorporatsioonidele. Synology BC800Z kuulub näitajatelt turvakaamerate kõrgliigasse ning on mõeldud neile, kes vajavad head pilti pimedas ja hulka tehisaru lisafunktsioone. PLUSSID Tarkvara kaameras: tehisintellekt (AI) suudab tuvastada numbrimärke, inimesi ja suitsu ilma serverit koormamata. Pildikvaliteet: 4K resolutsioon ja starlight sensor tagavad selge pildi ka öösel. Vastupidavus: metallist korpus ning vee- ja löögikindlus (IP67/IK10). Turvalisus: vastab rangetele valitsuse tasemel turvanõuetele (NDAA/TAA). MIINUSED Litsentsisüsteem: eraldi litsentside ostmine võib kodukasutajale ja väikefirmale tunduda harjumatu ning mõttetu lisakulu, kui vastavat litsentsi veel pole. Keerukus: tavakasutajale võib kõigi AI-funktsioonide seadistamine esmapilgul keeruline tunduda, samuti tuleb hakkama saada serveritarkvara Surveillance Station seadistamisega Synology NAS-is. TEHNILISED NÄITAJAD Eraldusvõime: 8 MP (3840×2160) @ 30 FPS Objektiiv: Varifokaalne 4,38 – 9,33 mm (motoriseeritud suum) Vaateväli: 112.1° – 47.5° (horisontaalne) Sensor: 1/1.8", Starlight sensor Öine nägemine: Hübriidne (Valge valgus + IR LED) AI võimekus: Inimeste/sõidukite loendus, numbrimärgi tuvastus, suitsuandur, sissetungikaitse Vastupidavus: IP66, IP67 (ilmastik), IK10 (löögikindlus) Kere: Täisalumiinium Vastavus turvastandarditele: NDAA ja TAA Turvalisus Videokaamerad Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Sergei Anikin selgitas, miks ta liitus Bolti juhtkonnaga. “Ja siis helistas Markus”

    Eelmisel nädalal teatasime, et üle 25 aasta tehnoloogiaalal tippjuhina töötanud Sergei Anikinist saab Bolti tehnoloogiadirektor. Nüüd avas ta oma liitumise tagamaid.

  • Eesti sõnastas koos viie Põhjamaaga ühise tee iduettevõtete kasvu toetamiseks

    Iduettevõtluse arendajad Soomest, Rootsist, Taanist, Islandilt, Norrast ja Eestist tulid esmakordselt ühise laua taha, et leppida kokku tegevustes, mis kiirendavad innovatsiooni jõudmist siit globaalsele turule.

  • TI-Hüpe tutvustas õpilastele Eesti teadlaste arendatud tehisaru õpirakendust

    TI-Hüppe haridusprogramm esitles eile Tartus Eestis loodud tehisaru õpirakendust, mis jõuab 20 000 10.-11. klassi õpilaseni.

  • Eesti hangib enam kui seitsme miljoni euro eest riigieelarve infosüsteemi

    Eesti kuulutas välja riigieelarve infosüsteemi rahvusvahelise hanke, et asendada oma elukaare lõpus olevad praegused killustunud eelarve infosüsteemid.

  • Teaduste akadeemia sai seitse uut akadeemikut, sealhulgas tehisaru alal

    Tänasel teaduste akadeemia üldkogul valiti uued liikmed ning esmakordselt ka tehisaru valdkonnas.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes