Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • et
    • en
    • et

Soodsad kasutatud sülearvutid

  • Home
  • Soodsad kasutatud sülearvutid

 

 

 

 

Soodsaid kasutatud sülearvuteid leiate:

https://www.bitboard.ee/et/54-kasutatud-sulearvutid

https://1it.ee/tootekategooria/kasutatud-sulearvutid/

 

 

 

 

 

 

 

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Valitsuse plaan: nutitelefoni ostmisel läheks kuus eurot autoritele

    Justiitsministeeriumi arvates võiks nutitelefonid olla paar eurot kallimad, et muusika- ja filmisektori autorid saaksid loomingu eest õiglasemat tasu. Riigi hinnangul on ka palju neid inimesi, kes telefoniga kontserte filmivad. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu hinnangul on selline tasu aga üldse vana aja jäänuk, mis on ebaõiglane ja moonutab turgu.

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

AM

  • Päikeseklaviatuur Signature Slim Solar+: pikk test jätkub, kasvõi igavesti

    Päikeseklaviatuur Signature Slim Solar+: pikk test jätkub, kasvõi igavesti Pilt AM 5. juuni 2026 - 20:05 Kindlasti peaks nüüd meelde tuletama kunagised taskukalkulaatorid, mis päikesepaneeliga ilma patareideta hakkama said. Logitech on sama asja teinud ka klaviatuuridega ning nende Signature Slim Solar+ on just üks selline, mida võib testida jäädagi. Tühjaks see ei saa, kui just pooleks aastaks pimedasse keldrisse ei satu. Või äkki siiski saab, kümne aasta pärast? Disain ja trükkimiskogemus: minimalistlik, ent madal lennukõrgus Välimuselt on K980 elegantne, madalaprofiiline ja igati tänapäevane. Klaviatuuri korpus on valmistatud suures osas taaskasutatud plastist (grafiithalli mudeli puhul lausa 70%), mis annab sellele mõnusa mati viimistluse ja keskkonnasõbraliku lisaväärtuse. Trükkimiskogemus on väga sarnane sülearvutitele, kuigi klahvid on õige pisut kõrgemad. Membraanklahvid teevad oma tööd meeldivalt vaikselt, mis on avatud kontoris või kodus töötades suur pluss – trükkimismaratonid ei kõla enam nagu rahetorm plekkkatusel. Siiski on ergonoomika osas tehtud kompromisse. Seadmel puuduvad reguleeritavad jalakesed, mis tähendab, et ei saa klaviatuuri kaldenurka muuta. Kui oled harjunud trükkima kõrgema nurga all, võib see alguses tunduda harjumatu. Samuti puudub randmetugi. See-eest võtab seade üsna vähe ruumi. Vajadusel võib selle isegi kaasa võtta, kuigi ümbrist pole. Klaviatuuril olemas heleduse reguleerimise nupud, kuigi seadmel endal klahvide taustvalgustus puudub – see on ohverdus, mis tehti väärtusliku akuenergia säästmiseks. Need nupud reguleerivad ekraani heledust (vaikimisi). Ühenduvus ja tarkvara: dirigent kogu seadmete orkestrile Logitech on alati hiilanud seadmete ühendamise lihtsuses ja K980 pole erand. Logitech sihib selle seadmega sülearvutite kasutajaid ja see sisaldab üht lemmikfunktsiooni Logitechi puhul: Easy-switch. See suudab ühe nupuvajutusega vahetada sülearvuti, tahvelarvuti ja nutitelefoni vahel. K980 toetab Bluetoothi ning Logi Bolt USB-vastuvõtjat (mida tavaversiooniga kahjuks kaasa ei panda). Tarkvara poolel on kasutusel Logi Options+ rakendus. Lisaks tavapärasele klahvide seadistamisele ja nutikatele makrodele (Smart Actions) on Logitechi uueks trumbiks tehisintellekt. Seadmel on spetsiaalne AI-käivitusklahv, mis avab Windowsis Microsoft Copiloti ja lubab ChatGPT toel kiirelt tekste genereerida. Rakendusest leiab ka sisseehitatud valgustesti, mis mõõdab, kas töökoha valgustingimused on klaviatuuri laadimiseks piisavad. Valgustoite lubadus vs karm reaalsus Siin jõuame klaviatuuri kõige põnevama, aga ka kõige vastuolulisema osani. Kuidas see valgusest toitumine ikkagi töötab?  Mõtle uuest Logi LightCharge tehnoloogiast kui nutikast vihmaveetünnist. Ülemises servas asuv paneel kogub endasse igasugust "sademetena" langevat valgust – olgu selleks otsene päikesepaiste aknast või laelambi kunstlik kuma ning muudab selle energiaks ja salvestab akusse, mis suudab täielikus pimeduses vastu pidada kuni neli kuud. Kui valgusele on juurdepääs, prognoosib Logitech, et Slim Solar+ kestab 10 aastat. Just nii, terve kümnendi. Kuid reaalsus on veidi keerulisem. Paneel vajab laadimiseks vähemalt 200 luksi (lux) tugevust valgustust. Testid näitasid, et hämaras kontorinurgas võib valgustugevus jääda alla 100 luksi, samas kui akna all küündib see juba üle 1300 luksi. Kuna seadmel puudub igasugune USB-laadimise võimalus (pordid on täielikult eemaldatud), on õige asukoht kriitilise tähtsusega. Muidu peab klahvistiku mõneks päevaks kuhugi ereda päikesega aknalauale end laadima jätma, kui juhtub hämaras tühjaks saama. Mitu kuud kestnud tavakasutuse käigus langes aku laetuse tase siiski vaid 5% (püsides 95% juures), mis on ju suurepärane tulemus. Kui aga jätta Logitech kaheks nädalaks pimedasse sahtlisse, kukub aku 15% peale. Hämaras tehisvalguses võib seade samuti pikapeale siiski tühjaks saada, mistõttu on oluline jälgida tarkvarast aku ja valguse seisu. PLUSSID Keskkonnasõbralik päikesepaneeliga laadimine (ka tehisvalgusega). Kerge ja õhuke disain, kasutab taaskasutatud plasti. Rikkalik funktsioonide valik (AI nupp, multimeediaklahvid, eraldi numbriplokk). Vaikne ja mugav membraanklahvidega trükkimiskogemus. Easy-switch funktsioon kuni kolme seadme kiireks vahetamiseks. MIINUSED Nõrgemas tehisvalguses (alla 200 luksi) ei suuda seade end laadida. Puuduvad ergonoomiliselt reguleeritavad jalakesed ja randmetugi. Puudub igasugune USB-laadimise (või kaabliga ühendamise) võimalus. Klahvide taustvalgustuse puudumine. Logi Bolt USB-vastuvõtjat ei ole tavaversiooniga kaasas. Logitech Signature Slim Solar+ wireless keyboard K980 Hind: 109,99 eurot Mõõtmed (K x L x S): 142,9 mm x 430,8 mm x 20,2 mm Kaal: 700 grammi Ühenduvus: Bluetooth Low Energy; toetab Logi Bolt USB-vastuvõtjat (pole kaasas) Mitme seadme tugi: Kuni 3 seadet (Easy-switch) Ühilduvus: Windows 10/11+, macOS 12+, Linux, ChromeOS, iPadOS 15+, iOS 15+, Android 12+ Toide ja aku: Logi LightCharge (päikese- ja tehisvalgus, min 200 luksi) Aku kestvus: Kuni 4 kuud täielikus pimeduses; eeldatav seadme eluiga 10 aastat Klahvide tüüp: Membraan (sülearvutilik, vaikne), 108 klahvi Klahvide taustvalgustus: Puudub Tarkvara tugi: Logi Options+ (Windows ja macOS) Garantii: 2-aastane piiratud riistvaragarantii Materjalid: Taaskasutatud plast (grafiit min 70%, valge min 52%) Klaviatuurid Logitechi nurk Öko Salvesta PDF! »

  • Eesti äpist saab nüüd politseile isikutuvastamiseks dokumenti näidata

    Eesti äpist saab nüüd politseile isikutuvastamiseks dokumenti näidata Pilt AM 5. juuni 2026 - 11:41 Sõidad rahulikult autoga ja kuulad oma lemmik-podcasti, kui äkki viipab politseinik sind teepervele. Kobad paaniliselt taskuid, avad kindalaeka ja tabad end külma higiga mõttelt – rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga jäi hommikul koju! Varasemalt oleks see tähendanud ebamugavusi. Alates 1. juunist on aga see mure murtud, sest riigiga suhtlemisel piisab nüüd ka pelgalt nutitelefonist, mis niikuinii on kaasas (kes küll selleta välja läheb!). VIP-pääse riiklikesse andmebaasidesse Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) ühiste pingutuste tulemusena on Eesti äpp saanud kriitilise tähtsusega uuenduse. Nimelt saavad patrullpolitseinikud nüüd lugeda sinu isikuandmeid otse riigiäpi ekraanile kuvatavast QR-koodist. Eesti äpp genereerib turvalise ja unikaalse QR koodi, mille politseinik oma e-politsei tahvelarvuti või töötelefoniga sisse skaneerib. See virtuaalne sild viib korrakaitsja otse liiklusregistrisse. Enam pole vaja füüsilist plastkaarti näpu vahel hoida ega andmeid käsitsi süsteemi toksida. Mida arvavad asjaosalised? PPA patrulltöö teenuse omanik Kristjan Toom näeb uues lahenduses tänuväärset täiendust igapäevasele politseitööle. „Kui varem oli dokumendi puudumisel inimese tuvastamiseks võimalik kasutada üksnes inimese enda öeldud nime või isikukoodi, siis nüüd saab vajalikud andmed kätte ka QR koodi skaneerimise teel,“ selgitas Toom. Ta rõhutas, et tuvastamine toimub turvaliselt ja reaalajas – politseinikule kuvatakse ekraanile üksnes see infokild, mis on hädavajalik sinu isiku kindlakstegemiseks. Seda, et nutitelefonid on muutumas meie esmaseks isikutunnistuseks, kinnitas ka RIA personaalriigi osakonnajuht Kai Kallas: „PPA otsus võtta kasutusele riigiäpi võimalus isikusamasuse kontrollimiseks on hea näide sellest, kuidas digilahendused muudavad asjaajamise inimeste jaoks lihtsamaks ja mugavamaks. Eest äpp pakub täiendavat turvalist võimalust oma andmete esitamiseks ning aitab ametnikel vajalikku teavet kiiresti kontrollida.“ Plastkaarti ära veel koju jäta Enne kui tormad aga oma rahakotist ID-kaarti minema viskama, on oluline meeles pidada üht tehnoloogilist konksu. Eesti äpp ei loo uut digitaalset dokumendiliiki, vaid on lihtsalt turvaline virtuaalne "aken" sinu kehtiva ID-kaardi või passi andmetele. See tähendab, et iga kord, kui lähed lennujaama, ületad riigipiiri või suundud PPA teenindusse uut passi taotlema, peab sul vana hea füüsiline plastkaart või pass endiselt taskus olema. Siiski on see suur samm edasi mugavama tuleviku suunas, millest saavad juba täna osa ligi 270 000 kasutajat, kes on rakenduse oma telefoni alla laadinud. PLUSSID Maksimaalne mugavus: ununenud rahakott ei takista enam sujuvat liikluskontrolli. Privaatsus ja turvalisus: ametnik näeb koodi skaneerides vaid rangelt vajalikku infot, andmed liiguvad turvatult reaalajas. Ajasääst: politseinik ei pea andmeid käsitsi infosüsteemi trükkima. MIINUSED Piiratud kasutusala: ei asenda füüsilist dokumenti piiriületusel ega uute dokumentide taotlemisel. Sõltuvus tehnikast: kui telefoni aku on tühi või ekraan puruks, oled endiselt hädas. Mis on mis Platvorm: Eesti äpp (iOS / Android) Arendajad: RIA ja SMIT Tuvastusmeetod: Dünaamiline QR-kood rakenduses Kasutusala turvalisuses: Liiklusjärelevalve (isikusamasuse ja juhtimisõiguse kontroll) Lugemisseadmed: PPA e-politsei töötelefonid ja tahvelarvutid Kasutajate hulk: Ligi 270 000 alla laadinud kasutajat Piirangud: Ei kehti piiriületusel ja uue dokumendi taotlemisel Lahendused Tarkvara Salvesta PDF! »

  • Troonivahetus elutoas: YouTube seljatas esmakordselt Netflixi

    Troonivahetus elutoas: YouTube seljatas esmakordselt Netflixi Pilt AM 4. juuni 2026 - 22:53 Kindlasti mäletad aega, mil YouTube oli koht, kust vaadati "kassivideoid" ning Netflix see „päris“ meelelahutus, mille seltsis õhtul pikemalt diivanile maanduda. Need piirid on nüüd lõplikult pühitud. Värsked andmed näitavad, et interneti videogigant on teinud midagi ajaloolist – on troonilt tõuganud tasulise voogedastuse kuninga enda. Uuringufirma Digital i avaldatud värske raport „The YouTube Era: 2025 in Review“ paljastab meediatööstuse selle kümnendi ühe suurima pöördepunkti: inimesed veedavad nüüd päevas keskmiselt rohkem aega YouTube'i ekraanide ees kui Netflixi vaadates. Kui Netflix on nagu traditsiooniline kino, kuhu minnakse kindlat filmi vaatama, siis YouTube on muutunud tohutuks, lõputuks meelelahutuskaubamajaks, kust keegi ei taha lahkuda. Ekraanide sõda minutite pärast: kumb võidab? Numbrid räägivad enda eest. 2025. aasta jooksul tõusis YouTube’i keskmine igapäevane vaatamisaeg ühe konto kohta 99,1 minutini (võrdluseks: aasta varem oli see 87,2 minutit). Samal ajal pidi Netflix tõdema väikest tagasiminekut – nende vaatajate päevanorm langes 100,5 minutilt 93,4 minutini. Kuid see ei tähenda, et Netflix oleks areenilt kadunud. Sümboolse ja põneva pöördena on Netflix leidnud oma suurima päästerõnga just... YouTube’ist endast! Nimelt oli Netflixi ametlik YouTube-kanal 2025. aastal kogu platvormi suurima globaalse levikuga, kogudes tervelt 78,2 miljonit unikaalset vaatajat. Netflix kasutab seega konkurendi platvormi nagu hiiglaslikku reklaamitahvlit, et meelitada inimesi oma sarju vaatama. Telefon taskusse, pult kätte: miks YouTube vallutab telerid? Kõige märgilisem muutus toimub aga selles, kuidas me videotarbimist kogeme. YouTube ei ole ammu enam pelgalt "bussisõidu ajaviide" nutitelefoni pisikeselt ekraanilt. Platvorm on edukalt kolinud elutuppa ja vallutanud suure ekraani. Raport näitab, et telerite osakaal Goopgle´i platvormi vaatamisajas hüppas kahe aasta jooksul 28 protsendilt 35 protsendile, samal ajal kui mobiilseadmete osakaal langes 31 protsendini. Seda ei tarbita enam nagu sotsiaalmeediat, vaid nagu peamist meelelahutuskanalit. „YouTube'i areng sotsiaalmeedia videoteenusest domineerivaks ülemaailmseks tähelepanuplatvormiks on meediamaastiku selle kümnendi üks märgilisemaid nihkeid,“ märkis Digital i analüüsijuht Matt Ross, „meie andmed näitavad, et vaatajad ei pea YouTube'i enam sotsiaalmeediaks, vaid oma esmaseks meelelahutuse sihtkohaks.“ Kes ja kus vaatab kõige rohkem? Kuigi võiks arvata, et platvormi hoiavad elus ainult noored, peitub tõde hoopis mujal. Jah, Z-põlvkond (Gen-Z) on endiselt kõige agaram vaatajaskond, veetes YouTube'is keskmiselt 111 minutit päevas. Kuid kõige kiiremini kasvav trendigrupp on hoopis 55–64-aastased mehed, kelle vaatamisaeg kasvas aastaga tervelt 15%. Ka naissoost vaatajate numbrid näitasid stabiilset kasvu kõigis vanusegruppides. Geograafiliselt on maailma suurimad YouTube'i fännid lõunakorealased, kes veedavad platvormil müstilised 161,5 minutit päevas. Kõige kiiremat kasvu näitas aga Prantsusmaa, kus igapäevane vaatamisaeg kihutas aastaga ülespoole koguni 33,6%. Digital i poolt läbi viidud 20 rahvusvahelise turu (sh USA, Kanada, mitmed Euroopa ja Aasia riigid) põhjalik analüüs joonistab välja selged tugevused ja nõrkused praegusel meediamaastikul. Plussid YouTube'i jaoks: Katkematu kasv: vaatamisaeg kasvas aastaga peaaegu 12 minutit konto kohta. Teleriplatvormi võidukäik: suure ekraani (Smart TV) vaatajate osakaal kasvab mürinal. Laienev demograafia: vanemad põlvkonnad ja mehed vanuses 55–64 on platvormi uueks mootoriks. Miinused Netflixi jaoks: Tähelepanu kaotus: keskmine vaatamisaeg langes esimest korda alla YouTube'i taseme. Sõltuvus konkurendist: suurima auditooriumi püüdmiseks ja hoidmiseks ollakse sunnitud panustama YouTube'i turunduskanalisse. Tehnilised andmed ja võrdlusnäitajad   YouTube Netflix Keskmine vaatamisaeg päevas (konto kohta): 99,1 minutit 93,4 minutit Vaatamisaja muutus võrreldes 2024. aastaga: +13,6% (87,2 minutilt) -7,1% (100,5 minutilt) TV-ekraanide osakaal vaatamisajast: 35% – (andmed puuduvad) Mobiilseadmete osakaal vaatamisajast: 31% – (andmed puuduvad) Suurima levikuga üksikkanal platvormil: – Netflix Official (78,2 mln kontot) Kõige aktiivsem turg (vaatamisaeg päevas): Lõuna-Korea (161,5 minutit) – (andmed puuduvad) Suurima kasvuga turg (vaatamisaeg päevas): Prantsusmaa (+33,6%) – (andmed puuduvad) On ilmne, et traditsioonilistel voogedastusteenustel tuleb hakata oma strateegiaid ümber hindama. YouTube pole enam ammu platvorm, kuhu tullakse igavusest klippe kerima – sellest on saanud uus elutoa valitseja. Kuvarid ja telerid Salvesta PDF! »

