Sorting by

×
Skip to content

Arvutiabi Võrus – Tel: +372-52-75-236 SMS

  • Esileht
  • Teenused
    • Andmete taastamine
    • Andmete turvaline hävitamine
    • Arvutihooldus ja remont
    • Digiteerimine
    • Elektroonikaseadmete seadistus
    • Kaugabi.eu
    • Kodulehed
    • Personaalsed koolitused
  • Kontakt
    • Maksed
  • et
    • en
    • et

VAJAB LOHUTUST ⟩ Uusim tehisaru: ma olen elus ja kardan surma!

  • Home
  • Määratlemata
  • VAJAB LOHUTUST ⟩ Uusim tehisaru: ma olen elus ja kardan surma!
8. märts 2024

Post Content

Navigeerimine

KA SINA, BRUTUS ⟩ Lisaks õpilastele kasutavad nüüd ka õpetajad üht võimsat tehisaruga tööriista
KATASTROOFI LÄVEL ⟩ USA valitsus sai kõheda raporti tehisaru kohta

ERR

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

PM

  • TEHNIKA ⟩ Ei mingit mulli, tehisaru ei lähegi plaksuga lõhki

    Amazoni superstaar Werner Vogels ennustab tehnoloogias taas helget tulevikku​. ​Tegemist pole küll Jeff Bezose ega tema S-team’i kuuluva 30 tippjuhiga, kes Amazoni juhivad, kuid tehnoloogiajuht (CTO) Werner Vogels on siiski pilveteenuste ja tarkvaraarenduse maailma iidol: temaga kohtumine tekitab asjatundjates judinaid ning kõik tahavad teada, milline on Amsterdamist pärit arvutiteadlase nägemus tulevikust. Postimees sai aastalõpul temaga Las Vegases kohtuda.

  • Twitteri looja uus vestlusäpp ei vaja töötamiseks internetti

    Sotsiaalmeediaplatvormide Twitter (nüüdne X) ja Bluesky asutaja Jack Dorsey on lagedale tulnud uue vestlusäpiga. Sel korral on aga mees otsustanud hüljata interneti.

  • Taevased mobiilivõrgud: kas satelliitside saab nutitelefonides uueks normaalsuseks?

    Need ajad võivad varsti möödas olla, kui sõidetakse välja levialasse ning kaugel paksus metsas enam mobiilsidet pole, sest taevased operaatorid hakkavad pakkuma oma mobiilivõrku üle satelliitide. Kas see tähendab konkurentsi maapealsetele teenusepakkujatele või laiendavad need hoopis oma võrku kosmosefirmade abiga? Telefonid igatahes näivad selleks tulevikuks juba peaaegu valmis olevat.

  • Läbimurre depressiooniravis: uus äpp võib päästa tuhandete inimeste elu

    Kas su telefon teab, et sul on depressioon, enne kui sa ise? Just sellele küsimusele hakkab vastust andma uus põlvkond tehisintellektil põhinevaid rakendusi, mis võivad tulevikus päästa tuhandeid elusid. Euroopa teadlased usuvad, et vaimse tervise digilahendused on suure läbimurde lävel.

  • Microsofti iidne tarkvara töötab tähtsates süsteemides edasi ja sellest ei loobuta

    Sel sügisel saab Microsofti operatsioonisüsteem Windows 40-aastaseks. Aastakümnete vanused Windowsid aga juhivad ikka veel meie igapäevaelu ja istuvad tähtsates süsteemides. Keegi ei plaani neid veel välja vahetada.Oled sa kunagi seisnud liftis ja märganud ekraanil midagi kummalist? Või oodanud sularahaautomaadi taga, mis tundub igavikku mõtlevat? Võib-olla oled sõitnud rongiga, mis teeb hirmutavaid hääli, või külastanud arsti, kus süsteemid on aegade algusest?

ERR

  • Antiaine sai keset Euroopat esmakordselt autoga sõita

    Šveitsis asuva Cern-i osakestefüüsika labori teadlased sõidutasid esmakordselt antiainet hoidva seadme veokiga teaduslinnaku ühest otsast teise. Ajalooline katse avab ukse antiosakeste jagamisele teiste Euroopa laboritega.

  • Jakob Kübarsepp: prestiižiiha muudab tehnika tehnoloogiaks

    Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

  • Uuring: hea hinde püüdmine suurendab ärevust ja vähendab motivatsiooni

    Hiljutisest uuringust selgus, et õppimiseks seatud eesmärgi sisu ja selle sõnastamisviis mõjutab otseselt, kui hästi suudab üliõpilane oma õppimist juhtida. Ainult hinde nimel pingutamine võib aga tudengi motivatsiooni kahjustada.

  • Tallinnas algavad oktoobris Kristiine tunnelite rajamistööd

    Oktoobris algavad Endla tänava jalakäijatunnelite rajamistööd, mis peaksid lõppema 2027. aasta alguses, teatas Tallinna linnavalitsus. Selle aasta lõpus suletakse seetõttu kaheks kuuks Tehnika tänaval Kristiinesse suunduv sõidurada.

  • Unikaalse geeli leiutanud Neeme Vaino nomineeriti filmivaldkonna Oscarile

    Ameerika filmiakadeemia teaduse ja tehnika auhinnale nomineeritud Neeme Vaino tutvustas "Ringvaates" endaleiutatud geeli, mille abil on ohutult põlema pandud sadu inimesi. Stuudios näitas ta Grete Lõbu käe peal ette, kuidas väärikale auhinnale kandideeriv geel reaalselt töötab.

AM

  • Raudse metsa sosinad ja lootuse kibe hind: S.T.A.L.K.E.R. 2 kutsub meid 2026. aasta suvel tagasi Tsooni rüppe

    Raudse metsa sosinad ja lootuse kibe hind: S.T.A.L.K.E.R. 2 kutsub meid 2026. aasta suvel tagasi Tsooni rüppe Pilt AM 27. märts 2026 - 10:28 Tsoon ei ole kunagi olnud pelgalt koht kaardil – see on elusolend, mis hingab radioaktiivset tolmu, toitub saladustest ja sülitab välja vaid neid, kelles on piisavalt visadust. Kui arvasid, et "Heart of Chornobyl" avas  S.T.A.L.K.E.R. 2 kõik uksed, siis eksisid rängalt. Ukraina stuudio GSC Game World on heitnud eesriide oma esimeselt suurelt loo-laienduselt, mis kannab pealkirja "Cost of Hope" (Lootuse hind). See pole lihtsalt väike lisapakk, vaid massiivne ekspeditsioon, mis lubab meid mässida veelgi sügavamale anomaaliate ja intriigide võrku. Vana tüli uued tuurid "Cost of Hope" viib meid tagasi tuttavasse, kuid samas tundmatusse maailma. Loo keskmes on taas peategelane Skif, kelle PDA-sse laekuv salapärane signaal lükkab käima sündmusteahela, mis rullub lahti paralleelselt põhimängu sündmustega. See on nagu uue peatüki avamine raamatus, mida arvasid juba tundvat, kuid mille leheküljed on seekord kirjutatud vere ja roostega. Tsooni igipõline konflikt on taas lõkkele löönud. Ühel pool seisab Kohustus (Duty) – rühmitus, mis näeb Tsooni nagu vähkkasvajat, mis tuleb isoleerida ja hävitada. Teisel pool aga Vabadus (Freedom), kelle jaoks on Tsoon hindamatu kingitus inimkonnale, mis ootab uurimist ja rakendamist. Nende vahel valitsenud habras vaherahu oli nagu jääl kõndimine kevadpäikese käes – oli vaid aja küsimus, mil see praguneb. "Cost of Hope" viskab meid otse sellesse poliitilisse ja ideoloogilisse tormi. Teekond läbi Raudse metsa ja jaama südame Mängijatele avanevad kaks täiesti uut piirkonda. Esiteks saame lõpuks ometi rännata ikoonilisse Tšornobõli tuumajaama, mis on aastakümneid olnud lukus ja mahajäetud, kuid mis nüüd kutsub stalkereid oma süngete koridoridega. Teiseks ootab meid ees Raudmets (Iron Forest) – labürindisarnane ja eksitav paik, kus iga vale samm võib jääda viimaseks. GSC Game World lubab kümneid tunde uut mängitavust. See pole pelgalt "rohkem sama asja", vaid mittelineaarne kogemus, kus mängija valikud kujundavad mitte ainult tema enda saatust, vaid võivad raputada tervet Tsooni. Uued relvad ja varustus on Skifile elukindlustuseks mutantide ja anomaaliate vastu, mis muutuvad selles laienduses veelgi ettearvamatuks. Triloogia keskpaik keset sõjatuld Huvitava detailina paljastasid arendajad, et "Cost of Hope" on tegelikult n-ö "teise triloogia" keskmine osa. Koos tulevikus ilmuva loo-laiendusega moodustab see uue ja pika narratiivse kaare S.T.A.L.K.E.R.-i saagas. Oluline on märkida, et see arendustöö toimub ajal, mil Ukrainas kestab endiselt täiemahuline sõda. GSC Game World on jäänud oma kodumaale truuks ja kutsub üles toetama president Volodõmõr Zelenskõi heategevusfondi United24. Mängu loomine sellistes tingimustes on iseenesest kangelaslik saavutus, andes pealkirjale "Lootuse hind" veelgi sügavama ja valusama tähenduse. Vaata esimest treilerit siit: S.T.A.L.K.E.R. 2: Cost of Hope Trailer. Video URL Mängud Salvesta PDF! »

  • Eesti netikasiinod toetuvad pangalingi taristule

    Eesti netikasiinod toetuvad pangalingi taristule Pilt AM 27. märts 2026 - 0:44 (Sisuturundus) Mõnekümne sekundi jooksul logib eesti mängija pangalingi kaudu sisse kasiinoportaali, kinnitab oma isiku ja teeb esimese sissemakse. Registreerimisankeeti ei ole, dokumendifotot ei küsita, eraldi kontot ei looda. See kogemus, mida Eestis peetakse juba tavapäraseks, põhineb digitaalsel identiteeditaristul, mis rajati algselt hoopis teiste teenuste jaoks. Pangalink kasiino sissepääsuna Mitmete eesti hasartmänguportaalide kontovaba sisselogimine tugineb samale autentimistehnoloogiale, mida pangad kasutavad igapäevaste ülekannete kinnitamiseks. Kui kasutaja valib pangalingi kaudu sisenemise, suunatakse ta internetipanka, kus autentimine toimub Smart-ID, mobiil-ID või ID-kaardi abil. Pangalink edastab kasiinoportaalile kinnituse kasutaja isikust, ilma et isikuandmeid peaks eraldi üle kinnitama. Sellist skeemi ei ole enamik riike suutnud juurutada, sest neil puudub ühtne isikutuvastuse taristu, millele erasektori teenused saaksid toetuda. Eestis on selline taristu olnud kasutusel alates 2000. aastate algusest ning selle kasutusala on aja jooksul pidevalt laienenud. Aruandlus toimib X-teel Hasartmängukorraldajate ja riigi vaheline suhtlus ei piirdu litsentsi olemasoluga. Iga Eestis tegutsev kaughasartmängu korraldaja peab ühendama oma elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi Maksu- ja Tolliameti aruandlussüsteemiga andmevahetuskihi X-tee kaudu.  Maksu- ja Tolliamet on kirjeldanud elektroonilise hasartmängu aruandluse süsteemi tehnilist ülesehitust, mis hõlmab nii reaalajas andmeedastust kui ka piirangute registri automaatset kontrollimist. Tulemuseks on järelevalvemudel, kus riik näeb operaatorite tegevust peaaegu reaalajas, mitte tagantjärele esitatud aruannete põhjal. Kontovaba mudel ja selle tehniline taust Kontovabad ehk kiirkasiinod on eesti turul muutunud standardiks. Nende toimimise aluseks on pangalingi kaudu toimiv isikutuvastus, mis asendab tavapärast registreerimisprotsessi. Kasutaja tuvastamine käib pangainfrastruktuuri kaudu ja väljamaksed suunatakse samale kontole, kust sissemakse tehti. Eesti mängija jaoks tähendab see, et erinevate platvormide proovimine ei nõua igale poole eraldi konto loomist. Ülevaate Eestis litsentseeritud platvormidest leiab näiteks portaalist, kus on kõrvutatud neti kasiinod makseviisi, litsentsi ja boonuste alusel. Pangalingi tugi on nendes võrdlustes muutunud üheks põhiliseks hindamiskriteeriumiks, sest kontovaba sisselogimine eeldab operaatorilt tehnilist integratsiooni Eesti pangandussüsteemiga. Autentimine on osa mängukogemusest Smart-ID populaarsuse kasv on