Aasta: 2023

Ukraina sõda on andnud küberkuritegevusele uue hoo ja tekkinud on seninägematuid rünnakustrateegiad. Lisaks teeb ilma IoT ehk asjade internet, mille tagajärjena laieneb potentsiaalsete küberrelvade hulk, räägib NATO küberkaitsekoostöö keskuse tehnoloogiajuht ja rahvusvahelise küberkaitseõppuse Locked Shields üks korraldajatest Urmas Ruuto.

Kodumaine tööelu monitooringu ja juhtimisvaldkonna idufirma Moticheck arendas Eestis ja teadaolevalt ka maailmas esimesena välja tehisintellektist juhtimiskonsultandi ja -mentori Aidan. 

Palju laineid löönud ChatGPT, mis on idufirma OpenAI loodud suure keelemudeli põhine vestlusrobot, saab peagi endale füüsilise keha. Nimelt plaanib OpenAI ehitada koostöös Norra firmaga inimesesarnase roboti, mida hakkab juhtima seesama tehisintellekt.

Tehisintellekti tehtud õllereklaami video jälgib pealtnäha kõiki inimeste klišeesid, kuid lähemal vaatamisel pakub ka kõiki tehisintellekti tehtavaid vigu, millega masinad praegu jännis on. Ülevoolava joviaalsusega klipis on hulgisõrmsed inimesed ja veidrad pudelid, inimesed imevad jooki üsna ebamaiselt. Kuid reklaamvideo on oma eesmärgi juba kuhjaga täitnud, sest sai viraalseks ehk levib Internetis kulutulena.

Aastaid kuust-seitse tagasi oli raske leida päeva, kus mõni pealkiri poleks kuulutanud, et plokiahel on peagi kõike muutmas. Täna leiab see mainimist haruharva – enamasti krüptovaluutade kontekstis – ning avalikkuse tähelepanu on haaranud järgmised edevad tehnoloogiad, peamiselt tehisintellekt. Kuigi plokiahelast täna enam tõesti eriti juttu ei tehta, siis pole see tegelikult kadunud kuskile.

Ülemaailmse paroolipäeva eel teatas Google oma uuest turvalisemast viisist Google’i kontodele sisselogimiseks. Selleks on niinimetatud pääsukoodid.

See, mida kardeti, ongi juba alanud, selgus uudisteallikate usaldusväärsust hindava ettevõtte NewsGuard uuringust: veeb on täis kümneid uudistekanaleid ja sadu e-poode, mis produtseerivad oma lehtedel sadu artikleid päevas, mida pole kirjutanud inimene. Internet upub täielikku jamasse.

USA senaator Edward Markey ning esindajatekoja esindajad Ted Lieu, Don Beyer ja Ken Buck teatasid kahepoolsete seaduste esitamisest, mille eesmärgiks on takistada tehisintellekti süsteemi ligipääs tuumarelvade käivitamise otsuste tegemisele. Autonoomse tehisintellekti seaduse järgi keelataks föderaalsete fondide kasutamise mis tahes tuumarelva käivitamiseks automatiseeritud süsteemi jaoks ilma «mõttelise inimkontrollita».

Häiringud mõjutavad enamiku tehnoloogiliste süsteemide tööd. Sestap asusid Eesti IT-teadlased otsima võimalusi häiringute hindamismeetodite parandamiseks. Kui see õnnestub, peaks paljudki tehnoloogilised süsteemid hakkama senisest paremini «inimese pilli järgi tantsima».

Mida kujutab endast tegelikult närvivõrk ja kas tehisintellekt on teadlik? Siin on vastused viiele kõige olulisemale küsimusele tehisintellekti kohta, mida peaksime teadma.