  • Google tõttab Androidi kasutajatele appi tehisaru petukõnede vastu võideldes

    Google tõttab Androidi kasutajatele appi tehisaru petukõnede vastu võideldes Pilt AM 4. juuni 2026 - 21:32 „Tere, ema siin!“ – aga mis siis, kui toru otsas on hoopis kurikaval tehisintellekt? Google tõttab Androidi kasutajatele appi ja toob välja oma tehisarutuvastaja, mis petukõned blokeerib. Vaja läheb Androidi ja Phone by Google äppi, samas peab olema installitud ka Google Messages ja Google Contacts. Kui kahtlane tegelane (või masin) helistab, läheb helistaja poolt, kui ta kasutab ka Androidi, vastuvõtjale salajane kood. Tegemist on krüpteeritud "käepigistusega" teenusega RCS (Rich Communication Services). Kõige usutavamad petuskeemid kuvavad vastuvõtja ekraanile mõne tuttava kontakti nime, näiteks ekraanile kuvatakse kiri „Ema“. Võtad kõne vastu ning kuuled tuttavat häält, täpselt sama kõlaga nagu alati. Kuid su väidetav ema on suures hädas ja palub kiiresti raha üle kanda. Sa ei kõhkleks, kuigi tegelikult peaksid küll. Tänapäeva küberkelmid suudavad internetitarkvara abil võltsida helistaja telefoninumbrit ning kasutada vabalt kättesaadavat tehisintellekti, et kopeerida lähedaste hääli nii täiuslikult, et inmkõrv ei suuda enam vahet teha. Enamasti kehtib see küll inglise keeles, kuid on muutunud juba väga kvaliteetseks ka väiksemates keeltes, sealhulgas eesti keeles. See ulmefilmi meenutav stsenaarium on muutunud juba reaalsuseks ja toonud mujal maailmas kaasa sadu miljardeid dollareid kahju. Google on otsustanud sellele õudusele punkti panna, tuues sel kuul välja turvafunktsiooni nimega "fake call detection" (võltsitud kõnede tuvastamine). Kuidas telefonid selja taga „salajast käepigistust“ teevad? Selleks, et keerulist tehnoloogiat lihtsamalt mõista, võib uut funktsiooni kujutada kui kahe seadme vahelist salajast ja ülikiiret käepigistust. Kui keegi sinu tuttavatest sulle helistab ja mõlemad kasutavad Google'i ametlikku helistamisrakendust, teevad telefonid taustal midagi sellist, mida me varem nägime vaid spioonifilmides. Niipea kui kõne alustatakse, saadab helistaja telefon sinu telefonile reaalajas hääletu ja tugevalt krüpteeritud digitaalse kinnitussignaali. See on justkui salajane parool, mis tõestab, et kõne tuleb tõepoolest sellest konkreetsest seadmest. Kui aga sinu numbrile helistab pettur, kes on sinu tuttava numbri lihtsalt arvutiprogrammiga ekraanile mananud, jääb see digitaalne parool tulemata. Google selgitab süsteemi toimimist järgmiselt: „Kui pettur üritab kontaktisikut teeselda, jääb see esialgne kinnitussignaal puudu. Kõne vastuvõtja seade märkab seda kohe ja saadab päringu kontakti tegelikule seadmele, et asja üle kontrollida.