muutnud seda, kuidas kasutajad veebiplatvormidele sisenevad. Balti riikides kasutab Smart-ID-d üle paari miljoni inimese ning Eestis on see muutunud eelistatuimaks autentimisvahendiks just seetõttu, et ei eelda spetsiaalset SIM-kaarti ega lisakulusid. Smart-ID võimaldab anda digiallkirju, mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Arvutimaailm on käsitlenud rahvusvahelise uuringu tulemusi digitaalsete autentimisvahendite usaldusväärsuse kohta, kus Smart-ID sai Balti riikide kasutajate seas kõrgeima soovitusindeksi. Hasartmänguportaalide jaoks tähendab see, et nende sisselogimissüsteem toetub vahendile, mida kasutajad juba usaldavad ja igapäevaselt kasutavad. Piirangute register tagab kaitstuse Eesti hasartmängusüsteemis on mängijakaitse üles ehitatud tsentraliseeritud registri ümber. Hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri (HAMPI) on riiklik andmekogu, mida haldab Maksu- ja Tolliamet ning millele operaatoritel on kohustus enne mängimise võimaldamist päring esitada. Päring toimub andmevahetuskihi X-tee kaudu ja tulemus on binaarne: kas mängijal on kehtiv piirang või mitte. Kui piirang on registris olemas, ei tohi operaator mängijat teenusesse lubada. Eesti Pangaliit on uurinud, kuidas inimesed digitaalseid autentimisvahendeid kasutavad, ning uuringu tulemused näitavad, et pangateenused on mobiil-ID ja Smart-ID kasutajate seas ülekaalukalt populaarseim kasutusvaldkond. See tähendab, et autentimissüsteem, mis kaitseb pangakontot, kaitseb ka mängukontot, sest mõlemad kasutavad sama taristut. Seega eeldab kontovaba mudel operaatorilt nii pangalingi integratsiooni kui ka HAMPI registri päringuid, ja turule sisenemise tehniline lävi on suhteliselt kõrge. Võrdlusportaal kasiinod.bet koondab Eesti litsentsiga operaatorite andmed makseviisidest boonusteni ühte kohta, muutes platvormi valiku struktureerituks. Platvormide läbipaistvus kui turustandard Eesti hasartmänguturg on suhteliselt väike, kuid tehniliselt keeruline. Operaatorid peavad ühendama oma süsteemid nii X-tee andmevahetusega, HAMPI registriga kui ka pangalingi taristuga. Selline tehniline barjäär tähendab, et turule pääsevad ainult need operaatorid, kes suudavad neid nõudeid täita. Mängija vaatevinklist muudab see platvormi valiku lihtsamaks, sest litsentsi olemasolu on kontrollitav ja operaatorite vaheline võrdlus struktureeritud. Eesti hasartmänguportaalide tehniline ülesehitus peegeldab laiemat mustrit: digiidentiteedi taristu, mis loodi riigiteenuste jaoks, on muutunud erasektori teenuste, sealhulgas meelelahutusplatvormide, usaldusväärsuse aluseks. Sisuturundus Salvesta PDF! »

  • Android Auto läks pärast uuendust Samsung Galaxy S26 ja Google Pixeli telefoni omanikel katki

    Android Auto läks pärast uuendust Samsung Galaxy S26 ja Google Pixeli telefoni omanikel katki Pilt AM 25. märts 2026 - 23:45 Foto: DoulosBen, Wikimedia Commons Mobiilimaailma värskeim juveel Samsung Galaxy S26 ning ka Google´i Pixeli tipptelefonid vaevlevad juba mitmendat päeva probleemi käes, et oma autosse istudes ja ühendades sõiduki süsteemiga saabub ootamatu vaikus. Paljude kasutajate jaoks on Android Auto muutunud luksuslikust mugavusest närvesöövaks peavaluks, kus ühendus katkeb pidevalt ja taastub. Mis on selle tehnoloogilise jama taga ning miks on uue põlvkonna tippmudelid on jänni jäänud, ei tea veel keegi öelda. Probleemid algasid uuendusega Mõjutatud nutitelefonid suudavad pärast viimast tarkvarauuendust luua ühenduse autoga vaid hetkeks. Seejärel järgneb tühi ekraan ja uue ühenduse loomise katse. Üks nördinud kasutaja kirjeldas oma kogemust Google’i foorumis nii: "Mul on väga sarnane probleem Samsung S26 Ultraga. AA (Android Auto) ühendub, siis katkeb, siis ühendub hetke pärast uuesti ja siis jälle katkeb. Ühendus ei ole püsiv. Eelmise telefoniga, S25 Ultra, polnud mingeid probleeme." Eriti torkab silma asjaolu, et probleem kummitab just kaabliga ühendusi. Need, kes lootsid stabiilsele ja kindlale "juhtmeühendusele", on leidnud end keset jama, kus ükski tavapärane lahendus – nagu vahemälu tühjendamine või uue kaabli otsimine ei tundu aitavat. Kas turvalisus on mugavuse vaenlane? Tehnoloogiaeksperdid kahtlustavad, et süüdlane võib peituda sügaval Android 16 operatsioonisüsteemi koodis. Tundub, et uued turvameetmed ja OS-i paigad, mis on mõeldud kaitsma kasutaja andmeid, on muutunud liiga innukaks. Kui telefon on lukustatud, võivad need süsteemid tõlgendada USB-andmesidet kui potentsiaalset ohtu ja ühenduse lihtsalt "läbi lõigata". Meelehärm on nii suur, et mõned kasutajad kaaluvad isegi seadme tagastamist. Üks Mercedes C43 omanik ei hoidnud Samsungi foorumis emotsioone tagasi: "Sama probleem Mercedes C43 ja Galaxy S26 Ultraga. Ei ühendu üldse. Proovisin andmete ja vahemälu tühjendamist, see pole kaabli viga. See on viimased kaks aastat Galaxy S24 Ultraga laitmatult töötanud. See on minu "tehingumurdja" ning telefon läheb tagastamisele, kui lähema nädala jooksul lahendust ei tule, kuna tagastusaken on vaid 15 päeva." Kuidas murest jagu saada (vähemalt ajutiselt)? Kuigi Samsung ja Google pole veel ametlikku "päästerõngast" ehk parandust välja lasknud, on nutikamad kasutajad leidnud mõned viisid, kuidas süsteemi trikitada. Kui nutitelefon jonnib, proovi järgmist. Hoia telefon kogu aeg ärvel: avage telefoni lukk enne kaabli ühendamist ja hoia see lukustamata kuni rakenduse täieliku käivitumiseni. Lõdvenda piiranguid: navigeerige seadetesse Settings > Security & Privacy ja proovi keelata USB-piirangud (Advanced Protection alt). Rakenduste suurpuhastus: mõned on saanud abi Samsung SmartThingsi rakenduse kustutamisest või Android Auto "jõuga peatamisest" (Force stop) enne sõidu alustamist. Google on veast teadlik ja lubas uuenduse varsti välja lasta. Androidiblog Mobiiltelefonid Tarkvara Salvesta PDF! »

  • IT-ettevõtjad andsid üle aasta auhinnad, mis anti Eesti AI vähidiagnostika, robootika läbimurde, TI-hüppe ja töötukassa reformi eest

    IT-ettevõtjad andsid üle aasta auhinnad, mis anti Eesti AI vähidiagnostika, robootika läbimurde, TI-hüppe ja töötukassa reformi eest Pilt AM 24. märts 2026 - 9:22 Fotol Sander Sebastian Agur (Rollo Robotics), Gert Tiivas (Eesti Töötukassa), Maria Vous (Better Medicine), Ivo Visak ja Kristel Raesaar (TI-Hüpe).  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tunnustas oma sünnipäeva puhul 2025. aasta silmapaistvamaid tehnoloogiategusid ja -tegijaid. Auhinnad anti välja neljas kategoorias: Aasta Tegija, Aasta Tegu, Aasta Läbimurre ja Aasta Eeskuju.  ITLi presidendi Ats Albre sõnul tunnustab ITL igal aastal inimesi ja organisatsioone, kelle ideed, algatused või tegevus on oluliselt mõjutanud Eesti digitehnoloogia arengut või Eesti elu laiemalt. „Tehnoloogia mõju ei piirdu ammu enam ainult IT-sektoriga, vaid kujundab üha enam seda, kuidas me õpime, töötame, ravime ja riiki korraldame. Tänavused laureaadid on hea näide sellest, kuidas digilahendused aitavad päriselt ühiskonda edasi viia.“  Aasta Tegija 2025 tiitli pälvis Eesti meditsiinitehnoloogia idufirma Better Medicine tehisintellektil põhineva vähituvastussüsteemi arendamise eest. Ettevõtte lahendus aitab radioloogidel kompuutertomograafia uuringutes automaatselt tuvastada, määratleda ja mõõta onkoloogilisi leide neerus, toetades radiolooge juhuleidude leidmisel ning diagnostika täpsuses. "Arvestades, et vähi esinemissagedus maailmas on kasvuteel, arstide töökoormus suureneb ning raha on tervishoiusüsteemis aina vähem, on targad lahendused määrava tähtsusega elude päästmisel, toetades arste vähi tuvastamisel ja -diagnostikas," ütles Better Medicine’i kaasasutaja ja tegevjuht Priit Salumaa. Ta lisas, et ettevõtte järgmiseks eesmärgiks on katta ära kõik kõhuõõne kriitilisemad vähid ning sealt omakorda edasi liikuda kogu keha katva tuvastussüsteemi poole, mis teeks Better Medicine'ist ainsa kliiniliselt holistilise vähituvastussüsteemi maailmas. Aasta Tegu 2025 auhinna sai TI-Hüppe Sihtasutus haridusprogrammi käivitamise eest, mis aitab Eesti haridusel tehisaru ajastuks valmistuda. “Tähtis on mõista, et me ei vii tehisaru kooli – suurte keelemudelite rakendused juba on õpilaste telefonides. Meie aitame koolidel kohaneda, et tehisaru võimestaks, mitte ei pidurdaks õppimist,” ütles TI-Hüppe juht Ivo Visak. “Loome eeldused selleks, et Eesti noortest saaks mitte ainult nutikad tehisarutööriistade kasutajad, vaid ka nende võimekad loojad. Erasektori, sealhulgas ITL-i liikmesettevõtete, toetus on aidanud Eesti järgmise suure arenguhüppe võimsalt käivitada,” märkis Visak. TI-Hüpe on tänaseks jõudnud kõigi Eesti gümnaasiumideni ja kaasanud üle 4900 õpetaja, kellest enam kui 60% kasutab tehisaru tööriistu iganädalaselt. Jaanuaris lansseeritud Eesti õpilastele kohandatud õpirakendus on praeguseks kasutusel juba ligi 77% gümnaasiumidest. Aasta Läbimurre 2025 tunnustuse pälvis Rollo Robotics, kes arendas maailma esimese stabiilse autonoomse üherattalise turberoboti. Lahendus pakub turva- ja kaitsesektorile uut lähenemist – robot on kiirem, vähemate komponentidega, energiatõhusam ja suudab liikuda keskkondades, kuhu tavapärased robotid ei pääse. „Robootika arengus on stabiilse üherattalise roboti loomine olnud pikka aega tehnoloogiline väljakutse, mida on peetud peaaegu võimatuks, sest ühe toetuspunktiga süsteem on olemuselt dünaamiliselt ebastabiilne. Meie meeskonna patenteeritud meetod näitab, et ka väikeses Eestis on võimalik teha globaalselt konkurentsivõimelist süvatehnoloogiat, millega maailmas väärtust luua,“ ütles Rollo Robotics OÜ juhatuse liige Sander Sebastian Agur. Sel aastal andis ITL esmakordselt välja ka uue tunnustuse Aasta Eeskuju, mille sai Eesti Töötukassa teenuste kaasajastamise reformi eest. Tegemist on näitega, kuidas avalik sektor saab oma struktuuri ümber kujundades suunata rohkem ressursse sisuliste teenuste arendamisse ning tehnoloogilise võimekuse kasvatamisse. „Meie peamine eesmärk on aidata inimestel kiiremini tööturule jõuda, keskendudes neile, kes vajavad meie tuge kõige enam. Selleks peame oma teenuseid pidevalt arendama ja paremini sihitama,“ ütles Eesti Töötukassa juhatuse esimees Gert Tiivas. ITL annab sektori tunnustusi välja igal aastal ning laureaadid valib liidu juhatus liikmete ja partnerite ettepanekute põhjal. IT-ettevõtjad on aasta auhindu välja andnud 1998. aastast, seekordne tunnustatakse tegijaid 27. korda. Lahendused Robotid Salvesta PDF! »

  • Samsung teeb failijagamise Apple’i seadmetega lihtsamaks

    Samsung teeb failijagamise Apple’i seadmetega lihtsamaks Pilt AM 23. märts 2026 - 21:35 Aastaid on Androidi ja Apple´i keskkondade vahel käinud vilgas suhtlus, kuid failide saatmine ühest leerist teise on sarnanenud pigem keerulisele diplomaatilisele operatsioonile: vaja on olnud kas pikki kaableid, kalleid "tõlketeenuseid" pilveplatvormide näol või ebamugavaid kolmanda osapoole rakendusi. Kuid nüüd on see aeg läbi – Samsung ehitas silla, mille kaudu saab faile lihtsalt liigutada. Suur leppimine: AirDrop kohtub Quick Share´iga Samsung teatas äsja, et nende värske Galaxy S26 seeria on saanud võimekuse suhelda otse oma igipõlise konkurendi Apple’i seadmetega. See tähendab, et Samsungi Quick Share´i funktsioon on saanud AirDropi toe. „Aastaid on Samsungi ja Apple’i seadmete vaheline failide jagamine olnud paras peavalu. Kui varem on Samsungi ja Maci vahel tulnud kasutada pilveteenuseid, kaableid või kolmanda osapoole rakendusi, siis nüüd on see lõpuks muutumas,“ rääkis Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi. See ei ole lihtsalt tarkvarauuendus, vaid tehnoloogiline "universaalne tõlkija". Kui varem rääkisid Apple ja Samsung justkui eri keeli, siis uus Quick Share'i täiendus õpetab Samsungi telefonile selgeks Apple’i murde. Kuidas see töötab? Paljude kasutajate jaoks on failide liigutamine eri operatsioonisüsteemide vahel olnud keeruline ja ebakindel. Uue lahendusega muutub see aga väga lihtsaks. Samm-sammuline teejuht uude maailma nüeb välja selline: Ava seaded. Navigeeri oma uues Galaxy S26 telefonis kiirjagamise (Quick Share) menüüsse. Aktiveeri sild. Lülita sisse uus ja kauaoodatud valik „Jaga Apple’i seadmetega“. Vali sisu. Otsi üles foto, video või mahukas dokument, mida soovid teele saata. Lennuta teele. Ava Quick Share ja sinu ekraanile ilmuvad läheduses olevad Apple’i seadmed (iPhone, iPad või Mac). NB! Et operatsioon õnnestuks, peab Apple’i seadme omanik veenduma, et tema AirDrop on seadistatud valikule „Kõik“ (Everyone). Vastasel juhul jääb Samsungi "koputus" vastuseta. Millal rõõmusõnum kohale jõuab? Kuigi tänane kuupäev 23. märts tähistab funktsiooni ametlikku starti, algab teekond esmalt Samsungi kodumaalt Lõuna-Koreast. Sealt edasi hakkab uuendus lainetena levima üle maailma, jõudes peagi Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja mujale. Esialgu on see eksklusiivne vaid värsketele Galaxy S26 seeria telefonidele. Samsung on aga andnud lootustandva lubaduse: uksed ei jää suletuks ka vanemate mudelite kasutajatele. Tugi tuuakse hiljem ka teistele mudelitele, mille täpsem ajakava tehakse teatavaks tulevikus, kinnitab ettevõte. Miks see on oluline? Eriti võidavad sellest uuendusest need n-ö "kahepaiksed" kasutajad, kes ei soovi end lukustada vaid ühte ökosüsteemi. Saskia Kivi märgib: „Eriti kasulik on see neile, kes kasutavad korraga nii Androidi telefoni kui ka Apple’i arvutit.“ See uuendus tähendab paljude ebamugavuste kadumist. Hüvasti, juhtmed: enam ei pea otsima õiget üleminekut või kaablit, et puhkusepildid telefonist Maci tõsta. Kiirus: failid liiguvad otse seadmest seadmesse, kasutamata aeglast interneti kaudu üleslaadimist pilve. Vabadus: sa ei pea enam valima telefoni selle järgi, mis sülearvuti sul kodus on. Kas tõesti ideaalne liit? Samsungi samm on julge ja kasutajasõbralik. Kas nutisõjas on sõjakirves maha maetud ning suurimaks võitjaks osutub tavakasutaja? Kuigi täpsemad tehnilised detailid on veel osaliselt varjus, tõotab see muuta meie igapäevase digielu palju sujuvamaks. PLUSSID MIINUSED Kaob vajadus ebamugavate kolmanda osapoole äppide järele. Esialgu saadaval vaid uuel S26 seerial. Säilib failide algne kvaliteet (eriti videote puhul). Nõuab Apple’i seadmes AirDropi avamist kõigile. Erakordselt lihtne seadistamine. Regionaalne järkjärguline ilmumine (peab ootama). Androidiblog Mobiiltelefonid Tarkvara Salvesta PDF! »

ITUUDISED

  • Tauno Telvik: meie digisõltuvus USAst on muutunud strateegiliseks riskiks, mõelge Nord Streamile

    Eesti ettevõtete digitaristusse on aastatega kuhjunud kriitilised sõltuvused, mille riske pole piisavalt teadvustatud, kinnitas Replicant IT tegevjuht Tauno Telvik.

  • Euroopa Komisjoni idufirmade volinik Riias: ülejäänud EL peab Balti mudelile järgi jõudma

    Ülejäänud Euroopa peab järele jõudma Baltimaade digitaalse efektiivsuse mudelile, kinnitas Euroopa Komisjoni idufirmade volinik Ekaterina Zaharieva eile Riias.

  • Kei Olbrei: vaibkoodimine kasvab sellise kiirusega, nagu sotsiaalmeedia omal ajal

    Samal ajal kui kestab vaidlus, kas tehisaru abil loodud kood on “päris”, ehitavad mittetehnilised inimesed uusi lahendusi ja teenivad sellega raha.

  • Raimo Seero tehisaru mõjust: arendajate mahtu sellisel kujul enam vaja ei ole

    Tehisintellekt on viimase kahe aasta jooksul toonud IT-maailmasse pöörde, mille mõju ulatub ka tööturule.

  • EL kõrvaldab 115 miljoniga “tõkked, mis on hoidnud loovad tehnoloogiaärid kaitsest eemal”

    Euroopa Komisjon esitleb 115 miljoni euro suurust rahastamisvahendit AGILE, et tuua murranguline kaitsetehnoloogia laboritest välja rekordkiirusel.

© All right reserved 2069

Proudly powered by WordPress | Theme: Corporate Plus by Acme Themes