“ Kui sinu tuttava päris telefon vastab võrgus automaatselt: „Mina praegu ei helista,“ lööb sinu telefon kohe häirekella. „Kui nende päris seade vastab: „Mina praegu ei helista,“ kuvatakse teie ekraanile hoiatus, mis soovitab kõne kohe lõpetada. See ennetav hoiatus aitab reaalajas vältida süvavõltsingu ohvriks langemist ja telefoninumbri võltsimist,“ märgib Google. Numbrinäit ei ole enam ammu usaldusväärne Aastaid oleme harjunud pimesi usaldama seda nime või numbrit, mis telefoni ekraanile ilmub. Tänapäeval on see aga umbes sama turvaline kui uskuda tänaval võõra inimese rinnale kleebitud nimesilti.  Kurjategijad kasutavad ära asjaolu, et inimesed ei võta tundmatuid numbreid vastu, ning maskeerivad end tuttavateks, pankadeks või tööandjateks. Probleemi ulatus on hiiglaslik. USA Föderaalne Kaubanduskomisjon (FTC) hoiatas, et ainuüksi 2024. aastal ulatusid petturite tekitatud kahjud miljarditeni, ning INTERPOL-i 2026. aasta märtsi finantspettuste aruanne märkis isikute impersoneerimist ühe peamise ohuna, mis viis eelmisel aastal maailmas enam kui 400 miljardi dollari suuruste kahjumiteni. Google märgib otsekoheselt: „Aastaid on inimesed lootnud helistaja tuvastamisele (caller ID), et teada saada, kes on liini teises otsas, kuid petturite uute taktikate tõttu ei ole see enam piisav.“ Uus kaitsekilp on ehitatud avatud RCS-standardile (Rich Communication Services) ning Google loodab, et ka teised telefonitootjad ja rakenduste loojad võtavad selle tehnoloogia tulevikus kasutusele, et muuta mobiilside taas turvaliseks. Uuendus rullub globaalselt lahti Androidiga seadmetele juba sel kuul, jõudes esimesena Google Pixeli seadmetesse. Video URL Nagu iga uue tehnoloogiaga, on ka siin oma tugevused ja piirangud, mida tasub teada enne funktsiooni aktiveerimist (kuigi Google'i seadmetes on see sisse lülitatud vaikimisi). PLUSSID Ennetav reaalajas kaitse: tuvastab ohu enne, kui jõuad petturile oma andmed või raha loovutada. Täielik privaatsus: kuna kontroll toimub otsast lõpuni krüpteeritud RCS-süsteemi kaudu, ei kuula keegi sinu kõnesid pealt. Automaatne toimimine: ei nõua kasutajalt tehnilisi teadmisi ega pidevat seadistamist. Avatud standard: tehnoloogia on kättesaadav ka teistele tootjatele. MIINUSED Piiratud ökosüsteem: toimib vaid siis, kui mõlemad osapooled kasutavad Androidi ja spetsiaalset Google'i helistamisrakendust. Sõltuvus internetiühendusest ja RCS-ist: vajab toimimiseks aktiivset andmesidet ja sisselülitatud RCS-funktsiooni sõnumirakenduses. Mobiiltelefonid Turvalisus Salvesta PDF! »

  • Kas tööarvutit ja -telefoni tohiks kasutada isiklike asjade ajamiseks?

    Kas tööarvutit ja -telefoni tohiks kasutada isiklike asjade ajamiseks? Pilt AM 3. juuni 2026 - 1:01 Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni. „Esimene asi, mida tasub endale meelde tuletada, on see, et tööarvuti ja töötelefon ei ole isiklikud seadmed, vaid töövahendid, mis on sulle usaldatud. Sellega kaasneb ka vastutus, sest kliendid, kolleegid ja koostööpartnerid usaldavad oma isikuandmeid, dokumente ja muud konfidentsiaalset infot ning iga töötaja roll on aidata seda usaldust hoida,“ sõnas Telia küberturbe insener Tarvo Kunz. Ta rõhutab, et mõõdukas isiklik veebikasutus tööseadmes ei pruugi olla probleem, kuid konkreetsed piirid sõltuvad alati tööandja reeglitest ja töötaja ametist. „Kui sa ei ole kindel, mis reeglid sinu tööseadmes kehtivad, siis tasub enne küsida, mitte hiljem tagajärgedega tegeleda,“ märkis ta. Viimaste aastate jooksul on tööseadmetesse jõudnud uue riskikohana tehisintellekti tööriistad, mida kasutatakse ka tööülesannete täitmiseks, kuid sageli mõtlemata sellele, kuhu sisestatud andmed tegelikult jõuavad.  „Tööandmete sisestamine isiklikku või juhuslikku AI teenusesse on turvarisk, sest kasutaja ei tea, kuhu need andmed välja jõuavad või kuidas neid hiljem kasutatakse. Töövahendina tuleks kasutada ainult neid AI lahendusi, mille tööandja on heaks kiitnud,“ selgitas ta.  Tööseadmete kasutamisel tasub järgida häid turva- ja privaatsustavasid Küberintsidendid saavad sageli alguse väga lihtsatest olukordadest, näiteks ootamatust e-kirjast, valest lingist või pahatahtlikust manusest. Kunzi sõnul alahinnatakse sageli ka brauserilaienduste ja tasuta tarkvara riske.  Ta toob välja levinumad reeglid, mis tagavad turvalisuse: Hoia töö- ja eraelu tööseadmetes lahus ning väldi isiklike failide ja kontode kasutamist, et tööandja ja isiklikud andmed ei seguneks. Ära saada tööfaile isiklikule meilile ega pilveteenusesse, sest nii võivad tundlikud andmed sattuda valedesse kohtadesse. Tööseadet peaks kasutama ainult selle omanik, kuna kõik tegevused on seotud sinu kasutajakonto ja vastutusega. Kontrolli ootamatute kirjade puhul alati saatjat, linke ja manuseid ning kahtluse korral küsi abi IT-toelt. Ära paigalda tarkvara ega brauserilaiendusi ilma IT loata, sest need võivad kujutada turvariski. Väldi põhjendamatute USB-seadmete ühendamist tööarvutiga, kuna need võivad sisaldada pahavara. Avalikku WiFit kasuta vaid tööandja juhiste järgi või eelista telefoni hotspot’i, et vältida ebaturvalist ühendust. Lukusta arvutiekraan alati, kui seadme juurest lahkud, et kõrvalised inimesed ei pääseks andmetele ligi. Ära hoia paroole tööseadme märkmetes, Excelis või ekraanipiltidena. Kasuta tugevaid ja kordumatuid paroole, kaheastmelist autentimist ning turvalist paroolihaldurit, eelistatult tööandja heaks kiidetud lahendust. „Üldiselt kehtivad arvutitele ja telefonidele samad küberturvalisuse põhimõtted, kuid mobiiltelefonide puhul kiputakse riske sageli alahindama. Äppide paigaldamine on telefonis väga lihtne ja seetõttu ei tajuta seda alati samasuguse riskina nagu arvutisse tarkvara installimist,“ ütles Kunz. Ta lisas, et enne uue rakenduse paigaldamist töötelefonile tasub alati kontrollida, kas see on tööandja poolt lubatud. Samuti ei tasu töömeilidest, dokumentidest ega koosolekutest teha ekraanipilte ilma otsese vajaduseta, sest nii võib tundlik info tahtmatult lekkida. Turvariskide maandamine on tema sõnul võimalik näiteks seadmehaldusega. „Ettevõte peab teadma, millised seadmed ja tarkvara tema võrgus kasutusel on, sest ilma selle ülevaateta on keeruline tuvastada intsidente, tagada turvauuendusi või reageerida olukorras, kus mõni seade kaob,“ selgitas Kunz. Mobiiltelefonid Sülearvutid Turvalisus Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Eesti esitleb mehitamata sõidukite teekaarti perioodiks 2026-2030

    Reedel, 12. juunil esitletakse Tallinnas riigikantselei eestvedamisel valminud mehitamata sõidukite teekaarti 2026-2030.

  • AI edu äris peab veel ootama. “Hüpe ei tule uute tööriistade lisamisest, vaid nende juhtimisest”

    Tehisaru kasutamine ja investeeringud sinna kasvavad hoogsalt, kuid ärilist kasu annab oodata. Samas on väike hulk ettevõtteid selgelt edukamad.

  • Eesti nõuab ELilt droonide alal otsustavust. “Hea võimalus meie kaitsevaldkonna ettevõtetele”

    Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon muutis valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Liidu drooni- ja droonitõrjevaldkonna turvalisuse tegevuskava kohta nõudlikumaks.

  • Helmese arendajad said AI jaoks eraldi päeva. Jaan Pillesaar: see loob ruumi õppimiseks

    Tarkvarafirma Helmes andis oma arendajatele kindla aja tehisaru võimaluste katsetamiseks, et seda ei tehtaks kliendile müüdud tundide arvelt.

  • Tallinna Sadam testib 5G+ võrgu seadmeid, et mõista, kas see õigustab end ka majanduslikult

    Telia Eesti avas aprillis klientidele 5G+ mobiilivõrgu ning ühe esimese suurkliendina pani selle proovile Tallinna Sadam, testides uut tehnoloogiat sadamale omastes tingimustes.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes